teater

Baltoscandali passid tulevad müüki

Rahvusvahelise etenduskunstide festivali Baltoscandal passid tulevad müüki esmaspäeval, 15. jaanuaril. Sel aastal toimub Baltoscandal 4.-7. juulini Rakveres. Juba viieteistkümnendat korda ning iga kahe aasta tagant toimuv festival esitleb kaasaegseid suundi Euroopa ja maailma etenduskunstides.

Rakvere Keskväljak Foto Urmas Saard — Rakvere Keskväljak. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Viieteistkümnes festival tuleb ehk rohkem meie ja ühiskonna peale mõtlev.[/pullquote]Festivali kava avalikustatakse kevadel, kuid mitmed esinejad on juba teada. Juubelimaigulisele festivalile tulevad lisaks uute tulijatele oma uusi töid näitama ka varem siin käinud esinejad. Eelmisel festivalil publikut omapärase muusikateatriga üllatanud Joris Lacoste’i uues lavastuses “Suite n°3” saab kuulda kõiki Euroopa Liidu keeli. Forced Entertainment Brexitit läbiviivast Suurbritanniast tuleb külla lavastusega “Real Magic” ja proovib mängulises võtmes mõtteid lugeda. Esmakordselt on festivalil Teatr Powszechny Poolast lavastusega “Klatwa”, mis esitab küsimusi kaasaegse kunsti, inimese ja religiooni suhete kohta. Ivo Dimchev on taas Rakveres, sedakorda muusikalise etteastega. Jérôme Bel`i “Gala” annab Rakvere ja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse lavale astuda ning juubeli puhul avatakse Baltoscandal Rakvere keskväljakul suurejoonelisemalt kui muidu. Tulemas on ka traditsiooniline jalgpallimatš romantikute ja küünikute vahel ning kontserdid klubiõhtutel.

Loe edasi: Baltoscandali passid tulevad müüki

Anu Luiga: alati on valikuid

„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees Georgina Ristoja, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja Foto Urmas Saard — Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.

[pullquote]Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks[/pullquote]Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.

Loe edasi: Anu Luiga: alati on valikuid

Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Eelmisel kesknädalal rääkis teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja, poliitik Jaak Allik TÜ Pärnu Kolledži väärikate ülikooli kuulajatele teemal „Teatripoliitika ja poliitikateater“, millest sedakorda jääb ülevaade kirjutamata. Aga tema esinemist jäävad meenutama mõned vastused kuulajate küsimustele.

Teatrimees ja poliitik Jaak Allik Foto Urmas Saard — Teatrimees ja poliitik Jaak Allik. Foto: Urmas Saard

Jaak Allik on kuulunud nelja poliitilisse ühendusse: NLKP-sse, Eesti Koonderakonda, Eestimaa Rahvaliitu, 2010. aasta kevadel liitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Allik on olnud valitud Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja riigikogu VIII, X ning XII koosseisu. Ta on juhtinud Ugalat ja olnud kultuuriminister.

Tema vanemad olid Olga Lauristin ja Hendrik Allik, mõlemad aktiivsed kommunistliku partei liikmed. Emapoolne poolõde Marju Lauristin on samuti pühendunud poliitik.

Allik väljendab ennast julgelt iseseisvalt mõtleva inimesena, kes omab sageli enamikest inimestest erinevat seisukohta ja ei karda minna ebapopulaarsete arvamustega ka rahva enamuse tahtest mööda. Näiteks 2006. a hääletas ta ainsa riigikogu liikmena vastu Toomas-Hendrik Ilvese algatusele vabastada Tarmo Kõuts kaitseväe juhataja kohalt.

Loe edasi: Kus olid väärikad ja miks teatrilava talub roppuseid?

Pildigalerii: Lottemaa on avatud ka mihklikuu nädalavahetustel

Lottemaa kodulehel teatatakse, et Lottemaa jääb avatuks ka kõikidel septembrikuu nädalavahetustel.

Rongiga Lottemaale Foto Urmas Saard — Rongiga Lottemaale. Foto: Urmas Saard

Lotte vahendas onu Klausi selgitust, et suve pikemaks mängida on väga lihtne. Selleks on vaja ainult palju vahvaid sõpru ja lõbusaid mänge. Sügis pidi tulema siis kuu aega hiljem! „Meie Leiutajatekülas otsustasime oma suve pikendada ja ootame ka teid septembris endale külla. Nädala sees käime muidugi koolis ja saame veelgi targemaks. Aga kõikidel septembri nädalalõppudel mängime jälle koos!“

Teemapargi juhatuse liige Rein Malsubi ütles Pärnu Postimehele, et pärast suvehooaega minnakse koos külaelanikega pisikesele puhkusele, et jõuludeks ettevalmistusi tegema hakata. Jõulumaa avaneb gruppidele 13. detsembrist ja peredele 26. detsembrist.

Lottemaa asub Tahkuranna vallas 18 hektarisel maa-alal, kus suvel töötab enam kui 150 inimest.

Loe edasi: Pildigalerii: Lottemaa on avatud ka mihklikuu nädalavahetustel

“Armastuse ausammas“ ja legend

Valgerannas, Pärnumaa romantilisel rannateel, valmis Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks skulptuur “Armastuse ausammas”, mille looja on Pärnu kujur Rait Pärg.

Armastuse ausammas Valgerannas, kujur Rait Pärg Foto Urmas Saard — “Armastuse ausammas” Valgerannas, kujur Rait Pärg. Foto: Urmas Saard

Audru vallavolikogu liige Mati Sutt meenutas 2014. a sügisel toimunud nõupidamist. Mõttevahetusel tõdeti, et Pärnumaa Romantilise Rannatee 250 kilomeetri pikkusel rannajoonel on midagi olulist puudu. Varbla kadakate vahelt Kabli ja Treimani liivarandadeni kulgeval teekonnal peaks lisaks Valgeranna imekaunile loodusvaatele olema veel mingi väga oluline põhjus peatumiseks. Pakutud siis pinki. Mercedes Merimaa leidis, et pingist üksinda jääb väheks ja sellel peaks istuma armastajate paar.

Nüüdseks on väljakäidud mõttest möödas pea kolm aastat. Valgerannas Doberani rannamajast sadakond sammu Pärnu suunas paikneva vaatetorni kõrval asub kõrgel liivaluitel kivil istuv noor armastajate paar. Selle taga varjatumal kohal pink ja veel midagi moodsalt kaasaegset, mis samuti kuulub eile õhtul erilise romantilisusega avatud “Armastuse ausamba“ juurde.

Loe edasi: “Armastuse ausammas“ ja legend

Rääma oma päev peetud

Pärnu Rääma linnaosa rahvas tähistas täna oma esimest kogukonna ühistegemist meelelahutusliku kava, ekskursioonide, laada ja kohvikutega.

Mats von Kartohvel Nooruse Maja suveaia laval Foto Urmas Saard — “Mats von Kartohvel” Nooruse Maja suveaia laval. Foto: Urmas Saard

Nooruse Maja suveaia väravas tervitas esimesena pikemat kasvu noorhärra ja kutsus kohe seiklema. Auhinnadki olid ahvatlevalt juba lauale vaatamiseks välja pandud. Rääma linnajaos toimuva mobiilse seiklusmänguga võis alustada maja õuealalt. Etteantud vihjete põhjal pidi leidma 10 asukohta ja vastama küsimustele. Paraku jäi esimene põnevusretk läbimata, sest puudus internetiühendusega taskutelefon, mis mõistnuks ka QR-koodi lugeda. Veel sain lahkelt noorhärralt teada, et just olid suupilliklubi Piccolo Pelimaanid oma ütlemata vahva esinemise lõpetanud. Aga suupillimängijate järel astusid lavale uued esinejad ja meelelahutust jätkus ka hilisematele saabujatele.

Väravast paremat kätt kutsus kollane värv ja küpsevate pannkookide lõhn lähemale minema. Reformierakonna Pärnu linna toimekas seltskond jagas tasuta pannkooke. Kolme sorti moosi laotati heldelt koogile, maasika moos oli vist kõige magusam. Jane Metsal olid ka lapselapsed abis. Pisike tüdruk hoidis käes tumepunaseid roose. Vanaemal olevat homme sünnipäev. Küsisin, kas kõik räämakad? Ei ühtegi, aga Rääma oma päevale olid ju peale räämakate ka kõik teised toredad inimesed kutsutud. Isegi naaberlinnast Sindist sõideti perekonniti kohale.

Loe edasi: Rääma oma päev peetud

Kirjanik Raimond Kaugveri põnev elu jõudis näidendisse

Neljapäeval, 25 . mail esietendus Jänedal asuvas Pulliteatri hoones Arlet Palmiste kirjutatud näidend „Mees raamatust”, mis jutustab ühe Eestimaa populaarseima kirjaniku Raimond Kaugveri (1926-1992) põnevast ja keerulisest elukäigust. Näidendit mängiti paaril maikuu lõpupäeval. Taas võib seda vaatama tulla 10. ja 11. juunil.

Arlet Palmiste sõnul kajastab näidend Raimond Kaugveri erinevaid eluetappe. Juttu on lapsepõlvest Rakveres, Nõukogude okupatsiooni algusest, noorte protestist Vabadussõja mälestussamba lõhkumise vastu, Saksa okupatsioonist, sõdimisest Soome sõjaväes, Nõukogude vangilaagrist, tööst kaevanduses ja trammipargis, kutselise kirjaniku tee algusest, kohtumisest armastatud naise Aavega, kirjaniku viibimisest viinaravil, Aave hukkumisest põlengus kliendi süütamise tõttu: amputeeritud jalaga Kaugver ei suutnud tragöödiat ära hoida. Näidend lõpeb Kaugveri viimaste eluaastatega Lehtses, kuhu sõbrad talle pärast abikaasa hukkumist uue kodu otsisid.

„Raimond Kaugverti vastavalt tema vanusele mängivad neli näitlejat,” ütles Arlet Palmiste. “Üldse on näidendis kaasategijaid 30. Etenduses on segi reaalsus ja fantaasia Raimod Kaugveri raamatute põhjal. Näidendis on kasutatud tema teoseid „Jumalt ei ole kodus”, „Nelikümmend küünalt”, „Kirjad laagrist”, „Peotäis tolmu” ja „Igapäevane leib”.

Kirjandusest tuntud inimestest on tegelaseks ka Võrumaa kirjanik Juhan Jaik, kes Rakvere gümnaasiumis koolipoiss Raimond Kaugveriga kohtudes arvas, et temast võiks saada kirjanik.

Arlet Palmiste sõnul oli Raimond Kaugver üks produktiivsemaid Eesti kirjanike, kelle raamate tiraažid ulatusid miljonitesse.

Kirjaniku tütre Katrin Kaugveri ja Arlet Palmiste koostöös ilmus hiljuti esmatrükis ka Raimund Kaugveri romaan „Viimse meheni”, mis räägib kirjaniku ja tema sõprade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni algusaastatel.

Jaan Lukas

Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks

Sindi seltsimaja laval mängisid Raeküla Rahva Teatri näitlejad Margus Oopkauba lavastatud ühevaatuselist näidendit „Nunnad“, mille tulust 15% annetatakse mälestusmärgi püstitamiseks Julius Friedrich Seljamaale. Samas said teatri külastajad ka ise annetusi teha ja jätkuvalt on avatud arveldusarve: EE102200001120145828 – Swedbank, märksõna „Seljamaa“.

https://youtu.be/38U1tfu74Vw

Nunnad, Margus Oopkaup Foto Urmas Saard — “Nunnad”, Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Margus Oopkaup ise ei saanud täna etendusel viibida, aga lühikeses telefonivestluses ütles paljutähendavalt, et see „ei ole“ poliitiline näidend. Ta rõhutas selguse mõttes, et sõnad ‘ei ole’ on kirjutatud jutumärkidesse. Autor ütles iroonilise varjundiga, et elame õnnelikul ajal. „Pole valetamist, vassimist, petmist, kahepalgelisust, silmakirjalikkust, omakasu, varastamist, abielurikkumist,“ nimetas Oopkaup ridamisi märksõnu, mis ilmestavad käesolevat aega.

Tegevus toimub ühes senini korrektsuse ja täpsusega silma paistnud asutuses. Ajalises määratluses minnakse palju aastaid tagasi pühapäeva ennelõunasse.

Rollides osalevad Kiki Pärnpuu – Gertrud, Milve Jaakson – Magdaleena, Tiina Kalda – Maarja, Riina Aspre – Ursula, Maire Merihein – Agnes, Hans Aru – Jakob, Reet Kruus – dirigent, Ene Saar – orkestris klarneti mängija, Andrei Jurs – tuuba mängija.

Loe edasi: Heategevusetendus Julius Friedrich Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks

Lugu põlvkondade suhetest

Jaan Viska, Vana-Vigala

Vana-Vigala rahvamaja oli jaanuaris teist korda suurürituse läbiviija. Kõigepealt toimus maakondlik külade tänuõhtu 13. jaanuaril ja 20. jaanuaril kohtumisõhtu Margus Taboriga. Kuulsime lustakaid lugusid etendusest „Mamma lood ehk hiiu filosoohvia“.

Külalisi saabus üle 100 nii lähedalt kui ka kaugelt, samuti olid kohal aasta küla esindajad Valtu külast. Etendus ei keskendunud üksnes Mammale – oldi Suuremõisa koolipingis, külameeste hulgas, Kärdla muusikakoolis, Tallinnas haridust omandamas ja ka kaugel Kambodžas reisisellina.

Peaaegu meie kõigi elus on Mamma olnud. Mamma on naine, kes on välja tulnud mitmetest eluraskustest ja samas säilitanud loomuomase ja sügava hoolitsuse kõigi ümbruskonna olevuste vastu. Lugudes käsitleb Margus Tabor enda suureks kasvamist. Nüüd on ta sattunud peaaegu 54aastasena vanavanemate põlvkonda, mis toetub väärikusele ja elutarkusele. Nii nagu Mamma vajas austust oma tegemiste üle, vahel tuli ka käre olla, sest Mamma teab, kuidas on õige, kuidas hoida kord majas. Mamma maailm ei ole suur: naabrid, lähim pood, loomalaut, kohalik leht, vana raadio… Aga sellest hoolimata teab maailma asju, iga asja kohta on oma arvamus ja õpetussõnad. Loe edasi: Lugu põlvkondade suhetest

Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Jaan Viska

Niiviisi võiks alustada tõe otsinguid Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“. Vargamäe Andres ei leidnud maa pealt tõde.

Olulisem järeldus võiks olla selles, et tänaseid tegemisi mõõdetakse tulevikus, meie tänane samm kajab vastu aastate pärast, nagu meie igapäevane sõna ja vastus. Tundub liialt idealistlik, samas kindel mõõdupuu. Teisalt antakse raamatukogust lugeda P. Pomerantsevi raamatut „Tõde ei ole olemas ja kõik on võimalik“ (seiklused Venemaal).

Märjamaal on külas Ohtu mõisa tallisaalist alguse saanud projektiteatri Kell Kümme etendus „Tõde ehk Valetamise meistriklass“. Lavastajana ja näitlejana teeb kaasa etenduses Roman Baskin, kes on näitemängu pühendanud oma isale Einole. Komöödia hea esitus pani mõtlema selle autorile Florian Zellerile, kes 37 aastasena on üks mängitumaid autoreid Londoni lavadel oma etendustega „Isa“, „Ema“ ja „Tõde“ ja valmimas on näitemäng „Poeg“ . Tuntust etendustele annab inimpsüühika probleemide lahkamine. „Isa“ mängitakse teatris Theatrum M. Petersoni lavastuses. Tuntud autor ka eesti teatrimaastikul.

Loe edasi: Teatriarvustus Märjamaalt: Kas tõde on olemas?

Jälle näeb Pärnus “Järelmängu”

Andrei Prozorov “Kolmest õest” ja Sonja Serebrjakova “Onu Vanjast” on Anton Tšehhovi kahe kuulsa näidendi tegelased, kes kohtuvad „Järelmängus“.

Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014 a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval Foto Urmas Saard — Illustratiivne pilt, kus Ivo Eesmäe ja Marju Aasma on 2014. a Sindi seltsimajas nelja maakonna provintsiteatripäeval. Foto: Urmas Saard

Häädemeeste Huviteater esitleb 15. jaanuaril taaskordselt Pärnus Nooruse majas „Järelmängu“, mille alusteose autor on Iiri näitekirjanik Brian Friel. Eesti teatrikülastajad on seda etendust näinud juba tublisti üle kümne aasta mitmetes erinevates lavastustes. Häädemeeste Huviteatris on lavastajaks Aire Koop ja Andrei rolli mängib Ivo Eesmäe ning Sonjat Marju Aasma. Harrastusnäitlejate “Järelmäng” pälvis 2014. aastal Pärnumaa harrastusteatrite festivali Suure preemia ja pääses edasi Harrastusteatrite riigifestivalile, kus Aasma sai parima naisnäitleja preemia.

Küllap on Brian Friel sagedasele teatrikülastajale päris hästi tuttav, ka pärnakatele. Meenuvad „Lõikuspeo tantsud“, “Imearst”, „Aristokraadid“, „Tõlkijad“. „Järelmängu“ tõlkis inglise keelest eesti keelde Krista Kaer.

Tegevus kulgeb eelmise sajandi kahekümnendate alguse Moskva kõrvalises kohvikus, kus kohtuvad kaks üksildast inimest. Psühholoogiliselt imeliselt õrn pilt jutustab mehest ja naisest, kes unistavad, kurvastavad ja naeravad. Taustamuusikana kasutatakse etenduses Ciacomo Puccini fantaasiat ooperist „Tosca“.

Loe edasi: Jälle näeb Pärnus “Järelmängu”

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Loe edasi: Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Aire Koop kirjutas ja lavastas keskaja-teemalise müsteeriumi „Seitse surmapattu“ ülemöödunud aastal spetsiaalselt Ulvila keskajapäevadel esitamiseks ja täna mängiti sama lugu mõningate täiendustega Pärnu hansapäevade keskaja laval.

Aire Koop, lavastaja Foto Urmas Saard — Aire Koop, lavastaja. Foto: Urmas Saard

„Etendus-müsteeriumi mõte sündis sellest, et tunamullu avanes Häädemeeste harrastusteatri trupil võimalus osaleda Soomes Ulvilas toimunud keskajafestivalil. Teadsin, et festivaliseltskond on rahvuslikult väga erinev: soomlased, eestlased, lätlased, prantslased. Pidin lavastama midagi niisugust, mis oleks ka sõnadeta lihtsalt mõistetav ja ühtlasi keskaja teemasse sobivalt haakuv,“ selgitas Koop.

„Head ideed polnud varnast võtta. Mõlgutasin pikalt mõtteid kuni äkki maandusingi keskaja kristliku filosoofi Aquino Thomase seitsme patu kirjelduste keskele, mis meenutasid kunagisi filosoofia õpinguid.”

Katoliiklik teoloogist filosoof sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas arvatavalt 1225. a alguses, suri Fossanova kloostris 1274. a 7. märtsil. Katoliku kirik hindab Thomast oma suurimaks teoloogiks ja arvas kiriku doktorite hulka. Kirik kuulutas teadlase pühakuks aastal 1323. Kuuldavasti väljendas Thomas oma mõtteid hea süsteemsusega, lihtsa ja selge arusaadavusega. Küllap sellest oli abi ka Koobil, kui asus lavastust kirjutama.

Loe edasi: Häädemeeste “Seitse surmapattu” jõudis Pärnus Munamäe alla

Olavi Ruitlase menuromaanist “Vee peal” saab
Võrus Tamula rannas suveõhuteater

7. juulil esietendub Võrus Tamula järve rannas Olavi Ruitlase romaanil põhinev suvelavastus “Vee peal”. Loo toob publiku ette kahe võro keelt ja kultuuri hindava sõbra Tarmo Tagametsa ja Siim Sareali asutatud MTÜ Müüdud Naer.

Oma värskeimas romaanis “Vee peal” räägib Ruitlane loo oma Võrus ja Tamula järve ääres veedetud lapsepõlvest. See on lihtne ja soe lugu kalapüüki armastavast poisist, kes õpib 1980ndate Eestis tundma elu voorusi ja totrusi. Tema kõrval saadab oma elukest mööda värvikas aguliseltskond (kalamehed ja nende poolikud naised), tööst, armastusest ja tõest nõretavad Papa ja Mamma ning loomulikult spordiväljakult leitud esimene armastus. Seda kõike saadab igapäe vane kalapüük ning küsimus – kellel näkkab paremini?

Kogu “Vee peal” trupi moodustavad Kagu-Eesti taustaga teatritegijad. Idee autoriks on Siim Sareal, lavastaja Tarmo Tagamets (Rakvere teater) ning muusikaline kujundaja Imre Õunapuu (Rakvere teater). Lavastuses mängivad Imre Õunapuu, Kait Kall (Von Krahli teater), Agu Trolla, Siim Sareal, Aira Udras, Silvi Jansons ja Maive Käos.

Loe edasi: Olavi Ruitlase menuromaanist “Vee peal” saab
Võrus Tamula rannas suveõhuteater

Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Suurel neljapäeval tähistati Pärnus Raeküla Vanakooli Keskuses Raeküla hariduselu 103. aastapäeva näitemänguga „Ristsed“, mille kirjutas ja lavastas Raeküla Rahva Teatrile Pärnu teatrimees Margus Oopakup.

Margus Oopkaup Foto Urmas Saard — Margus Oopkaup. Foto: Urmas Saard

Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Piia Karro-Selg ütles, et kolmandat hooaega tegutsev Raeküla Rahva Teater alustas 2013. aasta sügisel enamjaolt nendega, kes vanakooli keskuse juhtimisel võtsid osa projektist “Pärnumaa kodanikuühiskond aktiviseerimas tööotsijaid – põlvkondade vaheline koostöö tandemmeetodil”. Koolituste ja tööharjutuste ühe osana avanes võimalus ka harrastusteatris mängimiseks. Lavastaja Mari-Liis Pärna käe all toodi lavale “Teel tööle”. Tunamullu sügisel tuli harrastusteatrisse Viljandi laste- ja noorteteatri Reky näitleja-lavastaja Peep Maasik. Tema juhtimisel valmis tükk “… pliidi ääres”.

Vahetult enne eilset etendust leidis Margus Oopkaup veerand tundi aega vestluseks. „Nii palju kui ma tean, on eelnevatel aastatel võetud mingi teema arutada ja selle tegevuse käigus hakatud kuidagi teksti kujundama, millest lõpuks kooruski näidend. Aga mina niimoodi ei tee,“ rääkis Oopkaup. Vahemärkusena ütles, et seni on tal valminud 26 lavastust ja 28 enda kirjutatud näidendit. „Olin 18 aastat Endlas näitleja, siis mängisin tükke ikka teksti järgi,“ lisas selgituseks juurde.

Loe edasi: Margus Oopkaup tõi „Ristsed“ Raekülla ja läheb nendega läbi Sindi Lümandasse

Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Jaan Viska,

Vigala valla aukodanik

Ees ootas Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?“ Teatri külastus sai teoks tänu Meelis Välisele, kes kutsus Vana-Vigala õpetajaid autobussi vabadele kohtadele. Heast ettepanekust sai kinni haaratud, sest teatriskäik ei osutu kunagi liigseks. Kullamaalt läbi Liivi asula on tee hästi märgistatud, looklevat talveteed Taeblasse sõites meenus asjaolu, just nüüd A. Laikmaa 150. sünniaastal võis ta omal ajal käia neil teedel, kui Kadarpiku tallu oma ateljeed rajas.

Kultuurikeskus, millel vanust 40 aastat, ehitati väikelinna suursugusena, selline tundus asutus ka praegu. Kultuurikeskuses ootas ees ebameeldiv üllatus, üks ja sama rida, kuhu olid kohad märgitud, oli osa kohti müüdud Piletilevi ja teine osa Piletimaailma poolt. Piletilevi piletiga teismelised leidsid, et neil on suurem õigus neil kohtadel istuda. Vanematel, väärikamatel õpetajatel tuli leida kohad mujalt. See oleks nagu lavastuse jaoks korraldatud eksperiment.

Monoetendust viib läbi Tallinna ülikoooli õppejõud Priit Kruus. Pealkiri ütleb, et õpetaja on hukka mõistetud, kas nüüd ta tuleb õigeks mõista, aga lavastuses püüti rohkem murda õpetaja tööga seotud müüte. Kruus usub praegusesse õpetajasse, aga teisalt kogeb, et enam ei tulda õpetajaks õppima. Kerkib üles küsimus, kui ta tütar läheb keskkooli, kes õpetab teda.

Loe edasi: Hilisõhtune sõit viis Kullamaa õpetajatega
Haapsalu kultuurikeskusse

Koma 70 Rakvere teatris

Teisipäeval, 8. märtsil tähistas Rakvere teatris oma 70 aasta juubelit teatripedagoog ja lavastaja Kalju Komissarov.

Sünnipäeva tähistamist koordineeris Komissarovi õpilane Üllar Saaremäe, kelle vaimukasse etteastesse olid pikitud õnnitlused kultuuriminister Indrek Saarelt ja Tartu ülikooli rektorilt Volli Kalmult. Kõnedes toodi esile vanameistri panust eesti teatrimaastiku kujundamisel ja tema julgust võtta vastutust.

Volli Kalm andis Komissarovile üle Tartu ülikooli aumedali, millega tunnustatakse neid inimesi, kellel on ülikooli ees suuri teeneid. Komissarov on olnud seotud Viljandi kultuuriakadeemiaga alates aastast 1996, täites teatrikateedri professori, kateedrijuhataja ning lavakunstide osakonna juhataja ja professori ametikohta. Lisaks teatrikunsti õppekava arendamisele ning lavastaja ja harrastusteatrijuhi lisaeriala loomisele on ta algatanud teatritehniliste töötajate kõrgharidusõppe kultuuriakadeemias.

Alates 1. aprillist 2016 kannab Kalju Komissarovi emeriitprofessori aunimetust.

Lisaks astusid neljatunnisel tervitustemaratonil ülesse vanameistri endised ja praegused õpilased Viljandi kultuuriakadeemiast ja EMTA lavakunsti kateedrist.

Koos sündis kõiki külalisi mahutav grupifoto, mis jääb meenutama pidulikku ja intiimset õhtut pikaks ajaks. Edasi jätkus meeleolukas pidu, mis oli täis südamlikke taaskohtumisi ja toredate aegade meenutusi.

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi — “Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Sindi Gümnaasiumi näitering osales projektis “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”. Meie foorumteatritrupp andis projekti panuse, osaledes 3 aastat draama-ja foorumteatrilaagrites. Projekti pidulik lõpetamine leidis aset 8.-9. jaan Savernas.

Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-ku Foto Mart Nõmm — Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-Ku. Foto: Mart Nõmm

Foorumteater (FT) pakub võimalust teisiti mõelda. See on õppemeetod, mis arendab empaatiavõimet. FT on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi probleemidele. Positiivne selle meetodi puhul on see, et publik osaleb kaasamõtlejana ja tegijana.

Noorte arvamused

Ulvi Eit: See laager on vist ainus, kuhu tulen täiesti heameelega. Laager paneb mõtlema sügavamalt igapäevastele asjadele. Õpetab hoolima teistest.

Chätlyn Parts: Laagris on noored, kes oskavad hingele midagi pakkuda.

Kristella Kukk: Ootan alati laagrit, kuna saan avada teistele oma hinge ja tänu foorumteatrile ravida. Oluline on ka avastada Eestimaad läbi teatri.

Loe edasi: Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Kava järgi pidanuks eile Pärnu Väärikate ülikooli auditooriumile tutvustama teatrit ja selle tehnilisi võimalusi Roland Leesment, kes Endlas pärast 25 aastat tööd teatrijuhi asetäitjana istus mullu aprillis direktori toolile. Leesmenti asemel kõneles Endla peanäitejuht Ingomar Vihmar, kes algse plaani kohaselt asus alles oma esinemisjärje ootel. Vihmar püüdis selgitada draamat elus ja teatris.

Tutvus lavastajaga

Ingomar Vihmar Foto Urmas Saard — Ingomar Vihmar. Foto: Urmas Saard

Mullu veebruari keskpaigas Endlas tööd alustanud Ingomar Vihmar tähistas järgmise kuu viimasel päeval oma 45. sünnipäeva. Seega juba piisavalt palju kogemusi selja taga, et rääkida eakamale kuulajaskonnale draamast nii mängulisest küljest kui päris elus. Pärnusse tulles ei olnud ta pärnakatele tundmatu: aastal 2010 lavastas “Külmale maale”, 2007 komöödia “Kokkola”, 2001 Feliks Küti, Ivar Põllu ja Genialistidega muusikali “Hea lugu”.

Ugalas koos töötamise kogemuse põhjal ei pea näitleja Hilje Murel teda tormakalt ambitsioonikaks. Mees tegeleb rahulikult omasoodu. Murel nimetab Vihmarit hästi vaikseks lavastajaks, kuigi muidu olevat lavastajad palju jutukamad. „Ta on rahulikult suunav, aga alati õigel teel. Temaga on hea koos eesmärgi poole minna, sest jaksab sind järele oodata.” Rahulikku omasoodu minekut võis aimata ka Tervise keskuses, kui ta seisis terve tunni päris liikumatult suure hulga terase tähelepanuga kuulajate ees. Enamiku osa esinemise ajast hoidis ta paremat kätt rinnal, vahelduseks ka vasakut või siis hetkeks mõlemaga žestikuleerides. Aga varmalt abivalmi mehena astus ootamatu abivajaduse tõttu ka seitsmeks minutiks lavalt maha esimeste ridade pinkide vahele.

Loe edasi: Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Reedel etendub Sindi seltsimajas Väino Uibo lavastatud Saaremaa rahvateatri naerutav näitemäng „Millal küll Kalev koju jõuab“.

Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard — Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Selliselt valitud pealkirjaga kahe vaatuseline lavatükk esietendus tunamullu novembris Kuressaare Linnateatris. “Me kõik siin ootame, millal ta koju jõuab, aga paraku jõudnud ta päris veel pole,“ naeris Väino Uibo mõned päevad enne esietendust toimunud usutlusel saarlaste päevalehega Saarte Hääl.

Pliuhkamite perekonna lugu jutustav etendus on kokku seatud Oskar Lutsu lühinäidendite põhjal. Lugu sai inspiratsiooni peamiselt Lutsu “Kalevi kojutulekust”, ainest andsid ka “Valimised” ja “Pärijad”. Lavastaja kirjutas juurde veel ullikese Uude ja nässaka koera, Kuta. Lutsu arhailine keel on Uibo kohendamisel saanud tänapäevasemaks.

Uibo sõnul on komöödial omapärane omadus panna inimesi naerma. Kõik me tahame naerda ja teemegi seda. „Aga keeldume tihtipeale ise ennast naerualusena ära tundmast,“ ütleb lavastaja ja selgitab, et kõik laval toimuv käiks nagu kellegi teise, mitte enda, pihta. „Mina olen kõrvaltvaataja ja minu kohus on see näotu situatsioon välja naerda! Ja seda ma teatris teengi. Pole midagi teha… nii see elus on! Mis siis muud, kui naerame kõik koos, küll siis elu tasapisi paremaks muutub. Naermine on mõttekam juba seetõttu, et mittenaermine on – katastroof!“

Loe edasi: Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Neil päevil möödub 110 aastat 1905. a sündmustest, milles mängis olulist rolli ka Velise. Selle meenutamiseks on valminud muusikalis-sõnaline lavastus “Saagu nad rahu”, mida mängitakse Velise seltsimajas Laupäeval, 16. jaanuaril.

Haimre mõisa kabeli varemed Foto Urmas Saard — Haimre mõisa kabeli varemed. Foto: Urmas Saard

Enne etendust tehakse ekskursioon Velise Vabariigiga seotud paikadesse. Märjamaa kirikus võtab vastu koguduse õpetaja Illimar Toomet. Märjamaa raamatukogus näeb näitust “110 aastat pöördelistest sündmustest”, mida tutvustab Aet Reinhold. Jalutuskäigul Haimre mõisavaremetes ja pargis on teejuhiks külavanem Agu Raadik. Valgu mõisakooli näitab kooli direktor Ants Riismaa. Velisel ootavad huvilisi Jürgen Kusmin Velise kultuuri ja hariduse seltsist ja kodu-uurija Sergei Seeland. Ühiselt tehaks kilomeetrine matka ümber Velise.

Peale matka ja etenduse eel pakutakse seltsimajas kuuma teed kodusaiaga, samas töötab ka puhvet.
Videopildis saab näha Velise Vabariigi sajandaks aastapäevaks valminud etendust “Tulevarjud”. Peale seda algab etendus “Saagu nad rahu”. Tekst Martin Ellermaa, esitus Mait Joorits, muusika Märjamaa Lõõtsanaised ja Ove Averin.

Loe edasi: Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Vanemuises esietendub “Pildilt kukkujad”

Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.

Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.

Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.

Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.

“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.

“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.

Haanjamaa kutsub: lähiaja sündmused

header_new Sel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine kogupere sündmusega “Mehed & motikad” Kaldemäe talus ja motoklubi Sinilind krossiradadel.

Teisipäeval, 10. novembril kell 10:30 Miku Manni Lasteteatri lasteetendus “Imeilus” Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 15. novembril kell 13-16 sügisene kirbukas Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 22. novembril kell 10-13 kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas.

Esmaspäeval, 23. novembril kell 13-14 kontsert “Advendi ootuses” Ruusmäe rahvamajas.

Reedel, 27. novembril kell 19 Tsooru näiteringi etendus “Pühapäev on tore päev” Haanja rahvamajas. Alates kella 21-st saab jätkata õhtut sealsamas kadripäeva pidustustel koos Üllar Jörbergiga.

Laupäeval, 5. detsembril kell 17 toimub jõulumuusika festival Rogosi mõisas

Ootame teid Haanjamaale!

Lähem info Haanja valla kodulehelt ja Haanjamaa Elu infoveebist.

Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Käesoleva aasta jaanuari seisuga kuulub üle riigi tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 246 koolieelset lasteasutust, ühendusega on liitunud ka Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, kus tervise nõukogu eestvedamisel sisustati tänavune leivanädal mudilastele hästi meeldejäävate sündmustega.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard — Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai. Foto: Urmas Saard

Reede hommikul kogunesid lasteaia rühmade Puhhid, Lepatriinud, Pesamuna, Päikesejänku, Tibud ja Mesimumm võimlemissaali, kus lastega vestlesid Punamütsike (Eve Vellner) ja tema abiline (Astrid Närep). Õpetaja Ülle Jantson mängis akordionit.

Lastehommikul vaadati õpetlikku nukunäidendit „Väike kirju kana ja nisutera“, mille on inglise muinasjutu ainetel loonud Jaan Rannap. Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et näidend leiti lasteajakirja Täheke 1987. a märtsi numbrist. Kui Punamütsike ja abiline suured peegeluksed kõrvale lükkasid, ilmusid järgemööda nukuteatri lavale kana, kass, koer, part, nisupea. Nähtamatuks jäid Erika Sõrmus, Eda Sillaots, Helle Tõkke, Siiri Sankovski, aga mitte hääletuks. Laval oli vilgast tegevust ja laisklevat tegevusetust ning jutlemist parasjagu. Aga väga lühidalt jutustades leidis väike kirju kana nisutera, siblis tera mulda ja sirmi varjust hakkas kerkima nisukõrs suure viljapeaga. Kui kana viimaks krõbeda pruuni saiaga tuli, tahtsid kõigepealt need saiakääru ampsata, kes midagi selle pätsi valmimise heaks polnud tahtnud teha. Tuleb ette, et nii juhtub teinekord ka päris elus ja mitte ainult muinasjutus.

Loe edasi: Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse