Eile, 19. aprillil toimus Tartus Maamessi raames traditsiooniline erametsapäev. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe ja Erametsakeskuse juhtide vastuvõtul avaldati tänu tublidele ametnikele ja koostööpartneritele.
Tänavu anti esmakordselt üle tänukiri “Metsanduse aasta tegu 2011”. Erametsandusorganisatsioonide tunnustuse sai keskkonnaminister Keit Pentus, kes on tulemuslikult seisnud metsaomanike huve arvestava tulumaksuseaduse muudatuse eest. Erametsa sõbra tiitli pälvis Vara Saeveski – firma on oma puiduvarumispoliitikas suhtunud soosivalt väikemetsaomanike puidu turustamisse. Tubli erametsanduse tugiisik on Olavi Udam, kes lisaks metsaomanikele asjatundliku abi osutamisele suudab hästi tegeleda mitme teemavaldkonnaga. Tubli Erametsakeskuse töötaja on Mart-Ants Pavelson, keda hinnatakse kui väga usaldusväärset ja abivalmis kolleegi. Tubli ajakirjanik on “Äripäeva” toimetaja Ain Alvela, kes orienteerub väga hästi aktuaalsetes metsandusteemades ja esitab asjatundlikke küsimusi. Tubli riigiametnik on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp, keda metsaomanikud tunnustavad hea infovahetuse ja sisukate koolituste eest. Tubli majanduskoostöö edendaja on Iisaku metsaühistu spetsialist Mikk Värimäe, kes aitab väikemetsaomanikel edukalt korraldada metsa majandamist. Tugisüsteemi tubli koostööpartner on Üve Niilo. Keskühistu Eramets spetsialist on tuntud kui korrektne ja pühendunud töötaja, kes hoiab dokumendid alati korras.
Kuni 18. aprillini saab esitada kandidaate Noore Looduskaitsja Auhinnale. Selle eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.
Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel.ning omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui mittetulundussektoris,või panustada looduse hoidmisse vabatahtlikuna.
Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Kandideerimiseks oodatakse avaldusi koos põhjendusega Eestimaa Looduse Fondi e-postiaadressile elf@elfond.ee.
Noore looduskaitsja auhinda on antud alates 2005. aastast. Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest; Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega; Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest; Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest; Murel Merivee innuka looduskaitsjana; Ulvar Käärt töö eest eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmisel; Indrek Tammekänd, kes töötab Keskkonnaameti looduskaitsebioloogina ja on Eesti looduskaitsesse panustanud väga palju ka vabatahtliku tööga.
Otsuse auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud zürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Indrek Tammekänd. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised ja Estonian Nature Tours. Annetusfondi on oodatud toetama kõik, kel soov ja tahe noori looduskaitsjaid tunnustada.
Auhind antakse välja 28. aprillil fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012 autasustamistseremoonial, kus ELF annab üle ka enda lemmikloodusfoto auhinna.
Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldab Viljandi maavalitsuse tervisetuba täna, 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus
kuulutatakse ühtlasi välja Viljandimaa 2012. aasta tervisedendaja, kelleks saab Viljandimaa puuetega inimeste
nõukoda.
“Aasta tervisedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena isikule või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja eeskuju tervise edendamise alal on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal,” selgitas auhinna algataja, Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist
Elo Paap.
Organisatsooni on iseloomustatud järgmiselt: Viljandimaa puuetega inimeste nõukotta kuulub 24 ühingut ligi 2000 inimesega
haiguste järgi. Igal ühingul on oma esindaja ja see on loodud on puuetega inimeste huvide kaitseks. Tegeletakse inimeste teavitamisega ja harimisega oma haigusest ja haigusega toimetulemisest. Haaratud on nii noored kui ka vanad. Inimesed selles organisatsoonis on aktiivsed. Kutsutakse külla erinevaid lektoreid ja spetsialiste, et ennast ikka rohkem harida ja teada saada oma haigusest.Ühingud teevad aktiivselt projekte ja ühisüritusi. Palju tehakse haiguste ennetamiseks. Organisatsoon on oma aktiivse hoiaku ja rõõmsa meelega meile kõigile eeskujuks. Loe edasi: Viljandimaa aasta terviseedendaja tiitli saab Viljandimaa puuetega inimeste nõukoda
Kodukandi juht Kaie Toobal kutsub üles tunnustama kogukonna pärleid ehk aktiivseid peresid. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks saab täita veebiankeedi 15. aprillini.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ raames on eesmärk esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse tema sõnul peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
„Kõikjal Eestis elab palju toredaid peresid, tänu kellele on kohalik elu saanud uue hoo ja hingamise, ent nende perede märkamine ja tunnustamine pole ühiskonnas seni laiema tähelepanu all olnud,“ selgitas Toobal. „Usume, et Kodukandi algatus aitab meil kõigil korraks järele mõelda, kus ja milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus elamisväärsema kodupaiga loomisel Eestimaa eri paigus.“
Kandidaate saab esitada kuni 15. aprillini ja Kodukant ootab aktiivset kaasalöömist. Ankeedi saab täita siin või Kodukandi kodulehe kaudu.
Kandidaate saavad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Veel saab esitada kandidaate tiitlile „Kogukonna pärl“
Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale. Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel. Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.
Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.
Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).
Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.
Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.
Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…
Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.
Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.
Kolleegidelt sai lavastajapreemia Eili Neuhaus. Foto: Rakvere TeaterRakvere Teatri kollektiiv tähistas teatri 72. sünnipäeva Jäneda mõisas, kus tunnustati töökaaslasi möödunud aasta silmapaistvamate tegude, rollide ja saavutuste eest. Toomaks esile 2011. aasta tublimaid töötajaid toimus teatrisisene küsitlus, mille tulemusena sai traditsioonilise raudnaela omanikuks 9 kolleegide tähelepanu väärinud inimest/tegu.
Kolleegide hinnangul on 2011. aasta tööde põhjal ülekaalukalt parim naisnäitleja Silja Miks, rollide “Nullpunkti” ema ja õpetajad ning “Tuhkatriinu” võõrasema eest.
Parim meesnäitleja on Velvo Väli keda hinnati “Leenane’i kaunitari” Pato Dooley, “Noor Eesti” Gailiti ja “Kaasavaratu” Karandõševina rollide meisterlikkuse eest. Parim lavastaja on menuka “Kaasavaratu” lavastanud Eili Neuhaus.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).
Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest. Loe edasi: Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist
Kõigi Eesti omavalitsusasutuste veebilehtede seast peab Andmekaitse Inspektsioon parimaks Padise valla kodulehte.
Andmekaitse Inspektsioon, olles seiranud kõiki Eesti kohalike omavalitsuste- ja avaliku sektori asutuste veebilehti, tunnustas kõige läbipaistvamaid. Eesti läbipaisvusmeelseim riigiasutus on Veterinaar- ja Toiduamet ning läbiapistvaim kohaliku omavalitsusasutus on Padise vald.
Auhinna pälvinutele lisaks soovib Andmekaitse Inspektsioon tuua välja asutusi, kes teevad head tööd avaliku teabe avaldamisega oma võrgulahel: avaliku sektori asutuste kategoorias järgnesid Veterinaar- ja Toiduametile Riigikantselei, Õiguskantsler, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kohalike omavalitsusasutuste kategoorias olid Padise valla järel esirinnas Vastseliina vald, Audru vald, Tallinna Linnavalitsus ja Lihula vald.
Eilsel tunnustamisüritusel sõnas Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep: „Hea meel on näha, et ametnike mõtlemises on toimunud muutus: saadakse aru, et veebilehe pidamine ei ole tingimata kohustus, vaid see on heaks tööriistaks ja suhtluskanaliks kodanikega.”
Tunnustuse aluseks on asutuste võrgulehtedel olev teave ja selle esitamise viis. Läbiviidud seire eel sai sõnastatud kriteeriumid, mis teevad ühest asutusest läbipaistva asutuse. Suuresti on need kriteeriumid seotud avaliku teabe seaduse nõuetega, kuid sisaldavad lisaks kvaliteete, mida otseselt seadus ei nõua, aga on suunatud kodaniku võimalikult heale teenindamisele – see ongi läbipaistvusmeelsus.
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.
Täna jagasid Kohila vallajuhid rahvale tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest.
Autasude üleandmistseremoonial pälvis valla kõrgeima autasu – Kohila teenetemärgi – teenekas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud president Lennart Meri oma riigivisiitidel. Mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille soojad vaibad oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne. Möödunud aasta Eesti tekstiilikunstnike aastanäitusel oli Ehalill Halliste esindatud võimsa etnostiilis triptühhoniga “Läte”.
Kohila valla vapimärgiga autasustatati kergejõustikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, paljude esinduslike spordivõistluste vedajat Mati Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Bigi kuldliiga etappi, 2009. aastal heitis Gerd Kanter heitis just Kohilas oma hooaja tipptulemuse: 71,64 meetrit.Tänu Bigi kergejõustikuvõistlustele on Kohila kogunud tuntust üle maailma ja saanud häid kogemusi tippvõistluste korraldamiseks.
Elutöö preemia sai Tiit Metsallik, kes 40 aastat on muu töö kõrvalt Kohila valla kinomehaaniku ametit pidanud.
Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvamaja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on ehitatud mänguväljakuid, algatatud beebikool ja noortele mõeldud kursusi, mõeldud haigetele ja eakatele vaba aja veetmise võimaluste parandamisele vallas.
Parima ühenduse preemia teenis sihtasutus Hageri Lmbertuse kirik, kelle eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 000 euro ehk ligi 626 000 Eesti krooni. Perfektselt restaureeritud orel taasõnnistati möödunud sügisel.
Kuldaväärt koolmeistri aunimetus kuulub sel aastal lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kelle käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim ja paremini toimiv lasteaed.
Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsusRakvere Linnavalitsus otsustas anda Rakvere linna teenetemärgi ehk Kroonimärgi tänavu Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhile Lembit Kaldale, Rakvere Muusikakooli õpetajale Liivi Lukasele ja Dicro Eesti AS tegevdirektorile Juha Seppälale.
Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning 2008. aasta mais määrati ta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhiks. Isikliku eeskuju ning heade juhiomadustega ametnikuna on ta täitnud politseile seatud eesmärke ning säilitanud Lääne-Virumaa elanikes turvalisuse tunnet.
Liivi Lukas on töötanud 35 aastat solfedžoõpetajana Rakvere Muusikakoolis, selles 22 kooli direktorina aastatel 1979-2000.
Liivi Lukas on ise tunnistanud end kutsumuselt pedagoogiks ning see hinnang on kinnitust leidnud nii tema õpilaste kui kolleegide silmis. Tema tööd iseloomustab suur pühendumus, hoolivus õpilaste suhtes, nende individuaalsete võimete hindamine ja tegutsemine vastavalt sellele. Tema koolitatud õpilastest on muusikat edasi õppima läinud üle 60 õpilase ning kellelgi ei ole olnud raskusi vastuvõtukatsete sooritamisega solfedžos.
Liivi Lukase südamlikku ja positiivset, aga samas ka asjalikku olekut hindavad kõrgelt tema endised ja praegused õpilased ja muidugi tema kolleegid, kellele ta on sõbraks ja eeskujuks. Liivi on olnud muusikakooli hea hoidja paljude aastate jooksul. Liivi Lukas on koostanud ka raamatu kooli ajaloost. Ta on olnud linnavolikogu liige. Loe edasi: Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest
Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.
President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.
“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.
Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.
2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.
Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist. Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool
Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.
Ettevõtmise käigus tunnustatakse Tartumaal elavaid vanavanemaid, kes kasvatavad (on kasvatanud) lapselapsi ilma lapselaste endi vanemate toeta enam kui 5 aastat, kelle lapselaps on 10 ja enam aastat vana ning õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.
Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis aastatel 2010 ning 2011. EENA Tartu Klubi soovib seda traditsiooni jätkata ka aastal 2012.
Tänavuse Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” tõlkimise eest eesti keelde.
Võitja kuulutati välja Riias. Kolmandat korda tunnustati tõlkijaid, kes vahendavad Eesti ning Läti lugejateni naaberriigi kirjandust. Kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, sellel aastal tunnustati Kalev Kalkunit läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest.
Võimalus naaberriigi kirjandust oma emakeeles lugeda aitab kaasa eestlaste ja lätlaste paremale teineteise mõistmisele ning inimestevahelise emotsionaalsema sideme tekkimisele.
Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised (ETNA) Eestimaal ootab kandidaate võistlusele «Ettevõtlik naine 2011», et tunnustada neid julgeid ja tegusaid naisi, kes on teistele eeskujuks.
Mittetulundusühingu juhatuse esinaise Gina Kilumetsa sõnul tahetakse Eesti maapiirkondades toetada naiste ettevõtlikkust ja suurendada nende rolli piirkonna arendamises. Ettevõtliku naise tiitliga tunnustatakse naist, kes töötab maapiirkonna elukvaliteedi tõstmise nimel. Auhinna kandidaat peab elama ja tegutsema Eestis ning ta peab olema maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel midagi saavutanud. Kasuks tulevad loovus ja edukus ning uuenduslikkus oma tegevusalal.
Ankeedis peab olema lühike ülevaade kandidaadi saavutustest 2011. aastal. Samuti palutakse seal ära märkida kandidaadi nimi, kontaktandmed, tegevusala ja tiitlid.
Lisada tuleb info esitaja kohta.
Kirjalikud ettepanekud «Ettevõtlik naine 2011» kandidaatide kohta palutakse saata 1. märtsini e-postiga aadressil fem@fem.ee või paberil aadressil Humala tänav 17, 10617 Tallinn.
Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna
Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.
Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.
Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.
Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate
Koigi vallavolikogu esimees Elmar Luha sõnul sai aasta küla tiitli Prandi küla. Luha põhjendas valikut sellega, et kui Prandi on väärt Eesti küla tiitlit, siis on ta kindlasti väärt ka Koigi valla küla tiitlit.
Samuti otsustati anda teenetemärgid kahele inimesele – Rutt Luhale ja Siiri Haugasele.
Vallavolikogu esimees lisas kommentaariks, et Rutt Luha on olnud väga tubli perearst Koigis alatest 1987ndast aastast alates ja Siiri Haugas on samuti 80ndate lõpust tegutsenud rahva poolt väga lugupeetud hambaarst.
Koigi vald asub Järvamaa kaguosas, piirnedes põhjas Kareda ja Koeru vallaga, läänes Paide vallaga, lõunaosas Imavere vallaga ja idas Jõgevamaa Pajusi vallaga. Prandi küla ise asub Koigi vallas Tallinn- Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinna 100 km ja Tartusse 89 km. Küla eluoluga saab tutvuda siin.
Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.
Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.
Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.
«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»
Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee
Võru teatritegevuse toetamise hea traditsioonina annavad Võru Linnavalitsus ja Võru Kultuurimaja Kannel alates 2002. aastast välja Võru Kandle teatriauhinda.
Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Võru linna teatritegevuse arendamisel. Ettepanekuid 2012. aasta teatriauhinna saaja kohta võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Ettepanekusse tuleb märkida ettepaneku tegija nimi, isikukood ja elukoht ning põhjendatud ettepanek (kandidaadi nimi ja saavutused).
Võru Kandle teatriauhinna on varasemalt pälvinud:
2002.a. – RUDOLF ADELMANN (1918 – 2001)
2003.a. – MEINHARD UIGA
2004.a. – VÕRU DRAAMASTUUDIO
2005.a. – GLEN KELP ja AGU TROLLA
2006.a. – TARMO TAGAMETS
2007.a. – PEETER PAI
2008.a. – KALJU LIIVER
2009.a. – TAAGO TUBIN
2010.a. – ANDRES JUKK
2011.a. – MIHKEL EHALA (1978 – 2010)
Võru Kandle teatriauhind antakse üle teatrikuul märtsis. Ettepanekud märgusõnaga ,,Teatriauhind” palume esitada hiljemalt 10. veebruariks kirjalikult aadressil: Liiva 13, 65609 Võru või e-post: info@vorukannel.ee
Kätlin Hoop
Haanja Vallavalitsus ootab ettepanekuid aukodaniku nimetuse, aunimetuse, tänukirja ja/või aukirja saajate kandidaatide nimekirja. Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Haanja Vallavalitsusele hiljemalt 15. veebruariks 2012 aadressil Haanja küla, Haanja vald, Võrumaa 65101 või vald@haanja.ee.
Aunimetus omistatakse järgmistes kategooriates:
* aasta tegija (haridus, kultuur, sport jne);
* aasta ettevõtja;
* aasta põllumees;
* aasta tegu;
* aasta noor.
Reedel, 20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid tegijaid.
Kuressaare omavalitsuse töösse suure panuse andmise eest said tunnustuse linnavalitsuse pikaajalised töötajad keskkonnaspetsialist Karli Valt ja vanemmaakorraldaja Piret Laid.
Aasta kojamees 2011 on Helju Rattas, kes hooldab nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta korrakaitsjaks 2011 kuulutati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal Kuressaare Haigla SA. Loe edasi: Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid
Kuressaare kultuurikeskuses toimunud Kuressaare linna pidulikul vastuvõtul tunnustati tublisid inimesi ja ettevõtteid, kelle tegemised läinud aastal ühel või teisel moel linna arengus silma jäid, ning ettevõtmisi, mida on põhjust oluliseks ja märkimisväärseks pidada.
Tiitli Aasta Tegu 2011 pälvisid Asta ja Harry Leo Kingissepp, kes toetasid 20 000 euroga Kuressaare Linnateatrit, Kuressaare haiglat ja Kudjape kalmistut.
See perekond peab Kuressaare linna oma hingele väga kalliks. Armsast sünnilinnast elatakse küll väga kaugel, kuid oma mõtetes ja tegudes soovib perekond ikka ja jälle Kuressaarele toeks olla. Auhinna võttis vasta Kanadas elava perekonna esindaja Kuressaares Eha Sepp.
Tiitli Aasta Tegija 2011 sai Kuressaare seltsi- ja muusikaelu edendamise ning Saaremaa noorte muusikute motiveerimise eest Sadhu Jam ja Toomas Leis.
Sadhu on hubane kohtumispaik, mis on aidanud ühendada erinevaid elustiile ja maailmavaateid. Pilgeni täis maja, positiivsed emotsioonid ja ohtralt muusikat. Publikule kitsaks jäänud keskkonnast suunduti sügisel Kuressaare kuursaali, et anda sellele majale taas sisu ja eluvaim. Läbi aasta on pakutud uusi ja huvitavaid võimalusi noortele muusikutele ning paljudele kuulajatele.
Linnavalitsus tunnustas tiitliga Pikaajaline Töötaja pikaajalise, silmapaistva ja kohusetundliku töö eest Kuressaare linnavalitsuses keskkonnaprojektide läbiviimisel ning keskkonnakorralduse kureerimisel keskkonnaspetsialist Karli Valti ning töö eest Kuressaare linnavalitsuses omandi- ja maareformi toimingute läbiviimisel ning maaregistri pidamisel vanemmaakorraldajat Piret Laidi.
Aasta Kojamees 2011 on Helju Rattas.
Selle tiitli saamiseks ja silma paistmiseks ei olnud tarvis midagi erilisemat korda saata, vaid numbrid ja tööandja kiidusõnad räägivad iseenda eest – tema tööpanus majahoidjana on poole vanem kui Kuressaare linnas ellu kutsutud konkurss parima kojamehe leidmiseks. Ta on tõestanud oma poolehoidu majahoidjatööle 20-aastase tegutsemisega kahes erinevas ettevõttes. Neist viimases, OÜ-s Kuressaare Elamute Hooldus, 12-aastase tööpanusega, koristades ja hooldades nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.
Aasta Korrakaitsja 2011 – Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.Vaatamata oma noorusele, on ta töötanud end lühikese ajaga politsei esiritta Kuressaare linnas. Parima korrakaitsja tiitli andmisel said paljuski määravaks tema kui politseitöötaja ametialased oskused, lisaks sellele kaasasündinud õiglustunne ja abivalmidus. Temale Aasta Korrakaitsja tiitli andmist on toetanud ka Rootsi tänava naabrivalvesektor, kellel on temaga väga hea koostöö. Majandusauhinnad 2011:
Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja Kuressaare Haigla SA. Erakapitalil põhinev suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal oli Saaremaa Tarbijate Ühistu, samuti OÜ Merinvest. Suurim üksikisiku tulumaksu maksja töötaja kohta oli Skype Technologies OÜ. Suurima üksikisiku tulumaksu kasvuga ettevõte oli Saare Dolomiit-Väokivi OÜ, samuti Arco Ehitus OÜ. Enim töökohti loonud ettevõte oli Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ. Ehitus- ja arhitektuuriauhinnad 2011
Möödunud aastal anti Kuressaare parima ehitise tiitel välja kahe aasta peale – 2009–2010. Seda põhjusel, et keerukates majandusoludes kerkis uusi hooneid varasemast vähem. Tänavu tõdeti taas uute ehitiste liigset vähesust, et oleks tekkinud parimate ehitiste vaheline konkurents ja valikuvõimalus. Seepärast on järgmisel aastal plaanis välja kuulutada Kuressaare parim ehitis 2011–2012.
Konkursil ”Värv Kuressaare majal” kerkisid teiste hulgas esile kaks hoonet, mida kumbagi premeeritakse 325 euroga: Kitsas 8 elamu – väga hea näide Kuressaare vanalinnas järjepideva korrektse tööga korras hoitud puithoonete kompleksist. Pihtla tee 47 kortermaja – korrektselt ja terviklikult teostatud fassaadi uuendustööd. Oma tonaalsusega sulandub hoone hästi olemasolevasse keskkonda, mõjub esinduslikult ja väärikalt. Kaunite Kunstide stipendiumi rahvatantsukunsti edendamise eest pälvis Kuressaare gümnaasiumi algklasside õpetaja ja rahvatantsuringide juhendaja Merle Tustit. Armastust rahvakultuuri vastu ja selle edasiandmist lastele juba algklassidest peale võib pidada tema kuldaväärt teeneks, mida ta oma tagasihoidlikul moel on järjepidevalt edendanud. Aasta Tegu Kultuuris tunnustuse pälvisid 15. Kuressaare merepäevad ja 2. Saaremaa merenädal. Tegijaiks meeskond koosseisus Reet Truuväärt, Villu Veski, Mati Talvistu, Maris Rebel, Heli Jalakas, Jüri Aljas, Andrus Unger, Rein Sepp, Lii Pihl, Nele Teiv, Krista Riik, Lindia Lallo, Edgar Haavik, Eha Talvistu, Andrus Aumees, Oskar Jõgi, Margus Hiet ja Kuressaare noored vabatahtlikud.
Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võrumaa Arenguagentuur ootavad hiljemalt 3. veebruariks 2012 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.
Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
• kultuurielu edendaja
• hariduselu edendaja
• sotsiaal- või tervishoiutöötaja
• omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
• omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
• maaelu/külaelu edendaja või MTÜ
• ettevõte (Suur Vanker 2011, Väike Vanker 2011, Edukas Startija 2011)
Taotlused tuleb esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt
3. veebruariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel http://www.werro.ee/maakond/tunnustus.
Kõigi Eesti omavalitsusasutuste veebilehtede seast peab Andmekaitse Inspektsioon parimaks Padise valla kodulehte.
Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.
