november 2011 Archives

Pokumaa ürituste kava novembris

Pokurahvas annab teada, et Pokumaal on tulemas tegus novembrikuu ja kõik huvilised – nii väikesed kui suured – jätkuvalt oodatud aktiivselt kaasa lööma.

3.-4. november – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit, millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu elusloodusele ja erinevate taime- ning loomaliikide valmistumisele talveks ja teine pool Pokukojas tutvustatakse läbi E.Valteri loomingu metsaelustikku ja tegeldakse meisterdamisega. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi,millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu metsa kui ökosüsteemi ja metsa ning inimese vaheliste suhete tundmaõppimisele ja teine pool Pokukojas, kus vaadeldakse mida puidust saab ja tutvustatakse metsa rekreatiivseid väärtusi. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR. Loe edasi: Pokumaa ürituste kava novembris

Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub huvilisi 8. novembril Tartus toimuvale Maaelufoorumile 2011 Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1). Maaelufoorum 2011 korraldatakse koostöös Eesti Maaülikooliga. Foorumil toimub Eesti maaelu arengu raporti esmaesitlus ja arutelu maaelu arengu poliitika üle aastateks 2014-2020. Loe edasi: Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Tähtraamat oppas

Lindora laadul näüdäti edimäst kõrda tulõva aasta Võro-Seto tähtraamatut. Seokõrd om päält kallendriosa tähtraamatun peris pall’o egäsugumaidsi oppuisi.

Opatas tegemä sannaaho kerest, om vihtu tegemise oppus, kõnõldas söögikombist ja opatas sõira tegemä. Kõgõ esierälidsemb om kemmerguoppus: Tobrelutsu Peep kõnõlõs, kuis saa tetä kõrralikkõ kuivkemmergit.

Tähtraamatun om ka hulga luulõtuisi, eräle osa om pühendet tulõva-aastadsõlõ juubilaarilõ Kauksi Üllele.
Üles omma loedu ka vahtsõ umakeelidse välläandõ ja kultuurisündümise, miä omma ilmunu vai olnu simunapääväst 2010 kooni simunapääväni 2011. Tähtraamadu vaihõl om ka suur sainakallendri. 2012. aastaga Võro-Seto tähtraamatut saava huvilidsõ osta Võro instituudist.

Uma Leht

Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Põllumajandustehnika müüja Stokker Agri tutvustas neljapäeval Võrumaal Sõmerpalu Adrenalin Arenal John Deere’i uusi traktoreid ja kombaine. Silma järgi hinnates oli põllumehi tsiklimeeste paradiisi uusi rohelisi traktoreid, kombaine ja haakeriistu kaema tulnud tuhatkond.

Uued mudelid on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale, mida peetakse tuleval aastal. Tutvustati uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed ima AdBlue vajaduseta diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitleti Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Täna saavad John DeereŒi GPS seadmetega masinad kasutada tasuta juhtsignaali SF1, mis annab töö täpsuseks 30 cm ja litsentsitasuga juhtsignaali SF2, mis annab töö täpsuseks 10 cm. Tuleval aastal hakkab Stokker Agri pakkuma uut signaaliteenust kohalikest mastidest, mis tagab töö täpsuse 2 cm, nii vähenevad töö- ja ajakulu märgatavalt. Loe edasi: Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Vabaõhumuuseum kutsub mardikooli

Täna avab Eesti Vabaõhumuuseumis uksed Mardikool. Koolitunnid kestavad kella 12 -15. Selle kooli õpetajad loodavad, et siin õpitu aitab avada uksi ning südameid, sest usutavasti toovad õiget õpetust saanud mardisandid endaga kaasa vilja-, laste- ja muudki õnne, mida üheski eesti peres kunagi liiga palju ei ole.

Eesti Vabaõhumuuseum. Foto Urmas Saard — Eesti Vabaõhumuuseum. Foto: Urmas Saard

Esimene tund algab keskpäeval, mi mardisantide agõpetust jagatakse muuseumi Sepa taus ja Kuie koolis. Sepa taus saab õppida pastlapaela keerutamist, et mitte häbisse jääda, kui mardisandid tööjärge kontrollima tulevad. Talu pererahvas annab nõu, kuidas mardisante vastu võtta. Kuie koolis kõneldakse mardipäevast ja jagatakse mardisantidele vajalikku tarkust. Mardirituaalil on kindel ülesehitus, laulud ning lausumised, mis jätavad osalistele ometi ka loominguvabadust. Pead saab murda mõistatuste ja keerdküsimustega.

Samal ajal toimub Härjapea talu perenaiste eestvõttel usin marditoitude valmistamine.

Edasijõudnud õppureid ootavad samal ajal Pulga ja Köstriaseme talu. Et mardisanditamine algab maskeerimisestsaabki õppida, kuidas parimal viisil mardisandiks maskeeruda. Käepärastest vahenditest saab igaüks endale mardimaski valmistada. Loe edasi: Vabaõhumuuseum kutsub mardikooli

Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit

Võru Kandles toimub 12. novembril kell 19:00 Allan Vainola & Unenäopüüdjate uue albumi „Igavene Suvi“ esitluskontsert.

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox, tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate. Loe edasi: Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit

Sõit-sõit-sõit linna, mis sinna minna…

Täna esitleti esitletakse Viljandi Pärimusmuusika Aidas uut cd-kogumikku “Sõit-sõit-sõit külla”, millele on talletatud laulud, mida eesti pärimusmuusikud sageli koos oma laste ja lastelastega laulavad.

Plaat sündis tänapäevase kogmisretke tulemusel: viljandlanna Annika Mändmaa külastas paljusid eesti rahvamuusikuid ning salvestas laule, mida nende kodudes koos lastega lauldakse. Autor tahtis veenduda, et pärimusmuusika ei püsi tänapäeval elus üksnes vanade salvestiste ja arhiivimaterjalide toel, vaid et seda antakse põlvest-põlve edasi elusa traditsioonina.

Et lapsi stuudioatmosfääriga mitte ehmatada, käis Mändmaa kodust kodusse ja salvestas materjali kohapeal. Kogumisretk näitas, et tänapäeva Eesti perede pärimus pole üksnes eestikeelne. Kuna mõned muusikud on Eestisse elama asunud teistest riikidest, lauldakse tihti ka nende maade laule. Nii näiteks kõlavad Sofia Joonsi kodus sageli rootsikeelsed ja Ruslan Trochynskyi pereringis ukrainakeelsed laulud, millest mõned plaadilgi koha leidsid.

Kokku käis Annika Mändmaa külas 15 perekonnal. Helialbimisse talletati 22 laulu, millest valdav osa on rahvalaulud, aga mõned ka autorilooming. Pladil laulavad Silver Sepp, Ruslan Trochynskyi, Sofia Joons, Aleksander Sünter, Ülle Jantson, Rait Pihlap,
Katrin Laidre, Annika Mändma ja mitmed teised.

Järvamaa Kodukant otsib aasta tegijat

Kodukant Järvamaa kuulutab avatuks konkursi, mille eesmärgiks on avaldada avalikku tunnustust üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest Järvamaa külaelu arendamisel. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „KONKURSS” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee.

Üksikisikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule, omistatakse Aasta sädeinimese aunimetus. Kandidaadilt eeldatakse isiklikku tuntust, autoriteetsust, koostööoskust ja aktiivsust oma kodukohas, kasuks tulevad avatus ja tuntus maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate konkursile võib esitada iga omavalitsus, organisatsioon või eraisik. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „Konkurss” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee .

Konkursi võitja ja nominendid selgitab esitatute hulgast välja Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu esindajatest moodustatud ühiskomisjon. Konkursi võitja autasustamine toimub MTÜ Kodukant Järvamaa poolt Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil, 30. novembril 2011 Türi kultuurimajas.

Täna selgitatakse Eestimaa parimad skaudid

Täna selguvad selle-aastased kangeimad skaudid. Harjumaal peetavatel Anton Õunapuu karikavõistlusel on auhinnaks õunapuust valmistatud rändkarikas. Võistlus toimub välitingimustes ja neljaliikmelistel võistkondadel on kaasas oma matkavarustus, et umbes neljatunnisel jõukatsumisel erinevaid ülesandeid lahendada.

Võistluse seekordne eestvedaja on Aat Sarv Vana-Harju Skautide Malevast. Korraldajate poolt on osalejatele ka üleskutse kasutada võimalusel ühiskondlikku transporti, et vähendada nende ökoloogilist jalajälge. Eelmisel aastal ja ka mõnel varasemal on õnnestunud karikas koju viia Kõrvemaa skautidel.

Karikavõistluse korraldaja Aat Sarv: „Õunapuu on ju viljapuu ja ma loodan, et karikavõistlusel saame näha õpitud oskuste vilju ja kogeda mõnusaid elamusi!“ Esimene Õunapuu karikavõistlus toimus 2003. aastal Tallinnas.

Skautluse üks põhieesmärke on pakkuda noortele mitmekülgset nii mängulist, seikluslikku kui uusi kogemusi andvat tegevust. Eesti Skautide Ühing on rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mille liikmeskonda kuuluvad nii poisid kui tüdrukud alates 6. eluaastast. Skaute on Eestis ligi 1500 ja maailmas pea 32 miljonit.

Novembris kõlavad Eestimaa mõisates laululood vanadest aegadest

195729_190611767631608_5684193_n — Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend

Homme saab alguse sügiskontserdite sari Eestimaa mõisades pealkirjaga „Mõisnik ja lambrine“.
Viis kontsertõhtut viies Eestimaa mõisas äratavad üles vanad armastuslood ja mälestused meie oma rahvapärimusest ja ajaloost. Esinevad Astrid Böning-Nõlvaku ja Eike Vellendi.

Pärimusmuusik Astrid Böning-Nõlvaku sõnul on kontsertõhtute üheks eesmärgiks lisaks huvitavate vanade lugude rahvaga jagamisele ka seoste loomine mõisaelu ja külaelu vahel- on ju need kaks näiliselt väga erinevat eksisteerimiskeskkonda üksteist läbi aegade väga palju mõjutanud ja seda nii majanduslikus mõttes kui kultuuri poole pealt. Puutumatuks ei ole jäänud ka inimeste tunded…

Kontserdid on 6. novembril Suuremõisa lossis Hiiumaal, 13. novembril Alatskivi lossis Tartumaal, 20. novembril Cantervilla lossis Põlvamaal. Nende kontsertide algus on kell 15. 25. novembril kell 18 algab kontsert Loona mõisas Saaremaal ja 27. novembril algusega kell 16 Ammende villas Pärnus.

Piletid on müügil mõisades kohapeal tund enne algust. Soovitav on tulla aegsasti kohale, et leida endale istekoht ja saada osa mõisaatmosfäärist, mille sisse kuulub lisaks põnevale interjöörile ka kohviku külastamise võimalus.

Astrid Böning-Nõlvak on kannelt õppinud Pärnu Muusikakoolis Tiit Ermi käe all ja lõpetanud 2002.a. Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala. Astrid töötab rahvamuusikaõpetajana Hiiumaal, Käina Kaunite Kunstide Koolis ja korraldab pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk.

Eike Vellend on õppinud viiulit Kose Lastemuusikakoolis ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.Kokkupuude eesti rahvamuusikaga algas juba Kose Lastemuusikakooli päevilt, kus sai mängitud nii folkansamblis “Pillipiigad” kui Eesti Noorte Viiulikooris.

Astrid ja Eike on head sõbrad, kelle omavahelisest sõprusest on välja kujunenud hea muusikaalane koostöö-Lisaks duona musitseerimisele, kuuluvad Astrid ja Eike mõlemad ansamblisse Karmoshka.

Raivo Suni: kodanikuajakirjandus on pakkujakeskne

Kodanikuajakirjandus on liiga pakkujakeskne ning sisuloojad mõtlevad vähem sellele, kas neil on olemas ka auditoorium, rääkis ajakirjanik Raivo Suni reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Ajakirjanduses peab olema kaks poolt – tegijad ja lugejad. Suni hinnangul on kodanikuajakirjandus aga praegu liiga pakkujakeskne ehk siis tehakse küll, kuid mõne üksiku erandiga jääb valdav osa sellest lugejate-vaatajate vaateväljast kõrvale.

„Kodanikuajakirjandusest saame rääkida siis, kui selle keskmes on inimese suhe ühiskonnaga,“ ütles Suni. „Võtmeküsimus on empaatia info pakkuja ja vastuvõtja vahel.“

Suurbritannias oli kodanikuajakirjanduse murdepunktiks 2005. aasta Londoni terrorirünnak, mille järel saatsid inimesed BBC toimetusele tuhandeid fotosid, videosid, e-kirju. Suni rääkis, et see oli esimene kord, mil BBC kodanikuajakirjanduse enda infovoogu lülitas.

Tema sõnul on ka rahvusringhäälingus arutatud, kuidas kaasata kodanikuajakirjandust rohkem uudisloomesse, kuid seni on see tema hinnangul paremini õnnestunud on-line väljaannetel delfi.ee ja postimees.ee ning telemagasinil Reporter.

KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen teeb täna kell 14 KUKU raadios algavas saates Ilmaparandaja kokkuvõtte põnevatest oktoobrikuistest keskkonnauudistest laias ilmas.

Iirimaalt tehtud uuringust selgus, et 90 protsenti Iirimaa elanikest on teadlikud sellest, et patareide viskamine tavaprügi hulka on keskkonna suhtes vastutustundetu ja kahjulik tegevus. Samas kõik need 90% inimestest ei käitu sellest teadmisest lähtuvalt. Seetõttu on praegu algatatud üle terve Iirimaa suur kampaania, et teavitada inimesi veelgi enam patareide eraldi kogumise ja taaskasutamise vajalikkusest. Kui iga Iirimaa elanik tagastaks praegu spetsiaalsesse kogumiskohta ühe patarei, siis hoiaks see prügimägedelt eemale 100 tonni kasutatud patareisid.

Iirimaa keskkonnaminister Phil Hogan ütles, et Iirimaal on tema Euroopa naabrite seas väga keskkonnateadliku riigi reputatsioon, kuid mis puudutab vastutustundlikku patareide tagastamist, siis selles osas on veel paljutki ära teha.

Euroopa Liidu jäätmepoliitika näeb ette, et septembriks 2012 peaks kõikides Euroopa riikides kokku kogutama 25% patarei ja akujäätmeid ning septembriks 2016 juba 45%.

MTÜ EES-Ringluse hinnangul tagastatakse Eestis kasutatud patareidest umbes 23% ehk 50 tonni patareisid aastas. EES-Ringlus on kasutanud senini Soomes asuvat patareide ümbertöötlustehast.

MTÜ EES Ringluse tehtud uuringu kohaselt oli 2009. aastal 66% nende küsitlusele vastanud Eesti inimestest teadlikud, et kõikidesse patareide müügikohtadesse saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. 2010ndal aastal olid juba 75% kõigist vastanutest sellisest võimalusest teadlikud. Ja 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt teadsid aga 83% vastanud Eesti inimestest, et igas müügikohas saab kasutatud patareisid tasuta ära anda. Seega on teadlikkus kolme aastaga kasvanud 26%.

Patareide keskkonnaohtu on viimasel kolmel aastal Eestis tehtud uuringu kohaselt teadvustanud 85-88 protsenti küsitletutest. Nii et võib vast teha kokkuvõtte, et Iirimaaga võrreldes polegi eestlased selles vallas üldse kehvas seisus. Loe edasi: KUKU Ilmaparandaja sirvib täna taas maailma keskkonnauudiseid

Võrus pakutakse Uma Meki laadal puhast kohalikku toitu

Võrus toimub täna II Uma Meki suurlaat, kuhu tuleb oma toodanguga üle viiekümne Lõuna-Eesti talutoiduga kaupleja. Kohal on nii kartuli-, õuna- ja meemüüjad kui teavitatud koduköökides maitsvate toodete valmistajad, kes pakuvad suitsuliha, leiba või teisi küpsetisi.

Võrumaa päritolu toidu kaubamärgi Uma Mekk kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid. Teiste hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad.

„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks “uma ja hää“”.

Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu. Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde, seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16.

Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Suurte ajakirjanike aeg on läbi, Eesti ajakirjandus pihustub ning üha rohkem imiteerib ajakirjandust, ütles meediaguru Tiit Hennoste reedel Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud kodanikuajakirjanduse konverentsil „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“

„Kuhu on ajakirjandus läinud ja läheb? Mul on märsõnaks „pihustumine“,“ rääkis Hennoste. Kui varem oli tema sõnul selge vahe „kollase“ ja „valge“ ajakirjanduse vahel, siis nüüd pilt üha enam hägustub, nagu hägustub piir klassikalise uudise ja arvamuse vahel.

Pihustumise ühe põhjusena tõi Hennoste välja autori rolli vähenemise. 1990ndad oli tema käsitluses „suurte“ ajakirjanike aeg, mil maksis üksiku ajakirjaniku vaim, võim ja vägi – üks ajakirjanik võis kukutada valitsuse. „Kuid praegu see hajub,“ lausus Hennoste. Teksti küljes on küll nimemärk, kuid seda teksti on teinud paljud inimesed alates toimetajatest, lõpetades küljendajaga.

Muutunud on seegi, et kui varem rääkis ajakirjandus minevikust, toimunust, siis nüüd üha rohkem tulevikust. „Me teame, mis võib viie aasta pärast juhtuda, aga mitte seda, mis juhtus eile,“ ütles Hennoste.

Probleemina tõi ta välja ajakirjanike üha kitsamaks muutuva allikabaasi ning ajakirjanduse üha suuremaks muutuva ajakirjanduse imiteerimise. „Mida rohkem on seal seda, mis ei ole uudis ega arvamus, seda rohkem on see ajakirjanduse imitatsioon. Kui panna kokku imitatsioon ja pihustumine ning ka internet, mis kõike võimendab, siis see meenutab mulle kaubamaja „hulle päevi“,“ sõnas Hennoste. Loe edasi: Tiit Hennoste: ajakirjandus pihustub

Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

ulla preeden — Preedeni Ulla. Foto: Uma Leht

Päält Põlva maavanõmba Preedeni Ulla (31) edimäst tüüpäivä pruuvsõ Rahmani Jan perrä uuri, mis inemine taa vahtsõnõ maavanõmb om.

Olõti geoloog, tennü siiämaalõ tiidüstüüd. Kuis nüüt äkki sääne muutus, et naksiti maavanõmbas?
Olli tiidüseh saanu tuu, midä ma tahtsõ, olli kaitsnu doktorikraadi ja otsõ vahtsit välläkutsit. Ma otsõ välläkutsit vast kül inämb tiidüseh, a tetti sääne pakminõ. Ma olli kõik aig mõtõlnu tuu pääle, et võinu inämb ummi asjo tetä Põlva maakunnah, olla sääl aktiivsõmb.

Ku häste ti tunnõti ello täämbädsen Põlva maakunnan?
Kimmäle tiiä ma inämb tuud, miä om sündünü Räpinä kandih. Mu vanõmba ja sõsara-vele omma siiämaani sääl ja küländ sakõstõ, võit pia üteldä, et ülikooli aigu egä nätäl, perämidsel aol tsipa harvõmb sai maal käütüs, kas sis abih vai niisama küläh.
Olõ hinnäst kõik aig pruuvnu uudissiga kursih hoita. Tutva kah iks kõnõlõsõ, miä sünnüs.

Midä Räpinä kant ti jaos tähendäs?
Kodo. Sääl ma olõ üles kasunu, koolin käünü. Olli sääl aktiivnõ ja nüüt, ku lää Räpinäle, om sääne hää tunnõ, teküs nostalgia. Egä kõrd om hää tunnõ. Egä kõrd om sinnä hää minnä. Seo om ka põhjus, mille ma siiämaalõ väega sakõstõ olõ sääl käünü. Loe edasi: Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Külauudiste toimetus laadal — Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts korraldas reedel Võrumaal Eesti esimese kodanikuajakirjanduse konverentsi “Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?”, millest võttis osa ligi 100 inimest. Konverentsil arutlesid nii meediateoreetikud kui praktikud kodaniku ja ajakirjanduse rolli ning missiooni üle järjest mitmekesisemaks muutuvas meediapildis.

Konverentsil astusid üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, meediauurija Raivo Suni, Raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta ning Urvaste Valla Lehe endised toimetajad Airi Hallik-Konnula ja Margus Konnula (Contra). Päeva modereerib Sulev Valner.

Ettekannetes olid vaatluse all üha aktuaalsemaks muutuvad küsimused: kuidas olla kindel, et sinu poolt vahendatav info teenib õilsaid eesmärke; kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemale levikule; kuidas võiks ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke; kas iga kodanik võib olla ajakirjanik; kuidas üldse defineerida kodanikuajakirjandust jpm. Konverentsil kõneldut refereerib järgnevate päevade jooksul portaalis Kylauudis.ee ajakirjanik Arved Breidaks. Loe edasi: Võrumaal toimus täna kodanikuajakirjanduse konverents

Rõuge käsitöö rändab riigikokku

Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal Võrumaa käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevate toodete näitus-müügi Tallinnas Riigikogu hoones 5.–7. detsembril 2011, mis toimub sel aastal juba 11. korda. Valla käsitöömeistrid saavad enda kvaliteetsed tooted Toompeale saatmiseks tuua Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Käsitööd võetakse vastu ajavahemikul 26.-29. november kella 10.00 – 16.00 vahel. Kontaktisik Lya Veski, tel 55523366.

Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Laupäeval, 5. novembril avatakse Pärnu Keskraamatukogu I korruse fuajees Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) üliõpilaste joonistuste näitus “Joonega või jooneta” ning nahadisaini osakonna näitus “Kordumatu kooslus”.

Näituse “Joonega või jooneta” suureformaadilised muinasjutuliste motiividega või figuraalsed tööd on valminud aastatel 2010-2011 kursuste “Meistriklass — loominguline joonistamine” ja “Vabajoonistamise kursus” käigus. Tööde autoriteks on: Heiki Arge, Mirjam Hinn, Artjom Jurov, Liis Kaljo, Kadi Kusnets, Timo Kähara, Jerl Norden, Sirje Piir, Kadri Riives, Taavi Viikman. Kursuseid juhendas Udo Vool.

Nahadisaini osakonna näitusel “Kordumatu kooslus” on esitletud lai spekter nahakunsti ja -disaini võimalustest. Näitusel saab näha nii klassikalises laadis nahka köidetud raamatuid kui ka mängulisemaid köitelahendusi, kus esmatähtis on idee. Köited ja laekad on valminud õppejõud Rutt Maantoa ja Tõnu Ojaperve juhendamisel. Samuti on esindatud pilkupüüdvad aksessuaaridisaini näited – erineva vormi- ja materjalikasutusega ridikülid, käekotid kindad ja kingad. Töid on juhendanud õppejõud Kaia Lukats ja Maila Käos. Tudengite töid iseloomustab vahendite ja ideede mitmekesisus, pakkudes üllatusi nii materjali, teostuse kui ka vaimuka disaini poolest.

Loe edasi: Pärnu Keskraamatukogus avatakse kaks Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste tööde näitust

Vana maamaja päev Saaremaal Mihkli talumuuseumis ja Eesti Vabaõhumuuseumis

Sel korral toimub “Vana maamaja päev” koguni kahes kohas järjestikku: 12. novembril Saaremaal, Mihkli talumuuseumis (kava) ja 19. novembril traditsiooniliselt Eesti Vabaõhumuuseumis (kava), Kolu kõrtsis.

Vana maamaja otstarve muutub ajas. Majaomanikega suheldes on läbivalt üles kerkinud teema, et info puuduse ja teadmiste ning oskuste vähesuse tõttu on vana maamaja renoveerimise, taastamise või ümberehitamise käigus tihti kasutatud sobimatuid lahendusi.

2011. aasta sügisese maamajade omanikke ja spetsialiste koondava sündmuse teemadeks on seekord vana maamaja sisekliima ja biokahjustused – ehk siis niiskus, õhupidavus, õiged renoveerimis- ja küttelahendused, satikad ning seened sinu majas.

Saaremaale kutsusid saarlased Vana maamaja päeva ise kohale. Meretagune värk — huvi ja vajadus teadmiste ning kogemuste jagamise järele on ning paras hulk tõsiseid huvilisi kohapeal koos. Päeva esimeses pooles räägitakse vana maamaja sisekliimast ja biokahjustustest. Päeva teise poole rõhk on praktikutel ehk siis saare maamaja omanikel kes toovad isiklikke näiteid, jagavad ja ka küsivad.

Eesti Vabaõhumuuseumis toimub Maa-arhitektuuri programmi vedamisel korraldatav Vana maamaja päev juba neljandat korda.

Seekordsed märksõnad on hoonete õhupidavus, külmasillad, energiatõhusus, seene- ja putukakahjustused, samuti puudutatakse paari rahastamise võimalust.

Üritused on tasuta. Registreerumiseks palume pöörduda e-postiaadressil aune@evm.ee või telefonil +372 523 8397.
Läte: www.evm.ee

Võistluse „Noor kondiiter 2011“ esikoht läks Narva Kutseõppekeskusesse

Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) pagari-kondiitri eriala 3. kursuse õpilane Tamara Moldon (pildil) võitis I koha eile Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses toimunud võistlusel „Noor kondiiter 2011“. Võistlus toimus esmakordselt Toidumessi raames.

Noorte kondiitrite võistlusel osalesid õppurid seitsmest Eesti ametikoolist. Võistlusele võtsid võistlejad kaasa kodutööna dekoormassist valmistatud kompositsiooni lastelauale. Võistlustööna valmis kohapeal kuni 2-kilone võikreemiga tort teemal „Puuviljatort armsamale“ (pildil).

Kolm tundi kestnud võistluse jooksul hinnati võistlejate erinevaid oskusi ja töövõtteid. Hindepunktid summeeriti ja võitjaks osutus Tamara Moldon.

„Tamara võitis möödunud-aastase Narva Kutseõppekeskuse sisese võistluse ning selle eest käis tutvumas Soome ametikoolide messil soomlastest kondiitriõpilaste võistlusega,“ ütles Tamara Moldoni juhendaja, Narva Kutseõppekeskuse kutseõpetaja Irina Burkina. „Tamara on ka õppetöö väliselt väga aktiivne, seltsiv. Laulab, tantsib, joonistab väga hästi – tõeline musterõpilane,“ lisas juhendaja Burkina.

Võistluse „Noor kondiiter 2011“ korraldasid Eesti Leivaliit, SA Innove, AS Balt-Hellin ja Profexpo OÜ.

„Meie teeninduserialade õpilaste osalemine Toidumessi neljal võistlusel ja pagar-kondiitri eriala õpilase saavutatud esikoht on märk õpetamise kõrgest tasemest“, ütles Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonna juht Tatjana Burikova. „Tunneme rõõmu saavutatu üle, koolipoolseks auhinnaks Tamarale on kevadine sõit Saksamaale turismimessile. Samuti tunnustab kool Tamara juhendajat, kutseõpetaja Irina Burkinat, kelle meie kooli õpilased ja töötajad valisid selle aasta septembris Aasta Õpetajaks,“ lisas Burikova.

Narva Kutseõppekeskuse õpilased osalevad aktiivselt tänavustel Toidumessi kutsevõistlustel, mis toimuvad Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses. Narva KÕK-i õpilased osalevad „Noorkokk 2011“, „Noor pagar 2011“, „Noor kondiiter 2011“ ja „Noor teenindaja 2011“ võistlustel.

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Narva KÕK-is koolitatakse ehituse, energeetika, finantsvahenduse, infotehnoloogia, kaubanduse, kergetööstuse, mehhaanika, teeninduse ja toitlustuse – kokku 29 erialal. Narva KÕK korraldab ca 130 erinevat kursust ja täiendkoolitust töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja ümberõpet.

Lisainformatsioon:
Tatjana Burikova, Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonnajuht, tel +372 356 9384, e-post tatjana.burikova@nvtc.ee
Ene Valgemäe, Narva Kutseõppekeskuse teeninduserialade juht, tel +372 5300 6981, e-post ene.valgemae@nvtc.ee
Irina Burkina, Narva Kutseõppekeskuse kutseõpetaja, tel +372 5560 8758, e-post irina.burkina@nvtc.ee
www.nvtc.ee

Rakvere linn liitus innovatiivse veebilahendusega

Rakvere Linnavalitsusel on hea meel teatada, et avasime neljapäeval, 3. novembril uue veebilehe www.rakvere.ee, mis põhineb kohalike omavalitsuste teenusportaalil KOVTP.

Linn ühines uute veebileht kujundades innovatiivse ja areneva teenusportaaliga soovist muuta Rakvere koduleht lihtsamaks, kiiremaks ning töökindlamaks. Uuel veebilehel on arvukalt võimalusi vahendada informatsiooni linna ja kodanike vahel, lisaks uudistele ja teadetele on võimalik suhelda facebookis, foorumis, gallupis, blogis.

Seotus omavalitsuse dokumendihaldusega annab kasutajale esitatud avalduse kohe õige ametniku menetluses ja kiirendab nii asjaajamist. Linn on veebi esilehele koondanud vajaminevad ja enam kasutamist leidvad blanketid ja avaldused. Veebilehele saab sisse logida ID-kaadriga ja mobiil-ID-ga.

Uus Rakvere koduleht on seotud teiste rakendustega, näiteks ühistranspordi infoportaaliga peatus.ee, turismialase infoga puhkaeestis.ee jne. Kodulehe kaardirakendus võimaldab Maa-ameti kaardirakendust kasutades hallata Rakvere linna infot ja teenuseid: näidata kaardil teesulgusid, detailplaneeringuid, soovi korral isegi jooksuradu jmt.

KOVTP lahendus on loodud eesmärgiga ühtlustada teenuste kättesaadavust omavalitsuste kodulehtedel ja pakkuda kõiki avalikke teenuseid ühes keskkonnas – seda kõigile kodanikele ühtsetel alustel ning võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.

Hilje Pakkanen

Haruldane näitus Võrumaa Muuseumis

Võrumaa Muuseumis (Võru, Katariina 11) on vaadata haruldane näitus – Kas kaamel mahub nõelasilma?

Armeenlane Eduard Kazarjan on looja, kes suudab mikroskoobi all imeväikeste tööriistadega teha killukesest kullast või hõbedast, kivimist, vääriskivist, kalasoomusest kunstitöö. Peita skulptuuri juuksekarva sisse või panna ta jalutama juuksekarva peale. Niisuguse pisikese skulptuuri või joonise originaalmõõtmed on adumatult väikesed, vaid mikromillimeetrites.

Et neid näha, peab piiluma läbi suurendusklaasi. Neid on näitusel 30, ja igaühe taga on ainulaadne ja imetlusväärne taies.
Tulge ja veenduge – kaamel mahub nõelasilma!

Näitus on avatud 4. nov.- 17. nov 2011 iga päev 10 -17.
Pilet 3 ja 1.50 €

Lisainfo: Siiri Toomik, 782 1939, 517 8827

Võru Kultuurimaja Kannel 130. aastapäeva tähistamine jätkub juubelikontserdi ja näitusega

Võru Kultuurimaja Kannel tähistab Võru Kandle Seltsi 130. aastapäeva, sest kultuurimaja on juba 1964. aastal nõukogude võimu poolt 1940. aastal likvideeritud Kandle Seltsi mälestuseks oma nimetusse võtnud sõna Kannel. Tähtsam kõigest on aga kunagise Kandle Seltsi traditsioonide jätkamine kaasaegses Võru Kandles. Sajandist sajandisse on Kandle majas lauldud mitmehäälset koorilaulu, pandud kõlama puhkpilliorkester ja teisigi muusikute kooslusi, tehtud näitemängu ning tantsitud lavatantse. Esimest korda tähistati Kandle Seltsi aastapäeva taolises kontekstis 1981. aastal.

2011. aastal tähistame Kandle Seltsi tavade jätkumist Võru linnas kolme suursündmusega. Neist esimene, tantsulavastus “Suvehaljas tantsusamm”, etendus rohkearvulisele publikule juba 16. oktoobril. Alates 4. novembrist on kultuurimajas Kannel avatud juubelinäitus ning 6. novembril toimub suurejooneline kontsert.

Juubelinäitus on koostatud Kandle olulisi dirigente, näitejuhte, tantsuõpetajaid ja näitlejaid silmas pidades. Paljud neist inimestest on kümnete aastate jooksul rikastanud Võru kultuurielu ning nende tegudest on kogu Eesti rahvas aegade jooksul teada saanud. Kandle katuse all tegutsenud sadade hulgast tuuakse seekord esile 130 persooni – 20. sajandi alguse Kandle tegelastest tänapäeva kultuuritöötajateni välja. Kultuurimaja harrastustegevuse juhi Silvi Jansonsi poolt välja otsitud materjalide põhjal kujundavad näituse Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna tudengid. Oma panuse andis fotode leidmisel muuseumitöötaja Artur Ruusmaa. Näitus on kõigile huvilistele avatud 4.-18. novembril 2011.

6. novembril kell 17 toimub kultuurimajas Kannel suurejooneline kontsert “Võru Kannel 130”. Viise ooperist muusikalini esitavad Võru Meeskoor, segakoorid Tervis ja Hilaro ning naiskoorid Kannel ja Tempera. Võru Linnateater valis juubeliõhtuks välja laulud oma lavastustest. Mitmekülgset muusikat pakub ka Võru Puhkpilliorkester.

Olete väga oodatud!

Mittetulundusühenduste mentorprogramm kutsub juhte kandideerima

Kuni 9. novembrini saab kandideerida mittetulundusühenduste mentorprogrammi. Aastase programmi raames omandavad mittetulundusühenduste juhid mentorite käe all paremad oskused mittetulundusühenduste juhtimisel, tegevuste planeerimisel ja valdkondlike seaduste tundmisel. Mentorprogrammi juhib EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

„Mittetulundusühendused vajavad samasugust teadlikku juhtimist nagu ettevõtted, seetõttu peame oluliseks tõsta kolmanda sektori pädevust juhtimise vallas. Mentorlus on ennast tõestanud kui asjalik ja tõhus koostöövorm, mis aitab tõsta efektiivsust,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Tarmo Leppoja.

Neljandat hooaega alustavasse mittetulundusühenduste mentorprogrammi saavad juhendatavateks ehk mentiideks kandideerida vähemalt kaks aastat tegutsenud ühenduste juhid, kellel on soov oma organisatsiooni arendada ja selle kaudu kodanikuühiskonda mõjutada. Paralleelselt otsitakse programmi ka mentoreid, kellel peab olema vähemalt viis aastat juhtimiskogemust ning soovitavalt MTÜ käivitamise ja arendamise kogemus.

Programm toimib paarimentorluse põhimõttel, mida toetavad EASi poolt korraldatavad juhtimisteemalised koolitused ja seminarid. Programmi tegevused algavad jaanuaris 2012. Täpsem info programmi kohta www.eas.ee/mtymentorlus, kandideerida saab uue mittetulundusühendustele suunatud maakondlike arenduskeskuste portaali ja infosüsteemi MAKIS kaudu, www.arenduskeskused.ee.

Laupäeval toimub Võrus II Uma Meki suurlaat

Võrus toimub laupäeval, 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Suurlaadale tuleb üle 50 Lõuna-Eesti kaupleja, nende hulgas Lõunakeskuse Taluturu ja Põlvamaa Rohelisema märgi nime alla koondunud ettevõtjad. Osta saab suitsulihatooteid, mett, koduaia õunu, küüslauku, sibulat, jõhvikaid, leiba, küpsetisi, õues on supikatel.

Uma Meki kaubamärki kandvate toodete seast on esindatud Taarapõllu talu kuulsad marjakrõpsud, jahud ja mahlad, Kutsa-Tannili talu mahe kõrvitsamoos, Alt-Lauri talu hõrgud kastmed, Tammiku talu kõrvitsasupp, seemneleib ja sibulapirukas, Hämsa maasuitsusingi karask, Jõeniidu talu Iskna kitsepiimajuustud, Mardimäe talu mahedad kartulisordid.

„Ka laadal pakutud käsitöömeistrite kaup on seotud toiduga,“ ütles laada peakorraldaja ja Uma Meki projektijuht Ave Tamra. „Oluline, et kõik oleks uma ja hää“.

Kell 10 algab samas toidukoolitus “Euroopa toit meie põllult”, mida juhendavad Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja Dmitri Demjanov ja Soome Suursaatkonna peakokk Ants Uustalu. Nad tutvustavad laadakülastajatele eestimaise tooraine kasutamise võimalusi euroopalikus köögis. Toidukoolitus on avatud kõigile huvilistele ning on tasuta. Kohtade arv on piiratud, seega on vajalik eelnev registreerimine.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi traditsioonilisi vanu toite. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde, seebile vildist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.

Meelelahutust pakuvad laadal Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina muusikakoolide lapsed.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav Uma Meki mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.