sigade Aafrika katk

Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Eelmisel reedel tuvastati Lätis selle aasta esimene sigade Aafrika katku puhang kodusigadel, mis taaskord kinnitab, et viirus võib sigalatesse jõuda ka talvel.

Viirus tuvastati Sigulda lähedal asuvas enam kui 5000 seaga kõrge bioohutusega farmis.

Eelmise aasta 25. novembril tuvastati sigade Aafrika katk ka Leedus koduseafarmis.

“Need juhtumid lähiriikides kinnitavad, et taud võib farmi jõuda ka külmemal ajal ning sigade Aafrika katku esinemise hooajalisuse argument jääb järjest nõrgemaks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup. “Taudi ärahoidmine eeldab loomapidajalt igapäevast hoolsust bioohutusnõuete täitmisel, et kavandatud abinõud reaalselt ja tulemuslikult toimiksid.”

Loe edasi: Läti seafarmis tuvastati taas sigade Aafrika katk

Seakatk jõudis Läänemaale

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht — Foto: Georg Aher, Uma Leht

Sigade Aafrika katkuga taudistunud piirkondade hulka lisandus Läänemaa, kus viirus tuvastati ühel kütitud metsseal Hanila vallas ja neljal kütitud metsseal Kullamaa vallas. Nüüdseks on seakatk tuvastatud kõikides Eesti maakondades peale Hiiumaa.

Tegemist on 33. taudistunud alaga.

“Leiud näitavad taudi laialdast levikut metssigade hulgas ja seetõttu tuleb olla jätkuvalt hoolas ja ettevaatlik kõigil, nii loomapidajatel kui ka kõigil metsas toimetajatel, et vältida taudi levikut koduseafarmidesse,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Taudi leviku tõkestamiseks tuleb jätkata ka metssigade arvukuse vähendamist ning nakkusohtlike korjuste kõrvaldamisega loodusest.

“Oleme väga tänulikud inimestele, kes meile metsas leitud korjustest juba teada on andnud. Helistage julgelt maakondlikku veterinaarkeskusesse või jätke teade Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonile numbril 605 4750. Sellega aitate oluliselt kaasa seakatku edasise leviku takistamisele,” lisas Kalda.

Kokku on Eestis sel aastal uuritud 11 501 metssiga. Sigade Aafrika katkule positiivseid metssigu on kokku tuvastatud 1147. Läänemaal on kokku uuritud 756 metssiga, kellest viis olid nakatunud.

Taudistunud ala kaart on leitav siit.

Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Sigade Aafrika katku uute puhangute oht koduseafarmides on suur ning väga palju sõltub iga üksiku loomapidaja hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel, leidsid eile Rakveres toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

“Ka eelmisel aastal hakkas viirus metsas kiiremini edasi levima just mais, seega oleme just praegu uue seakatku leviku laine ootel,” ütles Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. “Möödunud aastal maaülikooli poolt tehtud uuring näitas, et peaaegu kõigi taudipuhangute puhul farmides oli eelnevalt diagnoositud katku lähedalasuvas metsas, see seos on selge. Kuna seakatku leiud metssigadel näitavad, et viirus on metsas laialt levinud, peab iga seakasvataja olema väga valvas, et mitte tuua nakkust metsast farmi.”

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks.

Loe edasi: Teadlane: Uus seakatku leviku laine on ees

Ka jõulusigade pidamisel tuleb täita kõiki bioohutusnõudeid

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tuletab meelde, et möödunud aasta septembrist karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele ning sigade Aafrika katku ohu tingimustes suve eel nn jõulusigade kasvatamisega alustamisel tuleb hoolikalt kõiki riske ja seapidamise otstarbekust kaaluda.

“Diagnoosime seakatku iga nädal kümnetel metssigadel,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “See tähendab, et metsas on viiruse kontsentratsioon kõrge ja oht pole kuhugi kadunud. Väiksemgi eksimus bioohutusnõuete täitmisel võib põhjustada haiguse kandumise metsast farmi. Inimesed tavatsevad võtta kevadel põrsaid, et neid jõuluprae tarvis kasvatada. Kõik, kes soovivad seapidamisega tegeleda,olgu jõulupraeks või müügiks, peavad arvestama, et nõuded on ühesugused kõigile ning VTA kontrollib neid täie rangusega.”

2015. aasta kehtestati sigade Aafrika katku puhangute tõttu kõigile seakasvatustele uued ja karmimad bioohutusnõuded, millest kõige olulisem on territooriumi tarastuse nõue. See tähendab, et loomapidamine peab toimuma oludes, kus kogu loomade, inimeste ja transpordivahendite liikumine on range kontrolli all.

“Väikemajapidamiste puhul võib sellise kontrolli rakendamine olla keeruline. Seepärast tuleks seakatku ohu tingimustes jõulusigade pidamisega seotud riske ja nende maandamiseks vajalike investeeringute majanduslikku mõttekust hoolega kaaluda,” lisas Kalda.

Olev Kalda sõnul on Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud piirangutsoonide kaotamine otseselt seotud sellega, kas seakasvatajad suudavad eesoleval suvel seakatku farmidest eemal hoida. “See tähendab, et üheainsa sea nakatumine võib põhjustada piirangute kaotamise edasilükkumise ning tuua kaasa majanduslikku kahju kõigile piirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele,” ütles Kalda.

Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA), samuti peab olema esitatud teatis sigade arvu kohta. Kompensatsiooni võimaliku taudipuhangu korral farmis, on võimalik taotleda vaid nendel seakasvatajatel, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.

www.seakatk.ee.

Seakatku oht ei ole möödas

Iga nädal diagnoositakse sigade Aafrika katk 30-50 kütitud või surnult leitud metsseal, senisel rekordnädalal diagnoositi haigus 74 metsseal. Praeguse seisuga on veterinaar- ja toiduamet (VTA) kinnitanud üle tuhande positiivse seakatku proovi metssigadel. See tähendab, et viiruse kontsentratsioon metsas on kõrge ja taudi metsast farmi jõudmise oht on jätkuvalt suur, hoiatab VTA.

Kuigi viimasel ajal ei ole olnud taudipuhanguid koduseafarmides, ei tohi seakasvatajad mingil juhul valvsust kaotada. Kindlasti on aidanud taudi farmidest eemal hoida karmistunud bioohutusnõuded ja nende hoolas täitmine seakasvatajate poolt. Seakatku leidude statistika näitab, et metssigade populatsioonis taudi vaibumise märke ei ole.

Möödunud nädalal diagnoositi veterinaar- ja toidulaboratooriumi (VTL) Tartu laboris sigade Aafrika katk Eesti metsades kütitud või surnult leitud metssigadelt võetud proovidest tuhandendat korda. Kui aasta esimeses pooles uuriti kuus 250-650 looma proovid, siis novembriks on see number tõusnud 2400 loomani. Ühe päeva jooksul uuritavate proovide mahud on ulatunud senisel maksimumpäeval 250 proovini.

Seoses intensiivsema küttimisperioodiga hakkas VTL alates oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Nädalavahetusel kütitud metssigade proovide laborisse saatmist aitavad korraldada VTA maakondlikud veterinaarkeskused.

Vaata lisaks:

Infograafik “Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks”

Voldik “Juhised sigade Aafrika katku tõrjumiseks metsas”

RLTTK: metsas leviva seakatku tõrjumiseks tuleb tõhustada koostööd jahimeestega

Veterinaar- ja toiduametis (VTA) kogunes eile riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati kohalike komisjonide tasandil tõstatud küsimusi. Arutuse all olid nii matmispaikade eelvaliku, metssigade küttimise kui ka seniste taudikollete likvideerimisega seoses üleskerkinud üldised küsimused.

“Üks olulisemaid meetmeid seakatku tõrjumiseks metsas on metssigade arvukuse piiramine, et vähendada võimalust haigete ja tervete loomade omavahelisteks kontaktideks ning sellega viiruse edasikandumiseks. Tänaseks on juba üle poole küttimislimiidist täidetud,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Samas tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeestega, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral ka nõuetekohaselt kahjutustatud.”

Lisaks arutati maakondlikes loomatauditõrje komisjonides tõstatud võimalike matmispaikadega seotud küsimusi ning tehtud ettepanekuid eelvalikusse arvatud matmispaikade asendamiseks või uute võimalike matmispaikade lisamiseks.

“Komisjon jäi seisukohale, et kõik keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad peavad eelvalikusse jääma ning nendes kohtades tuleb läbi viia täiendavad geoloogilised uuringud matmisaukude parameetrite ja mahutavuse hindamiseks,” lisas Kalda. “Rõhutan veelkord, et tegemist on eelvalikuga erandolukordadeks ning eelkõige on meie tegevused suunatud taudi ennetamisele bioohutusnõuete järgimise kaudu.”

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taudi on diagnoositud nii mets- kui ka kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.

Nukikese seafarmis on karantiin lõppenud

Viljandi maavanema 11. novembri 2015 korraldusega lõpetati karantiin OÜ Nukike seafarmis Pikru külas, Tarvastu vallas.

Kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoonid on tühistatud.

Viljandimaa veterinaarkeskuse ettepaneku alusel on eriti ohtlik loomataud, sigade Aafrika katk, haiguskoldes likvideeritud.

VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Seoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse, hakkas veterinaar- ja toiduamet võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga

“Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui ka laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Veterinaar- ja toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad.”

VTL hakkas alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti.

“Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud, pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,” ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. “Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.”

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäev ringi ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Loe edasi: VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid

Loomsete jäätmete käitleja AS Vireen alustas kogumiskonteinerite paigutamist seakatku diagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks. Esialgu paigutatakse üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit.

“Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub iga päev, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Nendele konteineritele korraldatakse ASi Vireen poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.”

Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab vältida ka nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt. Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavuseks on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.

Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.

Loe edasi: Sigade aafrika katku levikupiirkondadesse
paigutatakse kogumiskonteinerid

Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Põllumajandusministeeriumis toimus täna, 19. septembril kohtumine seakasvatajatega, kus anti ülevaade sigade aafrika katku leviku hetkeseisust Eestis, rakenduvatest tauditõrje meetmetest ning kaasnevatest piirangutest loomade ja loomsete saadustega kauplemisele.

“Eile, 18. septembril diagnoositi sigade aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Kuna uus leiukoht on varasemast leiukohast 220 km kaugusel, siis on põhjust arvata, et viirus on jõudnud Ida-Virumaale inimtegevuse tagajärjel. Tuletan jahimeestele meelde, et kõikidest piirangutsoonidest kütitud metssigadest tuleb veterinaar- ja toiduametile teada anda ja neid tuleb uurida sigade aafrika katku suhtes.”

Kõik taudikahtlusega seotud analüüsid on jahimeestele ja loomapidajatele kehtestatud tsoonides tasuta. Loomataudi jõudmisel kodusigadeni tõrjemeetmetega (sh loomade hukkamise ja desinfitseerimisega) seotud otsesed kulud loomapidajatele kompenseeritakse. Lisaks kavandatakse kompensatsioonimeedet uude maaelu arengukavasse.

“Arvestades viiruse levikut metssigade populatsioonis ja suurt ohtu kodusigadele, oleme otsustanud töötada välja uue maaelu arengukava 2014-2020 investeeringumeetme seakasvatusettevõtete karjade taastamiseks võimaliku taudipuhangu likvideerimise järel,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Loe edasi: Eile diagnoositi sigade aafrika katk Lüganuse vallas

Minister arutab täna seakasvatajate ja jahimeestega, kuidas tõkestada sigade Aafrika katku levikut

Põllumajandusminister Ivari Padar kohtub täna kell 14 põllumajandusministeeriumis seakasvatussektoriga seotud ettevõtjate ja jahiorganisatsioonide esindajatega, et arutada edasiste meetmete üle sigade Aafrika katku vältimiseks.

Põllumajandusminister Ivari Padar annab ülevaate eelmisel kolmapäeval Balti riikide ministrite ja Poola ministeeriumi esindajate kohtumisel arutatust. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel teeb kokkuvõtte taudi senisest levikust naaberriikides ning kirjeldab Eestis rakendatud tauditõrjemeetmeid seakatku leviku tõkestamiseks.

Kohtumisele on oodatud kõik seakasvatajad, sigade vahendajad ja vedajad, söödakäitlejad ja jahindusorganisatsioonide esindajad.

Eestis senini seakatku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on juba kehtestatud puhvertsoon.

Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 6054 750. Samuti on võimalik küsimusi esitada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu .

Keda ohustab sigade katk?

Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades. Juuni lõpus diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtumid Lätis. Mis haigus on seakatk, kuidas see levib ja milliseid meetmeid peaks loomapidajad farmis rakendama haiguse vältimiseks, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel.

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.

Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.

Mis on sigade katk?

Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui ka metssigu.

Loe edasi: Keda ohustab sigade katk?