Silt: Vilsandi rahvuspark

Loona mõis läbis põhjaliku värskenduskuuri

Novembris lõppesid Saaremaal Vilsandi rahvuspargis asuva ajaloolise Loona mõisahoone fassaaditööd, renoveerimise käigus kaasajastati ka mõisa küttesüsteeme. Tööd tellis RMK ja rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

2012. aastal alanud ja sel kuul lõpule jõudnud renoveerimistööde maksumus oli üle 165 000 euro, millest valdav osa tuli KIK-i programmist “Looduskaitse infrastruktuuri arendamine”. RMK kinnisvaraosakonna Saaremaa piirkonna halduri Aarne Puparti sõnul renoveeriti selle eest vastavalt muinsuskaitse eritingimustele kogu mõisahoone fassaad, ehitati välja drenaaž, sadevee kanalisatsiooni välisvõrgud ning rajati maakütte baasil uus keskkonnasõbralik küttesüsteem. Ehitustööde läbiviimisele eelnes 2011. aasta septembris ka kohustuslik maaala arheoloogiliste uuringute etapp.

Esmakordselt 16. sajandil mainitud Loona mõis on tänapäeval oluline kultuuri- ja külastuskeskus, kus asuvad peale RMK teabepunkti ka majutusasutus, kohvik ja püsiekspositsioon Vilsandi rahvuspargi ajaloost. “Loona mõisa renoveerimine loob lisaväärtust kogu piirkonnale,” märkis Aarne Pupart ja lisas, et tänu värske välisilme saanud hoonele, mille ümber laiub Baltikumi vanim kaitseala, on see ahvatlev sihtpunkt nii kohalikele kui välismaistele külalistele.

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mõisahoone on ehitatud 16.-18. sajandil. Tänapäevase klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Viimati 1997. aastal renoveeritud mõisas asub Vilsandi rahvuspargi keskus.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Vilsandi rahvuspark tähistab sünnipäeva

Vilsandi rahvuspargi päeva tähistatakse homme kell 11 Loona teabepunktis perepäevaga.

14. august on tähistamist väärt päev kogu Baltimaade looduskaitse ajaloos. Täis saab 101 aastat Vaika linnuriigi rajamisest. Pika ajaloo jooksul on sellest välja kasvanud  Lääne-Saaremaa saarestikku ja rannikut hõlmav Vilsandi rahvuspark, mida mitme maa teadlased on uurinud ja kirjeldanud maapõuest õhusfäärideni. Neile on pakkunud suurt huvi nii Lääne-Saaremaa elus kui eluta loodus. Suureks väärtuseks peetakse ka kohalikku elanikku oma ranniku- ja saarelise elulaadiga.

Rahvupargi sünnipäevale tulnuile pakutakse hulgaliselt vaimutoitu ja teadmisrõõmu. Koos Tartu Ülikooli tuntud ja tunnustatud teadlastega antakse ainet mõtlemiseks, tutvustades illustreeritud ülevaadetega järgmisi  teemasid: „Maavärinad ja vulkaanid – Maa rahutu pale” (Ulla Preeden); „Kas ka Eestis võib leida erakordse säilivusega kivistisi?” (Oive Tinn); „Õige mitu lund ja jääd ehk kliimast läbi Maa ajaloo” (Kadri Sohar).

Loona teabepunkti ees ootab töötuba neid, kes tahavad teada, kuidas kivistised kivi seest kätte saada või kuidas näha mikroskoopilisi fossiile.

Pärast kohvijoomist ja väikest kehakinnitust algab ekskursioon maailma-avastajatele, mida juhendavad professor Tõnu Meidla Tartu Ülikoolist ja RMK teabespetsialist Kadri Kullapere. Otsitakse ja määratakse kivistisi ning vaadatakse ringi Undva pangal.

Loona teabepunktis on sel päeval uudishimulikele kohapeal sirvimiseks teemakohane raamatukogu. Teadmiste kinnistamiseks on avatud Loona kivimaja uksed.

Buss kirglikele loodushuvilistele väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast Loonale kell 10. Tagasi ollakse linnas kella 16 paiku. Tulla võib ka oma sõidukiga.

Eelregistreerimine telefonil 454 6880 ja e-kirjaga: kadri.kullapere@rmk.ee. Sünnipäev on kõigile tasuta.