14. jaanuaril 2014. aastal algusega kell 12 toimub Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus.
Tähistame Tartu vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestame Vabadusõjas langenuid ja Tartu Krediitkassa keldris toimunud massimõrva ohvreid.
Avaliku ürituse korraldajaks on MTÜ Tartu Memento.
Tereq, hää inemine!
Kas saq mõistat võro kiilt kõnõldaq ja sullõ miildüs latsiga toimõndaq? Pakumi sullõ kõrd nädälihn tüüd Haani rahvamajahn keelepesähn. Anna hindäst teedäq ildampa 16. jaanuaris 2014.
Haani keelepesäliseq
Linnavalitsus otsustas täna toimunud erakorralisel istungil korraldada 9. jaanuaril kella 8-10 Võru linnas turuhoone ees (Jüri tn 74/76) asuvas parklas avaliku ürituse “Kohtumine linnakodanikega”, kus linnajuhid eesotsas linnapeaga ootavad ettepanekuid linnaelu edendamiseks ja vastavad elanike küsimustele.
Tartu tantsuklubi: Tuustar
15. jaanuaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Järgmises Tartu tantsuklubis on taaskord Tiigi seltsimaja (Tiigi 11) lava noorte rahvamuusikute päralt. Tuustar on ansambel, kuhu kuuluvad noored rahvamuusikahuvilised, kes on pärit Jõgevalt ja Jõgevamaalt. Tegutsetakse Jõgeva Muusikakoolis ning koos musitseeritakse juba kuuendat aastat. Rõõmsameelsetele tuustaritele meeldib, kui kohalolijad kuulavad nende pillimängu tantsides, kuna repertuaargi on valdavalt tantsuline ja kaasakiskuv. Mängitakse nii Eesti rahvatantse, aga ka naaberrahvaste tantsupärle. Ansambel on käinud erinevatel festivalidel, esinenud paljudel kontsertidel ja korduvalt tantsuks mänginud Tartu tantsuklubis.
Tuustarid (ansamblis musitseerivad): Artur Aunap (kontrabass), Eha Niglas (ansambli juhendaja, akordion), Hanna Grete Allev (klarnet), Kerlyn Roosipõld (flööt), Ketlin Kallo (klarnet), Laura Mikk (viiul) ja Stina Heinola (ukulele).
Tuustari esinemine kontserdil, mis toimus Riias 5. oktoobril 2013 tantsufestivalil “Baltijas danču naktis”, videoklipis 15:03-23:23.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja noorte Isamaalise omaloomingu konkursi. Noorte töid oodatakse 21. veebruariks.
“Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on, samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,” selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealik Janel Säkk.
Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:
I – õpilased klassides 1-4 (algkool). Ülesanne: joonistada PILT
II – õpilased klassides 5-9 (põhikool). Ülesanne: kirjutada LUULETUS
III – õpilased klassides 10-12 (keskkool/gümnaasium). Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)
IV – üliõpilased. Ülesanne: kirjutada ESSEE (maksimaalselt 2 A4 lehekülge)
Tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.
Valminud võistlustööd palume toimetada hiljemalt 21. veebruariks 2014 Kaitseliidu Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Tööd tuleb märgistada vastavalt: ees- ja perekonnanimi, kooli nimi ja klass.
I, II ja III kategooria esimesed kolm kohta on auhinnalised kohad. IV kategooria puhul läheb välja eriauhind. Koolid, kes osalevad kõigis kategooriates, võistlevad rändauhinna eest – “PÕLVAMAA AASTA ISAMAALISUSE KANDJA”.
Lisaks avaldatakse iga kategooria võidutööd kohalikus ajalehes ja raadios.
Auhinnad õpilastele ja koolide rändauhind antakse kätte 14. märtsil Orava põhikoolis maavanema ja Kaitseliidu esindajate poolt.
Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.
Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.
Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:
Palju õnne!
Rõuge Vallavalitsus ootab 21. jaanuariks 2014 põhjendatud ettepanekuid järgmistele aunimetustele:
Rõuge valla tunnustamise avaldamise kord ja kriteeriumid on kättesaadavad valla kodulehel.
Eelnevatel aastatel tunnustatud kodanike nimekirja leiab siit aadressilt.
Põhjendatud kirjalikud ettepanekud palume esitada 21. jaanuariks valla kantseleisse aadressil Rõuge Vallavalitsus, Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või elektroonselt vald@rauge.ee.
Aunimetuste saajaid tunnustatakse veebruaris Rõuge rahvamajas toimuval pidulikul Vabariigi aastapäeva üritusel.
Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.
Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.
Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 6. veebruariks 2014 või e-maili aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee.
Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval pidulikul vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.
Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõikide detailide osas). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.
Viljandimaa Vapimärgi statuut on leitav maavalitsuse veebilehelt!
Möödunud aastal toetas regionaalministri valitsemisalasse kuuluv Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) vabakonda enam kui 2,5 miljoni euroga, mida on pea kaks korda rohkem kui aasta varem. Riigipoolse toe sai kokku üle 1000 vabaühenduse poolt esitatud projekti ja algatuse.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul panustati 2013. aastal kõvasti ühenduste tulemuslikumasse toetamisse. “Vabaühendused on täna valmis kandma ühiskonnas suuremat rolli ja selleks tuleb neile ka võimalus anda,” ütles Kiisler. Tema sõnul tuleb sel aastal jätkata vabaühenduste finantssuutlikkuse ja tegutsemisvõimekuse arendamist, toetada kodanikuühiskonna organiseerumist ja partnerlust ning vabatahtliku tegevuse laienemist.
Toetuste maht kasvas võrreldes tunamullusega pea kaks korda, kuna 2013. aastal anti KÜSKi hallata ka seni EASi vahendatud kohaliku omaalgatuse programmi toetused. Toetatud projektidest oli enamik kohalikku arengut edendavad algatused, lisaks oli ka 126 suuremahulist projekti ning 34 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi projekti.
Möödunud aastal töötati regionaalministri valitsemisala eestvedamisel välja ka kodanikuühenduste rahastamise juhend. “See on aluseks ühenduste ja avaliku sektori omavaheliste suhete korrastamisel. Ka kõik KÜSKi programmid lähtuvad sellest juhendist,” selgitas Kiisler.
KÜSK toetab kodanikuühiskonna arengut nelja programmi – mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programm, uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm, kodanikuühiskonna arengu ja eestkoste tugiprogramm ning kohaliku omaalgatuse programm. Erinevatest projektidest väärib esiletõstmist näiteks Eesti esimese sotsiaalse ettevõtluse inkubaatori käivitamine, “Tule maale!” algatus ning vabaühingute ühisnädal, mille tulemusel hoogustus ühingute koostöö ning avalik arutelu vabakonna rolli üle ühiskonnas. Eraldi väärib märkimist Ida-Virumaa linnade vabaühingutele korraldatud taotlusvoor, mille tulemused kinnitavad, et sealsed ühingud suudavad tegutseda võrdväärselt Eesti teiste piirkondade ühingutega.
KÜSK asutati regionaalministri valitsemisalas 2008. aasta jaanuaris eesmärgiga suurendada vabaühenduste tegevusvõimekust ning luua kodanikuaktiivsust soodustav keskkond. Lisaks rahastamisele tegeleb KÜSK infopäevade ja koolituste korraldamisega ning kodanikuühenduste nõustamisega. KÜSKi tegemistega saab lähemalt tutvuda nende kodulehel www.kysk.ee.
Vällä säeti neli päämist tsihti: Vana Võromaa söögivõrk, käsitüütegijide kuuntüü, ehitüskunst vanno tarkuisi perrä ja ettevõtmisõ kogokunna abiga. Noidõ nelä tsihi seen om ettevõtjil pia 40 kimmäst plaani, mille ärtegemises näil riigi tukõ vaia lätt. Räpinäl hinnati noid plaanõ.
Uma Mekk taht kassu
Uma söögi tsihi kõgõ tugõvamba mõttõ omma Uma Meki söögitsõõr ja Uma Meki restoraani luuminõ Haanihe. Suur teema om söögi- ja kablakanepi kasvataminõ ja pruukminõ.
Pikäkannu kooli arõngu ütisüs taht aia suurõmbas koolisahvti tegemist, miä häste kaubas lätt – pall’o sahvtisüüjä tahtva väikut maakuuli tukõ. «Sahvti jõvvami kiitä, a turunda külh ei jõvva, eski silditegemisega olõmi hädän,» selet’ ettevõtmisõ vidäjä Tamra Ave. «Ostjit jakkusi: Kubija hotell ost kõik aig, joulu aigu ostõti häste Tarton Lõunakeskusõ taloturu pääl. Kimmähe saasi sahvti müüki ka mõnda suurtõ puuti, ku olõsi väke asjo aia.»
Pikäkannu kandin om tukõv kogokund, miä ettevõtmist takast toukas, näütüses anni inemise sahvti jaos ilma iist är ubina, nõglapaiu ja tõsõ mar’a.
Käsitüüliisil om vaia hääd müügikotust
Käsitüüinemiisi kõgõ kimmämbä mõttõ omma luvva ütine rahvusligu käsitüü müügikotus ja kuuntüükogo. «Tegüsä käsitüüliisi pundi võisi mitmõn Vana Võromaa nukan uma kogo tetä ja ku om vaia üle terve maa kuuntüüd tetä, sis saa tuud laapsahe kõrralda,» selet’ Eichenbaumi Külli Võro instituudist, kiä ettevõtjidõ käest Uma programmi ala pasvit plaanõ kokko kor’as’. Loe edasi: Uma programmi jaos sorditi vällä neli päätsihti
Seekord on loeng üles ehitatud vestlusringina. Vestlusringi külaliseks on kogemustega lastearst Ülle Pechter, kes ravimisel lähtub inimest kui tervikut käsitlevast meditsiinist (antroposoofiline meditsiin). Juba enne loengule tulemist tasub mõelda, millistele lapse tervist puudutavatele küsimustele vastuseid ootate, et saaksime need saata Ülle Pechterile.
Mõned teemad on korraldajad ka ise välja pakkunud:
– Miks lasteaialapsed tihti haiged on?
– Mis on homöopaatia?
– Milliseid koduseid ravivõtteid väikelapse puhul kasutada?
– Millised on soovitused lapse tervist toetavaks toitumiseks?
Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse waldorflasteaia Terve Pere Aed vanemate valmistatud suupisteid.
Osalejatel palutakse registreeruge e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com, et aidata Ülle Pechteril vestlusringiks valmistuda ning et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Rohkem infot Terve Pere Kooli kohta FB aadressil: https://www.facebook.com/pages/Terve-Pere-Kool/374826919213389?fref=ts
Allikas: MTÜ Terve Pere Selts
Talomiis Pulga Jaan kõnõl’ tuust, kuis peenükese tsiatapmisõ rituaali man tulõ vällä võrokõisi ummamuudu olõminõ. Jutu mano lauli vägevit vanno laulõ Kalkuna Mari, Platsi Liiso ja Hintsi Anna, uma söögi lavva katsõ Karu Kadri.
Kõik tuu pand’ kullõja märgotama, miä tuu võrokõisi kultuur sis ülepää om ja miä taast edesi saa. Mõtõ viirdü tuu tiidmise pääle, et nii saa-i midägi hääd, ku maal eläse päämidselt vanõmba naasõ ja noorõmba mehe – noidõ naisi poja, kiä hindäle umma naist ei lövvä, selle et noorõ naasõ pakõsõ är liina vai vällämaalõ.
Ku kiäki Võromaa elo ja kultuuri päst, sis omma nuu hoobis vana mehe ja noorõ naasõ: miihi käest tulõ elotarkus ja naisi käest vägi. Härksämbä maaelo vidäjä omma tuust joba arvo saanu ja säädvä sändsit tsihte, et nuuri naisi uman kodokandin hoita.
Räpinä luumõmaja perremiis Küti Leo kõnõl’, et luumõmaja, miä luu ja toukas takast vahtsit ettevõtjit, mõtlõs innekõkkõ naisi tüükotussidõ pääle. «Räpinä vallah om saa noorõ mehe kotsilõ õnnõ 81 naist perrä jäänü, tuu om väega ohtlik,» põhjõnd’ Küti Leo.
No omgi keväjä vallalõ tettüst luumõmajast ärile vungi sisse saanu joba säidse naist: ummamuudu kündlide tegijä, savikunstnigu ja käsitüüpoodi pidäjä. Maja väkev küük ja käsitüütarõ toukasõ takast järgmiidsi naisi. Piigavägi kasus…
Harju Ülle, Uma Leht
Pühapäeval, 12. jaanuaril algusega kell 16.00 toimub Tõrva Kirik-Kammersaalis 2014. aasta Mari Kulli nimelise kultuuripreemia laureaadi austamisõhtu.
Mari Kulli kultuuripreemia on Tõrva Linnavolikogu poolt algatatud Tõrva linna kultuuripreemia, mille eesmärgiks on tunnustada ja innustada loomeinimeste erialast pühendumist Tõrva linnas. See määratakse isikule või kollektiivile, kelle töö ja saavutused on oluliselt kaasa aidanud kultuuriväärtuste loomisele Tõrvas.
Tõrva linn on Mari Kulli nimelist kultuuripreemiat välja andnud alates 2008. aastast ja selle on pälvinud muusik Sven Malm, laulupedagoog ja koorijuht Aado Kaasik, muusikapedagoog Maie Kala, koorijuht Tõnis-Rein Ainso, lauljanna Novella Hanson ja muusikaõpetaja Imbi Umbleja.
Mari Kull oli uue kalendri järgi 12. jaanuaril 1901. aastal sündinud pedagoog, kes juhtis koore, õpetas soliste, lavastas operette ning osales naiskodukaitse ja skautide tegevustes. Mari Kulli tuntumaks õpilaseks võib pidada legendaarset Voldemar Kuslapit. Pidulikule kontsert-aktusele järgneb koosviibimine ansambliga Lycille.
Allikas: Tõrva Linnavalitsus
Mooste meistrid on kokku pannud ühise koolituskava, mille raames toimuvad erinevad töötoad. Jagatakse teadmisi ja nõuandeid kuidas hooldada ning taastada puit- ja savihooneid. Õpitakse tundma traditsioonilisi viimistlusmaterjale ja töövõtteid ning mööbli restaureerimist.
Meistrite eesmärk on pöörata laiemalt tähelepanu ka hoonete hooldustöödele ning väiksematele detailidele, mis vajaksid kiiret parandamist, kuid mida esialgu ei osata tähtsaks pidada. Näiteks nagu katkised ja puhastamata vihmaveerennid, veelauad, ülevärvimist vajavad uksed, aknad, valed maapinna kalded, maja äärde istutatud lilled ja puud mis hoiavad niiskust. Kui õigel ajal probleemidele jaole saada, saab palju oma kätega ära teha ning ennetada suuremaid ja kulukamaid remonttöid. Loe edasi: Mooste Mõisa Talvekool jagab teadmisi ja nippe
Seekordsete Pärnu Nüüdismuusika Päevade teemaks on PERFORMATIIVSUS. Kolmapäevast laupäevani Tallinnas ja Pärnus toimuv teaduskonverents Musical Form: Mapping the Territories toob Eestisse muusikalise vormi olulisemad uurijad kogu maailmast.
Alates neljapäevast toimuvad Pärnu keskraamatukogu saalis, Pärnu raekojas, Endla teatri KÜÜN-is ning Pärnu Vanalinna põhikoolis
kontserdid. Pärnu Nüüdismuusika Päevad lõpevad laupäeval performance-iga Tervise Paradiisi veekeskuses.
Kui kavas ei ole märgitud teisiti, on sissepääs Pärnu Nüüdismuusika Päevadele tasuta. Täpsem kava, sealhulgas ajakava, info esitatavate teoste, esinejate, loengute ja arutelude kohta leidub Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kodulehel http://www.schoenberg.ee
Allikas: Eesti Arnold Schönbergi Ühing
Alates 6. jaanuarist on Kabala raamatukogus avatud käsitöönäitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid”.
Kabala raamatukoguhoidja Ulvi Praksi arvates on pikk pime aeg nobenäppude jaoks nagu loodud. “Näitusel on väljas kirikindad, kleidid, seelik, põll, nõelapadi ja muud Pilistvere mustriga esemed. Lisaks saab uurida käsitööraamatuid, millest huvipakkuvam on möödunud aastal ilmunud Reet Piiri “Suur kindaraamat”, lisas Praks.
Oma töid näitavad Kabala piirkonna, Kõo ja Pilistvere tublid käsitöö tegijad: Marju Roosileht, Annely Meerbach, Asta Saar, Vilma Alles, Piret Jukk, Kaie Loigo ja Elle Rattasepp. Välja on pandud Leili Pruuni koostatud mapp – Pilistvere rahvarõivad ja Marju Roosilehe valmistatud õppematerjalid.
Raamatukoguhoidja Ulvi Praks ootab väljapandut kaema raamatukogu lahtiolekuaegadel. Muul ajal saab näitust külastada temaga kokkuleppel.
Näitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid” jääb avatuks kuni 27. jaanuarini.
Allikas: jarva.ee
Reedel, 10. jaanuaril avatakse Põltsamaa Ametikooli uus praktikakorpus, milles on võimalused ehituse, autotehniku põllumajanduse erialadega seotud oskuste omandamiseks.
Kaasaegses hoones paiknevad ka ruumid erialade teoreetilise väljaõppe tarbeks, kabinetid töötajatele ja abiruumid.
Põltsamaa Ametikooli direktor Andrus Kompus märkis, et siiani toimus Põltsamaa koolisisene praktiline väljaõpe seitsmekümendatel kaheksakümendatel aastatel valminud õppehoonetes, mis nüüdseks ehitustehniliselt amortiseerunud. “Algselt oli kavas olemasolevad vanad hooned renoveerida. Mõttevahetustes kooli arengu üle koos Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistidega jõuti järeldusele, et vanu hooneid renoveerida pole otstarbekaks, sest ei järgne tulemust, mis vastaks kutseõppele kaasajal esitatud nõuetele. Nii otsustati välja ehitada kaasaegne praktikakorpus. Uues korpuses paiknevad kaasaegselt sisustatud õpperuumid nii erialaste oskuste omandamiseks, kui ka teoreeriliseks väljaõppeks võimalus on senisest paremal tasemel korraldada ka täiskasvanute täiend-ja ümberõpet. Loe edasi: Põltsamaa Ametikool saab kaasaegse praktikakorpuse
Talvepealinnas Otepääl viiakse 2.veebruaril läbi saunaorienteerumise võistlust – Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratonile eelregistreerimine kestab kuni 26.jaanuarini.
Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest 2.veebruaril kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00ni. Finiš on avatud kella 17.30ni Nuustaku pubis. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.
Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. “Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit,” selgitas võistluse reegleid Sirje Ginter, Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja.
Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Loe edasi: Algas eelregistreerimine Euroopa Saunamaratonile
Eelmise aasta lõpul valmis trükis “Läänemaa majanduse ülevaade 2012 ja Euroopa Liidu toetused 2008-2012”, milles on ära toodud nii statistilised andmed kui pangandusspetsialistide hinnangud maakonna ettevõtlusele sektorite lõikes.
Trükis sisaldab tööhõive olukorda ja Euroopa Liidu toetusi saanud ettevõtjate hinnanguid toetuste mõjule. “Kokkuvõttes oli EASi abi meie ettevõtte loomisel ja kujunemisel küllaltki suur”, sõnas OÜ MarDent KHK juhatuse liige Marko Olenko.
Trükise veebiversioon asub Lääne maavalitsuse kodulehel ja on vabaltkasutatav.
Trükise koostamise projektijuhi Merle Mäesalu sõnul on statistilised andmed ja lisateave mõeldud nii alustavatele kui potentsiaalsetele ettevõtjatele, kohalike omavalitsuste juhtidele ja arendustöötajatele, kel on vajalik vastu võtta ettevõtlusega seotud otsuseid. “Järgmise sammuna koostatakse maakonna konkurentsivõime tugevdamise kava, mille alusel suunatakse Euroopa Liidu 2014-2020 finantsperioodi toetusi Läänemaa eelisarendatavatesse sektoritesse,” lisas Mäesalu.
Trükise saab iga soovija Europe Direct teabekeskusest, mis asub Lääne maavalitsuses, Haapsalus Lahe 8.
Trükise koostamisele aitasid kaasa Läänemaa Arenduskeskus, Lääne maavalitsus, AS SEB Pank ja AS Swedbank. Trükis valmis Euroopa Liidu, Riigikantselei, Läänemaa Arenduskeskuse ja maavalitsuse rahalisel toel.
Tänasest käivitub Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus”, millega kogutakse raha sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodude loomiseks.
Esimesena hakkab hoiuteenust kõrgendatud hooldusvajadusega sügava ja raske puudega lastele pakkuma SA Tartu Perekodu Käopesa. Teenust hakatakse rahastama Lastefondile laekunud annetustest.
Käopesa lastekodul on olemas aastatepikkused kogemused puuetega laste hooldamisel ning asjatundlikud töötajad, kelle hoolde vanem võib oma lapse julgelt viia. Ühele perele pakutakse tasuta teenust kuni 30 päevaks aastas ning annetuste abil on lootust tänavu natuke puhkust anda sajale perele.
Lisaks hoiuteenusele hakkab fond partnerite abiga tegevust pakkuma ka vanematele, kinkides neile näiteks kino- või teatripileteid. Puudega lapse vanem, kes on juba aastaid olnud oma lapse käsutuses ööpäevaringselt ei oska tihtipeale saadud vaba ajaga midagi peale hakata, neile proovitakse pakkuda siis sobivat meelelahutust. Lisaks olemasolevatele koostööpartneritele on oodatud ka uute partnerite pakkumised, kes sooviksid omalt poolt panuse anda. Loe edasi: Lastefond kogub uuel aastal annetusi puuetega lastele hoiukodu loomiseks
Sellel aastal saavad Läänemaa kõrgeima autasu ehk Läänemaa teenetemärgi pärandkultuuri uurija ja looduse mitmekesisuse väärtustaja Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe.
Lembitu Tarangit (Tverjanski) iseloomustatakse ettepanekus kui tuntud metsameest, pärandkultuuri hoidjat ja uurijat. Samuti on ta läbi aastate olnud mitmete loodusürituste, pärandkultuuriga seonduvate ürituste eestvedaja ja hing. Tema teeneid ja teadmisi on väärtustatud ka väljaspool meie maakonda. Näiteks 2013. aastal pälvis Lembitu Tarang ka Eesti Metsaseltsi elutööpreemia.
Tiit Salumäe on 1992. aastast Lääne praostkonna praost ja teenib mitmetes Läänemaa kogudustes. Kokku on ta Haapsalus ja Läänemaal teeninud 38 aastat ning selle aja jooksul aidanud kaasa maakonna arengule ning tuntusele. Haapsalu linna vapimärgi on ta juba pälvinud. Loe edasi: Läänemaa teenetemärgi saavad Lembitu Tverdjanski ja Tiit Salumäe
.jpg)
3. detsembrist kuni 10. jaanuarini on Võru Linnagaleriis oma näitusega tekstiilikunstnikud Ainikki Eiskop, Sigrid Huik, Sirje Raudsepp, Merike Roodla ja Kersti Villand.
Tekstiilikunstnikud, kes paluvad end kutsuda Siidikäppadeks, armastavad kõige enam siidimaali tema erinevates tehnikates. Nad on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune EKA) ning töötavad vabakutseliste kunstnikena. Ühiselt on Siidikäpad mitmel aastal teinud näitusi Eesti eri linnade näitusesaalides.
Miks on kõik muinasjutt? Ainikki Eiskop on maalinud muinasjutu näitusele meie rahvuslike tikandite ainetel, punaseid tulilinnukesi ja müstilist veesilma. Sigrid Huik on kangale maalinud võlumetsa ja lilli ning kaitsnud end kilpidega kurja vastu. Merike Roodlal muinasjutukangastel on kogu maailm tema muinasjutulistes pisiasjades, Sirje Raudsepa siidimaalil näeme teiste seas musta kassi, aga ka muinasjutulisi ruute ja vaase. Kersti Villandi siidimaalidel on värvilised muinasjutud.
Sel aastal on Siidikäppade loomingut Võrus saanud vaadata ka Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastanäitusel “Järje hoidja”.
Alates 13. jaanuarist 2014 Võru Linnagaleriis uued näitused: BORIS ŠESTAKOVI isiknäitus “Päikest ja Kuud” (näituse avamine 13. jaanuaril kell 16.00), KÄLINA SAVKA maalinäitus “Värv ja figuur”, KRISTJAN JUUSU ja ANDRUS KASEMAA ühisnäitus “Veterani kool” (näituse avamine 13. jaanuaril kell 18.00).
Kui Võru keel on keeruline, vajuta siia!
Pikä pido pääkõrraldaja MTÜ Folgisellide Selts kuts muusikategijid Moostehe mõõtu võtma. Võistluskontsõrdi pääle saasõ 
hinnäst kirja pandaq kooniq 10. vahtsõaastakuu pääväni. Tuu jaos om olõmah kotus Elohelü kodolehe pääl.Eesti rahvamuusikasäädüngide festival pidä 25.-26. mahlakuu pääväl umma 15. aastapäivä. Juubõliaastal tetäs kumardus kõõgile ülesastjile, kiä omavaq tuu ao siseh võistlusõtulõst läbi käünü ja taa pido päält tulõvadsõs aos hää huu sisse saanu. Nigu iks, nii peetäs pido ka siikõrd mahaq Põlva maakonnah Mooste mõisah, ja mõtõld om tä tuu jaos, et vanast aost perändedüt eesti muusikat saassi korgõs kittä ja vahtsõlõ elolõ herätädäq nüüdetse ao moodo perrä säetült, nii et põline püsüssi alalõ ka vahtsõ man.
Kõigilõ ütitses võistlusluus sai siikõrd valitus Räpinä kihkonnast peri laul „Oppus neiodõlõ“. Laul tulõtas miilde Räpinä kandi mitmahäälset laalumuudo, midä om küländ veidü kirja pant. Laalu viis om esiqsugumanõ: tuud olõ-i muialt kirja pant ja ei olõq ka üles võet. Mitma häälega nuut´ om saadu kuulmeistre Poolakes’e Joosepi käsikiräst ja nätäq om, et tuud om joba säetü vahtsõ ao koorilaalu moodo perrä. Nii et taa olõs joba esiq nigu umaaigne rahvamuusikasäädüng. A tuuvõrra inämb viil om tan mõtõldaq ja tetäq vahtsõ ao muusikasäädjil.
Loe edasi: Moisekatsi Elohelü 2014“ kuts võistluskontsõrdile
15. jaanuaril kell kell 18.00 toimub Tabasalu kohvikus Rohujuur loeng toidumetsadest, mille olemust ja rajamist tutvustab ning toob hulgaliselt näiteid maailma eri paigust permakultuuri huviline, permakultuur.ee looja Allan Laal. Loeng on osa sarjast „Mets kui tervendav aed“, mida korraldab MTÜ Tervendavad Aiad.
Üritus on tasuline. Pilet on pensionäridele ja õpilastele 5 eurot, teistele 8. Vajalik on eelregistreerimine 503 7504 või tervaiad@gmail.com.
