mai 2013 Archives

Noored ehte- ja sepakunstitudengid eksponeerivad oma töid

Ruta Petronyte Ruta Petronyte Objekt “Patt” (puit, nailonsokid) 2012. Foto: Triin Kukk

“Alla 50 000 ei tee ma midagi!”

2.juunil avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis näituse ‘’Alla 50 000 ei tee ma midagi!’’. Näitusel on esitatud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Noored ehtekunstnikud mõtisklevad selle üle, mis läbi ja mis hetkel muutuvad nende teosed väärtuslikuks. Oma loomingus on nad kalliks pidanud ka igapäevaseid materjale. Looma on neid tõuganud usk oma ideede jõusse. Hind selgub hiljem.Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad nii oma suuruses kui ka materjalis – puidust metallini, plastikust luuni.

Skulpturaalsete kompositsioonidega astuvad üles Siim Kuusemäe, Liis Tamm ja Hanna Laur, oma ehteid näitavad Kairin Koovit, Ruta Petronyte, Anneli Oppar, Triin Pukk, Maria Kadarpik, Darja Popolitova.

Ehte- ja sepakunsti eriala tudengite lõpunäitus on avatud: 6.- 19.juunini kell 10 – 18 Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis, Narva mnt 2.

Helen Kristi Loo Kaelaehe “Kroon nr.1” (kahemehesae saeleht, hõbe 999) 2012. Foto: Triin Kukk

TÄHELEPANU! SIHITAKSE!
Suvehaku Tallinnas on palju värsket ehet ja sepist: 22.mail avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Teatris NO99 ehtenäituse “SIHT THIS”. Kas nad saavad pihta sellele, mida sihtisid?
Juba ammustest aegadest on teada, et eesmärgi kinnipüüdmiseks on parimad vahendid kujutlusvõime ja motivatsioon. Veel peetakse kasulikuks töötada välja tugev kontseptsioon, mis tegevat sihtimise kergemaks. Just neid põhimõtteid on järginud EKA ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Elis Ilves, Getter Ziugand, Helen Kristi Loo, Triin Kukk, Hannes Tõnuri ja Miikael Danieljants. Noored sihtisid ja tulistasid, igaüks hoolikalt valitud eesmärgi suunas. Kes millele pihta sai, näeb kohapeal.

Ehtenäitus “SIHT THIS” on avatud 27.– 31.maini kell 12–16 ja 3.– 7. juunini kell 12–18 Teatris NO99, Sakala 3, Tallinn.

Lisainfo: facebook.com/events/507014512693579

Miikael Danieljants Pross “Vaikuses” (portselan, mäekristall, hõbe 925) 2012. Foto: Triin Kukk

Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

28.-30. juunini leiab aset Hellamaa Laulupidu Hiiumaal, mille kulminatsiooniks on laupäeval, 29. juuni õhtul toimuv laulupeo kontsert Hellamaa laululaval.

„Hiiumaal on pikajaline maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon, ent Hellamaal on selline laulupeo mõõtu ettevõtmine esmakordne,“ sõnas laulupeo üks eestvedajaid Aivo Pere. Ta lisas, et jutud toredatest saarte laulupidudest on liikunud paljude kooride kõrvu ja nii on ka osalema tahtjaid aasta-aastalt üha rohkem ja rohkem, kirjutab hiiuelu. Loe edasi: Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Tõhelgi küla kutsub permakultuuri töötuppa
kuhikpeenra rajamist õppima

Tõhelgi külaselts ja Permaklubi Tallinn kutsuvad laupäeval, 26. mail kell 12 Raasiku valda Tõhelgi külla Harjumaal jätkuloomise- ja permakultuuriteemalisele kuhikpeenra töötuppa.

Kuhik- (või kõrg-) peenar on oma olemuselt oksahunnik, millele on kuhjatud viljakat mulda, komposti ja põhku. Tänu oma ehitusele hoiab kõrgpeenar hästi niiskust ning on peaaegu hooldus- ja kastmisvaba. Töötoas õpitakse kõrgpeenra meisterdamist loodusest saadavate vahenditega: mahalangenud puutüved, oksad, lehed, kompostmuld jne. Kuhikpeenra erinevatesse nurkadesse istutatakse ja külvatakse söödavaid taimi vastavalt nende vajadustele (niiskus, valgus, ruum jne). Hiljem on igal osalejal võimalus sarnast peenart koduaias meisterdada.

Selles, et kuhikpeenras taimed tõpoolest kasvama hakkavad, saab veenduda klikates lingile: http://www.youtube.com/watch?v=YVeQyka_0ZQ

Töötoas tehakse ka väike põhukartulimaa, kus pannakse kartuli küll maha, kuid kaetakse mulla asemel põhuga. Sügisesel permaklubi kohtumisel on võimalus saada tagasisidet selle kohta, kas ja kuidas kartul põhus kasvas.

Peenra rajamise vägesid juhib nõu ja jõuga Kristel Saage, kes on läbinud permakultuuriteemalised kursused ning katsetanud aastaid permakultuuriga oma koduaias.

Loe edasi: Tõhelgi küla kutsub permakultuuri töötuppa
kuhikpeenra rajamist õppima

Kontserdisari toob Eestisse
haruldase muusikariista hangi maagia

Hang Massive ja Storia. Esireas vasakult Peter Wickström, Markus Johansson. Tagareas Graig Rainbo Ninja, Victoria Grebezs ja Danny Cudd.

Kolmel varasuvisel õhtul kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hangi maagilist kõla. 5., 7. ja 8. juunil Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive’i (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 üheskoos Hang’i mängima asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’is ligi kolm miljonit vaatajat. Peale hangi on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia (UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hangi mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström (SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka (UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja (UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument, on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hangid valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hangi mängitakse põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdi algus on igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestus üle kolme tunni. Piletid on saadaval mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

Täiendav info sündmuste kohta Piletilevis – http://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/show/?show=29313

Facebookis – https://www.facebook.com/yhelossihaaled

Vabatahtlikud merepäästjad võistlesid Soomes

Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.

Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.

Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»

Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.

Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.

Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.

Vana tühja klubi elustab teater

Praegused noored tartlased jätavad vastuse võlgu, kui neilt küsida, kus asub omal ajal kuulus kammivabriku klubi. Emajõe Suveteater teeb oma uue lavastusega selles mõttes selgitus-tööd – lisaks teatrielamuste jagamisele.

Emajõe Suveteatri juht ja ühtlasi uue lavaloo, Urmas Vadi «Nukitsamees 2» lavastaja Andres Dvinjaninov rääkis, et seekord käis etenduspaiga otsimine valminud näidendi järgi.

«Kui tükk oli Urmasel kirjutatud, siis selgus, et materjal on kiire pildivahetusega ja tahab saada etendusteks siseruumi,» ütles lavastaja. Loe edasi: Vana tühja klubi elustab teater

Vabatahtlike keskused kogunevad arutama ühiseid sõnumeid ja kommunikatsiooni

Kõik Eestis tegutsevad kohalikud vabatahtlike keskused on oodatud 10. juunil algusega kell 11 kokkusaamisele Paide Kogukonnakeskusesse.

Kokkusaamise mõtteks on omavahel paremini tuttavaks saada, jagada vabatahtliku tegevuse korraldamise kogemusi ja ühiselt läbi arutada valdkonna sõnumid ja kommunikatsiooni korraldamine. Lisainfot saab Eha Paasilt, tel. 5170 214, e-post eha@kodukant.ee.

Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Voltvetis toimus metsapäev

Eelmisel nädalal toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas 13. metsapäev ehk metsanduslik kutsevõistlus.

Metsapäeva eesmärgiks on tutvustada metsamajanduse eriala, loodust tundma õppida, koolitundides õpitut kinnistada, võrrelda oma oskusi ja teadmisi teiste koolide õpilastega ning meeldivalt ja kasulikult aega veeta.

Selleaastane metsapäev oli rahvusvahelise mõõtmega: peale oma kooli õpilaste olid võistlejad Luua metsanduskoolist, Tali põhikoolist, Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Mõisaküla põhikoolist ja Tihemetsas projektilaagris osalevad programmi „Euroopa noored“ õpilased Ahtmest, Soomest, Poolast, Venemaalt, Armeeniast ja Gruusiast. Kokku osales võistlusel 87 õpilast. Loe edasi: Voltvetis toimus metsapäev

Otsitakse parimat mahetootjat ja mahetoodet

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Alates tänasest saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2013” ja “Parim mahetoode 2013”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Ootame põnevusega tänavusi kandidaate,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kuigi mahetootjad on enamasti tagasihoidlikud, loodame siiski rohket osavõttu. Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja tunnustust väärivaid talunikke on üha rohkem. Edeneb ka mahetöötlemine: vanad tegijad arendavad uusi tooteid, et tarbijatele vaheldust pakkuda, ja igal aastal lisandub täiesti uusi mahetöötlemisettevõtteid. Neid kõiki loodamegi konkursil näha,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile “Parim mahetootja 2013” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni.

Konkursile “Parim mahetoode 2013” esitavad oma tooteid ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks ankeetide esitamise tähtajaks turul. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab www.maheklubi.ee. Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com . Loe edasi: Otsitakse parimat mahetootjat ja mahetoodet

Hollandi tudengid Kärdlas

Kümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.

Setomaa kutsub noored kokku

Setomaa kutsub noori 7. kuni 9. juunini Obinitsa ja 14. juunist 16 juunini Värskasse.

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine. Osalema ootame noori vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Viljandis avatakse reedel üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Emmaste Põhikooli kunstitöö. Foto: Piret Veevo — „Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16),
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo

Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.

Suure-Jaani vald räägib uuest haridusvõrgust

Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.

Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.

Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.

Vabaõhumuuseumis algavad Leigarite rahvatantsuhommikud

Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.

Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.

Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.

Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.

Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.

Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.

Festival toob indiekultuuri Tartusse

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui kaindiekultuuri laiemalt.

Festivali programm on jagatud kolmeks. 21. mail alustab Tartu Elektriteater kolm päeva vältava filmiprogrammiga. Kolmapäeval, 22. mail võtab teatepulga üle Domus Dorpatensis oma aruteluplatvormidega, kus põnevate külaliste seas saab kohata kultuurikriitik Tõnis Kahu, muusikut ja luuletajat Jaan Pehki, riigikogu liiget Eiki Nestorit ning paljusid teisi huvitavaid persoone.

23. mail liitub festivaliga muusikaprogramm, mille pealaval, Genialistide klubis astuvad üles näiteks Argo Vals Band, Zebra Island ja Tenfold Rabbit. Lisaks kodumaistele muusikutele esinevad festivalil Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Viie päeva jooksul toimub 23 üritust. Festivali passid hinnaga 10€ on müügil Tartu Elektriteatris, üksikpileteid filmidele ja Genialistide klubi kontsertidele on müügil kohapeal. Päevased aruteluprogrammid ning välilavad on tasuta. Rohkem infot ürituse kohta leiab siit.

„Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,“ rääkis Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Mai lõpus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Rootsi Suursaatkond.

Nädala foto

Nädala pilt (20.05.2013)
Kiired või kiired. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Rosmal kõneldi uutest haridusalgatustest

Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 18. mail V kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”, kus kõneldi terve ühiskonna ja terve kooli seostest, vanemate aktiivsusest ning uutest haridusalgatustest.

Viiendat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärk oli vaadelda haridusmaastikul toimuvat optimistliku pilguga ning innustada kaasa mõtlema ja tegutsema üha rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool, neljandal terve kogukond, nüüd terve ühiskond.

Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsil osales ligi 160 inimest (95 täiskasvanut ja 61 last), kes päeva lõpus võtsid vastu teesid terve ühiskonna ja terve kooli kohta.

Konverentsi lõppdokument ärgitab lapsevanemaid, ametnikke ja omavalitsusi koostööle uute haridusalgatuste loomisel ja toetamisel. “Terve ühiskond ning seda toetav terve kool algab meist endast – igast inimesest, igaühe teadlikest valikutest ja soovist panustada. Terve, hooliva ja tasakaaluka ühiskonna ning elukeskkonna loomine eeldab meie ühist teadvustatud otsust selle nimel tegutseda, samuti koostööd kõigi ühiskonnaliikmete ja institutsioonide vahel,” kirjutatakse dokumendis.

Sõna said endine haridusminister ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, õuesõppe eestvedaja ja rahvapärimuse uurija Mikk Sarv, Uue Kooli grupi ja Gaia Hariduse üks eestvedajaid Ele Koppel ning EHE kooliuuenduse ja Embassy of Education esindaja Hedvig Evert, samuti Rosma waldorfkooli ja Tartu waldorfgümnaasiumi vilistlane Kadri Kalle Eesti Maaülikoolist ning Sänna kultuurimõisa plaanitava Leiutajate Külakooli eestvedaja Hendrik Noor. Lisaks peeti vestlusring Rosma Haridusseltsi vanemate osavõtul.

Ettekannete ajal toimusid tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt oli waldorflasteaed. Rosma kooli 2.-3. klassi lapsed etendasid ka näidendi “Assisi Franciscus”. Konverentsirahvale pakkusid tervislikku toitu Seto sõsarad. Päevale pani muusikalise punkti Eesti Mandoliinide Orkester . Osalemine oli tasuta, omapoolse toetuse sai anda annetuse korras.

Täiendava info Rosma Haridusseltsi kohta leiab siit.

Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teise etapi võitis ülekaalukalt Erki Pütsep, kes edestas mullust üldvõitjat Caspar Austat ja käesoleva aasta punktiarvestuse liidrit Alges Maasikmetsa nelja minutiga. Kokku osales 16. Tallinna Rattamaratonil 1503 ratturit.

Ligi 30-kraadises kuumuses peetud Tallinna Rattamaratoni 59 kilomeetrisele põhidistantsile startis 1062 ratturit. Kõrvemaale omaselt oli rada vaheldusrikas ning tänu eelmisel päeval sadanud vihmale, oli ka tolmu vähem, mis tegi raja väga kiireks.

Premium7 vahefinišis Pukimäe tõusul, maratoniraja 17-ndal kilomeetril, noppis aktiivsuspunktid sarja möödunud aasta võitja Caspar Austa, Alges Maasikmetsa ja Erki Pütsepa ees. Sellele järgnenud kiiretel kruusasirgetel ja metsateedel näitas oma võimu Alpha Baltic-Unitymarathons maanteeproff Erki Pütsep, kes kodustel maastikurattavõistlustel kaitseb Fixus Sport võistkonna värve. Pütsep alustas raja laugel osal 40-kilomeetri pikkust soolsõitu ning vahe jälitajatega kasvas kiirelt mitmele minutile. Seda, et “Püta” kiirus oli täna teisest klassist, näitas ka raja 46-ndal kilomeetril Venemäel asunud Hansgrohe kiirenduslõik, kus liidrina üksi pedaalinud Pütsep tegi selgelt päeva parima aja.

Pärast finišit tunnistas võitja, et on vigastuse järgselt saanud vähem treenida kui tavaliselt. “Viimase nädala jooksul olen aga teinud 1000 km mahutreeningut,” kommenteeris Erki Pütsep. “Enne otsustavat äraminekut tegin juhtgrupis paar kiiremat lõiku, et näha kuidas konkurendid reageerivad – tundus, et on põhjust proovida eest ära sõita ja nii see edumaa kasvas,” sõnas ta. Loe edasi: Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Matkapäev Alam-Pedja looduskaitsealal

700_700_true_false_de17058ba8cc8b91169fdda38fb53146 — Alam-Pedja
Allikas: SATT fotopank

Laupäeval 25. mail toimub looduskaitsekuu „Pärand täis elu“ matkapäev Alam-Pedja looduskaitsealal.

Matkal tutvutakse Alam-Pedja looduskaitseala pärandi ja väärtustega ning Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Külastatakse Alam-Pedja looduskeskust ja matkatakse ~7 km pikkusel Kirna õpperajal.

Buss matkale väljub kell 9.00 Tartu Vanemuise Teatri alumisest parklast. Tagasi jõutakse orienteeruvalt 15.30. Matku juhendavad Juhani Püttsepp ja Keskkonnaameti spetsialist Piret Valge. Matkapäev on osalejatele tasuta, üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerimine kuni 20. maini (või kuni kohti jätkub) e-kirja teel: piret.valge@keskkonnaamet.ee

Rõuge valla laulu- ja tantsupidu

24. mail algusega kell 19 toimub Viitina Järvesaare laualulaval Rõuge valla VIII tantsu- ja laulupidu “Põlvest põlve”. Esinevad Rõuge lasteaia, põhikooli ning rahvamaja lauljad ja tantsijad. Kaasa lööb ka segakoor “Tervis” Võrust.

Sissepääsul saab esinejatele toetust avaldada vabatahtliku annetuse näol.

Viitinasse sõidavad ka bussiringid. Buss viib laululavale Viitina teeristilt kell 18.30, teistest kellaaegadest saab teavet telefoni teel 506 1267.

Palun tule oma lähedaste ja sõprade esinemisele kaasa elama!

Räpina loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”

file64344197_6253f62d (1) — Aiamaa
Foto: Kirsi Lattu

Kolmapäeval, 22. mail algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”.

MTÜ Maavillane räägib kuidas valida taluaeda sobivaid liike ja sorte ning kujundada traditsioonilist taluaeda.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Tornide linnuvaatluspäeval osales üle saja huvilise

t2_2010-04-18_-_markoga_14 — Foto: Katrin Lipp

18. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud kolmas Tornide linnuvaatluspäev. Ilus kevadilm meelitas tornidesse üle saja linnuhuvilise.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi 9 maakonnas 16 linnuvaatlustornis. Kõige enam, 107 linnuliiki saadi kirja Pärnumaal Kihnu saarel asuvast Pitkänä linnuseiretornist. Liigirohkuselt järgnesid Läänemaa linnuvaatlustornid Haeska 91 ja Kirimäe 81 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 159 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid rabapistrik ja nõlva-lehelind Kihnus Pitkänä linnuseiretornis, roohabekas Hiiumaal Orjaku tornis ning valgetiib-viired, keda nähti kolmes vaatluskohas – Aardlas, Räpinas ja Orjakus.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid: Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Mati Kose, Alpo Koukila, Hannele Koukila, Kuido Kõiv, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Uku Paal, Thea Perm, Vello Tarning, Tarmo Teppe, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.

Kindlasti on plaanis Tornide linnuvaatlust korraldada ka järgmisel aastal.

Toimus kudumisvõistlus “Käi ja Koo”

kaijakoo_voitjad — Kudumisvõistluse “Käi ja Koo” võitjad
Foto: Grete Ojamaa

18. mail Heimtalis toimunud kudumisvõistlusel “Käi ja Koo” osales kuus neljaliikmelist võistkonda. Võitjateks kuulutati käsitöökorüfeede võistkond koosseisus Anu Pink (Türi), Anu Kabur (Muhu), Mai Meriste (Muhu), Siiri Reimann (Haapsalu).

Teise koha saavutas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite ja vilistlaste võistkond, kuhu kuulusid Alliki Oidekivi, Kadi Salumets, Eve Varik ja Ilme Kosseson.

Auväärsele kolmandale kohale jõudsid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilitöö eriala õpilased Viive Villems, Ulvi Sild, Riina Arva ja Marika Kull.

Võistlusele andis rahvusvahelise mõõtme ameeriklanna Mary Germaini osalemine.

Võistlust korraldas mittetulundusühing Lossi Gild, korraldamist toetasid Kultuuripärandiaasta ning Rahvakultuuri Keskus.

Seokõrd valiti Umal Laulul kolm parõmbat vahtsõt võrokeelist laulu

Chacha Roots "Näkinäkjä". Foto: Mari-Liisa Parder — Chacha Roots “Näkinäkjä”. Foto: Mari-Liisa Parder

16. mail Sännä kultuurimõisan peetü kolmandal Uma laulu võigõlusõl anti parõmbilõ võrokeelitsile laulõlõ vällä kolm pääpreemiat ja tetti valmis timahavadsõ Uma Pido sümbolpill – kivipill.

Pääpreemiä’ saiva’ Heiki Kelbi laul “Tulede ime” (ilosa sõnomi iist; ette kanni’ Peeter Saar ja Tiit Kõlli), Erkki Meistri laul “Näkinäkjä” (fantaasia iist sõnomin ja kuraasi iist; viis Erkki Meister, sõna’ Contra, ette kandsõ Chacha Roots) ja Urmas Kalla laul “Mõtõq Võromaast”.

Päält tuu and’ žürii vällä mitu eriavvohinda: Ingrid Rüütli eriavvohind läts Kadi Hainasele laulu “Ütskõrd tulõ tagasi” iist. Kreutzwaldi hää tõlkõ iist sai eriavvohinna ansambli Analysis laulõ “Lebotaminõ” ja “Pido” iist. Žürii eriavvohinna’ sai’ ka Urmet Arus ja Andreas Kalkun laulu “Kui sa, nii ma” iist ja Erkki Peetsalu laul “Perismaalasõq” (julgõ joro iist). Tekstipreemiä läts Aapo Ilvesele laulõ “Kodasse pesä” ja “Kosmos” iist.

Uma Laul III võistlusõ kõrraldaja Taisto Uuslail ütel´, et kontsõrdilt tull´ väega häste vällä, kuis võro kiil ja kultuur eläse’ ja edenese’. “Uma Laul om sääne kotus, kon saa perimüse inne linti võtta, ku lugu kuulsas saa,” ütel´ Uuslail nal´aga poolõs ja jakas´: “Uma Laulu üts pääminõ mõtõ omgi tuu, et kultuur saa püssü sis, kui taad eletäs. Võro keele man om nätä, et taa om nii elon, et õkva sünnütäs kimmäst loomingut kimmä keele ja helüpildiga. Suur rõõm om, et kõik laulu’ olli’ nii eri näko.”

Uma Laul III žüriin olli’ folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).

Inne Uma Laul III võigõluskontsõrti kirotõdi ala Uma Pido võrokeelitse’ sponsorlepingu’ Nopri Talomeierei ja Arke Lihatüüstüsega.

Uma Laul III kuulutõdi välä märdsikuu lõpun ja 10. mais, miä oll´ vahtsidõ võrokeelitside laulõ võigõlusõlõ esitämise tähtaig, tull´ 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Pressiteedüssele om mano pant nimekiri kõigi Uma Laulu laulõga.

Avvohinna’ panni’ vällä Võro instituut, MTÜ Võro Selts VKKF, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Maanteemuuseum, Uhtjärve Nõiariik, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei. Kõik laulõ esitäjä’ sai’ piledi 1. juunil peetäväle Uma Pido pääkontsõrdilõVõru Kubija lauluväljakul. Loe edasi: