Aadu Luukase missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat – ideed inimestest ja organisatsioonidest, kes missioonipreemiat väärivad, on väga oodatud. Preemiarahast saavad tänavu osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud 32 000 eurot jaguneb võrdselt viie nominendi vahel.
„Missioonipreemiale on juba mõningaid väärikaid ideid laekunud, kuid kutsume inimesi üles järgmise kahe nädala jooksul veel aktiivselt tunnustust väärivatest tegijatest teada andma,” rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Missioonipreemia kuueaastase ajaloo vältel on laureaaditiitli pälvinud väga eriilmelised isikud ja organisatsioonid, mistõttu tahan kõiki julgustada – nominentide hulka võib vabalt jõuda ka mõni nii-öelda lihvimata teemant, kes ei ole avalikkuses nii tuntud, kuid kelle tegevus väärib sellegi poolest esile tõstmist.”
Kandidaate saab välja pakkuda kuni 31. oktoobrini, saates e-maili (aadressil info@luukasfond.ee), milles palutakse põhjendada, miks antud isik või organisatsioon tunnustust väärib ning võimalusel lisada kirjale ka illustreerivaid materjale – viiteid, artikleid, pilte jm. Loe edasi: Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat
Silt: tunnustus
Rakvere tänab imelisi vanavanemaid
Rakvere linnapea Toomas Varek tunnustab täna Rakvere Kultuurikeskuses algaval pidulikul tänuüritusel kümmet imelist vanavanemat.
Imelisteks vanavanemateks on kaheksa vanaema: Marta Toiger, Liivia Armipaik, Elve Karu, Asta Unt, Annika Arumäe, Helje Loo, Hurmi Kangust, Ruti Priisalu ning kaks vanaisa: Valdu Arumäe ja Lembit Priisalu. Tunnustusega avaldatakse austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest.
Imelise vanavanema konkursiga soovib Rakvere linn tunnustada ja esile tõsta aktiivseid, ühiskonnaelus osalevaid ning avara huvidemaailmaga vanaemasid ja -isasid, kes kõige muu kõrval jõuavad olla ka hoolitsevad vanavanemad oma lapselastele.
Rakvere linnapea Toomas Varek, kes on kahe lapse isa ja viie lapse vanaisa, pälvis mullu Rakvere imelise vanaisa tiitli, olles heaks näiteks, kuidas ühendada oma elus aktiivne ühiskondlik tegevus, sportlik eluviis ja pereväärtused.
Rakvere sotsiaalosakonna juhataja Lea Kivipõllu sõnul esitasid oma imelised vanavanemad esitasid konkursile peamiselt lapsed ja lapselapsed.
Rakvere imelised vanavanemad osalevad ka Vanavanemate Fondi korraldataval üleriigilisel imelise vanavanema konkursil.
Viljandimaa noorsootöö preemia kandidaate saab esitada 22. oktoobrini
Viljandi maavanem on oma korraldusega kinnitanud noorsootöötajate tunnustamise korra, mille kohaselt saab maakonna noorsootöö preemia kandidaate esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu ja aasta noor. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 22. oktoober.
„Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning seda valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil,“ ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.
Noorsootöötajate tunnustamise korra järgi võivad noorsootöö preemia kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Korra kohaselt võib isik esitada ka iseennast, kuid sellisel juhul tuleb tal taotlusvormile lisada soovituskiri kolmandalt isikult.
Kandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 22. oktoobriks 2012 täita sellekohane taotluse vorm. Taotlusi on võimalik täita elektrooniliselt; saata maavalitsusele postiga (Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi; märksõna “Noorsootöötajate riiklik tunnustamine”) või e-postiaadressil riina.tootsi@viljandimaa.ee.
Taotluste vormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt.
Tähtajaks esitatud taotlusi hindab maavanema korraldusega moodustatud komisjon. Komisjon valib igas kategoorias välja ühe kandidaadi maakondlikuks tunnustamiseks ning kolme kategooria puhul (enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu) teeb ettepaneku riiklikuks tunnustamiseks Eesti Noorsootöö Keskusele. Maakondliku tasandi preemia antakse välja, kui kandidaate ühes kategoorias on vähemalt kolm.
Riiklikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse detsembris aset leidval igaaastasel vabariiklikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel. Maakondlikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse novembris maakondlikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel.
Komisjoni kuuluvad Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt, noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi, terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap ning noorte osaluse ja noorteinfo spetsialist Riine Ant; Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Krista Kalda, Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialist Lauri Alvre, Suure-Jaani vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Marlen Silm, Kõo vallavalitsuse kultuuritöötaja Katre Saar, Viljandi Kesklinna kooli huvijuht Ain Mägi, Kaitseliidu Sakala maleva noorteinstruktor Ain Laane ning Viljandimaa Noortekogu liikmed Kermo Maiste ja Kätlyn Jürisaar.
Eelmisel, 2011. aastal olid Viljandimaa noorsootöö preemia laureaadid: aasta noor – Liisa London (tantsukool Dancecall); aasta noorsootöötaja – Kristi Pajuste (Paistu rahvamaja tantsuõpetaja); aasta tegu – Kris Süld (Viljandi välitrikipargi rajamise algataja); aasta koostöö – Indrek Palu (Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse Noorte Euroopa päeva korraldamine). Pikaajalise panuse eest noorsootöösse pälvis mullu tunnustuse Tarvastu gümnaasiumi logopeed/õpetaja Piret Kuropatkin.
Mait Agu nimelise stipendiumi pälvis Saile-Johanna Langsepp
Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.
Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.
Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.
Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.
Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.
Laura Kvelstein
Täna tunnustab minister Aasta Õpetajaid
Laupäeval, 6. oktoobril kell 12 tunnustavad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik Aasta Õpetajaid, vastuvõtule on kutsutud 31 pedagoogi.
Aasta Õpetajate valimise eesmärk on tunnustada ja tutvustada õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks, positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu.
Aasta Õpetaja 2012 vastuvõtule kutsutud õpetajad:
Tallinna Kadaka Lasteaia direktor Marianne Liiv
Haabresti Vene Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Kõllo
Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Tiia Luuk
Lasnamäe Üldgümnaasiumi klassiõpetaja Eike Valgma
Tallinna Lasteaia Pallipõnn liikumisõpetaja Helgi Palm
Tallinna Saksa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja klassiõpetaja Külli Arand
Hugo Treffneri Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Age Salo
Tartu Kutsehariduskeskuse pagar-kondiitri kutseõpetaja Sirje Jäär
Pärnu Koidula Gümnaasiumi vene keele õpetaja Viive Korb
Kose Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Rein Tint
Jüri Gümnaasiumi muusikaõpetaja Rutt Ridbeck
Kärdla Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Timo Lige
Narva 6. Kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja Tereza Filippova
Sillamäe Lasteaia Pääsupesa rühmaõpetaja Ilme Kriisk
Kohtla-Järve Kunstide Kooli ja Ahtme Kunstide Kooli õpetaja Valeri Antonov
Toila Gümnaasiumi muusika- ja karjääriõpetuse õpetaja Stella Müsler
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse, joonestamise, käsitöö ja kodunduse õpetaja Siiri Kõrv
Paide Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Erika Kranich
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Tiiu Randmann-Mihkla
Sõmeru Põhikooli, Lasila Põhikooli ja Rakvere Reaalgümnaasiumi füüsika- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Toivo Reinsoo
Räpina Ühisgümnaasiumi autoõpetuse õpetaja Madis Punson
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse autote hniku eriala kutseõpetaja Priit Auväärt
Märjamaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre
Saaremaa Ühisgümnaasiumi projektõppe õppealajuhataja ja füüsikaõpetaja Indrek Peil
Ülenurme Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Viive Peiker
Otepää Gümnaasiumi geograafiaõpetaja Ülle Kümmel
Viljandi Jakobsoni Kooli õppekoordinaator, kunstiõpetuse ja vene keele õpetaja Virve Kikas
Rõuge Lasteaia direktor Ene Mõttus
Tartu Emajõe Kooli rehabilitoloog Anne Kõiv
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Sirje Tamm
Riia Eesti Põhikool eesti keele ja kultuuriloo õpetaja Anne Laur
Tarmu Kurm
Võru linn tunnustas õpetajaid
Eile, 4. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2012 tunnustused.
Aastate Õpetaja 2012 tunnustuse pälvis Võru I Põhikooli saksa keele õpetaja Ene Kuus, Aasta Õpetajad 2012 on Võru Spordikooli treener-metoodik Raivo Jeenas, Võru Lasteaia Päkapikk liikumisõpetaja Liivi Savi ning Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Marika Karden-Raud.
Tunnustuse saanutele andsid linnavolikogu esimees Erki Saarman, linnapea Jüri Kaver ja abilinnapea Tarmo Piirmann üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti poolt valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Tartu Uue Teatri etendus „Vene rännumehe ülestähendused“ ning pidulik vastuvõtt.
Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus viiendat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut. Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.
Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid
Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kuulutasid välja konkursi „Lääne-Viru aasta raamatukoguhoidja 2012″.
“Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2012” konkursi eesmärgiks on tunnustada nii isikute kui meeskondade kategoorias maakonna raamatukoguhoidjaid, kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses. Kandidaadiks võib esitada Lääne-Virumaa küla-, valla-, linna- või kooliraamatukogudes töötava isiku või meeskonna, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevusega kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal. Loe edasi: Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid
Noortele pakutakse nii karjääriredelit kui ekstreemsust
Kolmapäeval, 10. oktoobril saab taas teoks aasta suurim noortekonverents Valgamaal. Sel aastal kannab see pealkirja «Valgamaa Noortekonverents 2012 – Saan mida tahan?!».
Tegu on traditsioonilise konverentsiga, mille korraldab Valgamaa noortekogu. Tänavu toimub see juba kuuendat aastat, andis teada Valga maavalitsuse avalike suhete juht.
Tänavused teemad on valinud eelmise aasta konverentsil osalenud. Plaanis on palju põnevat: ehitatakse üles isiklik karjääriredel, tutvutakse ekstreemsete olukordade lahendamisega, räägitakse tööst, koolist ja unistustest.
Noortekonverentsil saab väärika lõpu samuti traditsiooniks kujunenud konkurss «Aasta noor ja noortesõber 2012» . Esmaettekandena saab näha Valgamaa gümnaasiumide pakutava hariduse kaardistamisküsitluse tulemusi.
Konverentsi sihtgrupp on noored üle Valgamaa, kuid oodatud on ka teiste maakondade noored.
Ettevõtmist toetavad Valga maavalitsus ning Valgamaa Omavalitsuste Liit.
Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt
Täna, 16. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis leivapäeval välja Eesti parim mahetootja 2012 ja Eesti parim mahetoode 2012: parim mahetootja on Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt, parim mahetoode on OÜ Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul näitab parima mahetootja ja –toote konkurss, et puhast ja tervislikku toitu väärtustatakse aina rohkem.
Parima mahetootja konkursi võitja sõnul on oluline elada loodusega kooskõlas. „Minu põhimõte on, et mahetootmine ja loodusega kooskõlas elamine ongi loomulik eluviis. Soovin, et ka minu lastele ja lastelastele säiliks puhas ja mitmekesine loodus. Tahan, et ka nemad teaks, milline on rukkirääk või suitsupääsuke,” rääkis Eesti parim mahetootja 2012 võitja Tarvastu Saariku talu perenaine Tiia Klein.
Konkursi võitja on klassikaline mitmekesine tootmistalu, kus võrdselt hästi tullakse toime kõigi tootmissuundadega. Nii teise kui ka kolmanda koha pälvinud tootjad on aga juba teise põlve mahetalunikud, kes esmast tutvust mahetootmisega tegid oma vanemate kõrvalt.
Loe edasi: Eesti parim mahetootja on Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt
Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda
Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.
Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.
Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.
Allikas: Külaliikumine Kodukant
Rakvere otsib imelist vanaema ja vanaisa
Väärtustamaks põlvkondade sidusust ja vanavanemate elutööd kutsub Rakvere Linnavalitsus üles esitama nominente imelise vanaema ja vanaisa konkursile.
Rakvere linn alustas tublide Rakvere vanaisade ja vanaemade tunnustamist paar aastat tagasi. Aasta-aastat on huvi selle tänuväärse ettevõtmise vastu kasvanud. Möödunud aastal tunnustas Rakvere linn viit imelist vanaema ja vanaisa. Ka tänavu tahetakse esile tuua eriti silmapaistvaid vanavanemaid, kes lastelaste kasvatamise kõrvalt jaksavad olla aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiakuga. Erilist tänu väärivad sealjuures vanavanemad, kes on üles kasvatanud orvuks lapselapsed.
Kirjalikud ettepanekud koos esitatava ja esitaja kontaktandmetega (nimi, telefon, aadress) palutakse esitada 20. septembriks Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja e-posti aadressile (lea.kivipold@rakvere.ee), või tavapostiga aadressil: Rakvere Linnavalitsus Tallinna 5, 44306 Lea Kivipõld.
Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks
Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.
Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks
President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid
Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.
Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.
Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.
„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.
„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“
President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.
Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“
Läänemaalt said presidendilt autasu Siim Saarevälja kodu Haapsalus, Piret ja Tarmo Veepalu Lihulast, Elje ja Olev Erit Tusarist Nõva vallas ja Imbi ning Kustav Vilba Virtsust. Loe edasi: President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid
Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust
Päikseliselt soe ja hurmav õhtupoolik, imekaunis Kehtna mõisaesine, külaliste ootel tervitusjoogid, hõrgud suupisted, kõrvupaitav mahe muusika ja väärikas ettevõtjate ning nende saatjate seltskond – just nii võib kirjeldada 14. augustil toimunud Raplamaa Parimate Ettevõtjate tänuõhtut, mis tänavu toimus juba 15. korda. Märkimisväärne on, et just 15 aastat tagasi, kui leidis aset esimene ettevõtjate tunnustamine, toimus see samuti Kehtnas.
Rapla Maavalitsus ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Rapla Talupidajate Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse, Rapla Ettevõtjate Ühingu, ühinguga Ettevõtlikud Naised Raplamaal ning turismiettevõtjate ühendusega Raplamaa Turism tunnustasid parimaid ettevõtjaid kuues kategoorias. Komisjoni pingelise töö tulemusel valiti 51 esitatu seast välja oma kategooriate võitjad:
- Äritegu 2011- Salutaguse Pärmitehas AS, Tiina Valk
- Ettevõtja Sõber 2011- Eesti Töötukassa Raplamaa Osakond, Hetti Kask
- Töötaja Sõber 2011- Akzo Nobel Baltics AS, Piret Minn
- Väike ja Tubli 2011- Juurima Tall OÜ, Kristiina Raudnagel
- Tubli Talu 2011- Tika talu, Sulev Seimann
- Uustulnuk 2011- Minna Sahver OÜ, Siret Elmi
Kandidaate said etteantud aja jooksul esitada kõik asutused, ettevõtted, kodanikeühendused ja eraisikud.
Loe edasi: Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust
Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas
Konkursi kogukonnapärl Viljandimaal võitnud Perekond Mukk on eestvedajaks Kuhjavere külaelu mitmekülgsel edendamisel ja kogunud üle Eesti tuntust Kuhjavere teatrifestivali korraldamisega. Perenaine Urve ja peremees Romeo Mukk võtsid
koos laste ning lastelastega õnnitlusi vastu paljudelt külalistelt.
„Selle pere algatusel on kodukandis väga palju korda saadetud ja siinsesse arengusse panustatud. Nad on edendanud kultuurielu, propageeriud tervislikku ja ökoloogilist mõtteviisi,” ütles Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, kes kiitis ka Romeo Mukki aktiivset osalemist Viljandimaa kodukandiliikumises.
Mukkide panust külaelu erksaks ja huvitavaks muutmisel esile tõstnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinkis Urvele ja Romeole sepa meisterdatud tunnusmeene, milles peidus pärl. “Kuhjavere külavanem Romeo on ka meie vallavolikogu liige ja toob koduküla rõõmud ja mured aktiivselt kohalikku omavalitsusse,” lisas Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu.
Loe edasi: Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas
VIII TEATRIFESTIVAL KUHJAVERES
18 ja 19. augustil 2012 algusega kell 11. Kahel päeval astub üles kokku 20 näitetruppi
Publiku valiku alusel tunnustatakse mõlemal päeval parimat truppi,nais- ja meesnäitlejat.
TULE VAATAMA JA VALI OMA LEMMIK!
Lisaks perenaiste koogitelk, loterii, laupäevaõhtusimman, ilmub Teatrileht
Jälgi infot www.kuhjavere.ee
Korraldaja MTÜ Kuhjavere Küla Selts
Taarapõllu on parim alternatiivtalu
Nädalavahetusel Jänedal toimunud Eesti talupäevadel tunnistati Võrumaa Taarapõllu talu parimaks alternatiivtaluks vabariigis. Tootmistalude arvestuses tuli kolmandaks Peede talu Võrumaalt.
Tiitli „Eesti parim talu 2012” pälvis Arvo Veidenbergi Paljumäe talu Viljandimaalt. Pajumäe talu tunnistati parimaks tootmistaluks, Taarapõllu sai parima alternatiivtalu tiitli. Loe edasi: Taarapõllu on parim alternatiivtalu
Tapa II Vorstifestivalil toimub kodukokkade võistlus
 |
MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt “Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine” raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS |
Võistluse eesmärk:
- propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest,
- tunnustada parimaid kodukokku ja anda võimalus jagada oma kogemusi ja retsepte huvilistega. Retseptid pannakse ülesse MTÜ Arenduskoja kodulehel olevasse kohaliku toidu kokaraamatusse.
Parimale kodukokale on auhinnaks sõit 2014.a jaanuaris Grüne Woche messile.
Võistluse juhend asub Arenduskoja kodulehel www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/Kodukokad_juhend.pdf
Võistlusele sai registreerida kuni 15. juulini 2012. Info ja registreerimine Gilda Lindmaa telefon 5302 7155; gilda.lindmaa @ gmail.com
Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Eesti Külaliikumine Kodukant jätkab teisipäeval, 17. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Täna antakse tunnustus üle Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa peredele.
Järvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Hele ja Sven Aluste perekond Roosna-Alliku vallast Koordi külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 10 Koordi külas.
Lääne-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Zinaida ja Vladislav Režnitšenko perekond Tapa vallast. Tunnustamine toimub 17. juulil kel 12 Tapa vallas Lehtse kultuurimajas.
Ida-Virumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Vilve ja Kalev Niine perekond Mäetaguse vallast Atsalama külast. Tunnustamine toimub 17. juulil kell 16.30 Atsalama külas Tagavälja talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Loe edasi: Täna jätkub konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Kogukonna pärlid saavad tunnustuse
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab täna ja homme koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud peresid. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustamine toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustamine toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.
Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.
Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.
Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 10. ja 11. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames esile tõstetud perede tunnustamist. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Tartumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Katrin Kaalepi perekond Tabivere vallast Juula külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 11.00 Juula külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Reet Pettai perekond Veriora vallast Süvahavva külast. Tunnustusüritus toimub 10. juulil kl 15.00 Süvahavva külas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kadi ja Hendrik Noore perekond Rõuge vallast Sänna külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 14.00 Sänna Kultuurimõisas.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2012“ Kristina ja Tarmo Ruderi perekond Rõngu vallast Tilga külast. Tunnustusüritus toimub 11. juulil kl 16.30 Tilga külas Koopaaru talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut. Loe edasi: Järgmisel nädalal algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Aeg on esitada keskkonnategusid
Keskkonnaministeerium kutsub konkursil Aasta Keskkonnategu 2012 osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on panustanud oma tegudega elukeskkonna paremaks muutmisesse.
Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.
Osaleda saab kolmes kategoorias:
*Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad.
*Aasta Keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud projektid.
*Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö alal.
Kandideerimiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele ning saata ankeet koos konkursitöö materjalidega Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2012“. Ankeete saab esitada kuni septembri lõpuni. Konkursil osalemise ankeedid saab Keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu.
Konkursi võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 1. detsembriks. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese võitjate vahel läheb jagamisele 4474 euro suurune preemiafond, millele lisandub ka keskkonnamärgise kasutusõigus. Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte võitjatele antakse samuti keskkonnamärgise kasutusõiguse ja lisaks on võitjatel võimalus esindada Eestit üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt.
Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad
2012. aasta Eesti Metsaseltsi, Rakvere Linnavalitsuse ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi korraldatud õpilaste joonistuste, jutu- ja fotovõistlusele „Metsa väge täis“ saabus töid õpilastelt üle Eesti. Esitatud tööde rohkusega paistsid rohkem silma metsapealinna Rakvere ja Saaremaa koolid.
Konkursi žürii esimehe Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on laste kirjatükid siirad ja südamlikud, pildid ausalt lapsemeelsed ja heal kunstilisel tasemel. „Lapsed on tunnetanud metsa väge ja on oma jutukestesse pannud elamusi, kuidas metsas käimine on neid puudutanud.“
Metsajuttude konkursile laekunud töödes hindas žürii teemas püsimist, mõtteselgust, originaalsust.
Nooremas vanuseklassis (1.-4. klass) hindas žürii parimaks Taebla Gümnaasiumi 1. klassi õpilase Raido Tammeri loo. Teine ja kolmas koht läksid Rakvere Reaalgümnaasiumisse Ere Mai Koolile (2c kl) ja Marie-Helene Saaverile (3b kl).
5.-7. klasside arvestuses oli võidukas Anette Laanbek Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 6b klassist. Teine koht läks Rakvere Reaalgümnaasiumi 6t klassi õpilasele Robin Tammele ja kolmas koht Rakvere Reaalgümnaasiumi 6r klassi õpilasele Kaisa Kärmikule. Eripreemia pälvis Taaniel Palmiste Kärdla Ühisgümnaasiumi 6a klassist.
Fotokonkursil otsustas žürii anda ühe ergutusauhinna, mille sai Taavi Krippel Rakvere Põhikooli 3. klassist.
Joonistusvõistlusest osavõtt kujunes konkursil kõige arvumaks.
Loe edasi: Selgusid metsateemaliste võistluse „Metsa väge täis“ parimad
Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia
Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga.
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”.
Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.
Tartus tunnustati täna ajaloohuvilisi õpilasi
President Toomas Hendrik Ilves tänas õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel tänavu osalenuid ning kuulutas välja tulevaks õppeaastaks uue võistluse teemal “Eesti tee demokraatiale“.
Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud ja president Toomas Hendrik Ilvese poolt patroneeritava XIII õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse pidulik lõpetamine toimus täna Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis, kuhu president Ilves saatis oma tervituse.
Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle Vabariigi Presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks ”Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo Põhikooli 9. klassist (”Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste Põhikooli 8. klassist (”Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava Põhikooli 8. klassist (”Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).
Gümnaasiumide teemaks oli ”Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu Gümnaasiumi 11. klassist ( ”Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).
Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere Gümnaasiumi 12. klassist (”Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (”Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruusile Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassist (”Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare Gümnaasiumi 6. klassist (”Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna Gümnaasiumi 9. klassist (”Minu esivanemate lood”).
Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.