Eile üllatas Sindist pärit kauaaegne Estonia teatri solist Hans Miilberg oma sünnilinna raamatusõpru sellega, et töötas ja vestles paar tundi linna raamatukogus.
Hans Miilberg Sindi raamatukogus. Foto: Urmas Saard
Üleriigilised raamatukogupäevad kestavad traditsiooniliselt 20.–30. oktoobrini, tänavu juba 25. korda. Kõikjal Eesti raamatukogudes kutsuti 27. oktoobril tuntud inimesi raamatuid laenutama. Kuna tegemist muusika-aastaga ja ooperilaulja on Sindis sündinud, kasvanud ja koolis käinud, siis oli Hans Miilbergi kutsumine raamatuid laenutama kahtlematult parim valik.
Parajasti, kui laenutuslaua juurde jõudsin, kuulsin meeldivat baritonikõlalist itaaliakeelset juttu. Hetk hiljem selgus ka põhjus. Keegi härrasmees tagastas itaalia-eesti sõnaraamatut. Olevat Itaalias käinud ja tarviliku raamatu kaasa võtnud. Tema ise küll hoidus targu Miilbergi võõrkeelsele vestlusele vastamast, aga lustlik meeleolu oli sellega kenasti loodud. Humoorikat alatooni oskas ta kasutada olulistest asjadest rääkideski. Ka raamatute tagastamise tähtajale viidates tegi seda sellisel hoiataval viisil, mis kiskus kõigil suunurgad muigele. Hea tuju tekitamine ongi talle omane isikuomadus. Rohkem küll hinnatud andeka lauljana, tuntakse Miilbergi siiski ka hea näitlejana.
Neljapäeval, 22. oktoobril toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Miina Hindi korraldatud uue piirilepingu vastane üritus, kus kõneles ajaloolane ja filosoofiadoktor Aldo Kals.
Vabariigi Presidendi Kantselei riiginõukogu saali seina kaunistab vapivaip, millel näeb suurt Eesti Vabariigi vappi ja üheteistkümne maakonna vappi, kuna just nõndapalju neid esimesel iseseisvuse ajal oli. Nüüd on 15 maakonda, kuid puudub Petserimaa. Fotol osa vaibast Petserimaa vapiga. Foto: Urmas Saard
Aldo Kals (IRL) toetas kodaniku algatusel toimunud kõnekoosolekut, mis seisab vastu praegusel kujul ratifitseerimist ootavale piirilepingule. Ta leiab, et meie riigi paljudele poliitikutele on tundmatud Eesti ajalugu ja maateadus: „Esiteks – Petseri maakond ja Ingerimaa Narva, Piiri ja Raja vald on Eesti Vabariigi lahutamatud osad; teiseks – Petseri linn on Eesti Vabariigi maakonna keskus; kolmandaks – valdav osa Petserimaa eestlasi on setod, eesti rahva etniline osa; neljandaks – setod kõnelevad eesti keele murrakut,“ pidades nimetatud alade loovutamist põhiseaduse vastaseks tegevuseks.
„Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. See tähendab taastamist kõiges, kaasa arvatud riigipiir ja territoorium. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tühistas juba 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu õigusaktid, mis käsitlesid piirimuudatusi. Venemaa Föderatsiooniga algasid läbirääkimised Tartu rahulepingujärgse piiri taastamiseks. Sellele tuli aga järsk lõpp 1994. aastal,“ selgitas Kals, kelle hinnangul ollakse jõudnud Idamaa valitseja Hammurapi (surnud umbes 1750 eKr, toimetaja märkus) aegadest ennekuulmatu piirilepingu sõlmimiseni, mille üks osapool saab kõik, teine aga mitte midagi. Kals peab targemaks uuest piirilepingust loobuda ja selle asemel Jaapani Keisririigi eeskujul nõuda oma maid ja varasid tagasi.
Kõneleja nõustub Toomas Varraku hinnanguga, mille kohaselt tuleb lugeda „uue piirilepingu sõlmimist poliitiliselt lühinägelikuks, põhiseadusega vastuolus olevaks, riikliku järjepidevuse põhimõtet kahjustavaks ning Eesti kodanike huvisid ignoreerivaks ning riiklikku eneseväärikust alandavaks“. Kokkuvõtvalt ütleb Kals, et ÜRO poolt tunnustatud ja kehtiv piirileping aastast 1920 on juba olemas. „On ainult vaja see naabrile selgeks teha.“
Vikipeedia andmeil on Aldo Kals sündinud Pärnumaal Halinga vallas. Ta on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis, Tartu Emajõe koolis, Tartu Ülikooli ajaloo osakonnas, kaitsnud ajalookandidaadi ja filosoofiadoktori kraadi. Töötanud Tartu Ülikooli sotsioloogia laboratooriumi ja NSV Liidu ajaloo kateedri nooremteadurina, Eesti Looduskaitse Seltsis, TÜ nägemise tervishoiu laboratooriumi vanemteadurina, olnud aastast 1983 Eesti Pimedate Muuseumi juhataja, aastast 1996 Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse juhataja. Tähistanud koos kujur Ado Kochi ja Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsiga 25 haua- ja mälestuskivi. Tunnustused: Pärnumaa Vapimärk, Halinga valla aukodanik, Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk, Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium, Aasta isa 2013.
Eile õhtune aeg Pärnu Nooruse Maja suures saalis möödus mõnekümne inimese osavõtul keili tantsusammudes, mälumängu hasardis, kiltide tutvustamise ja külalisi võõrustava perenaise valmistatud briti toitude kiitmisega.
Meeldivas seltskonnas
Erika Jeret ja Roger Evans läbivad “väravat”. Foto: Urmas Saard
Sättides laupäeva õhtul välja minema lubasin kiiresti kodus tagasi olla, sest olin juba paaril korral varem näinud nii keilit kui kildi esitlust ja lootsin loo tegemiseks piirduda mõne üksiku pildistamisega, et lühikese uudisnupukese juurde ka mõne foto lisada. Paraku edenes õhtu ettearvamatu põnevusega ja kodused lubadused meenusid alles hilisõhtul üle ukseläve astudes. „Süüdi“ selles kõiges muidugi lustlik Tallinna Keilibänd, tantsusid õpetanud Jaagup Kippar ja tema kaaslane Hannele Känd, aga eeskätt ikkagi õhtu eestvedajad Erika Jeret ja Roger Evans, lõpuks muidugi ka väga meeldiv seltskond, kes lubas ennast kõiges kaasa kiskuda.
Akordioni ja viiuliga tegid muusikat Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Jaagupi kontrabassi keelte heli pääses valla vaid ühe korra ja muusikuga ühes olnud põiepillilgi polnud palju rohkem võimalusi, sest ansambli juht haaras enda kätte ka šoti keilitantsude õpetamise. Pidevalt oli 8 paari põrandal, sest mõned üksikud eelistasid rohkem laua ääres istumist ja teiste trallimist eemalt jälgida. Teadagi on naised kõikjal hakkajamad. Kui ühe tantsu käigus vajati kahe naise kohta ühte meest, ei jätkunud kõigile naispaaridele sedagi. Aga midagi sellepärast tegemata ei jäänud ja pidu kasvatas aina tuure ja tempot. Mitte ainult põrandal, vaid ka parketi küljest lahti rebides, eriti kannikate lähedale tõusid Jaagupi ja Hannele jalad.
Pärnu Briti päevade tegevuses kaasa löönud Sindi keskendus põhiliselt Charles Lutvidge Dodgson’i 150-aasta vanusele lasteraamatule, saareriigi muusikale, tantsule ja muidugi Ühendkuningriigi suursaadiku Sindi gümnaasiumi külastamisele. Allpool 15. oktoobri maratonülevaade tegusa väikelinna ettevõtmistest.
Christopher Bruce Holtby on meeldivalt köitva loomuga isiksus
Briti suursaadik Christopher Bruce Holtby vastab Sindi gümnaasiumi noorte teletöötajate küsimustele. Foto: Urmas Saard
Aeg oli pisut üle keskhommiku tiksunud, kui Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby Sindi koolimaja nurga tagant nähtavale ilmus ja reipal kiirsammul üksinda üle õue astus. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja inglise keele õpetaja Silva Sikk tervitasid ja kätlesid oodatud külalist paraaduksel, esimesed laused vahetati eesti keeles. Kooli raamatukogus tervitas auväärset külalist Sindi linnapea Marko Šorin ja seejärel toimus kõigi nelja vaheline lühike tutvumisvestlus kohvilauas.
Käesoleval nädalal võõrustas Sindi gümnaasium Erasmus+ projektis osalevaid nelja riigi esindajaid ja seepärast kogunesid ühes vanemate klasside õpilastega kooli aulasse ka Türgi, Itaalia, Belgia, Poola õpetajad, et kuulata Ühendkuningriigi suursaadiku loengut „Mida tähendavad britid sinu jaoks“. Tempokalt, kuid hõlpsasti mõistetavalt ja kerge naljaga vürtsitatud esinemine elavdas kiiresti kuulajate tähelepanu. Täiendavad küsimused ilmestasid erilist huvi suursaadiku isiku ja brittide eduloo vastu laiemas plaanis. Väga heasüdamliku naeru manas Christopher Bruce Holtby terve auditooriumi näole, kui vastas Karl Kivila uudistamisele. Õpilane küsis, kuidas suursaadik tundis ennast pärast hiljutist Suurbritannia ragbi meeskonna kaotust Austraaliale? Saadik vastas ausameelselt, et nuttis kaks tundi. Aga oli ka tõsisemaid küsimusi ja vastusedki saadi sel juhul vastavalt asjast huvitatute ootustele.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab seoses Pärnu Briti päevadega 15. oktoobril Sindi gümnaasiumit, kus esineb õpilastele loenguga.
Christopher Bruce Holtby veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi juures. Foto: Urmas Saard
Varem NATO-s ja Euroopa Liidus töötanud härra Chris Holtby on olnud Briti suursaadik Eestis alates 2012. aastast, kui 21. veebruaril president Toomas Hendrik Ilves võttis Kadriorus vastu tema volikirja. Tallinnas resideeruv Ühendkuningriigi suursaadik Holtby on korduvalt Pärnumaad külastanud, Kihnu saart koguni kolmel korral, aga Sindit väisab esmakordselt. Briti päeva Sindi gümnaasiumis korraldav õpetaja Silva Sikk ütles, et nii kõrge ametiisik austab oma visiidiga nende kooli esmakordselt. Sikk lisas siiski täpsustavalt juurde, et eelmisel aastal külastasid Sindi gümnaasiumit Briti suursaatkonna töötajad ja kool osales ka üle-eelmisel aastal korraldatud Briti päevadel.
Sindi gümnaasium on suurt tuntust kogunud sinimustvalge lipukultuuri tähtsustamisega, aga kool osaleb innukalt ka mitmesugustes rahvusvahelistes projektides: varem oli Comenius, nüüd Erasmus. Täna lendasidki esimesed külalised Türgist ja Itaaliast Eestisse, et osaleda Sindis kuni 15. oktoobrini kestvas Erasmus projektis. Homme saabub peamiselt õpetajaid veel Belgiast ja Poolast. Arvatavasti kohtub suursaadik ka nende Euroopa Liidu kodanikega, lootis Sikk.
Möödunud aastal MTÜ Estobrit algatusel peetud Pärnu Briti päevad omandavad tänavu juba märkimisväärselt suuremat haaret, millega liituvad ka maakonna pisemad kogukonnad ja nende kõige nooremadki kodanikud.
Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas. Foto: Urmas Saard
Jõõpre Jõmmu lasteaia mudilased räägivad väikesest vedurist nimega Thomas, aga loetakse teisigi lugusid Inglismaast ja Inglismaalt. Auruvedur Thomase sarja raamatute jutustused on Jõõpre lastele lähedasemad seepärast, et neist mitte kaugel asuvas Lavassaare raudtemuuseumis näeb mitmeid vanu vedureid. Näiteks Sodori saarel buss Bertie’ga võidusõitu tegev Thomas näib raamatu joonistusega võrreldes kuidagi sarnasena ühe Lavassaares konutava auruveduriga.
Jõõpre kooli õpetaja Ülle Haavasaar ütles, et 5. oktoobriks valmis videoklipp teemal Halloween. Selles osalesid 5. klassi näiteringi õpilased. Filmisid ja video panid kokku 9. klassi õpilased Melanie-Anett Toomast ja Samantha Ubakivi. Videoklipp on üks osa 14. oktoobril Paikuse põhikoolis toimuvast konkursist, milles osaleb ka Jõõpre kooli 3-liikmeline võistkond Briti päevadele pühendatud Pärnumaa koolide viktoriinil.
Võõrkeelte kabinetis vahetuvad stendid materjalidega teemal the UK, the Royal Family, Holidays in the UK jms. Inglise keele tundides kasutatakse õppetöös erinevaid veebilehekülgi, näiteks www.projectbritain.com jms. Haavasaar täpsustas, et osa tegevusest, mis sobitub hästi Briti päevadesse, on toimunud juba septembris, aga ta lubas teemat kajastada 12.-16. oktoobri ainetundideski.
Pärnu Briti päevad toimuvad 14. kuni 18. oktoobrini.
Käesoleva aasta jaanuari seisuga kuulub üle riigi tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 246 koolieelset lasteasutust, ühendusega on liitunud ka Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, kus tervise nõukogu eestvedamisel sisustati tänavune leivanädal mudilastele hästi meeldejäävate sündmustega.
Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai. Foto: Urmas Saard
Reede hommikul kogunesid lasteaia rühmade Puhhid, Lepatriinud, Pesamuna, Päikesejänku, Tibud ja Mesimumm võimlemissaali, kus lastega vestlesid Punamütsike (Eve Vellner) ja tema abiline (Astrid Närep). Õpetaja Ülle Jantson mängis akordionit.
Lastehommikul vaadati õpetlikku nukunäidendit „Väike kirju kana ja nisutera“, mille on inglise muinasjutu ainetel loonud Jaan Rannap. Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et näidend leiti lasteajakirja Täheke 1987. a märtsi numbrist. Kui Punamütsike ja abiline suured peegeluksed kõrvale lükkasid, ilmusid järgemööda nukuteatri lavale kana, kass, koer, part, nisupea. Nähtamatuks jäid Erika Sõrmus, Eda Sillaots, Helle Tõkke, Siiri Sankovski, aga mitte hääletuks. Laval oli vilgast tegevust ja laisklevat tegevusetust ning jutlemist parasjagu. Aga väga lühidalt jutustades leidis väike kirju kana nisutera, siblis tera mulda ja sirmi varjust hakkas kerkima nisukõrs suure viljapeaga. Kui kana viimaks krõbeda pruuni saiaga tuli, tahtsid kõigepealt need saiakääru ampsata, kes midagi selle pätsi valmimise heaks polnud tahtnud teha. Tuleb ette, et nii juhtub teinekord ka päris elus ja mitte ainult muinasjutus.
[pullquote]Samas esitletakse šoti kilti, mida pole sünnis teadmatusest nalja visates seelikuks nimetada.[/pullquote]Tänavu teist aastat aset leidvad Pärnu Briti päevad annavad taas võimaluse keilit tantsida. Selgituseks, et šotlased ütlevad peotantsu kohta ceilidh, mis eestlaste suus kõlab lihtsalt keili. Enamasti on keilitantsud kiiretempolised, mõned siiski ka rahulikumad, aga kindlasti lõbusad. Šoti keilitantsuks sobilikke riile, džiige, tusteppe ja teisi muusikapalasid mängivad kontrabassi, akordioni ja viiuliga Jaagup Kippar, Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Kippari sõnul pole eelnev tantsukogemus oluline. Tantsud sobivad edasijõudnute kõrval hästi ka algajatele. Vajaduse korral lubas Kippar ettehõikajana kõndida iga tantsu eelnevalt ilma muusikata läbi: korra või kaks või seni, kuni liikumine lõpuks selgeks saab. „Ja siis läheb lahti bändi saatel do-si-dootamiseks ja paju koorimiseks,“ naljatas Kippar.
Kolletamispäevast kuni 18. oktoobrini Pärnus kestvate Briti päevade ettevõtmised koonduvad ühel päeval peamiselt Sindi linna, kus tähelepanu keskmesse asetuvad „Alice Imedemaal“ jutustused, lisaks sellele külastab Sindi gümnaasiumit ka Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby.
Sindi muusikakoolis toimub “Alice Imedemaa” tund, mille sisustab muusikaajaloo õpetaja Kristi Rulli. Foto: Urmas Saard
„Briti päevi tähistatakse Sindi gümnaasiumis juba kolmandat aastat, kuigi Estobrit MTÜ on Pärnumaal alles teist korda peakorraldaja,“ selgitas õpetaja Silva Sikk, kelle juhtida on koolimajas ka tänavune sündmuste rohke päev.
„Esimesel aastal külastas meid Wales’i meeskoor. Nende esinemine oli tõeliselt meeliülendav. Teisel aastal valmistasime traditsioonilisi Briti küpsetisi ja meid külastasid Briti saatkonna töötajad. Sel aastal on au vastu võtta härra suursaadikut,“ rääkis Sikk.
Juba eelnevalt on Briti päevade raames toimunud raamatukogutunnid õpilastele. Kooli raamatukogujuhataja Imbi Jalakas valmistas ette suurepärase näituse teejoomise traditsioonidest ja „Alice imedemaal” 150. aastapäevaks. Tundides tutvustatakse õpilastele raamatu autorit, raamatut ja tee ning teekannu ajalugu.
Härra Holtby saabudes on kõigepealt väike kohvilaud ja vestlusring. „Peale seda esineb suursaadik gümnaasiumi õpilastele ja loomulikult palume tal ka raamatukogus näitust külastada. Kuna samal ajal on koolis rahvusvahelise Erasmus+ projekti „I love to play maths” neljas kohtumine ja meil on külalised erinevatest Euroopa riikidest, siis proovime suursaadiku ka meie külalistega kokku viia,“ tutvustas Sikk sellele päevale plaanitud kavatsusi.
Ajaloohuviline Sindi linnapea Marko Šorin valmistus neljapäevast pühapäevani kestvateks Euroopa muinsuskaitsepäevadeks juba aegsasti ja koostas rohkelt ajalooliste fotodega illustreeritud vihiku, mis annab põgusa ülevaate kodulinna ajaloost.
Marko Šorin tutvustab Euroopa muinsuskaitsepäevade raames huvilistele Sindi tööstuspärandit ja kõneleb muust linna ajalooga seonduvast. Foto: Urmas Saard
Tiitellehele on kirjutatud „Euroopa Muinsuskaitse päevad 2015 Tööstuspärandi aasta“. Tuntud töösturi suure foto all selgitav allkiri: „J. Ch. Wöhrmanni asutatud väikelinn Sindi“. Selle 16-leheküljelise teatmiku kinkis linnapea kõigile huvilistele, kes tunnike enne keskpäeva kogunesid Sindi koolioone juurde, mis valmis 1901. a varem lammutatud kõrtsi asemele. Algselt asusid majas nii 1837. a asutatud kool kui ka 1892. a avatud Eesti esimene lasteaed ja 1898. a loodud evangeeliumi-luteriusu abikogudus.
Sama punastest tellistest laotud kolmekorruselise hoone juurest alustas Šorin mõttelist ringkäiku linna ajaloos.
Väikeses teatmikus jutustab Šorin, et algselt asusid Sindi asunduse asemel Saia ja Tõela külad. Pärnu jõest alla voolu jäi mõne versta kaugusele Zintenhofi ehk Sindi mõis, mille hoone asus praeguse politseikooli kohal. 1832. a Riia kaupmehe J. Ch. Wöhrmanni poolt asutatud vabrikule ja juurde tekkinud asundusele antigi nimi, mitte siin asunud külade, vaid just mõisa järgi. Kuni Sindile alevi staatuse andmiseni kuulus vabrikuasula administratiivselt Taali valla alla. Narva Kreenholmi asutamiseni oli Sindi vabrik Liivimaa ja ka Eestimaa kubermangu suurim tööstusettevõte, kus töötas iga viies tööstustööline.
Teisipäeval, 24. märtsil toimus Rakvere Põhjakeskuses teemapäev “Terve karjäär”, kus Lääne-Viru Maavalitsuse spetsialistid tõstsid keskmesse töökarjääri tema terviklikkuses: tööelu, vaba-aja, pere, hariduse ja tervise kooskõla.
“Meie eesmärk oli teavitada, et maavalitsuse juures tegutsevad tervisedendaja, noorteinfospetsialist ja Europe Direct Lääne-Virumaa teabekesus, kelle poole ja kuhu võib alati julgelt vastava informatsiooni saamiseks pöörduda,” rääkis Lääne-Viru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka.
Europe Directi maakondlik teabekeskus keskendus oma väljapanekus eeskätt teistes liikmesriikides elamist, töötamist ja õppimist puudutavale informatsiooni jagamisele.
“Tegime külastajatele ka väikese teadmiste kontrolli selle kohta, kui teadlikud inimesed üldse oma õiguste kohta on. Uurisime, kas ollakse kursis oma õigustega viibida ja elama asuda ja õppida EL liikmesriikides, kas õppimisel teise liikmesriigi kõrgkoolis võidakse küsida teilt kõrgemat õppemaksu, kas ollakse teadlik õigusest töötada ja pensionile jääda mis tahes liikmesriigis jne,” selgitasid Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa infospetsialistid Merle Maimjärv-Mirka ja Moonika Aruvainu. Loe edasi: Tulemuslikul inimesel on pea selge ja selg sirge
Viljandi linn ja Sakala Keskus kutsuvad kõiki pühapäeval, 9. Novembril kell 13 Sakala Keskusesse isadepäeva tähistama.
Päeva alustavad Piip ja Tuut etendusega „Piip ja Tuut kontserdil“, mis on lõbus vaatamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Etendus on valminud aastate jooksul publiku ees ja publikuga koos improviseerides. Iga kord on see etendus justkui uus, sest vaatajad on uued ja ilm teine.
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise kultuurielamusest osa saada.
See on etendus nagu tsirkus või tsirkus nagu teater ehk Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus.
Pärast etendust on võimalik koos oma kalli isaga meisterdada üks toreisadepäeva kingitus: eripärane õnnitluskaart, pidupäeva lips või mehine messingtraadist käevõru.
Lisaks meisterdamisele saab meeli teritada malemänguga.
Erilise päeva võib kohapeal perepildile jäädvustada Maksifoto abiga.
Oma menüü on päevale sobivaks kohandanud Sakala Keskuse esimesel korrusel avatud kohvik Harmoonia.
Pildistada ja kingitusi meisterdada saab kuni kella kolmeni pealelõunal.
Naistepäevanädalal astub Tallinn Ülikooli kammerkoor Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega kell 18. Pileteid saab osta Piletilevist ning pool tundi enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkurssidel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.
Pühapäeval, 28. juulil kell 12-16 toimub Luke mõisas maalimise perepäev “Õpime loodust maalima”.
Juhendavad kogenud juhendajad. Maalimise vahendid korraldajatelt. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Osalemine TASUTA.
Perepäeva läbiviimist toetab SA KIK. Info telefonil 5554 4231 ja info@lukemois.ee .
SA Virumaa Muuseumid korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud mälumängu võitis taas Rakvere Linnavalitsuse võistkond, kes edestas Lääne-Viru Maavalitsuse ja Rakvere Gümnaasiumi võistkonda “Kill änd kill õgen”.
Virumaa Muuseumid oli koostanud 30 küsimust Eesti Vabariigi ajaloo kohta, mis käsitlesid Eesti Vabariigi ajalugu alates selle sünnist kuni tänapäevani. Osalema tuli 14 kolmeliikmelist võistkonda üle Lääne-Virumaa. Võitjale pani Virumaa Muuseumid välja reisi Stockholmi ja Kuningliku relvamuuseumi külastuse.
Võitja võistkond tegi kena žesti ja kinkis auhinnareisi parimale koolile, Rakvere Gümnaasiumi võistkonnale, kuhu kuulusid Mihkel Veski, Rait Vetik ja Kristo Palo.Rakvere Linnavalitsuse võistkonda kuulusid Urmas Tamm, Marti Kuusik ja Jaanus Nurmoja.
Täna, 4. jaanuaril – rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille’ (1809-1852) sünniaastapäeval – märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.
Punktkiri ehk Braille’ kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri, mida pime prantslane Louis Braille esitles 1829. aastal. Seda kirja kirjutatakse paksemale paberile erilise tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille’ kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.
Punktkiri jõudis pimedate eestlasteni ülemöödunud sajandi viimasel veerandil. Aastakümneid vaid üsna vähe muutunud Braille’ kirja arendamisele aitas oluliselt kaasa arvutitehnoloogia kasutuselevõtmine.
Eesti suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Eesti pimedate raamatukogu. Laenutuses on 780 nimetust selles kirjas raamatuid.
Maaeluvõrgustiku sotsiaalse talupidamise teemapäev (2012/2) toimub 28. – 29. novembril 2012 Jänedal, Lääne-Virumaal.
Teemapäeva raames on kavas ka Eesti-sisesed õppereisid (kaks suunda) sotsiaalse talupidamisega tegelejate juurde. Üritusele REGISTREERIMINE KUNI 26. NOVEMBRINI 2012!!
SOTSIAALSEST TALUPIDAMISEST: sotsiaalse talupidamise raames kasutatakse põllumajanduslikku tegevust kui teraapilist vahendit tervise-, sotsiaal- või haridusteenuste pakkumisel ühiskonnas rohkem haavatavamale sihtgrupile. MAAELUVÕRGUSTIKU SOTSIAALSE TALUPIDAMISE TEEMALEHT www.maainfo.ee/hooletalud
2005. aastal algatas Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop ülevabariigilise maaraamatukoguhoidja päeva eeskujul Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päeva. Seni on nn maapäeva raamatukoguhoidjate ja vallavalitsuste ühistööna korraldatud Moostes, Kõllestes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Lintes ja Verioral. Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev toimub 24. oktoobril Saverna külakeskuses.
Maapäeva raames tutvutakse ärkamisaja tegelase Mart (Märt) Miti rajatud Kiltre taluga Valgjärve vallas, teejuhiks Valgjärve raamatukogu juhataja Ilse Aigro. Uudistamist nõuavad ka Saverna raamatukogu suvel avatud uued põnevad ruumid.
Traditsiooniliselt tunnustatakse konkursi Aasta Maaraamatukoguhoidja nominenti ja tööjuubilare. Meeles peetakse ka endisi kolleege.
Ettekandele tulevad Võru- ja Põlvamaa raamatukoguhoidjate eesti kirjandust propageerivad humoorikad kavad. Võrumaa kava esitavad Riina Ermel (Kuldre) ja Elvi Määr (Parksepa), Põlvamaa oma Tiina Hoop (Saverna), Ilse Aigro (Valgjärve), Helve Sreiberg (Linte), Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) ja Eha Kütt (Värska).
Esinevad Valgjärve valla taidlejad.
Maapäeva peakorraldaja on Saverna raamatukogu juhatataja Tiina Hoop, keda abistavad kolleegid Põlva keskraamatukogust.
Rahaliselt toetavad Valgjärve vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.
Laupäeval, 8. septembril alustas Eesti Maaülikoolis tegevust pereülikool, kuhu on oodatud õppima lapsed koos vanemate ja vanavanematega.
Septembrist kuni juunini toimuvad iga kuu teisel laupäeval pereülikooli õppepäevad. „Samal ajal, kui täiskasvanutele toimuvad loengud, on lastel võimalus meisterdada, nuputada, mängida ja osaleda sarnasel teemal töötubades,“ rääkis Eesti Maaülikooli avatud ülikooli juhataja Riin Kikkas.
Iga kord räägitakse uuel teemal – toimub tervisliku toidu päev, energiapäev, lemmikloomapäev, mürapäev, rahapäev, metsapäev, kala- ja järvepäev. „Maaülikoolis uuritakse väga põnevaid teemasid ning pereülikoolis räägitakse sellest, mis mõjutab meie igapäevast eluolu, millele me muidu võib-olla ei oskagi tähelepanu pöörata. Lisaks antakse praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevast käitumist säästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks muuta.“
Loenguid peavad Eesti Maaülikooli teadlased ja õppejõud ning lastega tegelevad sama eriala üliõpilased. Õppetöö toimub maaülikooli õppehoonetes, aga ka Järvseljal metsas, Rõhu katsejaamas ja Võrtsjärve ääres.
Pereülikooli toimumist toetavad Eesti Maaülikool, Hasartmaksumängu Nõukogu ja Tartu Linnavalitsus.
Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht
Pühapäeval, 12. augustil toimus Viljandimaal Paistu vallas Naatsaku Talus mahetoidupäev, kus tutvustasid oma tooteid mitmed mahetootjad, osales ligi sada mahehuvilist, läbi astusid ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning Paistu vallavanem. Vaata galeriid!
Naatsaku talus kasvatatakse nii põllusaadusi kui koduloomi, teiste hulgas kodustatud metssigu. Mahetoidupäeval osalesid ka teised mahetootjad, kes tutvustasid kohaletulnud mahetoiduhuvilistele teraviljatooteid, piimasaadusi ja –tooteid, köögivilju, ebaküdoonia ning astelpajutooteid. Kohaletulnuile pakuti Naatsaku talu pererahva valmistatud rikkalikke eineid mahetoorainest.
IX ELLAMAA AIANDUSPÄEVAD toimuvad 17.-19. augustil 2012 Harjumaal.
Eesti Dendroloogia Selts ja Ellamaa Arboreetum korraldavad:
IX Aianduspäevad – Eestimaa kauniks ja roheliseks 2012.
Nurga puukooli ja Ellamaa Arboreetumi territooriumil Harjumaal, Nissi vallas, Ellamaa külas, Ääsmäe-Haapsalu maantee 28 km.
17. august 2012 – 12.00-18.00
18. august 2012 – 10.00-18.00
19. august 2012 – 10.00-14.00
Tasuta loengud ja konsultatsioonid oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist. Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti huvitavaima sortimendiga puukoolid. Esindatud on okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad.
Kõigil päevadel avatud külastajatele tasuta Ellamaa Arboreetum. Võimalus suhelda kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.
Üritust toetab Nurga Puukool, Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Aiaklubi, Aiandusinfo OÜ
