Kuu: november 2012

Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Reedel, 23. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis järjekorras viies teedeajaloo konverents, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teede ajaloole kui olulisele ja mitmekülgsele ajaloovaldkonnale. Oluline on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid ja uurimisvaldkondi.

Korrastatud teedevõrk koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutine nähtus. Veel sadakond aastat tagasi liikusid meie teedel valdavalt hobusõidukid ja tänapäevaste moodsate reisiterminaalide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad. Praegu Eesti Maanteemuuseumi koduks oleva Varbuse postijaama avamisest möödus sel aastal 150 aastat. “Omaaegseid Võru ja Tartu kreisilinnu ühendanud maantee äärde ehitatud postijaamakompleks oli nii hobuajastul kui ka veel 1920. aastate alguses, esimeste bussiliinide käimapanemise järel kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhkekohaks,” rääkis muuseumi teadur Kersti Liloson.

Praeguseks on Võru ja Tartu vaheline teekond, mille läbimiseks sada aastat tagasi võis kuluda terve päev, taandunud vaid kolmveerandtunnise auto- või bussisõidu kaugusele. Teedemajanduse ja transpordivahendite kiire areng on lühendanud vahemaid ja toonud kaugused lähemale. Varbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kujunemisest kõnelevad muuseumi teadur Kersti Liloson ja juhataja Mairo Rääsk. Loe edasi: Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus stipendiaadiga. Foto: EHRL
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis 11-le parimale hotelli- ja toitlustuse eriala õppivale noorele üle 2012. aasta stipendiumid. Stipendiumide eesmärk on väärtustada kutseharidust, innustada Eesti noori õppima teenusmajanduse erialal ning tõsta turismisektoris töötavate noorte kutsemeisterlikkust.

Käesoleva aasta stipendiumifondi suurus moodustas kokku 1550 eurot. Konkursile esitasid stipendiaatide kandidaadid 13 Eestis tegutsevat kutseõppeasutust. Parimaid selle valdkonna õpilased valiti välja EHRLi koolitus- ja personalitöö komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Eesti turismiettevõtjate esindajad.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Raigo Triigi sõnul on kogu sektori jaoks on oluline, et meie hotellide ja restoranide klienditeenindajad oleksid oma valdkonna spetsialistid. „Oleme huvitatud, et noorte huvi nende erialalade vastu säiliks ning et Eesti kvaliteetse tööjõu osakaal turismisektoris kasvaks,” märkis Raigo Triik. Ta lisas, et kuigi ka praegu tuleb hotellindusse ja toitlustusse tööle erialase hariduse- ja kogemuseta inimesi, eelistavad ettevõtted vastava eriharidusega töötajaid. Loe edasi: Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

Tallinna noorte infokeskus kutsub seminarile

29. novembril algusega kell 18.00 toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar „Sõltuvus kui toimetuleku meetod“.

Seminaril keskendutakse noore arengule, teda ümbritsevate inimeste ning maailma tähtsusele ning kuidas see kõik noort mõjutab. Samuti räägitakse sellest, kuidas võib traumaatiline sündmus, mis kõrvaltvaatajale võib tunduda tühine, noort mõjutada, mille tulemuseks on langemine erinevate sõltuvuste küüsi. Selleks muutjaks ei ole tihti mitte füüsiline, vaid psüühiline trauma, mis võib näiteks olla tingitud koolikiusamisest, õnnetusjuhtumitest, vanemate lahkuminekust, lähedase kaotusest või muust sellisest. Seminari viib läbi Erik Rüütel.

Seminarist osavõtt on tasuta, kuid osalemiseks tuleb end registreerida hiljemalt 28. novembriks e-maili aadressil janne@taninfo.ee.

Tallinna noorte infokeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mille eesmärk on koguda, vahendada ja levitada noorteinfot Tallinnas. Sihtrühma moodustavad peamiselt 7 kuni 26aastased noored.

Allikas: Tallinna noorte infokeskus I Tallinna Noorsootöö Keskus

Tammuri talu peremees sai kätte presidendi auhinna

Tammuri talu peremees Erki Saar. Foto: Monika Otrokova
19. augustil tunnustas kodukaunistamise konkursi patroon, president Toomas Hendrik Ilves Haapsalus konkursi „Eesti kaunis kodu 2012” võitjaid. Tunnustuse osaliseks saanud Tammuri talu peremees Erki Saar sai presidendi auhinna kodutalus kätte. Auhinna ja Otepää valla meene andis üle Otepää vallavanem Merlin Müür.

Tammuri talu Otepää vallas Mäha külas kuulub nn põlistalude hulka, seda pole tükeldatud ega jaotatud uusmaasaajatele. Taluhoone on sellise suurusega siin alates 1877.aastast, enne seda olnud siin veidi väiksem maja. Seega peaks hoone vanus olema 150-160 aastat. 1909 ostis Tammuri talu Jaan Kenk, makstes selle eest 1500 tsaarivene kuldrubla.1928 võttis Jaan tallu uue sulase, oma vennapoja Eduard Ilvese, kes on praeguse taluperemehe Erki Saare vanaisa. Erki Saar on Tammuri talu peremees aastast 2000. Aastast 2006 elab ta täielikult selles talus ja tunneb, et on viimaks jõudnud koju peale pikka rännakut. Tammuri talus tegutseb üle Eesti tuntud restoran.

Tammuri talurestoran saavutas sellel aastal Eesti parimate söögikohtade edetabelis 19. koha, olles ainuke juba neljandat aastat järjest edetabelis figureeriv Valgamaa restoran. Parima söögikoha valisid välja restoranide töötajad ja toiduajakirjanikud, samuti toidublogijad nii Eestist kui ka välismaalt. Hindamisse olid kaasatud ka Soome, Rootsi ja Venemaa nimekad oma ala asjatundjad.

Lisaks Tammuri talule pälvis kodukaunistamisalase üleriigilise tunnustuse ka Tehvandi Spordikeskus ja Palupera vald.

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Eestlased tutvustavad end Helsingi mardilaadal

Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.

Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.

Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.

Allikas: SA Lõuna-Eesti Turism

“Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” otseülekanne algab

Täna, 21. novembril, algusega kell 10.00 toimub Rahvusraamatukogus MTÜ Lastekaitse Liit ja TÜ eetikakeskuse ühiskonverents “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?”. Ka sellel aastal tõstatab MTÜ Lastekaitse Liit oma traditsionaalsel novembrikuisel konverentsil lapse heaolu puudutavaid olulisi küsimusi, keskendudes positiivsele vanemlusele. Omaette rõhuasetus on sellel konverentsil laste kasvatusmeetoditel, ka kehalisel karistamisel.

Käesoleva nädala esmaspäeval avaldas Lasteombudsman avaliku pöördumise laste kehalise karistamise keelustamiseks, millega ühines üle 30 erineva organisatsiooni! Oma pöördumises rõhutas ombudsman, et vägivallavaba ühiskond on võimalik üksnes siis, kui tänased lapsed ja homsed lapsevanemad kasvavad üles vägivallata ning laste kehalise karistamise selgesõnaline keelustamine aitab vägivallavaba ühiskonna loomisele kaasa.

“Last kehaliselt karistades tunneb väike inimene valu. Tavaliselt on karistus just lapse aktiivsuse eest – kas ta on näiteks avaldanud oma arvamust või ta on midagi lõhkunud, mistõttu saab laps otsese signaali, et ta on midagi valesti teinud. Sellega kasvatame alluvat indiviidi, mis pärsib aga terve ühiskonna teket” rõhutab Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president

Konverentsil astuvad intrigeerivate ettekannetega üles Margit Sutrop, David Vseviov, Kauksi Ülle, Karl-Martin Sinijärv, Ilmar Raag ja paljud teised. Konverentsist toimub ka otseülekanne, mida saab jälgida konverentsi kodulehel: http://konverents.lastekaitseliit.ee/

Konverentsiga tähistab MTÜ Lastekaitse Liit 1989. aastal, 20. novembril vastu võetud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni aastapäeva.

Meremäe valda on toodud 10 aastaga ligi 90 000 euro jagu kultuuri

Viivika Kooser.

Laupäeval, 17.novembril peeti MTÜ Meremäe Kultuuriühingu esimest suuremat juubelisünnipäeva.

2002. aastal asutatud ühingu eesmärgiks oli Meremäe kultuurielu mitmekesistamine ja eestvedamine. Üle 10 aasta on kirjutatud ja ellu viidud lugematul hulgal projekte, taotletud märkimisväärne rahasummaga erinevatest fondidest.

Slaidiprogrammiga andis tegemistest ülevaate kõikide eestvedamiste algataja Viivika Kooser. Pika ja põhjaliku ülevaate käigus sai saalitäis rahvast teada, et täiskasvanute ja noorte huvitegevus, erinevad leelokoorid, kirmaskite ja pidude eestvedamine, erinevate heakorratalgute korraldamine, aastaid lauluvõistluse “Laululaev” korraldamine ja paljud teised tegevused on toonud valda kogu tegevusaastate jooksul ligi 90 000 euro jagu kultuuri.

Ühe aktiivsema ühingu olemasolu on Meremäe vallarahva jaoks väga olulise tähtsusega.

“Edasi, ikka edasi, veel ei saa nii kiiresti liikuva karuselli pealt maha hüpata, vaja veel Nulgatare välja arendada, külaplatsid ja muudki, tegevust jätkub ja tahtmist on veel kah!” võttis Viivika Kooser kokku edasised plaanid.

Pille Malkov

Talvõtarõ Haani rahvamajahn

Joba kolmandat kõrda kõrraldasõ’ Haanimaa inemiseq Haani rahvamajahn Talvõtarrõ.

Seokõrd oodami’ teid kuuhn sõpru ja kõgõ perrega mii’ tegemiisi kaema’ ni opitarri perrä pruuvma’ 2. joulukuu pääväl. Päiv nakkas pääle kell 11 ni opitarri man jagus tegemist kõigilõ.

Tulkõ’ opma’:

– vüütarõhn kirivüü kudamist
– sukakundsatarõhn suka nõglumist ni sukakundsa kudamist (katskinõ vai poolik sukk võta’ esi’ ütehn!)
– laulutarõhn regilaulu veerütämist
– miihhitarõhn tüüriistu pruukmist
– verivorstitarõhn verivorsti topmist
– pillitarõhn lõõtsmoonigu mängmist
– vokitarõhn keträmist
– saiatarõhn saia tegemist
– tikmisetarõhn ilokir´ä tikmist
– lumõhelbetarõhn paprõst lumõhebemide lõikmist
– tandsutarõhn tandsurõõmuga tandsmist

Terve päävä mängvä’ noorõ’ perimusmuusigu’ ni raamadukogohn um käsitüüraamatidõ näütüs.
Opitarri taso um annõtuslik. Kotussõ pääl saa kohvi ja tsäivett ni üte euro iist lõunõsüüki kah.

Laupäeval arutletakse Pühajärvel muutuste üle koolis

Sel laupäeval, 24. novembril toimub Pühajärve põhikoolis seminar “Muutused koolis”.

Seminari märksõnadeks on “tõhus kool = hooliv kogukond”. Jutuks tuleb osapoolte koostoime ja tähtsus, kommunikatsioon ja kaasamine. Lisaks räägitakse uue õppekava põhimõtetest ja neist tulenevatest muutustest (õpetamine, hindamine, suhted), õppeainete lõimumisest ja kujundavast hindamisest.

Seminari juhib kogemustega õpetaja, psühholoog, nõustaja, superviisor ja koolitaja Meedi Neeme Rocca al Mare koolist. Meedi Neeme on haridustemaatikas aktiivne kaasamõtleja ja rääkija, tema juhitud kursused on väga populaarsed.

Koolitus algab kell 10 ja kestab neli tundi. Koolitusest osavõtt on tasuta, soovi korral saab teha kohapeal annetuse MTÜle Pühajärve Haridusselts.

Kõik huvilised on väga oodatud!

Kunstnik Ave Nahkuri kodus Raudoja kõrtsis tuleb peagi jõululaat

9. detsembril toimub kunstnik Ave Nahkuri kodus Raudoja kõrtsis Anija vallas järjekordne jõululaat.
Laadal müüakse kõike kohalikku head ja paremat: sinki, vorsti, kala, liha, pekki, õunu, kompotti ja muud, millel head ja mõnusat mekki. Kindlasti ei puudu valikust kohalik ja väljavalitud käsitöö, mis just sobilik jõuluvana kingikotti. Müügil suur valik kunstnik Ave Nahkuri pilte, võimalus otse kunstnikult tellida veel jõuludeks nimeline pilt või kruus.
Kohapeal avab uksed kohvik, kus pakutakse sõbralike hindadega koduseid toite ja küpsetisi. Laadal on kohgal ka professionaalne päevapiltnik, kes teeb nii perepilte kui ka muid vahvaid pildikesi.
Meisterdamis-ja mänguhuvilised lapsed on oodatud Hiireemanda urgu töötubadesse. Kaasa võiks võtta kirjad jõuluvanale, sest avatud on postkontor.
Kes soovivad tulla müüma oma kaupa või vajavad lisainformatsiooni, võiksid ühendust võtta Siiriga tel 5649 5113. Eelregistreerimine kuni novembri lõpuni, müügipinnad piiratud, lauad kohapeal olemas.

MTÜ Partnerlus kutsub projekti “Maale elama” infoõhtutele

Üks näide maaelust. Foto: Elina Allas

2013. aasta jaanuarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt “Maale elama”, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Huvilistele korraldatakse infoõhtud:
TARTUS – teisipäeval, 20. novembril kella 18-20 Domus Dorpatensise ruumides Raekoja plats 1/ Ülikooli 7, Tartu http://www.dorpatensis.ee/kontaktandmed
VALGAS – kolmapäeval, 21. novembril kella 18-20 Sebra Koolituse 2. korruse seminariruumis Vabaduse 19 (sissepääs Kungla tänavast)
OTEPÄÄ vallas – neljapäeval, 22. novembril kella 18-20 Pühajärve põhikoolis Sihva külas
VILJANDIS – esmaspäeval, 26. novembril kella 17.30-19.30 Vabaduse plats 6 II korruse saalis (turismiinfo majas)

Põlvas ja Võrus on infoõhtud juba toimunud.

Lisainfo: Ivika Nõgel, tel 5115 914, partnerlus@partnerlus.ee

Laupäeval tunnustatakse juba viiendat korda Hiie väge

24. novembril kell 13 Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) viiendat korda toimuval Hiie väe tunnustamissündmusel autasustatakse hiite kuvavõistluse võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja tänavune Hiie sõber.

Sündmuse korraldavad Maavalla koda, SA Hiite Maja ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Sissepääs on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Hiite kuvavõistluse töödega saab tutvuda siin: http://www.maavald.ee/kuvad/

Sänna kultuurimõis pakub tööd teenuskeskuse koordinaatorile

MTÜ Sänna Kultuurimõis otsib oma loovasse ja ärksasse seltskonda teenuskeskuse koordinaatorit.

Sänna kultuurimõisa teenuskeskus on multifunktsionaalne tänapäevane kogukonnakeskus, kus on võimalik saada järgmisi teenuseid:

  • kaugtöökeskus (olemas kõik vajalik töö tegemiseks: arvutivõrk, WIFI, printer, skänner)
  • noortetuba (lauamängud, mängukonsoolid, Smart TV, DJ-tehnika)
  • raamatukogu (laenutus, lugemissaal, laste- ja noortetuba)
  • avatud internetikeskus (internet 5/1 MB, interneti keskkondade kasutamise juhendamine)
  • lastehoid (ürituste ajal; kasvab välja alternatiivpedagoogikaga lastehoiuks)
  • ökopood (kohalikud ja välismaised ökotooted; kohalik käsitöö)
  • ringid/õpitoad (naiskäsitööklass, puutöökoda, keraamikaklass, väärtfilmiõhtud, kirjandusklubi, DJ-kool, enesejõustamise praktikad jne)
  • pesupesemine (olemas ka kuivati)
  • duši kasutamine

Teenuskeskuse koordinaator hoiab keskuse avatuna, korras ja soojana kolmapäeviti kella 11-19; reedeti kella 11-19 ja laupäeviti kella 11-15.

Tulevaselt koordinaatorilt oodatakse kutse- või kõrgharidust; siirast soovi töötada tänapäeva laste ja noortega; väga head suhtlemisoskust; rõõmsameelsust; siirust; mängulusti; mitteklatšivat ellusuhtumist; noorusliku vaimu olemasolu (vanus ja sugu pole oluline); kogukonna- ja keskkonnateadlikkust; väga head arvutikasutamise oskust; inglise keele oskust.

Sänna Kultuurimõis ei ole lihtsalt töökoht, see on elustiil. Kui sa tunned, et see töökoht on sobilik just Sinule, siis saada CV koos foto ja apetiitse lühikirjeldusega iseenda sobivuse kohta töökohale aadressil: kultuurimois@kultuuritehas.ee. Töökuulutus kehtib kuni leitakse parim kandidaat antud töökohale.

Info: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 (Kadi Noor) või 5558 8927 (Hendrik)

Tartus toimub täna “krüptopidu”

Teisipäeval, 20. novembril kella 16-19 toimub Tartus “krüptopidu”, mille eesmärgiks on õpetada linnakodanikele oma andmete ja sidekanalite turvamiseks elementaarsete krüptovahendite kasutamist. Krüptovahendite õppimine toimub lühikeste 20-minutiliste erinevatele teemadele pühendatud praktiliste töötubade vormis ja osalejatel soovitatakse kaasa võtta oma sülearvutid ja/või
andmekandjad. Osalemiseks piisab elementaarsest arvutikasutamise oskusest, eriteadmisi pole vaja.

Koht: seminarikeskus ZAAL (Raekoja pl 10, III k)
Lisainfo: https://cryptoparty.org/wiki/Tartu

Sissepääs on tasuta ja töötoad alustavad “nõudmisel”, mistõttu võib läbi astuda millal tahes. Töötubade materjalid avaldatakse hiljem ka veebis.

Üritus on mõeldud eelkõige neile, kellel on vaja käia ringi tundlike andmetega või kes tahavad olla teadlikud infoühiskonna kodanikud. Iseäranis võiks olla osalemisest tulu praegustele ja tulevastele ajakirjanikele, advokaatidele, raamatupidajatele, arstidele, disaineritele, kirjanikele, kunstnikele, poliitikutele, aktivistidele jne. Mõistagi on oodatud ka need, kes eraisikutena muretsevad oma digikeskkonna turvalisuse pärast.

Töötubade umbkaudsed teemad:

* Turvaline veebilehitsemine
* Turvaline paroolihaldus ja autentimine
* Turvaline andmete säilitamine, transport ja kustutamine
* ID-kaardi kasutamine sõnumite krüptimisel ja allkirjastamisel
* Vestlus/sõnumid krüptitud kanali kaudu
* Bittorrenti failijagamise turvaline kasutamine
* Anonüümsuse säilitamine Internetis
* Kohapeal allkirjastatakse üksteise PGP-võtmeid

Töötubasid juhendavad erineva taustaga inimesed vabakutselistest disaineritest kuni Tartu Ülikooli tudengite ja õppejõududeni. Üritust on noortealgatuse korras toetanud Tartu linnavalitsus ja see toimub rahvusvahelise CryptoParty algatuse egiidi all.

Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks

Austatud härra minister

Eesti on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ja selle artikli 19 järgi on osalisriigid võtnud endale kohustuse rakendada kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest. ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutab igasuguse laste kehalise karistamise keelustamise olulisust nii kodus, koolis kui muudes institutsioonides.

Laste kehaline karistamine rikub inimõiguste aluspõhimõtteid – õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Nende inimõiguste kaitse on üks demokraatliku ühiskonna alustaladest. Karistusseadustikus sätestatud kehalise väärkohtlemise süüteo koosseis ning lastekaitse seaduse ja perekonnaseaduse sätted, mis keelavad rakendada kasvatusabinõusid, mis on alandavad või tekitavad lapsele piina või kehalisi kahjustusi, ei ole olnud piisavad ühiskonna hoiakute muutmisel laste suhtes rakendatavasse kasvatusvägivalda. Lasteombudsmanina olen seisukohal, et laste vastase vägivalla, sealhulgas kehalise karistamise osas, peab ühiskonnas olema normiks täielik leppimatus. Ka nn „leebemad“ kehalise karistamise meetodid nagu näiteks tutistamine või laksuandmine tekitavad lapsele valu ja alandust ning rikuvad lapse õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Me ei aktsepteeri vägivalda täiskasvanute omavahelistes suhetes, samuti ei tohiks me aktsepteerida vägivalda täiskasvanute ja laste vahelistes suhetes. Loe edasi: Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks

“Keeleklikk” pakub tasuta eesti keele õpet

Sel aastal valmis koostöös Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga tasuta algtaseme (0–A2) eesti keele e-kursus “Keeleklikk” vene emakeelega eestimaalastele: www.keeleklikk.ee. E-kursus “Keeleklikk” sisaldab ligikaudu tuhat interaktiivset harjutust, sada humoorikat videot ja paarsada joonisfilmi, mis aitavad õppijaid märkamatult esimestest sõnadest algtaseme keeleoskuseni. “Keeleklikk” on sobilik nii iseseisvaks keeleõppeks kui ka lisamaterjaliks eesti keele kursusel käijatele. Õppija saab ise valida õppimise aja ja koha, õppijate arv on piiramatu. Kasutajatel on võimalus saata ka oma kodutöid õpetajale, kes neid parandab ning kommenteerib.

“Keeleklikk” abil keele õppimine on huvitav ja lõbus ning tänu sellele ka tulemuslik.  Kuue kuuga on Keelekliki e-kursus kogunud üle 8000 registreeritud kasutaja. E-kursusele on omistatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Komisjoni poolt aasta võõrkeelealase teo auhind.

Rohkem infot:

www.keeleklikk.ee

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed

Neljapäeval tuleb taas suitsusaunapäev

Neljapäeval, 22. novembril toimub Räpina kihelkonnas Ruusa rahvamajas suitsusaunapäev. Kell 11 alustatakse tsõõriklavvaga, kus arutatakse
üheskoos UNESCOle tehtavat taotlust Võromaa suitsusaunatava esitamiseks maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kõneldakse ka edaspidistest tegevustest, mida oleks tarvis ette võtta suitsusaunatava püsimiseks.

Pealelõunal kella 14 – 17 saab kuulata – vaadata, mida on aasta jooksul suitsusaunade heaks tehtud. Juttu tuleb saunapärimuse uurimisel teada
saadust, suvel olnud suitsusaunapäevadest, kõneldakse vanade suitsusaunade remontimisest ja saunas ravimisest. Juttude vahel vaadatakse suve lõpus valmis saanud lühifilmi vana Võrumaa suitsusaunadest. Rahvamajas on vaatamiseks suitsusaunanäitus, osta saab Võrumaa suitsusaunaraamatut.

Saunapäeva lõpetuseks saavad huvilised suitsusaunas käia. Saunaskäigu soovist tuleks huvilistel kindlasti ette teatada. Loe edasi: Neljapäeval tuleb taas suitsusaunapäev

Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”. Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74
aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%. Loe edasi: Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Pärlipüüdja Marek Vahula

Marek Vahula

Minu kunagised kolleegid, giidid-reisijuhid, kõik kes Lahemaa Rahvuspargis gruppe ohjasid, rääkisid gruppidele ühte legendaarset lugu. Nimelt, et Kuusalu valla Pärlijõest olevat ebapärlikarpidest ehtsaid pärleid korjatud ja neid koguni neis kasvatatud. Aastasadu tagasi olevat jõeäärsete talude talupojad pärlikarpide kaante vahele pannud kive või klaasitükke, kuhu siis karp pärlmutterkihte peale kasvatama hakkas. Ca kümne aastaga olevat nii ehtne pärl karbi poolmete vahele kasvanud. Legendi järgi olevat neid pärleid müüdud Peterburgi, seda sinna tollasele rikkale aadlile. Parimad ja suurimad pärlid olevat jõudnud koguni tsaaride ja tsarinnade omandusse.  Samalaadne lugu jutustab midagi ka Rõuge kihelkonna Pärlijõe kohta.
Nüüd on eraldi projekti raames plaanis Eestimaa pärlite saatus selgeks teha, seda nii Eestimaal kui Venemaal, et kas legendi sarnane jutt on ikka tõene või mitte. Meie kodumaa pärlite saatust ei tee kindlaks Mina üksi, koostööpartnerid on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, TÜ Ajaloo Instituut ja Peterburi Eesti Selts. Plaanis on filmiprojekt „Pärlipüüdja” ja raamat „Peterburi teekond”, kus Meie pärlite saatusest räägitakse.

Marek Vahula, Pärlipüüdja
marekult.blogspot.com  facebook.com/marek.vahula

Haapsalus toimub elanikuks registreerimise kampaania

Haapsalu linnas toimub 8. novembrist 20. detsembrini kestev linnaelanikuks registreerimise kampaania, mille raames loositakse välja rahalisi auhindu. Loosimises osalevad kampaaniaperioodil end Haapsalu elanikuks registreerinud inimesed.

Kõigil, kes registreerivad end kampaania ajal Haapsalu elanikuks loositakse välja kolm rahalist võitu: 300€; 100€; 100€. Lisaks saavad kõik registreerijad linna poolt ka tasuta pääsme Ujulasse ning Raudteemuuseumisse.

Võitjate loosimine toimub jaanuari volikogu istungil

Täpsemat infot registreerimise kohta saab lugeda Haapsalu linna kodulehelt

 

Üleskutse: aitame neljalapselist peret!

Vaatamata sellele, et sõna annetus on praeguses Eestis omandanud kahtlase maigu, ootavad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja  MTÜ Piiri Peal Peipsimaa külastuskeskus  toetama üht Peipsi-äärses vallas elavat noort 4-lapselist perekonda, et neil oleks lihtsam pesu pesta ning lastel oleks oma voodi, kus magada.

Paljud meist mäletavad, millised olid pesu pesemise päevad lapsepõlves – pliidi alla tehti tuli ja pesu pandi keema, siis pesti seda käsitsi ning viimaks loputati mitmeid kordi külmas vees. See oli tõsine päevapikkune töö, mis lõppes perenaiste seljavalu ja külmunud kätega, aga ka säravpuhta pesuga. Kahjuks ei ole rasked pesupäevad igas peres veel lõppenud, sh selles neljalapselises peres. Nii kogutaksegi novembris ja detsembris raha, et osta perele automaatpesumasin, lisaks soovitakse osta vanematele lastele narivoodi. Selleks on plaan koguda 31. detsembriks vähemalt 880 eurot.

Lisaks eraannetajatele toetab narivoodi ostu omalt poolt Võru mööblitootja AS Puuslik, kes loobub seekord kasumist. Aitäh AS Puuslikule valmisoleku eest aidata! Kui toetusi laekub rohkem, siis saab vastavalt pereema soovile osta lastele puudujäävaid riided jms.

Lisaks pesumasinale ja voodile rõõmustaks peret väga:

  • lasteriided (tüdrukuteriided alates suurusest 116, poisteriided alates suurusest 110)
  • voodipesu (topeltlaiad ja tavamõõdus komplektid)
  • mänguasjad ja lauamängud
  • soojad põrandavaibad
  • võrevoodi kõige pisemale

Kingitavad asjad peaksid olema kaunid, terved ja puhtad, mida rõõmuga kasutaks ka ise. Asju saab üle anda Tartus, Peipsi Koostöö Keskuse kontoris (Puiestee tn 71a), varem tuleks aeg kokku leppida Eevava, eeva@ctc.ee või tel 52 13881.

Annetusi koguvad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja MTÜ Piiri Peal ühiselt. Ükski annetus ei ole liiga väike!

Peipsi Koostöö Keskuse arvelduskonto                               või          MTÜ Piiri Peal arvelduskonto
Swedbank 221012449629                                                                     Swedbank  221033439391
märksõna: annetus (isikukood*)                                                          märksõna: annetus (isikukood*)

* Annetajatel palutakse lisada ülekande selgituse reale oma isikukood. Nii saab annetused deklareerida, see võimaldab toetajatel saada annetussumma pealt tagasi üksikisiku tulumaksu 21 protsenti.

Jälgige http://www.ctc.ee/toeta-st,  kuidas annetuste kogunemine edeneb!

Eeva Kirsipuu, Peipsi Koostöö Keskus

Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse

Jõgevamaa segarühma Tuuritajad tantsijatest kiirgab ühteaegu nii lustilisust kui ka väärikust, samuti lüürilisust ja jõulisust. Sellistest märgusõnadest koosnevaks kompositsiooniks kujunes ka rahvakuluurikollektiivi 30. aastapäeva pidu Pala kultuurimajas.

Tuuritajate juubelipeole  kogunes peaaaegu saalitäis külalisi. Nad elasid kaasa segarühma sünnipäevaks selgeks õpitud kavale  erineva rütmi ja stiiliga tantsudest. Iseseisvate etteastetega esinesid ka tantsurühma naised ja mehed.

Tuuritajate saamisloost ning tegevusest 30 aasta vältel andis vahetekstides ülevaate Pala kultuurielu eestvedaja Margit Soieva, kes segarühmas ka ise jalga keerutanud on. Tema tagasivaates leidus võrdsetes annustes nostalgiat, huumorit ning  pidulikkust.  “Palal tegutsenud noorteklubi korraldas mitmesuguseid üritusi ja vahel ka vahvaid pidusid. Korra leidsime, et võiksime hakata õppima ka rahvatantsu. Juhendama nõustus tulema kooliõpetaja Silvia Huononen. Nii olidki olemas kõik eeldused tantsukollektiivi loomiseks. Nime tantsurühmal tollal veel polnud,” rääkis Margit.

Kultuurijuht nimetas ajamatkas perioodil 1982-2012 ka agarat kaasaaitajat tantsurühma käekäigule, kes näiteks külateel noormeest märgatates temal nööbist kinni võttis ning andis korralduse tüdruk käekõrvale võtta ja tantsima tulla.  1980. aastate lõppu ja 1990. alguste iseloomustamiseks võttis Margit Soieva inspiratsiooni tollasest Eesti popkultuurist. “Need olid ajad, mil seltskonnas laulsime Onu Bella laulu “Ma võtsin viina ” ning ansambli  Vennaskond tuntuks lauldud “Lili Marleeni” ja “Pilleriini ”

Tuuritajate talent ja entusiasm

Algusaastast tantsib Tuuritajate praeguses koosseisus Meelis Soieva. Noorimaks liikmeks on Jussi Värk, kelle tantsupartneriks Meelise tütar Merin Soieva. Kaugemad esinemiskohad on Tuuritajatel olnud Soomes, Pala valla sõprusvallas Ungaris ja Türgis, kus osaleti tänavu suvel erinevate maade folkloorifestivalil. Möödunud aastal tantsiti aga rahvusvahelisel folkloorifestivalil Europeade Tartu tänavatel ja haljasaladel. Loe edasi: Vallatud ja väärikad Tuuritajad jõudis 30. eluaastasse

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid

Anu Tauli plaadi “PÄEVALODJA” esitluskontserdid
23.11 19:00 Viljandi Pärimusmuusika Ait
30.11 19:00 Tallinna Linnateater Hobuveski
07.12 19:00 Tartu Athena Keskus

Piletid:
5 € – tavahind
3.50 € – hind õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele
10 € – hind sisaldab kontserdipiletit ja cd-plaati (plaadi saab kätte kontseridpaigast)

Anu laulud on sillaks siinpoolsuse ja sealpoolsuse vahel, milles on juttu hingedest ja unenägudest aga ka kodust, armastusest ja hoolimisest. Nendes on nägemused regilauludest, muinaslood lapsepõlvest ja pildid põhjamaise looduse kargest ilust.

Talvisel pööripäeval on päike neli päeva oma pesas ja on aasta kõige pimedam aeg. Päikeselodjad on jõudnud kaldasse – täie lasti ja küllusega. Üks aga, kõige viimane ja ilma mastita, on täidetud tasase teadmise ja mullaga. Seal lodjamees kasvatab lilli.  Kollastes õites ja koidukumas ta purjetab ära siit – teises suunas…

Varasemalt kaks plaati: „Tähetüdär” (2003) ja „Engi aig” (2006) väljaandnud Mulgimaa laulik on võtnud südameeasjaks omakeelse muusika loomise ning inimesteni viimise.

Soovin, et  imeilus mulgi keel kõlaks lisaks lugudele ka lauludes, et see ärkaks rohkem elule, mitte ei jääks pelgalt sõnaraamatutesse ja  aabitsatesse. Loodan, et ka minu tulevaselt plaadilt jääb midagi rahva südamesse helisema.

Üles astuvad:
Anu Taul – laul, kitarr, viled, torupill
Triinu Taul – laul, viled, parmupill
Tarmo Noormaa – 2-realine lõõts
Andre Maaker – kitarrid
Taavet Niller – kontrabass
Cätlin Jaago – põikiflööt (ainult Viljandis)