Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Reedel etendub Sindi seltsimajas Väino Uibo lavastatud Saaremaa rahvateatri naerutav näitemäng „Millal küll Kalev koju jõuab“.

Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard
Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Selliselt valitud pealkirjaga kahe vaatuseline lavatükk esietendus tunamullu novembris Kuressaare Linnateatris. “Me kõik siin ootame, millal ta koju jõuab, aga paraku jõudnud ta päris veel pole,“ naeris Väino Uibo mõned päevad enne esietendust toimunud usutlusel saarlaste päevalehega Saarte Hääl.

Pliuhkamite perekonna lugu jutustav etendus on kokku seatud Oskar Lutsu lühinäidendite põhjal. Lugu sai inspiratsiooni peamiselt Lutsu “Kalevi kojutulekust”, ainest andsid ka “Valimised” ja “Pärijad”. Lavastaja kirjutas juurde veel ullikese Uude ja nässaka koera, Kuta. Lutsu arhailine keel on Uibo kohendamisel saanud tänapäevasemaks.

Uibo sõnul on komöödial omapärane omadus panna inimesi naerma. Kõik me tahame naerda ja teemegi seda. „Aga keeldume tihtipeale ise ennast naerualusena ära tundmast,“ ütleb lavastaja ja selgitab, et kõik laval toimuv käiks nagu kellegi teise, mitte enda, pihta. „Mina olen kõrvaltvaataja ja minu kohus on see näotu situatsioon välja naerda! Ja seda ma teatris teengi. Pole midagi teha… nii see elus on! Mis siis muud, kui naerame kõik koos, küll siis elu tasapisi paremaks muutub. Naermine on mõttekam juba seetõttu, et mittenaermine on – katastroof!“

Pärast esietendust said saarlased lugeda Saarte Häälest  arvustust „Kultuur versus kulduur“, mille kirjutas kauaaegne emakeeleõpetaja Ester Kuusik. Ta kinnitas, et rahvateater on maha saanud tüseda ja kõneka tükiga, mis ühtaegu naerutab ja mõtlema paneb.

[pullquote]Kui vana ema hakkas surema, olid kõik kohe pärandi jagamisel kohal. Enne hinge heitmist jõudis ta veel mainida, et pliidi all on midagi[/pullquote]Õpilane Lisanna Himmist kirjutas Kuressaare gümnaasiumi ajalehes, et kõige eredamalt meenub kiiksuga vanatüdruk, kes ootas järjepidevalt oma printsi valgel hobusel ning pulmi, kuhu pidi ka ema tulema. Kõige enam meeldis Lisannale näidendi lõpp: „Kui vana ema hakkas surema, olid kõik kohe pärandi jagamisel kohal. Enne hinge heitmist jõudis ta veel mainida, et pliidi all on midagi. Kuna lause jäi lõpetamata, siis eeldati, et seal peab olema midagi väärtuslikku.“ Mis see väärtuslik oli ja kuidas kogu lugu kulgeb, saab teada Sindi seltsimajas 22. jaanuari õhtul kell 19.00 algaval etendusel.

Näitemängus osalevad Rando Väljaots, Merike Meriloo, Anna Maria Lember, Leelo Laus, Maarjus Kupits, Virgo Neemre, Kalle Kadarik, Tiia Marist. Muusikalise kujunduse loojad on Rein Rand ja Väino Uibo. Kostüümid: Elli Tänavots, Krete Sepp ja Mariin Lepp koostöös Kuressaare Ametikooliga. Projektijuht on Elli Tänavots.

Urmas Saard