Kuu: november 2012

Saare laat Tallinnas Sadama turul

Täna ja homme vallutavad Tallinna Sadama turu Saaremaa ning Muhu väiketootjad, talunikud ja käsitöölised. Müüjaid peaks kohal olema 15.

Turu tegevjuht Liina Karron ütles, et idee saarlaste nädalavahetuseks tuli Sadama turu poolt, kuna koostöö saarlastega on kahe aasta jooksul olnud meeldiv ja tihe. “Mõni kaupmees on meil kohal iga päev. Tuleb ka lisada, et inimestel on suur huvi saaremaise vastu.”
Iga päev on Sadama turu letis Inge Uulitsa Epi talu hoidised, Mustjala sinep, Turuköögi eri tooted, kadakasiirup ja Sõrve Triinu pagaritooted. Rääkimata Saaremaa lihatööstusest, mida ei saa kuidagi väiketootjaks pidada.
“Sõrve Triin töötab nüüd meil,” lisas Karron. “aNii et ühe saarlase oleme suutnud ära kodustada. Taltsutada veel mitte.” Loe edasi: Saare laat Tallinnas Sadama turul

Helsingi mardilaat algas seminaridega

Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.

Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.

Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.

Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Loe edasi: Helsingi mardilaat algas seminaridega

Selgusid Valgamaa tublimad MTÜd

Konkursil «Valgamaa MTÜ 2012» pälvisid tunnustuse MTÜ Kungla, Valga Petanque Klubi ja Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.

Kokku esitati konkursile tänavu kümme mittetulundusühingut. «See pole spordivõistlus, et otsime parimat, kõik nominendid on äärmiselt tublid. Seekord paistsid kolm tükki lihtsalt natuke enam silma,» kommenteeris Valgamaa arenguagentuuri mittetulundusühingute konsultant Aet Arula.

Konkursiga tunnustatakse MTÜsid, mis oma aktiivse ja jätkusuutliku tegevuse ning laiapõhjalise koostööga aidanud kaasa maakonna positiivsele arengule ning muutnud atraktiivsemaks valdkondlikku tegevust.

Rannarahva muuseum uurib naist

Alates tänasest on Rannarahva Muuseumis Viimsis avatud näitus tublidest ja ilusatest Naissaare naistest, kes erinevatel aegadel on oma olemusega saareelule palju juurde andnud.

„ Naissaare naised pidid argipäeval merel ja rannas mehe eest väljas olema, kuid peale tööd tõmbasid nad piduriided selga ja muutusid imekauniteks daamideks,“ sõnas Rannarahva Muuseumi teadusjuht Maivi Kärginen. „Näiteks pisikene Maria Klamas ehk Pisumamma, keda hüüti ka Jullimammaks, suutis ükskord koguni suure parklaeva Tallinna sadamasse lootsida. Vabal ajal kattis tema pead aga alati uhke kübar. “

„Lisaks mehe eest väljas olemisele, said naissaare naised hakkama ka traditsiooniliste naistetöödega. Kõigil seisis kuskil akna all õmblusmasin, millel vuristati valmis pere igapäevased riided. Piduriided osteti samas Tallinnast ning kodude seintel rippusid ajakirjadest võetud moelehed. Mõnikord toodi peenemad esemed kaasa ka Peterburist või koguni Lääne-Euroopa suurlinnadest,“ rääkis Kärginen. „Kõike seda said nad endale lubada, kuna mehed töötasid lootsidena ning mõlemast soost saare noored siirdusid sageli tööle suurtele laevadele või linna.“

Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on seekordne näituse teema üks näide randlaste põnevast kultuurist, mida laiem avalikkus ekslikult vaid kalapüügiga seostab. Need daamid oma ajas kannavad edasi samu väärtusi, mida tänapäeva naised, olles üheaegselt maa soolaks ja teisalt ka ilmale iluks. „Naissaare naiste pühapäevane pool on näha vanades fotoalbumites, mis sisaldavad lehekülgede kaupa uskumatult kauneid perekonnapilte, hoolikalt riidesse sätitud lapsi ja väärikaid daame peentes tualettides ja kübarates. Näitus on meie lugupidamisavaldus vapratele ja ilusatele Naissaare naistele ning külastajatele põnev rännak aega, mida tänaseks meenutavad vaid perekonnapildid, mälestused ja rohtunud vundamendid…“

Näitus Naissaare naiste lugudest jääb avatuks 2013 aasta aprillikuu keskpaigani.

On parim aeg pidada jutupühi

Kuni 26. novembrini  toimuvad Rahvakultuuri Keskuse jutukooli eestvõtmisel jutupühad. Jutupühad on „liikuv püha”. Juhtub siia maile hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe ka aeg jutupühadeks. Seekordne külaline on David Ambrose Walesist.

Jutupühade raames toimuvad jutuhommikud ja -õhtud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Homme õhtul räägib 24. novembri õhtul räägib David lugusid ja ballaade Rahvakultuuri Keskuses.. Samas on 24. novembril seminar „Lugude jutustamine tänapäeval”, kus räägivad jutukooli eestvedaja ja jutuvestja Piret Päär, näitleja ja lavastaja Anne Türnpu ning jutupühade külaline David Ambrose. 25. novembril juhatab David töötuba „Mälestused ja unistused”.

David Ambrose on jutuvestja ja ühe tuntuima rahvusvahelise lugude jutustamise festivali „Beyond the Border” eestvedaja. Ta tegutseb Walesis selle valdkonna eestvedajana juba 20 aastat. Jutuvestjana esineb David nii kodumaal kui ka võõrsil. Ka tema lood on pärit maailma eri paigust. Lugude vahele pikib ta mänglevalt mõistatusi, nalju ja laulegi.

Miks just jutupühad?
Tartumaal elanud kord üks mees, Miku Juhan, kes olevat olnud omal ajal sealtkandi parimaid jutustajaid. Jutuhoogu sattunult võis ta unustada kõige kibedamad tööd. Juhtunud sedagi, et Miku perenaine läinud keskhommikul töörahvale süüa viima, aga peremees seisnud alles nurme ääres ja „kihutanud juttu”, külast kutsutud abilised sealsamas mõnuga kuulamas. Ja kui siis kusagilt kaugemalt tulnud mõni teine hea jutustaja, olnud Miku talus „jutupühad” – jutustatud poole ööni…

Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Maavalla koda tunnustab tänavu viit ettevõtmist, mis on aidanud kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, väärtustamisele ja hoidmisele.

Homme Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval tunnustamissündmusel saavad tänukirja Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Eestimaa Looduse Fond, Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar, Ansambel Metastöll ning Setomaa Napi küla rahvas. Samas autasustatakse ka tänavuse hiite kuvavõistuse võitjaid. Sündmuse naelana kuulutakse välja tänavuse aasta Hiie sõber.

Eestimaa Looduse Fond on alates 2002. aastast pakkunud abi mitmetes pühapaikade kaitsmist edendavates ettevõtmistes: osalenud looduslike pühapaikade uurimismetoodika koostamises ning looduslike pühapaikade arengukava algatamises, on pakkunud pühapaikade kaitsjatele tasuta õigusabi, on võtnud avalikult sõna pühapaikade kaitseks ning on osalenud pühapaikade tutvustamisel.

Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar on uurinud alates 1995. aastast koos oma õpilaste ja huvilistega kodukihelkonna looduslikke pühapaikasid – küsitlenud põliselanikke, kaardistanud ja kirjeldanud pühi salusid, kive, allikaid ja puid. Seeläbi on ta päästnud mitmed pühapaigad unustusehõlma vajumast ning on õpetanud noori ja täiskasvanuidki pühapaikasid tundma ja austama.

Eesti on teadaolevalt esimene riik maailmas, kus riigi seadusandlikus kogus on moodustatud looduslike pühapaikade toetuseks ühendus. Tõnis Lukase juhtimisel koondunud saadikud on riiklikul tasandil väärtustanud pühapaikasid ning aidanud avalikkusel teadvustada nende ohustatust. Toetusrühma eestkostmisel eraldati 2012. aastal riigieelarvest vahendid, mille abil sai korraldada Põlva kihelkonna pühapaikade uuringud ning arendada pühapaikade andmekogu.

Ansambel Metastöll on pikki aastaid laulnud emakeeles hiitest, andnud välja kogumiku Hiie koda ning aidanud sellega kaasa looduslike pühapaikade teadvustamisele ja väärtustamisele noorema rahva seas. 2006. aastal korraldas Metsatöll koos Maavalla kojaga kontsertsarja Koduhiite kaitsel ning kutsus inimesi üles liituma pühapaikade kaitset taotleva pöördumisega.

Setomaa Napi küla rahvas valmistas 2010. aastal täispika mängufilmi seto maausust. Arhiivikirjeldusel põhinev film jutustab Napi küla pühapaiga kasutamisest ning viljakusjumala Peko austamisest esimese maailmasõja eelõhtul. Filmi tegemist vedas eest Setomaa praegune ülemtsootska Arne Leima ning film valmis külaelanike kulu ja kirjadega ning oma jõul. Selle teoga on Napi küla rahvas näidanud, et pühapaikadega seotud pärandi väärtustamisel saab hea tahtmise juures ka kesistes tingimustes korda saata suuri asju. Loe edasi: Maavalla koda tänab hiite hoidjaid

Äksil elavad mammutid Voorika ja Äksel

Äksi alevikus Saadjärve kaldal asuva Jääaja Keskuse kuulsaimad püsiasukad, mammutiema ja tema poeg said endale nimed!

Äksel ja Voorika. Foto Urmas Saard
Äksel ja Voorika. Foto: Urmas Saard

Sügisesele koolivaheajale eelnenud nädalal kuulutas Jääaja Keskus välja konkursi mammutipaarile nimede leidmiseks. Konkursist said osa võtta kõik 1.-6. klasside õpilased ja kahele nimele lisaks oodati ka nimede sünnilugusid. Vahvaid nimevariante ja saamislugusid laekus üllatavalt palju Eestimaa väga erinevatest paikadest. Osaleti enamasti klasside kaupa ning saabunud ümbrikud ja e-kirjad olid üsna mahukad – konkursitööde hulgas oli lisaks lugudele ka toredaid joonistusi.

Põnevamad nimevariandid, mida mammutiemale pakuti, olid  Xseena, Neli, Helli, Krisliina, Floora, Elli, Indi, Mammu, Mambulerisentel, Mambo, Bibi, Maasu, Mamsu, Mammulii, Flanee, Hermine, Rossa, Tonni, Võhku, Meemu, Armaliina, Hella, Missi, Saadi, Kihvamma, Tekkla, Vorita.

Mammutipojale arvati aga sobivat selliseid nimesid: Kaspar, Mannu, Virsik, Winny, Fiktor, Feodor, Kari, Männi, Sass, Memmu, Markulant, Kassu, Lulu, Lontu, Jossu, Trulla, Šiki, Ricu, Mauer, Eke, Upi, Marvin, Tuutu, Jääksi, Jälli, Eefi, Kullatükk, Mäksi, Mamphus, Salgu, Kihvik, Maru, Trampa, Tobias, Voorits.

Nimekonkursi võidutöö autor on Paide Gümnaasiumi 6. klassi õpilane Hanna–Greete Pellja.

Homme on Jääaja Keskuse mammutite nimepäev – mammutiema VOORIKA ja mammutipoiss ÄKSEL kannavad uhkusega Hanna-Greete pandud nimesid. Mõlema nime saamislugu on seotud kohanimedega – Jääaja Keskus asub Vooremaal Äksi alevikus.

Loomakaitse Selts: hulkuvate loomade peale kulub 860 000 eurot aastas

Mullu kulus Eesti kohalikel omavalitsustel hulkuvate loomadega tegelemiseks 864 852 eurot, mis teeb 0,64 eurot iga Eesti elaniku kohta, selgus Eesti Loomakaitse Seltsi tellimusel Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Liis Lille polt vabatahtliku tööna läbiviidud uuringust.

Vastavalt uuringule on hulkuvate loomade arv paljudes kohalikes omavalitsustes aga nii suur, et pole võimalik täita kõiki hulkuvate loomadega seotud kohustusi. Seni on kõige suuremaks takistuseks ressursside leidmine loomade varjupaikadesse toimetamiseks, kuid vaid väga vähestel jätkub vahendeid ennetustegevuseks, milleks on näiteks mikrokiipide paigaldamine ja kampaaniad soovimatute loomapoegade ärahoidmiseks.

Võttes arvesse hulkuvate loomadega seotud tegevuste kulukust, tuleks Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuhi Evelyn Valtini sõnul riiklikul tasandil uuesti arutellu võtta ja otsida võimalusi ühtse lemmikloomaregistri loomise ja haldamise rahastamiseks ning üle-eestilise kiibistamise kohustuse kehtestamiseks. “Taoline ennetustegevusse investeerimine vähendab oluliselt pikemas perspektiivis kulutusi kohustuste täitmiseks, kuigi lühiajaliselt on kulud ühtse registri loomise ja kiipimisprotseduuride maksumuste näol suuremad.” lisas Valtin.

Arvestust lemmikloomade üle peavad vähem kui pooled 117-st küsimustikule vastanud omavalitsustest. Peamiste põhjustena arvestuse mittepidamisel toodi välja ühtse lemmikloomaregistri puudumist ning ressursside vähesust registri koostamiseks ja selle haldamiseks. Uuringust selgus, et Eestis on hinnanguliselt vähemalt üks registreeritud koer või kass iga kümne elaniku kohta.

 

Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Viljandi maavanem Lembit Kruuse näitab töövarjudele maakonna kergliiklusteede planeeringut. Paremal töövari Karl Kangur ja keskel Ergo Hanni.

Eile jälgisid Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Viljandimaa Suure-Jaani Gümnaasiumist Karl Kangur ja Tarvastu Gümnaasiumist Ergo Hanni.

“Kohtusin toredate noorte meestega, kes julgevad mõelda suuremalt ning teevad vastavalt ka plaane tulevikuks. Maavalitsusse tulemine oli suurema terviku vaatamiseks ja selle üle aru pidamiseks just õige koht,”  rääkis maavanem

Kruuse hinnangul on eriti meeldiv töövarjuks tulnud noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuli noorte endi poolt. “Algatusvõimel on seos ettevõtlikkusega, mis näitab, et noori on ees ootamas tegus tulevik. Need, kes otsivad ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omavad initsiatiivi ning võtavad elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil Eestis väga vaja. Täna oli rõõm seda ka näha”, tõdes Kruuse.

“Loomulikult omandatakse koolis palju erinevaid teadmisi, kuid tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka nö päris elu”, on Kruuse kindel.  Loe edasi: Tegusad noored mehed tulid maavanemale töövarjudeks

Mooste KülalisStuudios saab näha Meiu Mündi loomingut

7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013 saavad kõik huvilised näha Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis Tartu kunstniku Meiu Mündi maale ja joonistusi.

Seni põhiliselt maalikunstnikuna tuntud Meiu Münt näitab MoKSi galeriis sarja maalilistest joonistustest, mis sai alguse 2009. aastal ja on tasapisi aina täiendust leidnud. Näitusel on eksponeeritud ka mõned maalid aastatest 2007–2012.

Lisaks tööde sarnasele sisulisele fluidumile astuvad maalid joonistustega ka meediumipõhisesse dialoogi. Vaatajad saavad kõrvutada maali ja joonistust, avastada nende meediumite tehniliste ja väljendusvõimaluste sarnasusi. Näitust „Oli kord” ühendavad autori sõnul järgmised märksõnad: teatav mõtte- ja käitumismustrite kordus ning nende pidev teadlik või ka ebateadlik, kordamine elus – ehk „alaarenenud” alateadvuse diktaat – déjà vu – nõiaring – objektiivne reaalsus versus meelepete.

Näitust saadavad ka autori tekstid. Need avavad töid ehk veidi sõnaliselt – või siis vastupidi, tekitavad küsimusi veelgi juurde… Autor ise nimetab neid sõnaderidu just lihtsalt tekstideks, mitte luuletusteks. Ainest kirjutamiseks, joonistamiseks ja maalimiseks on kunstnik enda sõnul leidnud elust ja inimestest enese ümber ja kõrval. Meiu Mündi loomingut tervikuna iseloomustab salapärasus, kihilisus ja millegi aimatavus. Tema maalid ja joonistused on valdavalt monokroomsed, nendes on palju õhku ja tõlgendusvõimalusi.

Meiu Münt on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli ning töötanud viimases ka maaliõppejõuna.

Näitus MoKSi galeriis on avatud 7. novembrist 2012 kuni 13. jaanuarini 2013, näituse külastamine on tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Viljandimaal jagatav toiduabi vajab kontrollimist

Viljandi linnas laialijagamiseks varutud Euroopa Liidu toiduabi pakkidest leiti putukaid. Sellega seoses peatas PRIA ELi toiduabi jagamise kogu maakonnas kuni jagamata koguse kontrollimiseni.

Info väikestest mustadest putukatest neljaviljahelveste pakkides jõudis PRIAsse Viljandimaa Punase Risti esindajalt reede pärastlõunal, kontrollid maakonna jagamiskohtades algasid järgneval tööpäeval. Putukate päritolu, toiduabisse sattumise põhjused ja riknemise ulatus ei ole veel teada. Esimeses kontrollitud piirkonnas Viljandis leiti putukaid nii laona kasutatavatest ruumidest kui ka reaalsest jagamiskohast, mis asuvad eraldi hoonetes.

Nelja liiki kuivainete pakkide näidised saadeti analüüsiks Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumi. Eilseks tuvastati, et neljaviljahelvestes oli rohkelt eluvõimelisi laokahjureid (aidalamesklane), üksikuid valmikuid oli ka makaronides.

Parasiitide-probleemist on teadlik ka tänavuse toiduabi tarnija AS Tartu Mill. Tarnija välistab võimaluse, et parasiidid olid kuivainetes juba suvel tarnimise ajal, kuna kõikide toodete kvaliteet oli kontrollitud (selle kohta on ka sertifikaadid). Kontrollid Viljandimaal jätkuvad. PRIA on teavitanud ka Veterinaar- ja Toiduametit, kelle pädevuses on korraldada järelevalvet toidu ohutuse üle kõigis käitlemisetappides.

EL-i toiduabi näol on tegemist euroliidu toiduprogrammiga ühenduses enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator. PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada eraldatava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi-toodete tarnija leidmiseks.

Toiduabi vastuvõtmise, ladustamise ja jagamisega kohtadel tegelevad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Tänavu on Eestis toiduabi sortimendis kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut kokku 2571 tonni ning 590,8 tuhat liitrit toiduõli.

Maanteeamet otsib liikluskasvatuse auhinna nominente

Hilissügis on tasahilju kätte jõudnud ning sellega on lähenemas ka aeg, mil Maateeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond tunnustab inimesi, kes on aidanud tegeleda liiklusohutuse ja –kasvatusalaste oskuste-teadmiste levitamisega. Oma tänu väljendamiseks korraldab Maanteeamet neile jõulude eel tänuürituse.

Liikluskasvatuse auhinda antakse välja parimatele õpetajatele, liikluskasvatuse sündmustele, tublimatele kohalikele omavalitsustele ja aktiivseimatele koostööpartneritele. Kokku tunnustatakse 18 isikut või organisatsiooni.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on pühapäeval, 25. novembril. Kandidaate võivad esitada kõik regiooni asutused, ettevõtted ja üksikisikud. Ettepanekule tuleb lisada motivatsioonikiri, kus on kirjas esitaja nimi ja tema kontaktandmed; kandidaadi nimi ja tema kontaktandmed ning vabas vormis põhjendus, miks peaks antud inimest või organisatsiooni tunnustama. Põhjendus peab olema kooskõlas statuudis kandidaatidele esitatud nõuetega.

Ettepanekuid koos motivatsioonikirjaga ootab Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond aadressile Sepa 23, Tartu 51013 või e-posti aadressile kai.kuuspalu@mnt.ee märgusõna all  „Liikluskasvatuse auhind“.  Hiljem saabunud ettepanekuid ei arvestata.

„Valed valikud“ võiks olla kooliprogrammis

Kolm aastat järjest on Haapsalu Gümnaasiumi 12. klasside õpilased osalenud projektis „Valed valikud“. Oleme külastanud vangist vabanenud inimeste turvakodu, koduta inimeste varjupaika, politseid ja neuroloogiahaiglat, kirjutab  Haapsalu Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.

Selline projekt on väga vajalik. Sageli näevad ja tunnetavad noored esmakordselt, kui lihtsalt ja  kergelt võib inimene kaotada oma senise elukvaliteedi.  See on peaaegu kõigile noortele šokk.

Kodutute varjupaigas näevad nad esmakordselt, kuidas elavad koduta inimesed ja kuulevad, kui lihtsalt võib elus alla käia. Nad näevad inimesi, kes ei taha, ei suuda enam töötada ja elada nii nagu inimesed tavaliselt elavad. Nad näevad inimesi, kelle ainuke vara on enda riided seljas.

Neuroloogia haiglas kogevad nad, et hüpates tundmatus koha vette, minnes alkoholijoobes ujuma, võid kogu eluks jääda ratastooli. Haiglas saab näha ka, kuidas on võimalik aidata, taastuda või lausa uuesti õppida liikuma ja iseendaga hakkama saama. Vanglast vabanenute juures kohtusime inimesega, kes enamuse oma teadlikust elust oli veetnud trellide taga. Selline elav õppevahend pani õpilasi elu väärtuste üle mõtlema.

Õpilased on olnud šokeeritud, kuid õppekäiguga rahul. Kindlasti peaks kõikidel lausa kooliprogrammis olema sellised külastused. Veelgi parem oleks, kui need oleksid noorematele, põhikooliõpilastele.  Kõik need kohad näitavad, kui abitud ja haavatavad inimesed tegelikult olla võivad. Mida suuremad on sinu enda teadmised, sinu haridustase, seda paremini elus hakkama saad.

Seda ja teisi lugusid Läänemaalt saab lugeda Julged Hoolida? Facebooki lehelt

Tudengid kutsuvad keeli õppima

Reedel, 23. novembril kell 17 oodatakse huvilisi Keelekeskusessse, Jakobi 2, Euroopa keelte päevale, kus toimub keeltepäeva laat, minikeeletunnid ja viktoriin.  Üritus on tasuta. 

Keeltepäev algab laadaga, kus Tartus õppivad välistudengid ja Keelekeskuse õppejõud tutvustavad erinevaid keeli. Infot jagatakse nii keele ajaloo kui ka riigi kultuuri kohta ning pakutakse ka rahvuslikke suupisteid. Keeltepäeval on esindatud läti, itaalia, türgi, poola, taani, rootsi, prantsuse ja mitme teise keele kõnelejad.

Kell 18.30-20.00 toimub kuus pooletunnist minikeeletundi, mille viivad läbi välistudengid ja õppejõud. Kell 20.00 algab viktoriin.

Keeltepäev lõpetatakse Vilde tervisekohvikus (Vallikraavi 4) kell 22 algava lõpupeoga, kuhu sissepääs maksab 1 euro.

Lisainfo leiab siit. Üritust korraldavad: AEGEE-Tartu ja ESN-Tartu. Üritust toetavad: Tartu linn ja Tartu Ülikooli Keelekeskus.

Reedel tulekul HÖÖÖ ehk Haani filmiööö

Reedel, 23. novembril 2012 kl 18.00 algab Haanja Rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani filmiööö, kus vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.

Kavas on:
“Armasta mind” (Prantsusmaa)
“Regilaul” (Saksamaa)
“Seenelkäik” (Eesti)

Võta hääd ja paremat ühisele lauale, ning ära unusta naabrit kaasa kutsuda!
Osalemine annetuslik, soovitavalt kuni 5 eurikut.

Toetab Lektoorium: http://lektoorium.ee/

Lähem info seekordsete filmide kohta HÖÖÖ FB lehelt, ürituse info ka siin.

Tegemist on juba kolmanda HÖÖÖ-ga, esimene toimus mullu suvel ja teine eelmise aasta lõpus.

Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

Segarühm Nuustaku juubelimeeleolus. Foto: Monika Otrokova
16. novembril oli Otepää Gümnaasiumis elevust rohkem kui muidu – gümnaasiumi aulat täitsid rahvariideseelikute kirevad värvid. Rahvatantsu segarühm Nuustaku pidas 25. aasta juubelit ja oli külla kutsunud kultuurikollektiivid Otepäält ning naabervallast Sangastest. Tantsisid kõik, ka segakoor Eveko.

Tantsijate pidu algas aga hoopiski puhkpillihelide saatel – Pühajärve-Rõngu Puhkpilliorkester mängis juubilarile mitu kaasahaaravat lugu. Seejärel tervitas sünnipäevalaps – segarühm Nuustaku, kõiki külalisi hoogsa tantsuga „Eesti liha ja Eesti veri“. Tantsu jätkus terveks õhtuks – sünnipäevalapsele tantsiti nii rahvatantse, kui ka teises stiilis tantse. Segakoor Eveko esitas Nuustaku segarühma auks laulu koos tantsuga, Nuustaku pikaaegne klaverisaatja Varju Teder aga mängis kannelt. Rahvamuusikud – Karupojad, esitasid aga loo, mille saatel sünnipäevalaps tantsu keerutas. Oma etteaste tegid naabridki – Sangaste segarühm Kõvverad kõdarad ja naisrühm Tanuke.

Segarühma Nuustaku tervitasid ja õnnitlesid kõik küllakutsutud kollektiivid ja laulukoori Relami esindus, Otepää vallavanem Merlin Müür, Valgamaa rahvakultuurispetsialist Eha Mandel, Valga maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts, Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. Tänati ja tunnustati endiseid segarühma juhendajaid Eha Ojaveed, Angela Toomet ja praegust juhendajat Kaire Ojaveed. Tunnustuse pälvisid segarühma endine klaverisaatja Varju Teder ja Heivi Truu, kes seda tööd jätkab. Loe edasi: Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

Haanimaal saab õppida piipu ja kirivööd valmistama

Sel pühapäeval, 25. novembril toimub Haanimaa pärimusõpitubade raames taas kolm õpituba: piibu meisterdamine, kirivöö valmistamine ja tantsutuba.

Kell 10.00 algab Haanja rahvamajas kirivöö õpituba, mida juhendab Ene Aedmaa. Pane end kirja: ivirausi@gmail.com

Kell 11.00 algab Haanja kooli tööõpetuse klassis piibu meisterdamise töötuba Olev Russi juhendamisel. Tule taastama Haanimaa traditsiooni – piibumeisterdamist! Kui on, võta kaasa oma materjali. Pane end kirja: taistouuslail@gmail.com

Kell 16.00 algab Haanja rahvamajas tantsutuba, veab esisuss Kadri Lepasson koos Anu Tauli ja Tarmo Noormaaga. Võta omad sõbrad, sussid ja pillid kaasa! Pane end kirja: ivirausi@gmail.com

Võrus etendub “Kaks tilli ja apelsin”

Võru Kandles mängitakse 27. novembril kell 19 Von Krahli Teatri etendust „Kaks tilli ja apelsin“. Fiktiivne loomeagentuur “Talent“ esitleb: aus lugu ilust, vabadusest ja loomingust, mis ei jäta külmaks, vaid jätab soojaks.

See on armas segu stand-up´ist ja teatrist, mis kätkeb endas komöödiat, tragöödiat ja tüki kolmandatki. Universumitevahelise teatrifestivali parima lavastuse nominent ja lavakujunduse eripreemia laureaat.

Lavastajad: Kait Kall ja Madis Mäeorg
Kunstnik: Kait Kall
Muusikaline kujundaja: Madis Mäeorg
Mängivad: Madis Mäeorg ja Kait Kall
Valgus/ muusika: Janno “John” Jaanus

Pileti hind 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär)
Eelmüük Võru Kannel kassas (tel. 7868676) ja Piletilevi müügipunktides.

Allikas: Võru Kannel

Kaubelda või võidelda?

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Õhus hõljub suur kogus idealismi ja ootusärevust, mis varem või hiljem kanaliseerub ja muutub millekski. Kas see miski kehtestab uued riigivalitsemise põhimõtted või on see pigem kui uue protektori saanud vana autorehv, sõltub suuresti idealistide suutlikkusest eristada oluline ebaolulisest.

Poliitilises elus muutusi nõudvad vabakonnad, seltskonnad või kildkonnad on ebamugavas positsioonis. Ühel pool on radikaalid, kes näevad ainuüksi parteidega ühe laua taha istumises reetmist ja teisel pool kokkuleplased, kelle hinnangul on muutused ühiskonnas võimalikud vaid läbi kompromisside.

Parteid teavad seda ja proovivad olukorda enda kasuks ära kasutada. Sõja võitmise nimel tuleb teinekord taanduda. Oda tuleb ohverdada, kui see viib vastasmängija lipu langemiseni.

Reformierakond tuligi välja pakkumisega, et parteide asutamiseks kehtestatud tuhande liikme kvoot võiks olla poole väiksem ning riigieelarvest võiks raha anda ka neile parteidele, kes jäävad valimiskünnise taha. Radikaal peaks selle pakkumise peale hüüdma: „See on lõks!“

Radikaalil oleks õigus, sest parteide eesmärk ongi hakata kauplema. „No kui te tuhandet liiget kokku ei saa, tehke siis 500 liikmega partei. Anname teile natuke raha ka,“ kõlab see loogika. Võim teab, et selline väikepartei ei muudaks midagi ja kui ta kasvabki suureks, siis on ta partei, nagu üks partei olema peab. Roheliste ja Res Publica erinevad saatused on paljudel hästi meeles. Loe edasi: Kaubelda või võidelda?

Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka

Maailma parimad jõulumehed pärast jõukatsumist Rootsis. Foto: Anti Ronk
Eesti jõulumees Aare Rebban saavutas Rootsis toimunud Jõulumeeste 2012 Talimängudel III koha. Ida-Virumaalt pärit jõulumees Aare astus poodiumile ka seitse aastat tagasi, kui talle riputati samadel võistlustel kaela kuldne medal.

Rebimine auhinnaliste kohtade pärast oli väga pingeline. Polaarjoone taga asuvasse kaevanduslinna Gällivaresse olid saabunud mitmed uued võistkonnad ning nende salanipid ja taktika olid tundmatud. Tänavune poodiumile tõusmine tähendas juba teise värvilise medali toomist Eestisse.

Esimese ülesandena tuli võistlejatel püsida mehhaanilise põhjapõdra seljas võimalikult kaua – võidu sai endale Saami jõulumees. Teiseks oli kotijooks ja soomekelguga sõitmine. Kes kiirem, see võidule lähemal. Eesti võistkonna medalisaak sellega algaski – jõuluvana Aare sai kolmanda koha. Järgmisena tuli jõulumehel ennast ümber oma jalutukepi keerutada. Kepp pidi toetuma maha ning pea (laup) pidi olema käepideme peal. Paljudele sai saatuslikuks see, et pead ei hoitud kepil. Loe edasi: Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka

Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa

Nii valmib moos Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele. Foto: Naiskodukaitse Lääne ringkond
Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnetavad oma vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on vajadusel valmis kiiresti reageerima, täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi. Naiskodukaitse Lääne ringkond aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele Läänemaal.

Iga meie organisatsiooni liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Me toetame koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendame sellega teadlikkust turvalisemast keskkonnast ka kogu maakonnas.

Mitmel “rindel” aktiivsed

Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatud üritustel. Oleme aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud mitmetel perepäevadel esmaabiga seotud põhitõdesid, suurüritustel toitlustanud (Maakaitsepäev, Vabariigi aastapäev jne), heategevusürituste korraldamise ja läbiviimise juures abiks olnud. Loe edasi: Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa

Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Soomaa kaart – Soomaa piirkonna all mõistetakse Viljandi ja Pärnu maakonnas olevat Soomaa Rahvusparki koos ümbritseva mõjualaga. Kaardil hele peenike joon – valla piir; heleroheline keskmine ala – Soomaa ala; tumeroheline laiem ala – planeeringu ala.
Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimus eile, 20. novembril Viljandi- ja Pärnu maavalitsuse ning Keskkonnaameti korraldusel ettevõtluse teemapäev, mis hakkab andma uut hingamist rahvuspargile.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on jõukuse aluseks koostöö ja majanduslik tegevus. „Inimesed läbi ettevõtluse muudavadki Soomaa väärtused kättesaadavaks ja aitavad need üles leida. Piirkond on paljuski eriline, piirangutega seonduv ala, kus koostöö hõlmab suures osas koos toimimist keskkonnaga. Elamise võimalikkus erilises kohas on seotud kohapealse töökoha ja elatise teenimise võimalusega, mistõttu tulebki piirkonnas luua kokkulepitud reeglite abil võimalused ettevõtluse ja inimtegevuse arendamiseks,“ selgitas Kruuse.

Teemaplaneeringu käigus lepitakse kokku Soomaa kui piirkonna ruumilise arengu põhimõtetes ja täpsustakse tegevusalade prioriteedid. Määratakse olulisemate sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektide asukohad. Täpsustatakse maa- ja veealade kasutamistingimused, seotakse piirkonna erinevad arengudokumendid riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja tasakaalustatud huvidega. Luuakse eeldused kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks loodus- ja kultuurilise keskkonna säilitamise tingimustes. Loe edasi: Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Tartus esietendub Urmas Lennuki lavastus „Remondimees“

Laupäeval, 24. novembril kell 19 esietendub Tartus Sadamateatris Urmas Lennuki kirjutatud, lavastatud ja kujundatud „Remondimees“. Lavastuse helikujundaja on Taavi Toom ning valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas.

„Remondimehe“ keskmes on ema ja tütar. Nende suhted pole kõige paremad. Võib olla on asi selles, et nad elavad koos ja neil pole meest ega isa. Võib olla on aga asi ka selles, et nad lihtsalt hoolivad üksteisest väga. Armastus on mõnikord väga keeruline. Ühel päeval satub nende korterisse remondimees Nikolas, kellel on seljas inglitiivad. Miks? Ja mida Nikolas neis kahes naises muudab? Selles ongi küsimus.

„Kindlasti ei ole minu kui lavastaja ja kirjutaja sõnum ainuõige ja eksimatu, aga selles on lootust. Usku inimesesse, kes elab „kantseliitlike“ sõnade taga. Usku, et maailm ei lakka olemast, kui üks kolmekümne aastane tüdruk meest ei leia,“ ütles autor ja lavastaja Urmas Lennuk „Lavastajana võin öelda, et kolm Vanemuise näitlejat teevad head rollid. Olen näinud ja imetlen neid näitlejaid siiralt. Saab itsitada, aga saab ka nukrutseda. See on tänapäev ja tänased inimesed,“ lisas ta.

Lisainfo: www.vanemuine.ee