Pärnu linna kohal Pärnu jõge ületava kolmanda autosilla ehitusjärg 19. augustil. Kusagil siinse asukoha läheduses laulab rahvusvahelisel muusikapäeval Pärnu Kammerkoor. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril, laulab algusega 18.15 Pärnu Kammerkoor Pärnu linna kohal Pärnu jõge ületava ehitusjärgus autosilla Raba tänava otsa lähedal kolm laulu. Juhatab Elo Kesküla, kes vastab lühidalt kolmele küsimusele.
16. mail Sännä kultuurimõisan peetü kolmandal Uma laulu võigõlusõl anti parõmbilõ võrokeelitsile laulõlõ vällä kolm pääpreemiat ja tetti valmis timahavadsõ Uma Pido sümbolpill – kivipill.
Pääpreemiä’ saiva’ Heiki Kelbi laul “Tulede ime” (ilosa sõnomi iist; ette kanni’ Peeter Saar ja Tiit Kõlli), Erkki Meistri laul “Näkinäkjä” (fantaasia iist sõnomin ja kuraasi iist; viis Erkki Meister, sõna’ Contra, ette kandsõ Chacha Roots) ja Urmas Kalla laul “Mõtõq Võromaast”.
Päält tuu and’ žürii vällä mitu eriavvohinda: Ingrid Rüütli eriavvohind läts Kadi Hainasele laulu “Ütskõrd tulõ tagasi” iist. Kreutzwaldi hää tõlkõ iist sai eriavvohinna ansambli Analysis laulõ “Lebotaminõ” ja “Pido” iist. Žürii eriavvohinna’ sai’ ka Urmet Arus ja Andreas Kalkun laulu “Kui sa, nii ma” iist ja Erkki Peetsalu laul “Perismaalasõq” (julgõ joro iist). Tekstipreemiä läts Aapo Ilvesele laulõ “Kodasse pesä” ja “Kosmos” iist.
Uma Laul III võistlusõ kõrraldaja Taisto Uuslail ütel´, et kontsõrdilt tull´ väega häste vällä, kuis võro kiil ja kultuur eläse’ ja edenese’. “Uma Laul om sääne kotus, kon saa perimüse inne linti võtta, ku lugu kuulsas saa,” ütel´ Uuslail nal´aga poolõs ja jakas´: “Uma Laulu üts pääminõ mõtõ omgi tuu, et kultuur saa püssü sis, kui taad eletäs. Võro keele man om nätä, et taa om nii elon, et õkva sünnütäs kimmäst loomingut kimmä keele ja helüpildiga. Suur rõõm om, et kõik laulu’ olli’ nii eri näko.”
Uma Laul III žüriin olli’ folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).
Inne Uma Laul III võigõluskontsõrti kirotõdi ala Uma Pido võrokeelitse’ sponsorlepingu’ Nopri Talomeierei ja Arke Lihatüüstüsega.
Uma Laul III kuulutõdi välä märdsikuu lõpun ja 10. mais, miä oll´ vahtsidõ võrokeelitside laulõ võigõlusõlõ esitämise tähtaig, tull´ 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Pressiteedüssele om mano pant nimekiri kõigi Uma Laulu laulõga.
Avvohinna’ panni’ vällä Võro instituut, MTÜ Võro Selts VKKF, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Maanteemuuseum, Uhtjärve Nõiariik, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei. Kõik laulõ esitäjä’ sai’ piledi 1. juunil peetäväle Uma Pido pääkontsõrdilõVõru Kubija lauluväljakul. Loe edasi: Seokõrd valiti Umal Laulul kolm parõmbat vahtsõt võrokeelist laulu
Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.
„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem. Loe edasi: Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat