Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Tänasel Tallinna linnavalitsuse istungil algatati Harku rabametsa Tallinna piiresse jääva osa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Ettepaneku selleks tegi Nõmme Tee Selts.

Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni
Harku raba tiik. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Harku raba ja mets oma asukohaga omab olulist väärtust linna rohevõrgustiku tuumalana[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme territooriumile jäävata rabade kaitse alla võtmisest räägitud aastaid. „Algselt taotleti Pääsküla ja Harku rabade riikliku kaitse alla võtmist. Tol korral leidsid aga nii ministeerium kui riigi keskkonnaamet, et riikliku kaitseala loomine ei ole põhjendatud, sest kaitseväärtust omavad rabad eelkõige kohalikus kontekstis. Pääsküla raba võeti kohaliku kaitse alla 2013. aastal. Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtmine on selle protsessi loogiline jätk,“ märkis linnaosavanem.

Harku metsa kaitse alla võtmiste eelduste tuvastamiseks 2018. aastal ekspertarvamuse koostanud Timo Kark soovitab kaitse alla võtta kogu Tallinna linna ja Harku valda jääva tervikliku roheala, kuid põhjendatud on ka ainult Tallinna linna piiresse loodav kaitseala.

Loe edasi: Tallinn soovib Harku rabametsa kohaliku kaitse alla võtta

Matkapäev Alam-Pedja looduskaitsealal

700_700_true_false_de17058ba8cc8b91169fdda38fb53146
Alam-Pedja
Allikas: SATT fotopank

Laupäeval 25. mail toimub looduskaitsekuu „Pärand täis elu“ matkapäev Alam-Pedja looduskaitsealal.

Matkal tutvutakse Alam-Pedja looduskaitseala pärandi ja väärtustega ning Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Külastatakse Alam-Pedja looduskeskust ja matkatakse ~7 km pikkusel Kirna õpperajal.

Buss matkale väljub kell 9.00 Tartu Vanemuise Teatri alumisest parklast. Tagasi jõutakse orienteeruvalt 15.30. Matku juhendavad Juhani Püttsepp ja Keskkonnaameti spetsialist Piret Valge. Matkapäev on osalejatele tasuta, üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerimine kuni 20. maini (või kuni kohti jätkub) e-kirja teel: piret.valge@keskkonnaamet.ee

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Kolmapäeval, 7. märtsil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas rohelise taristu teemaline avaseminar “Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”.

Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tsehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit.

Päeva lõpus korraldatakse töötoad, kus looduskaitse töötajad saavad arutleda rohelise taristuga seonduvate võimaluste ja kitsaskohtade üle. Detailsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel: http://europarc-nb.org/calendar/2012/03#calendar.
Loe edasi: Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Loe edasi: Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Aegviidu looduskeskus kutsub matkapäevale

29. oktoobril algusega kell 10 tähistatakse Aegviidu looduskeskuses (Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala) Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala sünnipäeva.

Kavas on meenutused Põhja–Kõrvemaa looduskaitseala tekkimisest ning slaidiprogramm Põhja-Kõrvemaast.

Kell 12 sõidetakse bussiga looduskaitsealale. Külastatakse mitmesuguseid loodusobjekte. Eine looduses.

Huvilistel palutakse registreeruda tel 5344 0549 või 6047 212 või aegviidu.looduskeskus@rmk.ee. Registreerimine lõpeb 27. oktoobril kell 10.

Nädalavahetusel võib perega rappa minna

RMK Endla looduskaitseala keskus tähistab elurikkuse päeva (22. mai), looduskaitsepäeva (24. mai) ning jätkuvat rahvusvahelist metsa-aastat 22. mail perepäevaga „Ehe Endla – retk rappa”.

Eheda Endla tunnetamiseks võetakse perepäeval ette palju põnevat: õpitakse tundma puid, püütakse kalu ning tehakse jalutuskäik kevadisse rappa.

Soovijad saavad võimaluse ise puude kõrgust ja vanust mõõta. Keskuse juures kasvab ka looduskaitse sümboliks olev puu – tamm. Uuritakse, kui vana see puu on.

Kaitsealal on läbi aegade harrastatud kalapüüki, seda just Endla järvel. Seekord kaitseala veekogudele ei minda, vaid ollakse Linajärve ääres. Toimub kalapüügivõistlus lihtkäsiõngega. Õpetatakse kalapüügireegleid, konksu õnge külge siduma jmt. Võidab see, kes saab kõige pikemad kalad (püütud kalad pannakse ritta ja kogupikkus mõõdetakse). Võitjatele auhinnad.

Kes kalapüügist huvitatud ei ole või sellest tüdineb, saab täringut veeretades tutvuda looduses liikumise võimalustega. Soovijatel on võimalus värvida paberil rabataimi.

Kaitseala äärealal asuv Männikjärv on kinni kasvamas. Selle ääres asub õõtsik. Selle peal saab hüpata nagu batuudil.

Kui kõik võistlused peetud, tehakse retk kevadisse rappa. Uudistatakse, milline elurikkus rabas peitub ning miks rabas laudteed vaja on. Rabaretkelt tagasi jõudnud, tehakse päevast kokkuvõtteid ja jagatakse võitjatele auhindu.

Osalemiseks on vaja registreerida e-posti aadressil eerika.purgel@rmk.ee. Söök-jook peab omal kaasas olema. Kes soovib ka lihtkäsiõngega kalapüügivõistlusest osa võtta, sel peab olema kaasas lihtkäsiõng, sööt ja anum püütud kalade jaoks.

Päev algab 22. mail algusega kell 11 Endla looduskaitseala keskuse juures. Rohkem infot: tel 506 7248, eerika.purgel@rmk.ee