Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival
Esimesest joogafestivalist Haapsalus võttis mullu osa ligi tuhat inimest. Foto: MTÜ Joogafestival
Kaks kuud on jäänud teist korda toimuva rahvusvahelise Joogafestivalini Haapsalus 20.-21.juulil. Joogafestivalil on seekord ühendatud 13 joogastiili ning parimad õpetajad nii Eestist kui ka välisriikidest. Kokku on hetkeseisuga kavas 50 sündmust (eelmisel aastal oli 27). Oleme kutsunud 46 esinejat, kellest 9 on välismaalased.

Esimesest Joogafestivalist võttis koos vabatahtlike, esinejate ja bazaarimüüjatega osa umbes tuhat inimest. Rahvahulk oli küll aukartustäratav, kuid kuna festival oli alkoholi- ja vorstivaba ning teemaks jooga ja tervislik elustiil, siis kohapealne õhkkond oli väga südamlik ja rahulik. Illustreerimiseks faktid, et pärast õhtust kontserti oli prügina murul maas vaid üks plastpudel ning inimesed rääkisid vabaõhuüritusel omavahel teiste austamiseks poolihääli! Korraldajatena saime ka linnusejuhatajalt kiita, et pärast festivali polnud maas “tavapärast prügivaipa” ja täpsem olles mitte ühtki prügi. Ühe osavõtja sõnul oli nii hea olla koos suurema hulga inimestega, kes on vaiksed, endaga kontaktis, kained ning lihtsalt on kohal. “Selliseid võimalusi on harva ja nälg nende järele on kasvamas.”

Joogafestivali põhiprogramm toimub Haapsalu piiskopilinnuse hoovis vabas õhus, kuid kokku on kümme erinevat tegevuspaika siseruumides eriilmeliste tegevuste jaoks: loengutest, raamatututvustustest, jooga- ja toiduvalmistamise töötubadest mantralaulmiste ja gongikontserdini.

Esimene Joogafestival oli sissejuhatav, selleaastase Joogafestivali teema on Mees ja Naine. Energiline ja tagasihoidlik. Aktiivne ja salapärane. Sirgjooneline ja müstiline. Kuum ja külm. Nagu meie kaks peaesinejat: siiani 22 joogafestivalil esinenud USAst pärit karismaatiline ja särav David Lurey, kes tegeleb mitme atraktiivse joogastiiliga ning esineb ka laupäevaõhtusel kontserdil. Teine peaesineja on meditatiivne ja sügav Jivan Mukta – Tšiilist, samuti oodatud esineja Euroopa joogasündmustel. Loe edasi: Haapsalu Joogafestival pakub mahukamat programmi

RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule

teatripiknikRMK igasuvised üritustesarjad saavad tänavusel kultuuripärandi aastal järje teatripikniku näol. Seekordne matkaelamus on pikitud kolme erineva tegelaskujuga metsateel, tõelise teatrielamusega keset Kõrvemaa laant ning piknikuga, mida igaüks on teretulnud pidama.

RMK kutsub huvilisi teatripiknikule 8. ja 9. juunil. Matk teatriplatsile on umbes 3 kilomeetrit pikk. Tagasi tuleme lühemat, umbes 2-kilomeetrist rada pidi. Rajal tutvume eri vanuses metsadega ning teeme kolm kuni 20-minutist peatust, et nautida meile pakutavat näitemängu ja muusikat.

Tegelased metsateel on Ivan Orav (Andrus Vaarik), 1924. aasta rahandusminister Otto Strandman (Mait Malmsten) ja nõukogudeaegne metskonna partorg K. Rožin (Uku Uusberg), kes innustab töökaid käsi metsa istutama. Piknikupaigas näeme omaaegset Mati Undi lavastust „Helene, Marion ja Felix”, mis rajaneb Friedebert Tuglase „Felix Ormussonil” ning novellidel. Osades Guido Kangur (Felix), Piret Kalda (Helene) ja Maria Avdjuško (Marion).

Võta kaasa oma fotoaparaat ja jäädvusta päeva meeleolud. Jaga oma pilte sõpradega ning meie premeerime parimate fotode tegijaid meenetega. Piknikuplatsil on avatud fotonäitus ning võimalus saada fotokoolitust Sven Začekilt. Loe edasi: RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule

Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Mai on keskkonnakuu! Meie piirkonna üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks on Läänemere saastumine, milles põllumajanduslik hajareostus mängib oma rolli. Sellega seoses toimub 29. mail Tartus Eesti Maaülikooli peahoones konverents „Põllumajandus ja keskkond“.

Konverentsil antakse ülevaade, milline on meie tänasest põllumajandusest lähtuv saaste, kuidas see mõjutab vett, mulda ja elusorganisme ning arutletakse võimalike keskkonnasäästlike tehnoloogiate üle tagamaks loodushoidlikkust.

Konverents toimub Läänemere piirkonna programmi Interreg projekti BERAS Implementation (Läänemere ökoloogiline taaskasutav põllumajandus) toel, lisainfo: www.beras.eu
Loe edasi: Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

MTÜ Lastekaiste Liit ja Narva linnavalitus sõmivad 24. mail koostöö ja ühiste huvide protokolli, mille eesmärk on ühiselt, süsteemselt ja järjepidevalt parandada laste heaolu ning olukorda Narvas. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna järelevalve all on umbes 100 perekonda, kes kuuluvad riskiperekondade hulka. Lisaks elab toimetuleku- või kriisitoetust saavates peredes veel 250 last.

Narva linnavalitus ja Lasteakitse Liit teevad konkreetseid samme, et piirkonnas kasvaks kodanikualgatus ning koostöö laste heaks. Olukorra parandamiseks arendatakse koos lastele ja peredele pakutavaid teenuseid. „Narva linnavalitsusel on valmisolek ja soov arendada välja mitmekülgne ja efektiivne last ja lapsega peret toetav lastekaitse süsteem, mille kaudu toetatakse perekondade toimetulekut ning suurendatakse laste heaolu“ ütleb Narva abilinnapea Tatjana Patsanovskaja.

Narvas linnavalituses toimub 24.mail, algusega kell 11:00 koostöö ja ühiste huvide protokolli allkirjastamine ning avaseminar, millest võtavad osa erinevate valdkondade spetsialistid ja laste ning lastega peredega seotud vabaühenduste võrgustik. Teemaseminarides septembris, oktoobris ja novembris käsitletakse lahendusi vanemahariduse edendamiseks, teenuste kujundamiseks perede toimetuleku parandamiseks ja lapsesõbraliku koolikeskkonna toetamiseks. Loe edasi: Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Klaasipealinnas Järvakandis kogutakse alates 25. maist kuni 15. juunini üle-eestilise õpilaste kunstikonkursi MINU KLAAS 2013 töid.

Oodatakse klaasist tehtud omaloomingut, klaasiteemalist kujutavat kunsti ja kirjanduslikku omaloomingut, kus klaas või klaasikunst on peategelasteks. Igas teemavaldkonnas saab töid esitada kolmes vanuserühmas, vastavalt: nooremas I – IV klass, keskmises V – IX klass ja vanemas X – XII klass.

Klaasi, kui kõikide võimaluste materjali tutvustamiseks ja väärtustamiseks kujunenud õpilastööde konkurssnäitus toimub Järvakandis seitsmendat korda, olles saanud klaasipealinna traditsiooniks. Näitus MINU KLAAS 2013 avatakse 20.juunil Järvakandi Klaasikunstigaleriis Pargi t. 1. Konkursi võitjate auhindamine toimub näituse pidulikul lõpetamisel 28. septembril Järvakandi Kultuurihallis klaaspillidel esitatud kontserdil. Loe edasi: Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid

Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Esmaspäeval, 27. mail kell 13 kirjutatakse Lasila mõisas Lääne-Virumaal allkirjad kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule kontserdiagentuuri Corelli Music pikima ajalooga, sel suvel 15. toimumisaastat tähistava heategeva kontserdisarja “Eesti mõisad 2013” ideede õnnestumiseks. Sel aastal toetab sari veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri muretsemiseks mõisasaali on koostööks jõud ühendanud Lasila Põhikool, Rakvere Vallavalitsus ja Corelli Music, keda esindavad kooli direktor Katrin Murakas, vallavanem Aivar Aruja ning kontserdiagentuuri kunstiline juht Mail Sildos. Lepingu pooled on võtnud endale heast tahtest kohustused lootuses ja usus, et üheskoos tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured.

“Eesti mõisad 2013” kontserdid on 19. juunil Atla mõisas ning 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Juunis esineb võluv prantslannast klavessiinitar Elisabeth Joyé, koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga ning juulis kontratenor Ka Bo Chan koos barokkansambliga Corelli Consort, kõiki mõisaid tutvustab Jüri Kuuskemaa. Sari pakub selle suve viie mõisakontserdi publikule ja kõigile metseenihingega inimestele, kultuuriteadlikele sponsoritele ja toetajatele võimaluse anda oma panus Lasila mõisakooli klaverifondi.

Hea Tahte Koostöölepingu peamine eesmärk on koguda raha Lasila Põhikoolile vajaliku uue klaveri muretsemiseks, et asendada mõisakooli saalis olev vana klaver uuega veel sellel aastal. Uus klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti ja pakub edaspidiseks võimaluse ka ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et korralik klaver mõisakoolis annab palju juurde ka ajaloolise mõisa saali kaunile interjöörile. Loe edasi: Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Lilleoru avatud keskuses toimub avatud uste päev

Lilleoru avatud uste päev toimub laupäeval, 1. juunil 2013 – esimese 20 aasta lõpus ja uue AVATUD keskuse alguses. Tule tutvu, omanda häid asju, osale õpitubades ja kahel ekskursioonil, istuta väeringi puu, kuula muusikat ning tunne ennast mõnusalt!

Õhtu lõpetab toetuskontsert uue hoone heaks. Kaushalya, Aleksander ja Paavo retromantilist helikeelt esindavast ansamblist Jagaspace täidavad ruumi põhjamaise selguse ja sooja idamaise hõnguga. Spontaanset tantsu veavad eest Aigi Vahing ja Kristina Paskevicius, lauluväge võimendab Lilleoru koor “Om nagu om”.

Avatud uste päev on tasuta. Õhtuse toetuskontserdi soovituslik annetus: 10 eurot.

Loe edasi: Lilleoru avatud keskuses toimub avatud uste päev

Koit Toome akustiline vabaõhukontsert „Sellest saab meie suvi“ Plaani Karjamõisa hoovis

Plaani karjamõis esitleb:

Suvi algab Plaani Karjamõisa hoovis. Pühapäeval 9. juunil 2013 astub üles armastatud hurmur Koit Toome. Eesti publikut juba üle 15 aasta hullutanud Koit Toome annab akustilise vabaõhukontserdi, kus tulevad esitamisele tema parimad palad läbi aegade. Kitarril saadab Jorma Puusaag. Kontserdi juhatab sisse 2012. aasta superstaarisaatest tuttav Getter Pärle Tartust.

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise ainulaadsete muusikaelamuste nautimiseks.

Võta kaasa istumiseks tekk ja soovi korral piknikukorv. Avatud on ka kohvik.

Kontsert toimub Plaani karjamõisa hoovis Plaani külas Haanja vallas Võrumaal. Plaani kiriku juurest juhatavad kontserdipaika viidad.

Info Facebookist ja Plaani karjamõisa kodulehelt!

Piletid Piletilevist!

Waldorf Nukukursus Rosmal

Vaata suuremalt!14.-16. juunil 2013 toimub Põlvamaal Rosmal Waldorf Nukukursus. Nukud valmivad kogenud nukumeistrite juhendamisel läbinisti naturaalsetest materjalidest.
TÖÖTOAD:

  • Nukumaja nukud (5-17 cm), juh. Maaja Kalle.
  • Liikuvate jäsemetega nukk (24 cm), juh. Laivi Raamat-Boeke, Ingrid Mets.
  • Klassikaline Waldorf nukk (40 cm), Liina Lagle, Külli Saul.
  • Unenukk (30-35 cm), Raina Vangonen, Kersti Sepik.

Õmblemise vahepeal saab end liigutada koos eurütmisti Ritsaart Boekega.
Kohapeal toimub toitlustamine. Võimalik ööbida lasteaias, koolis, telkimisvõimalus. Kaasa magamiskott

Kursuse maksumus: 10 eurot + toitlustasu (täiskasvanu 15, laps 10).
NB! Registreeru kohe, kohtade arv on piiratud! Registreerimine! Registreerimisel märgi töötuba.
Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Homme esietendub Rakvere Teatri suvelavastus “Leping”

Osades Volli Käro ja Märt Avandi (Eesti Draamateater)

Reedel 24. mail esietendub Rakvere Teatri suvelavastus “Leping”, mis jutustab kahe mehe saatuslikust kohtumisest.

Hinnatud Poola näitekirjaniku Slawomir Mrožeki pineva loo üheks osaliseks on vana stiilipuhas, hästi sisseseatud maailmavaatega mees, kes on jäänud ühte vanasse hotelli kauemaks, kui planeeritud. Sealsamas hotellis kohtab ta noort arrogantset meest. Need mehed sõlmivad saatusliku lepingu.

“Lepingu” lavastajaks on Indrek Apinis ning terava tandemina astuvad üles Märt Avandi (Eesti Draamateater) ja Volli Käro. Selle lavastusega saab teoks nende ammune soov koos mängida, mis ei läinud täide sel ajal kui nad mõlemad veel Rakvere Teatris töötasid.

Suvelavastus tutvustab uue teatrisaalina Rakveres Pätsi pagaritööstuse pööningut, kus lisaks etendusele on kõigil võimalik nautida ka kohalikku toodangut.

“Lepingu” kunstnik on Eveli Varik ja muusikalise kujunduse on teinud Lauri Kaldoja.

Lisainfo!

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järva- ja Võrumaalt

Pressiteatele on lisatud foto võitjatest. Vasakult: Kristo Jürisoo (II koht), Teet Adamberg (III koht), Reinard Kann (I koht) ja esireas Liina Eilmann (parim noor taluperenaine). Foto: Liina Liiv, SA Innove.

Täna, 23. mail Järvamaal mõõtu võtnud noortalunikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann.

Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann.

“Mind on lapsest saati huvitanud tehnika. Põllumajandus on selline ala, kus on suured masinad ja saab olla iseenda peremees,” ütles Eesti parim noortalunik Reinard Kann. “Võistlus andis mulle enesekindlust ja võimaluse oma oskusi teistega võrrelda.”

“Noortalunike kutsevõistlus läheb igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Võistluste tulemustest on näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 31 võistlejat Põltsamaa Ametikoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Võistelda tuli kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Viljandimaa parima noorte ettevõtlusidee auhind läks Tarvastu koolinoortele

Viljandi maavanem Lembit Kruuse Tarvastu koolinoorte võiduka meeskonnaga “Mirembe kleepsud”

Eile selgusid Pärnu kontserdimajas ettevõtlikkuse arenguprogrammi ENTRUM korraldatud ettevõtlikkusideede konkursi “Olen ettevõtlik” võitjad. ENTRUMI kolmandal hooajal jõudis finaali koguni 147 osalejat, ehk rekordarv Viljandi-, Hiiu-, Saare- ja Pärnumaa koolinoort. Viljandimaalt jõudis finaali 11 ideed. Maakondlikud võidud kuulutasid välja ja andsid üle maavanemad. Viljandimaa parima noorte idee tiitlile pretendeerisid tänavu: Arting grupp, Kohtume jalgpalliplatsil ja Mirembe kleepsud.

Viljandimaa parimaks noorteideeks kuulutas maavanem Lembit Kruuse “Mirembe kleepsud”. Selle meeskonna liikmeteks olid koolinoored Heleri Mändla, Rita Radik ja Margit Külaots Tarvastu Gümnaasiumist. Tüdrukuid juhendas Indrek Anepaio. Auhinna võitnud tiimile pani välja Viljandi maavalitsus ning selleks sai meeskonnakoolitus Valma Seikuspargis.
Programmi ellukutsuja on Eesti Energia ning patroon president Toomas Hendrik Ilves. Seitse kuud väldanud ENTRUMI programm võimaldas osalenud noortel läbi oma algatuse ja koolituste muutuda ise ning andis oskuse läbi ettevõtlikkuse muuta ümbritsevat.

Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Kultuuripärandi aasta üks suuremaid projekte, koostöös Edelaraudtee ning Eesti muuseumide ja teiste mäluasutustega sündinud “Rööpad viivad pärandini” jõudis täna vahepeatusesse – tasuta rongidega on kultuuripärandit avastama sõitnud juba rohkem kui 1000 last ning kokku on broneeritud üle saja kooligrupi reisi.

Tagasiside juba reisil käinud koolidelt on olnud väga positiivne – lihtne ja soodne võimalus näidata lastele põnevaid paiku on ühtviisi oluline nii väikestele maakoolidele kui ka suurtele linnakoolidele.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on põhjust rõõmustada selle üle, et väga paljud koolid on valinud Tallinna ja Tartu kõrval ka teisi sihtpunkte, kuhu ehk muidu ei satutaks: “Näiteks kartsime alguses, et Narva on üks neid sihtkohti, mida kiputakse kergekäeliselt pidama liiga kaugel asuvaks. Narva muuseumi töötajad lähenesid sellele väljakutsele aga loominguliselt ja panid kokku öise programmi – koolid jõuavad õhtuks Narva ning veedavad kindluses põneva öö, sõites tagasi alles järgmise päeva hommikul.”

Juunist septembrini on rongiretkedes suvine paus ning sügisel sõidavad kultuuripärandi-rongid taas septembrist novembrini. Seetõttu õhutab kultuuripärandi aasta toimkond koole juba enne suvepuhkusele minekut sügisesi plaane tegema, sest igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval sõitvatele rongidele mahub üle Eesti vaid piiratud arv kooligruppe.
Loe edasi: Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Pikakannu Kool korraldab laupäeval Tänupäeva

25. mail kell 10.00 – 20.00 toimub Võrumaal Pikakannu Kooli Tänupäev. Pikakannu Kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva Vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu Põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohatasust ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga.

Tänupäevale on oodatud kõik inimesed ning eriti need, kes on nii nõu kui jõuga aidanud meie väikesel kogukonnal hoida elus unistust elu võimalikkusest ääremaal. Hommikupoolikul toimuvad talgud, kell 14.00 annavad õpilased kontserdi ning õhtul toimub simman ansambliga „Grüne Woche”, kus musitseerivad Aldo Järve, Andrus Lehes ja Kait Tamra.

LISAINFO: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse projektijuht
Tel: 5028783
www.pikakannu.ee
www.facebook.com/pikakannu

Aita valida Aasta Küla 2013

Külalliikumine Kodukant kuulutab juba viiendat korda välja Kodukandi aasta küla. Maakonnaühendused selgitasid oma parimad külad aprilliks, täna alustab Eestimaal ringsõitu viieliikmeline hindajate grupp. Kogu Eesti rahvas saab aga valida oma lemmikküla Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o.

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 ja terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1. Agaramad huvilised jõuavad enne hääletamist kõik külad läbi sõita, sest publiku lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil.

Rimmu küla Viljandimaalt on esimene, kes hindajate seltskonna vastu võtab ja kahe tunni jooksul oma küla inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi tutvustab. Hindajateks on Riigikogu esimees Ene Ergma, Põllumajandusministeeriumi esindaja Sille Rähn, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindaja Taimi Saarma, Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovits ja Liikumine Kodukant esindaja Anneli Kana.

Liikumine Kodukant külakultuuri valdkonna juht, Aasta Küla konkursi korraldaja Külli Vollmer on rõõmus, et külad ja nende tegemised on taas pildile tulnud. „Eestis on 4438 küla ja külades ääretult palju vahvaid inimesi ning ühiseid ettevõtmisi. Ärksates külades, mida kahtlemata kõik 15 Aasta küla kandidaati on, püütakse oma asju ise korraldada ja tegutsetakse üheskoos. See on imeline, mida on korda saadetud,“ sõnas Vollmer. Loe edasi: Aita valida Aasta Küla 2013

VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Laupäeval, 1. juunil kutsub Viljandi Avatud Noortetuba/ VANT Viljandisse Vabaduse platsile Lastekaitsepäeva tähistama. Päeva esimese poole täidavad põnevad tegevused ning seejärel astuvad Kultuurse Motobande koosseisus lavale tuntud Eesti avaliku elu tegelased.

1. juunil kell 11.00 alustatakse Viljandi Vabaduse platsil päeva maakondliku koolidevahelise jalgrattavigursõidu võistlusega VIGURVÄNT. Maanteeamet pakub koostöös Viljandi autokooli instruktoritega turvasimulatsioonide testimise võimalust ning tehnikat esitleb Viljandi Päästeamet.

Kell 12-14 esinevad lavaesisel platsil tantsukoolide FACE, DANCECALL, S-STUUDIO ja HOPE tantsijad ning VILJANDI SPORDIKOOLI võimlejad. Seejärel, kell 15 võtavad Tasuja puiesteel järje üle HAWAII EXPRESS, VILJANDI MOTOKESKUS ja MULGI MOTOÄRI, kelle abiga toimub erinevate jalgrataste, mopeedide, motorollerite, ATV-de ja elektriautode demonstratsioon. Soovijatel on proovisõidu võimalus. Motorolleri lubade tegemise kohta annab infot ja nõu autokooli VILJANDI AUTOM sõiduõpetaja Arne Juus. Loe edasi: VANT kutsub Viljandisse lastekaitsepäeva tähistama

Taarka Pärimusteatri noorteprojekt otsib osalejaid

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”. Projekt toimub 7.06 – 09.06 Obinitsas ja14.06 – 16.06 Värskas.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine.

Osalema on oodatud noored vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Väärtfilmiõhtu Sänna Kultuurimõisas

24. mail kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu. Heilika Pikkovi täispikk loovdokumentaal “Õlimäe õied” filmiti kahe aasta vältel Õlimäe Issanda Taevaminemise kloostris Jeruusalemmas. Jeruusalemma külje all, Vene Õigeusu kloostris Õlimäel, elab 82-aastane Eestist pärit nunn, ema Ksenja. Ja kuigi kõrge betoonmüüriga eraldatud kloostris kella kunagi ei keerata ning elu käib endiselt Juliuse kalendri järgi, on 20 aastat seal ema Ksenja jaoks möödunud kui üks silmapilk. Nunnade hierarhias on ta jõudnud eelviimasele astmele. On jäänud vaid üks samm – suur skeema, lõplikku vaikusesse. Kuid enne veel on talle antud luba viimast korda ära rääkida oma elu lugu.

Vaata treilerit:
http://vimeo.com/64537166 Filmi kestus: 70 minutit

Tasu: 2 eurotRežii ja stsenaarium: Heilika Pikkov
Produtsent: Ülo Pikkov
Kaamera: Heilika Pikkov, Astrida Konstante
Montaaž: Heilika Pikkov
Muusika: Sven Grünberg
Helirežii: Horret Kuus / B6 Studios
Pildi järeltöötlus: Kaspar Kallas / Digital Sputnik
Animatsioon ja graafika: Matti Adoma, Anne Pikkov

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee Koostöös Kinobussiga

Traditsiooniliste klaashelmeste töötuba

25. mail algusega kell 13:00 saab Mooste Rahvamuusikakoolis õppida traditsiooniliste klaasist helmekeede valmistamist.
Helmekeed on olnud rahvarõivaste juures ehetena üsna lahutamatuks osaks ning tulevase Uma Peo ja Baltica valguses oleks lisaväärtus, kui kõik rahvarõivaid kandvad lõunaeesti naised saaks oma riiete juurde sobivad ja traditsioonilised keed.

Ehtemeister Anu Randmaa tuleb Moostesse, et rääkida, kuidas ja missuguseid helmekeesid kanti ja samuti saab koha peal teha oma riietele sobiva helmekee. Kursus toimub Mooste Rahvamuusikakoolis algusega kell 13.00. Osavõtust tuleb eelnevalt teada anda (e-posti katitaal@gmail.com või telefoni 58 022 858 teel). Osavõtumaks 5 eurot, sisaldab kõiki töömaterjale.

Kursust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Kihnu ja Manija kalurid saavad üheks päevaks räimepüügi loa

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega avab Kihnu ja Manija saare püsielanikele kaluri kalapüügi loa alusel räimepüügi Liivi lahel homsest, 23. maist kuni reede, 24. mai kella 10.00-ni.

Esmaspäeva, 20. mai seisuga oli Kihnu ja Manija saare püsielanike kaluri kalapüügiloa alusel püütud räime 667,3 tonni ehk 59,7 tonni vähem aastasest lubatud räimesaagist. Kuna 2013. aasta kevadpüügil püüdsid Kihnu ja Manija saare kalurid keskmiselt 47 tonni räime päevas, avatakse püük veel üheks päevaks.

Räimepüük Liivi lahel Pärnu maakonna kaluri kalapüügilubade ning Kihnu ja Manilaiu saarte kaluri kalapüügilubade alusel peatati 18. maist kuna piirkonnale lubatud räimekvoodid olid täitumas.

Sibulatee lööb suve käima

sibulSel nädalavahetusel avavad Sibulatee ettevõtjad oma uksed kõigile huvilistele. Keset Peipsimaad lüüakse suvi käima ning igaühel on võimalus proovida elu Peipsi kalda elanikuna: seda nii vene vanausulise, eesti talupoja kui ka väärika baltisakslasena.  Sibulatee hooaja avamissündmused kulgevad läbi kahe päeva ning on suures osas prii sissepääsuga.

Sibulatee võrgustiku eestvedaja Liis Pärtelpoeg sõnas, et hooaja avasündmust korraldab Sibulatee võrgustik esimest korda. „Siinsed turismiettevõtjad on kokku pannud huvitava ja hariva programmi, mis pakub nautimisrõõmu nii suurtele kui väikestele. See on hea näide koostegutsemisest ühise eesmärgi nimel“.

Laupäeval, 25. mail näitavad end lähemalt siinsest kolmest kultuurist kaks: eesti talupoja-kultuur ja vene vanausulised. Päeva juhatab sisse Liivi muuseum näidendi, ringmängude ja hea äraolemisega. Vanausuliste kultuuriga saab tutvuda Kolkja muuseumis ning Varnjas, kus parimad kohalikud kokad panevad end proovile ja selgub Peipsimaa suussulavaima sibulapiruka küpsetaja. Kolkjas toimub  orienteerumismäng, Kostja sibulatalu tutvustab sibulakasvatust, Kallastel saab koos giidiga linna avastada ning õhtu lõpetab pidu Sepikoja trahteris Alatskivil.

Peale kosutavat und Sibulateel saab nädalavahetust jätkata Alatskivil, kus suursugune loss kutsub tutvuma baltisaksa jälgedega: lossipreilide saatel toimuvad giidiprogrammid, käsitöötubades saab valmistada endale suveniiri, lossi restoranil on kohaliku toidu eripakkumine. Huvilised saavad lossipargis lisaks mõnusale piknikule ja jalutuskäigule proovida ka lendavate taldrikute pessa viskamist ehk kettagolfi. Avatud on Alatskivi loodusekeskus ning Sibulatee baltsisaksa kultuuripäeva lõpetab Laura Põldvere ja Raivo Tafenau kontsert  Alatskivi lossis.

Sibulatee piirkonna laste joonistusvõistlus „Minu elu Sibulateel“ on avatud alates laupäevast Alatskivi lossis.  Samuti selguvad parimad pildid ning parimad joonistajad.

Lisainfo: www.sibulatee.ee

Sibulatee on siiruviiruline piirkond Peipsi järve ääres ning Sibulatee võrgustikku kuulub hetkel 16 turismiteenuset pakkuvat ettevõtet.  Sibulatee hooaja avasündmust toetab LEADER programm.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

national geographic akenKuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Neljapäeval selgub Eesti parim noortalunik

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Järvamaa Kutsehariduskeskus

Neljapäeval, 23. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal, Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus selgitatakse kolmeteistkümnendat korda välja Eesti parim noortalunik.

“Võistlus tuleb vaatemänguline, sest me paneme oma noortalunikud proovile nii kaasaegsetel kui ajaloolistel aladel,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Osalejatelt eeldame head ettevalmistust ja võistlusnärvi, et oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda ja panna end proovile võistlussituatsioonis.”

“Noortaluniku amet on iga aastaga järjest mitmekesisem, mis eeldab väga erinevaid teadmisi majandamisest, erinevate masinate ja seadmete ning arvuti kasutamisest.” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Noortaluniku edukuse pant on tema erialased oskused, alles seejärel saavad tulla toetused ja kõik muu.”

Foto: Järvamaa Kutsehariduskeskus

Parima noortaluniku tiitlit asub püüdlema üle 30 võistleja kutseõppeasutustest, Eesti Maaülikoolist ning kuni 40-aastaste noortalunike seast. Võistelda tuleb kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Lisaks Eesti parimale noortalunikule selgitatakse välja ka edukaim “perenaine” ja edukaim “peremees” ehk eraldi arvestatakse ka nais- ja meesvõistlejaid. Individuaalne paremusjärjestus saadakse punktide summeerimisel, viigi korral annab eelise erinevatel aladel saavutatud kõrgemate kohtade arv.

Lisainfo: jkhk.ee

Noortaluniku kutsevõistlust korraldab Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastavad Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.