Kilingi-Nõmme klubi tähistab oma 40. aastapäeva maagilisel kuupäeval – 11.11.2011.
Meenutatakse ja vaadatakse tagasi 40 aasta jooksul tehtule, tuntakse rõõmu saavutustest.
Tantsuks mängib ansambel Polero, esinevad praegused ja endised Kilingi-Nõmme klubi taidlusringide liikmed, võimalus on vaadata näitust klubi tegemistest.
Laupäeval, 12. novembril kõlab Tartu Ülikooli aulas meestelaul – kell 16 algab XVII Lõuna-Eesti meestelaulupäeva kontsert. Laulupäevaga tähistatakse maestro Alo Ritsingu 75. sünnipäeva.
Kavas on koorilauluklassikat, samuti Alo Ritsingu, Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Vello Lipandi, Miina Härma, Giuseppe Verdi, Jean Sibeliuse ja teiste heliloojate loomingut.
Laulupäeval osaleb 13 meeskoori, külalistena on kohal ka Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Karlova gümnaasiumi solistid. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing.
Täna õhtul sibavad mööda Eestit ringi mardid. Homme aga lagab Tallinnas Saku suurhallis käsitööliste laulupidu – XV mardilaat.
Tänavune mardilaat on telgi võrra suurenenud. Avatud on käsitöökoda, kus kõrvuti Eesti meistrite ja käsitööd õpetavate koolidega esitlevad oma maa traditsioonilist käsitööd ligi 40 meistrit välismaalt.
Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd. Toimuvad meistrikojad oma ala asjatundjate juhendusel, nii käsitöögurmaanidele ja harrastajatele kui ka lastele. Lisaks on kavas käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja saab kuulata rahvuslikku muusikat.
Osalevad käsitööd õpetavad koolid, muuseumid jt selle valdkonnaga seotud institutsioonid.
Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani (alates 2009. aastast laupäevani). 2009. aastal uuendusena positiivselt vastu võetud käsitöö-ööst on kujunemas traditsioon.
Käsitöö-öö programm vältab 12. novembril kella 18-22. Päeva lõpetab Untsakate kontsert.
9. novembril musitseerivad Tartu tantsuklubis (Tiigi 11) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikatudengid Kaari Uus (viola da gamba), Leanne Barbo (torupill, kannel), Martin Müller (Eesti lõõtspill, karmoška), Mihkel Roolaid (kitarr) ja Villu Talsi (mandoliin).
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Loomulikult on oodatud Tiigi seltsimajja ka teised rahvamuusikud ning vahepeal kõlavad teised pillid.
Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Kaasa tuleks võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Täna öösel vastu kolmapäeva on oodata üsna haruldast sündmust: asteroid on lühikeseks ajaks Maale lähemal kui Kuu ning möödub meist vaid 325 000 kilomeetri kauguselt, vahendab NASA uudist veebiportaal Novaator.
Asteroidid on pisiplaneedid, mis tiirlevad ringi- või ellipsikujulistel orbiitidel. Aeg-ajalt möödub mõni neist ka Maast, kuid tavaliselt üsna kaugelt.
2005 YU55 nimelise taevakeha avastas Arizona astronoom Robert McMillan 2005. aastal. Asteroidi läbimõõt on ligi 400 meetrit. Nii suur pisiplaneeti pole Maa lähedale sattunud ligi kolmkümmend aastat. Samuti pole sellist sündmust ette näha enne 2028. aastat.
2005 YU55 peaks Maale kõige lähemal olema kell 1.28 Eesti aja järgi (23.28 GMT).
Liginev taevakeha on astronoomide sõnul ümar, tumedat värvi ja üsna poorse ehitusega.
2005 YU55 möödub meist viisakal kaugusel ega kujuta oma praegusel teekonnal mingit ohtu. Siiski kuulub ta nende 1262 ümber Päikese tiirleva asteroidi hulka, mille läbimõõt on üle 150 meetri ning mida NASA seetõttu liigitab potentsiaalselt ohtlike hulka.
NASA jälgib asteroidi lähenemist 6. kuni 10. novembrini Californias ja Puerto Ricos asuvates observatooriumidest. Kosmoseuurijate jaoks on see põnev võimalus saada parem pilt kosmoses ringi kihutavatest kivimkehadest, mis võisid kunagi Maale tuua süsinikku ja teisi keemilisi elemente.
11.11.11 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE.
Aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni tänapäeva nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevust arendada, huvi- ja spordiringe käivitada, täiendusõpet ja ühisüritusi korraldada.
Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvab kõik need puudujäägid: hoones leiavad koha kahe rühmaga lasteaed, raamatukogu, mitme funktsiooniga saal, seltsiruumid.
Avamise päeval on HAKUKEsse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub avatseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse”. Päeva lõpetavad kontsert ja tantsuga rahvapidu.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lõpetab 2,5 miljonit eurot maksnud ELi koostööprojekte Soome ja Lätiga, mille käigus kirjeldati Eestis 35 000 pärandkultuuri objekti.
Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töid kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot, millest ELi raha oli 2,03 miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamist 2005. aastal. „Töö käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja. Täna on töö lõpetamisel kaheksas viimases vallas ja 2012. aasta veebruariks on täielik ülevaade objektidest kõigile huvilistele maa-ameti andmebaasis kättesaadav,” ütles Pommer.
Suurprojektiks vajaliku inventeerijakoolituse läbis üle 400 inimese. Kaardistamiseks kulus 120 000 töötundi ja töö käigus sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.
Ilmunud on 17 trükist ning avaldamist ootab neli maakonna pärandkultuuri raamatut. Ühe suurema ettevõtmisena rajati Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.
Kodanikuajakirjanduse mõiste hõlmab endas kõiksuguseid blogijaid, vallaajalehtede tegijaid, kohalike raadiojaamade kuldsuusid ning lihtsalt aktiivseid inimesi, kes on võtnud oma südameasjaks meediamaastiku mitmekesisemaks muutmise.
Edasi loe siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid-12254/Kodanikuajakirjandus-laiendab-ajakirjanduse-piire
Võrus avatakse neljapäeval, 10. novembril Koreli oja kallastel uue hobiala disc-golfi ehk taldrikugolfi rada.
Taldrikugolf on sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visetega lendava taldriku viskama korvi. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise golfiga ja vaid selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne kettidega korv. Mäng on kiiresti õpitav ja jõukohane kõigile.
Üheksast korvist ja viskepunktist koosnev rada asub Koreli oja ääres Tartu tänava ja Vabaduse tänava vahelisel alal. Avamisüritus leiab aset 10. novembril kell 14. Oodatud on igas vanuses huvilised.
Marianne Mett
Narva kutseõppekeskuse kelneri eriala I kursuse õpilane Natalja Žitinskaja võitis parima noore kohvimeistri tiitli Tallinnas toidumessi raames toimunud võistlusel „Noor teenindaja 2011“.
Natalja Žitinskaja juhendaja oli kutseõpetaja Valentina Kravtšuk. Valentina Kravtšuki sõnul on Natalja motiveeritud, püüdlik ja rõõmsameelne neiu, kes tahab oma teenindamise oskusi edasi arendada ja olla parim toitlustusvaldkonnas.
„Noore teenindaja võistlus on meile alati suur väljakutse, kuna kelneri eriala õpilased alustasid õpinguid septembris ja juba novembri alguses on võistlused,“ ütles Narva Kutseõppekeskuse teeninduserialade juht Ene Valgemäe. “Kui võistlustel läheb hästi, on see topeltrõõm.“
Võistlusel „Noor teenindaja 2011“ võistles kokku 20 õpilast 10 Eesti kutseõppeasutusest. Võistluse eesmärgiks oli arendada kelneri ja ettekandja eriala, näidata oma kutseoskusi ja pakkuda huvitavat võistluskogemust. Esimesel päeval oli teooriatest, salvrätikute voltimine, täpsusvalamine, töövahendite tundmine, veinipudeli etiketi lugemine ning espresso ja cappuccino valmistamine. Teisel päeval oli laua katmine ja klientide teenindamine. Menüüs oli supp ja flambeeritud pirn.
Võistluse „Noor teenindaja 2011“ võitis Merlyn Kallaste Haapsalu kutsehariduskeskusest.
Narva kutseõppekeskuse õpilane Tamara Moldon võitis „Noor kondiiter 2011“ võistluse ja Ruslan Bulgakov jõudis „Noorkokk 2011“ võistluse finaali.
Narva kutseõppekeskus (Narva KÕK) on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1300 õppurit ja töötab 146 inimest.
Toomas Kään
Erametsakeskusest saab veel 2011. aasta sügisel taotleda toetust metsa uuendamise töödele ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise kulude katteks.
Taotluse võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee või e-PRIA portaali kaudu.
Metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise viimane päev on 19. november, metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse taotluse esitamise tähtaeg 5. detsember.
Metsa uuendamise toetuse eelarve kogumaht 2011. aastal on 639 116,00 eurot. Esimeses voorus (14.06.) rahuldati 155 taotlust summas 414 232,22 eurot. Metsakultuure hooldati ca 186 hektaril, maapinda valmistati ette ca 1318 hektaril, istutustöid tehti ca 682 hektaril ja soetati ca 1,48 miljonit taime. Teises vooru rahaline maht on ca 160 000 eurot.
Metsa uuendamise toetust saab taotleda 2011. aastal tehtud tööde kohta, st tööd on abikõlblikud, kui töid on teostatud alates 1. jaanuarist 2011. Lisaks on abikõlblikud kulud ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal tehtud kulud metsakultiveerimismaterjali soetamiseks (välja
arvatud metsapuuseemnete soetamine) ning maapinna ettevalmistamiseks. Loe edasi: Tänavu saab veel taotleda metsandustoetusi
Täämbädsest nakas pääle võro keele nätäl. Timahavatsõ võro keele nädäli üts ettevõtmine om mis taht ainõ tunni uman keelen pidämine. 7.-11. märdikuu pääväl saa teos veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast» ja vahtsõnõ võigõlus «Kullõ’, ma loe sullõ!».
Võro instituut om võro keele nädäli puhul üten haardman päämidselt kuulõ, a muidoki saava’ uma keele hääs midägi tetä’ kõik Võromaa inemise’. Kõgõ lihtsamb, a saman hädävajalidsõmb om iks ummi vanõmbidõ ni latsiga võro keelen kõnõlda’.
Nigu jo paar aastakka, lätt seogi kõrd võro keele nädälil valla 8. ja 11. klassilõ mõtõldu veebiviktoriin «Ütski tark ei sata’ taivast». Seoga vällä sõglut parõmba võro keele tundja’ kutsutas vahtsõ aasta algusõn võro keele olümpiaadilõ.
9. novvembril tulõ vähämbile, 2.-7. klassi opilaisilõ Võro latsiraamadukogon ettelugõmispäiv «Kullõ’, ma loe sullõ!».
Koolõn üle vana Võromaa peetäs võro keele nädälil opitunnõ võro keelen. Haani koolin om näütüses plaanin võrokeeline tüüoppusõ tunn, Oraval andva kogoni kõik oppaja märdipääväl umma ainõt võro keelen.
Lambad kaemas Kreeka poole. Uudishimu pole ainult inimeste privileeg. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Suure-Jaani vald tähistab 10. novembril kell 13 Suure-Jaani keskväljakul pidulikult Köleri tänava rekonstrueerimise ning vee- ja kanalisatsioonitööde I ja II etapi valmimist.
J. Köleri tn rekonstrueerimistööd teostas Maanteeameti lääne regiooni tellimusel AS TRE, tööde kogumaksumuseks 2 024 066,09 krooni.
Suure-Jaani linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehituse I ja II etapi tööde kogumaksumuseks on 1 357 105 krooni. Projektide raames on rajatud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid Lauri tn, Pargi tn, Supeluse tn, Lasketiiru tn, Ruusi teele, Pärnu tn, Nurme tn, Tööstuse tn, Pihlaka puiesteele, Oja tn, Karja tn, Veski tn, J. Köleri tn ja osaliselt Tallinna tn ning Ringpuiesteele.
Kokku on valminud Suure-Jaani linnas 8369 m vee- ja 9049 m kanalisatsioonitorustikku ning 2418 m kanalisatsiooni survetorustikku. Sadevee kanalisatsiooni torustikku on valminud 2406 m. Rajatud on 5 uut reoveepumplat.
Traditsiooniline jõululaat toimub sel aastal 9. detsembril kella 10-15 Värska kultuurikeskuses. Laadalt on võimalik osta kohalikku käsitööd, ehteid, jõulukaunistusi, riideid, jalanõusid ja muud toredat, mida kingikotti panna. Oodatud on kõik jõulukaupade müüjad.
Müüjate registreerimine Värska kultuurikeskuses, tel: 7964 712 või 5291 619, e-post: kultuurikeskus@verska.ee. Müügikoht saalis 5 €, õues 3 €, lisandub müügiluba 1,60 €. Värska valla elanikele ja ettevõtjatele tasuta.
Tule ja tee jõuluostud Värska jõululaadalt!
Hea Kodaniku tegijad Mari Kodres ja Urmo Kübar osalesid 4. novembril Väimelas toimunud Eesti I kodanikuajakirjanduse konverentsil. Muljed võtab lühidalt kokku Mari siin: http://ngo.ee/ngo/8/article/2469.
Ainulaadsete tööriistadega valmistab ta mikroskoobi all väikese skulptuuri või joonise, paigutab selle nõelasilma, juuksekarvale või juuksekarva sisse. Taies ise on mõõdetav mikromillimeetrites, näha saab seda vaid läbi suurendusklaasi.
Näitus Kazarjani töödest on arvatud maailma 10 omapärasema kollektsiooni hulka, kõikjal maailmas on need mikrominiatuurid pälvinud suurt huvi. Nüüd on niisugune näitus vaadata ka Võrumaa Muuseumis (Katariina 11). 30 läbi vastava suurendusklaasi vaadeldavat tööd tekitavad hämmingut, imetlust ja austust meistri vastu. Võimatu on saanud võimalikuks!
Näitus on avatud 17. novembrini iga päev 10 –17. Pilet 3.- ja 1.50
Täna, 7. novembril toimub Tallinna Tehnikaülikoolis väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus teemal „Riik peaks pakkuma meetmeid iibe tõstmiseks”. Kokku toimub üle Eesti nädala jooksul kuus
rahvastikuteemalist väitlust.
„Rahvastik on iga maa ja rahva kõige olulisem teema, seepärast väitleme nädala jooksul sellega seotud küsimused läbi. Eesti eri paigus toimuvatel väitlustel on tähelepanu all väljaränne, sündimus, vananemine, pärimuskultuuri säilitamine ja muudki rahvastikuga seotud teemad,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.
Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” avaväitlus keskendub rahvastiku iibeteemadele ja sellele, kas ja mida saaks riik ette võtta iibe tõstmiseks. Eesti Väitlusseltsi vastu väitlevad Riigikogu liikmed Urve
Palo ja Liisa Pakosta. Väitlus algab kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas (Tallinn, Ehitajate tee 5). Sissepääs üritusele on tasuta.
Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis
kuus väitlust.
Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab
http://www.stat.ee/vaitlus.
Lisainfo: Marleen Pedjasaar, Eesti Väitlusselts, tel 5515 011, e-post: marleen.pedjasaar@debate.ee
Neljapäeval, 17. novembril kell 18 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää aedlinn) loodusõhtu “Venemaa loodusest ja selle kaitsest eestimaalase silme läbi”, ettekandjaks Kaili Viilma.
Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialistil Kaili Viilmal õnnestus hiljuti osaleda Baikali lähistel toimunud Venemaa rahvusparkide kokkusaamisel. Loodusõhtul jagab ta oma muljeid ja mõtteid nädalasel reisil nähtust-kuuldust-kogetust.
Loodusõhtu on tasuta, oodatud on kõik huvilised. Loodusõhtu korraldajad on keskkonnaamet, Otepää Loodusselts ja Otepää kultuurikeskus, ürituse korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo: Margit Turb, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee
Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…
Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.
Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”
Ivar Soopan, www.laanlane.ee
Esmaspäeval, 7. novembril algab Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös Eesti olulistele rahvastikuteemadele keskenduv väitluste sari „Eesti tähtsaim väitlus”. Nädala jooksul väitlevad teadlased ja poliitikud noortega kuues Eesti paigas.
„Väitluse all on kõige olulisemad Eesti rahvastikku puudutavad teemad nagu sündimus, rahvastiku vananemine, ääremaastumine, siseränne, pärimuskultuuri säilitamine ja väljaränne,” rääkis Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Margo Loor.
„Paljude rahvastikuteemade kohta annab uusi ja värskeid teadmisi aasta viimasel päeval algav rahva ja eluruumide loendus. Näiteks saame selle tulemusel teada, kui suur on olnud väljaränne või kui palju meid tegelikult Eestis elab. Väitlussarjaga tahamegi tuua juba praegu nende teemade juurde sisulist arutelu,” rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse kommunikatsioonispetsialist Katerina Danilova.
Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algab 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof. Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlused erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Loe edasi: Üle-eestiline väitlussari keskendub rahvastikule
Kolmapäeval, 09. novembril juhib Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier, ja Märt ei ole tavaline ajakirjanik. Enamik eestimaalasi teab Märti empaatilise moderaatori ja saatejuhina. Ta ei ole piirdunud pelgalt uudiste edastamisega vaid lisab sõnumisse ikka midagi, mis innustab kõnealuse teemaga isiklikult suhtestuma ja julgustab edasi mõtlema.
Aktiivne ja hariv suhtumine ellu andis 2009. aastal põhjuse valida Märt kõige lapsesõbralikumaks Eesti ühiskonnategelaseks. Ometi on üks väike osa sellest samast ühiskonnast Märdi suhtumisest ja tegemistest pigem häiritud. Miks? Olen mitmel korral palunud Märti modereerima avalikke haridusteemalisi arutelusid. Need arutelud on kujunenud sisukaks ja köitvaks. Ometi on paljud poliitikud ennast seal arutelus tundnud kui põrgukatlas. Märt valdab peensusteni demagoogia ning manipuleerimise kunsti, mille taha hulk poliitikuid ennast peita loodavad. Loe edasi: Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier
Praegused ja tulevased Haanimaa isad on oodatud Haanja valla perepäevale “Kummardus meie isadele” 12. novembril kell 12.00 Rogosi mõisa. Kavas on südamlik kontsertkava lastelt ja naistelt meie praegustele ja tulevastele isadele.
Peale südamlikku osa, soovime jätkata pisikese ideekohvikuga, kus võiks olla jututeemaks meie tuleviku Haanja Kool,et teaksime kuhu edasi liikuda ning oma lastele parim haridus koduvallas anda. Samal ajal vaatavad noorimate järgi ning sisutavad laste aega Haanjamaa noored. Tulijad võiksid võimalusel tuua kaasa ka midagi meie ühisele lauale, et kerge suupistega meeli ergutada.
Täpsem info: Einike Mõttus, Haanja Kooli hoolekogu aseesimees, tel 58165201
Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ
Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.
Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.
Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.
Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.
Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Loe edasi: Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja
Piiratud levialaga kogukonnaraadiote teket takistab jäik seadusandlus, mis käsitleb ühe mõõdu järgi nii asjaarmastajaid kui professionaalseid kommertskanaleid, rääkis Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil Raadio Juminda Poolsaar ellukutsuja Artur Talvik.
Kogukonnaraadio juured istuvad sügaval piraatluses. 1960ndatel kasutati Ühendkuningriigis piraatprogrammi eetrissesaatmiseks laevu, millega sõideti Põhjamere neutraalsetesse vetesse. See käis Talviku sõnul kuni 1966. aastani, mil seadusega selline tegevus keelustati.
Oma jälje olid valdavalt alternatiivset muusikat mänginud piraatraadiod aga selleks ajaks jätnud ning BBC oli sunnitud oma muusikavalikut ajakohastama. Paljud senised piraat DJ-d läksid tööle BBC-sse.
„Sellest hakkas välja kujunema kogukonnaraadio,“ ütles Talvik. Ühendkuningriigis tegutseb praegu umbes 150 analoogset raadiojaama, Austraalias üle 400, populaarsed on need ka USAs. „Meil populaarsus täiesti puudub,“ nentis Talvik.
Raadio Juminda Poolsaar sündis autokino n-ö kõrvalproduktina, sest autokino tarbeks vajalik sagedus oli Talvikul olemas ning üks asi viis teiseni: „Panin antenni püsti ja muusika käima. Helistasin küla peal inimestele, et raadio alustas.“
Vastuvõtt oli Talviku sõnul suurepärane. „Küla rokkis!“ Kui nädal hiljem oli mehel raadiotegemisest isu täis, hakati helistama ja sõimama, et miks raadio ära lõppes. Loe edasi: Artur Talvik: jäik seadus takistab kogukonnaraadiote teket
