Anna oma hääl konkursil „Võro liina tego 2011”!

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige. Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid parimate tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2011, Ettevõte 2011, Ettevõtja 2011, Mittetulundusühing 2011, Uus tulija 2011, Kultuuritegelane 2011, Sporditegelane 2011, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2011, Tegija 2011.
Sel aastal anname esmakordselt välja ka Aasta Noor 2011 ja Heategija 2011 tiitlid.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile marianne.mett@voru.ee. Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2011” kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
Marianne Mett

Selgusid Otepää parimad sportlased

Triin Ojaste. Foto: ohtuleht.ee

Otepää vallavalitsus valis välja 2011. aasta parimad sportlased. Oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja sportlased ise.

Otepää valla parimad sportlased 2011 aastal on:

  • Parim meessportlane Jaak Mae (murdmaasuusatamine)
  • Parim naissportlane Triin Ojaste (murdmaasuusatamine)
  • Parim treener Ants Orasson (laskesuusatamine, Zahkna team, Oti Spordiklubi)
  • Parim võistkond Karupesa Team’i naiskond (murdmaasuusatamine Anette Veerpalu,
  • Triin Ojaste, Keidy Kütt)
  • Parim neiu Maarja Maranik (laskesuusatamine, orienteerumine)
  • Parim noormees Karl Laasik (murdmaasuusatamine)
  • Parim veteran Ene Aigro (murdmaasuusatamine)

Parimaid sportlasi tunnustatakse 12. jaanuaril Otepää kultuurikeskuses pärast kitarrivirtuoos Enver Izmailovi kontserti.

Aasta keskkonnategija on Tiiu Raia, keskkonnakirve pälvis Juhan Parts

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) kuulutab 2011. aasta keskkonnategijaks keskkonnaministeeriumi veeosakonna kauaaegse nõuniku Tiiu Raia. Keskkonnakirve pälvis aga teist aastat järjest majandus- ja kommunikatsiooni minister Juhan Parts.

Keskkonnategija Tiiu Raia pälvis nimetuse pikaajalise pühendunud töö eest Eesti veekogude kaitsel. Raia töötas pikka aega keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunikuna, viies ellu teadmispõhist ja demokraatlikku veekaitsepoliitikat, kaasates otsustamisprotsessi eksperdid ja keskkonnaorganisatsioonid. Tema suunamisel on hiljuti Eestis paljud asulad
ehitanud tõhusad reoveepuhastid ja põllumajandusettevõtted lekkekindlad sõnnikuhoidlad. Eesti on suutnud likvideerida enamiku nn HELCOM-i valupunkte ja võtab tõsiselt ka eesmärki saavutada aastaks 2015 kõigi veekogude hea seisund. Tänukirja Tiiu Raiale andis EKO esindaja Kaja Peterson üle keskkonnaministri aastalõpu vastuvõtul.

Aasta keskkonnakirve pälvis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts endiselt põlevkivienergeetika taastuvenergiale eelistamise eest, samuti selle eest, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja maanteeamet endiselt kulutavad ressursse Saaremaa püsiühenduse protsessile, mille keskkonnamõjude hindamise aruanne ei arvestanud ekspertide järeldusi ning mille sisu ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Samuti taunib EKO keskkonnaameti aruande heakskiitvat otsust.

“Majandusministri vahetu eesmärk pole küll keskkonna eest võitlemine, kuid ta peaks looma tingimused lisandväärtust loovale, ressursitõhusale ja pikaajaliselt suutlikule majandustegevusele,” selgitas EKO seisukohti Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. “Keskkonnareostusele pole põlevkivienergeetika puhul hinda pandud, samas kui taastuvenergeetika suund, uudsete keskkonnatehnoloogiate suunamine, rohelise ITK tegevused peaks olema senisest prioriteetsemad. Kui ministeeriumi ettevõtluspoliitika toetab vastutustundlikku ettevõtlust, siis tuleks vastutustundlikult suhtuda läbivalt kõikidesse otsustesse.”

EKO liikmed soovivad nüriks ja kasutuks tehtud kirve Juhan Partsile sel nädalal reaalselt üle anda, et sellest kirvest enam paha ei sünniks.

Rohkem infot EKO tegevuse kohta kodulehel www.eko.org.ee

Ugala teater jagas kolleegipreemiaid

Ugala teater jagab kolleegipreemiaiad traditsiooniliselt teatri sünnipäeval. Parima lavastaja preemia sai sel aastal Tanel Ingi debüütlavastuse „Väike raha” eest.

Parimaks kujundajaks hindasid kolleegid kunstnik Jaanus Laagrikülli, kes tegi 2011 aastal kujundused lavastustele „Väike raha”, ” Kollane nool”, „Duetid” ja „Kardemoni linna röövlid”.

Parima näitlejanna preemia sai Carita Vaikjärv, kellel on rollid lavastustes “Duetid”, “Postmodernsed leibkonnad” ja «Kollane nool».

Parimaks näitlejaks hinnati kolleegide poolt Indrek Sammul, kellel rollid lavastustes “Amadeus”, “Meeste kodu” ja “Minu isa 20 aastat hiljem”.

Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja 2011 on Ugala kunstnik-dekoraator Taimi Põlme. Parim maja ja publikut teenindav töötaja on Ugala klienditeenindaja Elvi Toom. Südamega tehtud töö preemia sai avalike suhete juht Kairi Leivo. Preemia said ka 2011 aasta jooksul enim etendusi andnud näitlejad Aarne Soro (88 etendust) ja Carita Vaikjärv (91 etendust).

2011. aastal andis Ugala teater kokku 241 etendust. Teatris käis aasta jooksul 57 250 inimest, mis on 2010 aastaga võrreldes 13 656 inimese võrra rohkem.

Viljandimaa tunnustab kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kuues “Pärlipidu” peetakse laupäeval, 7. jaanuaril Viljandi pärimusmuusika aidas. Kutsetega peole oodatakse täissaali jagu rahvast ehk umbes 400 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Kati Grauberg-Longhurst ütles, et peo teema on seekord “Kultuurilaegas”. “Selles laekas on peidus Viljandimaa kultuuri- ja spordielu 2011. aasta erilised ning olulised inimesed ja sündmused, kellele ja millele me saame kõik üheskoos tagasipilgu heita,” selgitas Kati Grauberg-Longhurst.

Õhtu piduliku osa algul tervitavad kokkutulnuid maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport need, mis keerulistel aegadel aitavad meid rahvusena püsida ning maakaardil hoida. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks,” rõhutas Kruuse.

Auhindamisega teeb otsa lahti Viljandimaa Spordiliit, kes tunnustab aasta parimaid sportlasi ja võistkonda, spordialade edukamaid, tublimaid eestvedajaid ja säravamaid ettevõtmisi.

Seejärel antakse kätte kuus rahvakultuuri auhinda, mille on valmistanud Viljandimaa 2011. aasta rahvakunstimeister Hilda Pidim. Rahvakultuuri auhinna kandidaate esitati kokku 17.

Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupi aastapreemia laureaate on 10, kes valiti välja 13 kandidaadi hulgast. Aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud kultuuri- või sporditegelasele ja sündmusele.

Õhtu tähtsaim hetk on aga 2011. aasta Kultuuripärli saaja väljakuulutamine. Sellele tiitlile esitati seitse kandidaati. Kultuuripärliga tunnustatakse ja innustatakse loomeinimeste erialast pühendumist Viljandimaal.

“Pärlipeo” teine osa on tantsimiseks ansambli saatel. Tantsuplokkide vahel on aga Kati Grauberg-Longhursti sõnul ootamas kaks üllatust.

Seekordse “Pärlipeo” korraldavad Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri Keskus, Viljandimaa Spordiliit, Viljandimaa
Omavalitsuste Liit, Viljandi linnavalitus ja Viljandi maavalitsus. Peo lavastuse on kokku pannud Malle Allese.

Möödunud aastal pälvis Viljandimaa Kultuuripärli Viljandi muusika- ja kultuurielu rikastaja Aivar Trallmann.

EMSL otsib aasta tegijat

Aeg taas kaeda, kes ja mida kodanikuühiskonna heaks mullu ära tegid. Anna siin klõpsates teada, kes sinu meelest vimplit väärib!

Kategooriaid ikka viis ja tähtajaks 24. jaanuar:
Aasta vabaühendus – ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas

EMSL otsib vabakonnale parimaid avaliku konkursiga juba üheksakümne .. tollendamast aastast, valiku teeb küünlapäeva kandis EMSLi nõukogu, pidulikud embused veebruaris. Kõiki tiitleid ei pruugita igal aastal välja anda.

Niisiis, kandidaadi või mitu saad esitada siin või kirjutades info@ngo.ee.

Vaata innustuse saamiseks ka varasematel aastatel tunnustatuid.

www.ngo.ee/tegijad

Võrumaal leiab aset kultuuritöötajate tänuüritus

Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril algusega kell 12 toimub Võru kultuurimajas „Kannel“ Võrumaa kultuuritöötajate pidulik tänuüritus.

Rahvakultuurikeskuse, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu tänukirjadega tunnustatakse 2011. aasta silmapaistvamate rahvakultuurisündmuste läbiviijaid. Maavanema tänukirja saab kolleegide poolt 2011. aasta parimaks valitud maaraamatukoguhoidja. Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp kuulutab välja kultuuriaasta preemiad ja „Kultuuripärl 2011“ laureaadi.

Kultuuritöötajaid tervitavad Võru maavanem Andres Kõiv, Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, kultuuriaastast annab ülevaate maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik. Muusikalise tervitusega esinevad Vastseliina Muusikakooli õpilased.

Selgus aasta tegu 2011 Saare maakonnas – maanteeameti panus maakonna teedevõrgu parendamisse

Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.

Allikas: Meie Maa

Alanud on Järvamaa aasta parimate sportlaste konkurss

Järvamaa spordipreemiad 2010, foto: Anu Ansberg
2010. aasta Järvamaa spordipreemiad. Edukas neiu 2010 - Grete Šadeiko, foto: Anu Ansberg

Järvamaa Spordiliit on koostanud spordiklubide poolt esitatud tulemuste põhjal Järvamaa sportlaste 2011. a medalivõitude tabeli. Nüüd ootab spordiliit kodanike arvamust Järvamaa 2011. a parimate sportlaste valimisel hiljemalt 5. jaanuariks 2012.a.

Parimad selgitatakse:
– kõikide spordiklubide ja spordialade esindajate arvamuste alusel;
– avaliku küsitluse alusel (Järvamaa Infoportaal, Järva Teataja, Kuma raadio, jarvasport.ee);
– Järvamaa Spordiliidu juhatuse otsuse paremusjärjestuse alusel.

Arvamusankeet palutakse toimetada Järvamaa Spordiliitu tagasi 5. jaanuariks 2012.

Ankeet on oodatud paberkandjal Paide Spordihalli, Aiavilja 1, Paide või e-posti teel: piret.maaring@jarvasport.ee. Arvesse lähevad ainult need arvamusankeedid, mis on laekunud hiljemalt 5. jaanuariks 2012 ja millel on kõik read täidetud (valitud viis meest, viis naist, kolm võistkonda, viis noort neidu ja viis noormeest ja üks naisveteran ja  üks meesveteran).

2011.a parimate valimise ankeet spordiorganisatsioonile – tabeli leiad SIIT
2011.a parimate valimise ankeet spordisõbrale – tabel leiad SIIT
Parima sportlase punktisüsteem: vastavalt I koht – 5 punkti, II koht – 4, III koht – 3 jne. Võrdsete punktide korral eelistatakse spordiklubide arvamust ja selle võrduse korral JSL juhatuse liikmete arvamust.

Tutvu koondtabeliga:
JÄRVAMAA SPORTLASTE MEDALIVÕIDUD 2011 MM- JA EM-EMV VÕISTLUSTELT

Parimate austamine toimub reedel, 20. jaanuaril 2012 algusega kell 18.00 Albu Rahvamajas koostöös Järvamaa omavalituste liidu ja Eesti kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupiga.

Kultuuriministeerium ootab kultuuri- ja spordipreemiate kandidaate

Kultuuriministeerium ootab kandidaate 2011. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2011. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2011. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldusi oodatakse kuni 10. jaanuarini aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee .

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa

Keila Aasta Jälje jätnud on selgunud

Neljapäevasel tunnustusüritusel Keila Avatud Noortekeskuses anti auhinnad „Aasta Jälg“ 2011 laureaatidele:

Aasta vabatahtlik noor: Kadri-Ann Rannamets (vasakul)
Tegus noorteorganisatsioon: Lehepoiss Keko (esindajana Mari Härma paremalt teine)
Noor algataja: Liisa Nurmela (paremal)
Töömalevlane: Martin Mannov (keskel)
Aktiivne noor: Erik Ehrbach (vasakult teine)

Loe lähemalt, miks osutusid valituks just need kandidaadid?

Keila Avatud Noortekeskus tänab  kõiki kandidaate, nende esitajaid ja kõiki, kes tunnustusüritusele „Aasta Jälg” 2011 oma panuse andsid.

Žüriisse kuulusid Ago Kokser (Keila Volikogu), Tarmo Hein (Keila Korvpallikool), Jaanus Väljamäe (Keila Linnavalitsus), Tiina Sinijärv (Keila Avatud Noortekeskus) ja Kai Kulbok (Keila Kool), Hendri Lomp (noor) ja Marge-Elin Roose (Keila Kultuurikeskus).

Tänu toetajatele: Hole in One, Lõõgastuskeskus Püramiid, Ilusalong Belle, Keila Tervisekeskus.

Põlvamaal valiti parimad turismiarendajad

Eile tehti Postitee ääres tegutsevas Kopli taluköögis kokkuvõtteid lõppeva turismiaasta olulisematest märksõnadest ning jagati tunnustust tänavu enim silma paistnud Põlvamaa tegemistele-tegijatele.

“Ootan igal aastal põnevusega seda aega, kui turismitegijate konkursile ettepanekud laekuma hakkavad,“ tunnistas SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo. „Nagu varasematel kordadel, nii oli tänavugi ettepanekute hulgas neid, kelle esitamise suhtes olin olnud üsna kindel, aga ka tõelisi üllatusi.“

Põlvamaa Turismitegijaks 2011 valiti nelja kandidaadi seas Värska vallavalitsuse ja teatri Vanemuine ühistööna etendunud  Peko lavastuse ning Maanteemuuseumi.

Sel suvel suure menuga Värskas etendunud algupärane vabaõhuetendusse oli kaasatud nii professionaalsed näitlejad kui Värska rahvakultuurikollektiivid oma eheda leelo ja rahvariietega. Populaarsed lavatükid tõid sel suvel Värskasse vaatajaid üle Eesti ja kaugemaltki.

Mullu samal konkursil Aasta uustulnuka tiitli pälvinud Maanteemuuseum ja selle 2010. aastal valminud väliala Teeaeg  jätkas tänavu atraktiivsete programmide, ürituste jms tegevuste korraldamisega, mis tõi ainuüksi juulikuus muuseumisse rohkem kui 11 000 külastajat. Maanteemuuseum on olnud ka heaks partneriks piirkonna ettevõtjatele – nii näiteks on 2011. aasta suvel toimunud laadalaupäevad, kus kohalikud väike-ettevõtjad on saanud realiseerida oma toodangut.

Veel olid esitatud selles kategoorias Heidi Vihma ja fotograaf Lauri Kulpsoo retseptiraamat „Setost saarteni“ ning Räpina Hea Kodu päevad.

Ka Aasta uustulnuka kategoorias oli üles seatud neli kandidaati.
Tiitel läks tänavu augustis tegevust alustanud Kopli taluköögile. „Kopli taluköögi tegevus on heaks näiteks, kuidas nn baasteenuste (majutus, seminariruumi rent) turundamisel on üheks efektiivseks võtteks atraktiivsete koolituspäevade korraldamine,“ on öeldud kandidaadi ülesseadmisel. Samuti on Kopli taluköök suutnud esimestel tegevuskuudel käivitada (toidu)klubilise tegevuse, mis kindlustab ettevõtmisele jätkusuutlikkuse. Oma tegevuses rõhutab Kopli taluköök nii Põlvamaa ja Postitee kui ka keskkonnasõbralike ja toidukultuuri väärtuste kandmist.

Veel olid selles kategoorias esitatud Eesti Fototurismi Keskus, Vana Jüri seebikoda ning Süvahavva villavabrik-muuseum.

Aasta Rohelise Teo  tunnustuse  Piusa koobaste külastuskeskus. 2010. aasta lõpus avatud külastuskeskus on eeskujuks teistele turismiobjektidele oma taastuva energia kasutamisega hoone ülevalpidamisel. Lisaks võimele looduskaitse all olevaid koopaid külastajatele demonstreerida ning keskuse sobivusele keskkonda, on rajatis tähelepanuväärne säästliku energia kasutamisega poolest. Nii on hoone energiaallikaks valitud teraviljajäätmetel (kaeral) töötav 60 kw-ne katel, lisaks päikesekollektorid sooja vee saamiseks jms. 

Veel olid selles kategoorias esitaud ökofestival “Rohelisem Elu”, loodusemees Ain Erik, Võhanduveere vabaõhukeskus ja Ahja Tuglase muuseumi uus väliala.

Aasta turismitöötaja kategoorias oli kandidaate kaks. Äärmiselt võrdses konkurentsis läks laureaaditiitel peamiselt veematku korraldavale Aivar Kottisele.  Veel oli esitatud selles kategoorias Pesa hotelli ettekandja Kirsika Rattuse kandidatuur.

Põlvamaa turismiettevõtjate tunnustamisüritust korraldatakse alates 2002. aastast.

Entusiasmi ja südamega tehtud noorsootöö tõi tunnustuse

Maakondlikult tunnustatud isikud noorsootöö valdkonnas 2011 avalikustatakse traditsiooniliselt täna kell 15 algaval maakondlikul noorsootöö valdkonna tänuüritusel. Maavanem Lembit Kruuse ja Omavalitsuste Liitu esindav Kalevi Kaur avaldavad kiitust noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud noortele ja noortega tegelejatele.

Kandidaate sai esitada viies kategoorias: pikaajaline panus noorsootöösse, aasta koostöö, aasta tegu, aasta noorsootöötaja ja aasta noor.

Maakondlik komisjon on esitatud nominentidest välja valinud laureaadid:

PIKAAJALINE PANUS NOORSOOTÖÖSSE – PIRET KUROPATKIN logopeed, õpetaja, Tarvastu Gümnaasium
AASTA KOOSTÖÖ – INDREK PALU ja Eesti ANK* Noorte Euroopa Päev; Karksi-Nuia Nooretekeskuse projektijuht
AASTA TEGU 2011 – KRIS SÜLD, Viljandi väli skatepargi rajamise algatamine
AASTA NOORSOOTÖÖTAJA – KRISTI PAJUSTE, ringi- ja huvijuht, Paistu rahvamaja tantsuõpetaja
AASTA NOOR – LIISA LONDON, VivaSportFitness, Dancecall; treener

Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Lembit Kruuse sõnul noortele võimalusi luues ja neid arendades kujundame lisaks nende tulevikule ka iseenda oma. Lisades veel, et: “teadmisi ja energiat jagades saavad rikkamaks nii andja kui saaja“.

Pidulikule sündmuse tähistamisele on oodatud Maavalitsuse head koostööpartnerid: omavalitsusjuhid, noorsootöötajad/huvijuhid, maakonna alaealiste komisjonide (sh omavalitsuste) alaealiste komisjonide esindajad,  noorte esinduskogude (maakonna noortekogu, valla noorte volikogu) noored. Samuti maavalitsuse noorsoovaldkonna komisjonide – avatud noortekeskuste komisjoni, tunnustuskomisjoni, noorsootöö arengutöörühma ning uue osalusprojekti töömeeskonna liikmed.

* ANK – Avatud Noortekeskus

Jõud valis aasta tegijad

Erich Petrovits. Foto: kuulutaja.ee

Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa Spordiliidu Jõud  koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias. Aasta tegija 2011 tiitli pälvis Erich Petrovits, kes oli 8.-10. juulini
Rakveres toimunud Eestimaa XIII suvemängude korraldaja ja peakohtunik.

Aasta tegija kategoorias järgnesid Petrovitsile Maalehe ajakirjanik Sulev Oll ja Jõgevamaal toimuvate spordivõistluste peakorraldaja Tarmo Raudsepp.

Aasta noortetreeneriks valiti Jaan Tamm, kes tegutseb Tõstamaal kergejõustikutreenerina. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid korvpallitreener Indrek Ruut ja lasketreener Aleksandr Makarov.

Lisaks tunnustatakse Eestimaa Spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohaliku omavalitsuse sporditöötaja ja piirkondlik spordisündmus.
Need tiitlid pälvisid maakonniti:
Aasta kohaliku omavalitsuse sporditöötaja 2011:

NUKU muuseum valiti Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks

Käesoleva aasta septembris külastas NUKU muuseumit Euroopa Muuseumide Aastaauhinna ametlik komisjon, tutvudes süvitsi muuseumi ekspositsiooni, tegevuste ning eesmärkidega. Konkureerides ligi 70 viimasesse vooru jõudnud Euroopa muuseumiga, valiti komisjoni külastuse tulemusena NUKU muuseum 2012. aasta Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks.

Euroopa Muuseumide Aastaauhind asutati 1977. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all, et tunnustada silmapaistvaid Euroopa muuseume ning toetada innovatiivseid suundumusi muuseumimaailmas. Auhinnakomisjon otsib ettevõtlikke ja innovaatilisi muuseume, mis kasvatavad muuseumide avalikku kvaliteeti ning suudavad mõjutada muuseumivaldkonda nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Auhinnal on olnud muuseumivaldkonnale väga positiivne mõju, tuues tähelepanu keskmesse ka väikeseid uuendusliku sisuga muuseume, millel muidu oleks olnud raske leida Euroopa tasandil tunnustust.

Lisaks Euroopa Aasta Muuseumi peaauhinnale kandideerivad nomineeritud muuseumid Euroopa Nõukogu muuseumiauhinnale, Kenneth Hudsoni nimelisele auhinnale, Stilletto auhinnale ning mitmetele eriauhindadele. Auhindade võitjad kuulutatakse välja Portugalis 19. mail 2012 toimuval auhinnagalal.

Eesti muuseumidest on varem Euroopa Muuseumi Aastaauhinna võitnud KUMU kunstimuuseum, mis nimetati Euroopa Aasta Muuseumiks 2008. aastal.

Rakvere otsib linna teenetemärgi kandidaate

Rakvere Linnavalitsus ootab hiljemalt 23. detsembriks  kirjalikke ettepanekuid Rakvere linna teenetemärgi – Kroonimärgi andmiseks.

Teenetemärki antakse kuni viiele isikule üks kord aastas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulikul vastuvõtul.

Ettepanek peab sisaldama andmeid tunnustusavalduse kandidaadi nime ja ettepaneku tegija kohta (nimi, kontaktandmed) ning ettepaneku tegija põhjendust tunnustamiseks. Ettepanekuid saab esitada ka linnavalitsuse veebilehe kaudu aadressil https://rakvere.kovtp.ee/et/esita-teenetemargi-kandidaat.

Rakvere linna Kroonimärki antakse välja 1996. aastast alates.  2011. aastal tunnustati Rakvere linna teenetemärgiga Riho Hütti, Tiina Kippelit, Hannes Varest.

Mittetulundusühenduste suurpäev heidab Põlvamaale roosa ja/või rohelise pilgu

Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“

Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.

Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad  aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.

Allikas: polvamaa.ee

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Rahvatantsijad tunnustasid parimaid lokulaudadega

lokulaud

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas  esmakordselt oma parimaid. Eilsel aastakontserdil anti pidulikult üle kuus nimelist lokulauda selleaastase eduka tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul.

“Kinkisime lokulauad just seetõttu, et tavaliselt jääb õpetaja esinemiste ajal varju,” ütles auhindu üle andes ERRSi juhatus eesimees Kalev Järvela. “Muidu tagasihoidlikult tagaplaanile jäävad suure töö tegijad saavad lokulauda kolistades nii oma tarmukast tegevusest enam märku anda”.

Tunnustuse pälvisid Harjumaa tantsupedagoog Maido Saar, kes tänavusuvisele noortepeole Maa ja Ilm tõi välja enim tantsurühmi. Rahvamuusikaõpetaja  Jaanus Põlderi juhtimisel mängis samal peol suurim rahvamuusikakollektiiv Virumaa Noorteorkester. Enim tantsurühmi viis I Naiste tantsupeole teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson.  Sellesuvine 1000 kilomeetri läbitantsimise projekt TeateTants tõi kaks tunnustust:  projektijuht Eero Kiipli viis koju omanimelise lokulaua kui enim vabatahtlike kaasanu ja Saaremaa õpetaja Anne Keerd kui TeateTantsule enim rühmi toonu.  Rahvamuusik ja õpetaja Ahto Nurk viis lokulaua koju, sest tema oli sel aastal Tartus toimunud ja Euroopa suurima  folkloorifestivali Europeade nõutuim rahvamuusik.

ERRS tänas aastakontserdil ka teisi aasta jooksul enim kaasa aidanud organisatsioone ja inimesi.

 

 

 

 

Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Fotomeenutus möödunud aasta Uma Pido rongikäigust.

18. novembri õhtul kell 17 tänatakse Võru kultuurimajas Kannel võrukeelsete koorilaulude ja koorilauluseadete konkursist osavõtjaid ja antakse üle konkursi preemiad.
Autasustamissündmusel esinevad lühikavaga Võru Linnateatri näitlejad ja solistide poolt lauldakse ette paar auhinnatavat lastelaulu. „Tahami tennädä’ kõiki, kiä Võromaa ja võro keele pääle süämest mõtli’. Tuuperäst saadami egä konkursist osavõtja Võrolt kodo ehtsä savvusannaliha ja taloleeväga,” selgitas žüriis olnud koorijuht Silja Otsar.
Konkursi preemiad:
Evelin Seppar – peapreemia (700 eurot) segakoorilaulu „Vend veehädas” (sõnad ja muusika Rõuge khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Esä taivan” (sõnad Artur Adson) muusika ja seade eest.
Piret Rips-Laul – auhind (300 eurot) lastekoorilaulu „Rannitsakandja” (sõnad Contra) muusika ja seade eest.
Alo Ritsing – auhind (200 eurot) „Hää sääde miihikuurõlõ” meeskoorilaulu „Tillokõnõ naanõ” (sõnad ja muusika Põlva khk) seade eest.
Erki Meister – auhind (118 eurot) originaalsusõ preemiä naisikoorilaulu „Protõstiirmise laul” (sõnad Aapo Ilves) muusika ja seade eest.
Kadri Laanes – auhind (118 eurot) Noorõ luuja härgütüse preemiä segakoorilaulu „Kari koju” (sõnad ja muusika Hargla khk) seade eest.
Mari Amor – auhind (100 eurot) hää loomingulisõ mõttõ preemiä segakoorilaulu „Kiil kõnõlas” (sõnad Evar Saar) muusika ja seade eest.
Siim Laine – äramärkimine -põnnõv muusikalinõ idee ja tekst- segakoorilaulu „Vihma laul” eest.
Erki Meister ja Aivar Piirisild – äramärkimine -muusika ja teksti illos kuunmõjo- meeskoorilaulu „Taha su mano” (sõnad Ilmar Vananurm) eest.
Alo Ritsing – äramärkimine -Laulupidoligus tett laul- ühendkoorilaulu „Sa olõt illos, Võromaa” (sõnad Tauno Parisson, muusika Koit Kirber) seade eest. Loe edasi: Võrukeelsete koorilaulude ja -lauluseadete konkursi preemiad antakse reedel pidulikult võitjatele üle

Selgusid Aadu Luukase Missioonipreemia kandidaadid

Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 nominendid on: Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Sihtasutus Maarja Küla, Mittetulundusühing Oleviste Hoolekanne, mõtleja ja kirikutegelane Toomas Paul ning tuntud vabadusvõitleja ja Pirita Kloostri vaimulik Vello Salo. Missioonipreemia väärtuseks on miljon krooni ehk ligemale kuuskümmend neli tuhat eurot, laureaat selgub novembrikuu lõpul toimuval pidulikul tseremoonial.

 Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia Laureaadi kandidaate said esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Otsuse Missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks teeb Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtus on olnud 1 miljon krooni.

 

Järvamaa Kodukant otsib aasta tegijat

Kodukant Järvamaa kuulutab avatuks konkursi, mille eesmärgiks on avaldada avalikku tunnustust üksikisikutele tulemusliku tegutsemise eest Järvamaa külaelu arendamisel. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „KONKURSS” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee.

Üksikisikule, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud maa- ja külaelu positiivsele arengule, omistatakse Aasta sädeinimese aunimetus. Kandidaadilt eeldatakse isiklikku tuntust, autoriteetsust, koostööoskust ja aktiivsust oma kodukohas, kasuks tulevad avatus ja tuntus maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate konkursile võib esitada iga omavalitsus, organisatsioon või eraisik. Vastaval taotlusvormil esitatud ettepanekuid oodatakse 1.-18. novembrini 2011 märksõna „Konkurss” all Kodukant Järvamaa e-posti aadressile: kodukant.jarvamaa@mail.ee .

Konkursi võitja ja nominendid selgitab esitatute hulgast välja Kodukant Järvamaa, Järvamaa Arenduskeskuse ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu esindajatest moodustatud ühiskomisjon. Konkursi võitja autasustamine toimub MTÜ Kodukant Järvamaa poolt Järvamaa kodanikuühiskonna konverentsil, 30. novembril 2011 Türi kultuurimajas.

Raplamaa otsib kultuuripärlit

Eesti Kultuurkapital kuulutas välja kultuuripreemia „Kultuuripärl“ kandidaatide esitamise Rapla maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- või spordielu edendamisel.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Raplamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
       lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
       kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
       kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress)

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. november 2011. Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Lasteaia 5, Rapla 79512
või e-posti aadressil: raplamaa@kulka.ee

Viljandis jagati etnomuusika auhindu

Zetod. Fotomeenutus virufolk.ee

Eile Viljandis pärimusmuusika lõikuspeol jagatud Eesti etnomuusika auhindadest läksid pooled ansamblile Zetod, kelle viimase aja loomingulist tegevust kroonisid parima ansambli, parima albumi ja parima laulja tiitlid.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 andsid Etnokulpideks ristitud auhindu kolmandat korda. Võitjad selgitati välja Raadio 2 kodulehel läbiviidud rahvahääletusel, millest võttis osa tuhatkond inimest.
Auhinnatseremoonial riisus koore ansambel Zetod, kellele anti lisaks parima ansambli tiitlile parima albumi Etnokulp mullu ilmunud kauamängiva “Lätsi sanna” eest. Lisaks omistasid hääletajad Zetode eestvedajale Jalmar Vabarnale parima laulja nimetuse.
Parima instrumentalistina säras ansamblites Paabel, RO:TORO ja Sw(f)Est toru- ja parmupilli, vilesid ning sopransaksofoni mängiv Sandra Sillamaa.
Armastatumaks looks tituleeriti suvel tegevuse lõpetanud ansambli Vägilased käsitlus tuntud pärimuslikust laulumängust “Kes aias”. Lisaks pärjas pärimusmuusika keskus Vägilasi eripreemiaga panuse eest eesti pärimusmuusikasse.
Parima holalauliku tiitli sai Mari Pokinen, kellel ilmus eelmise aastavahetuse aegu debüütalbum “22”.
Rannar Raba
Eesti Pärimusmuusika Keskus