teater

Vanemuises esietendub “Pildilt kukkujad”

Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.

Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.

Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.

Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.

“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.

“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.

Haanjamaa kutsub: lähiaja sündmused

header_new Sel laupäeval, 7. novembril algusega kell 12 isadepäeva tähistamine kogupere sündmusega “Mehed & motikad” Kaldemäe talus ja motoklubi Sinilind krossiradadel.

Teisipäeval, 10. novembril kell 10:30 Miku Manni Lasteteatri lasteetendus “Imeilus” Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 15. novembril kell 13-16 sügisene kirbukas Haanja rahvamajas.

Pühapäeval, 22. novembril kell 10-13 kadripäeva kirbuturg Ruusmäe rahvamajas.

Esmaspäeval, 23. novembril kell 13-14 kontsert “Advendi ootuses” Ruusmäe rahvamajas.

Reedel, 27. novembril kell 19 Tsooru näiteringi etendus “Pühapäev on tore päev” Haanja rahvamajas. Alates kella 21-st saab jätkata õhtut sealsamas kadripäeva pidustustel koos Üllar Jörbergiga.

Laupäeval, 5. detsembril kell 17 toimub jõulumuusika festival Rogosi mõisas

Ootame teid Haanjamaale!

Lähem info Haanja valla kodulehelt ja Haanjamaa Elu infoveebist.

Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Käesoleva aasta jaanuari seisuga kuulub üle riigi tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 246 koolieelset lasteasutust, ühendusega on liitunud ka Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, kus tervise nõukogu eestvedamisel sisustati tänavune leivanädal mudilastele hästi meeldejäävate sündmustega.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard — Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai. Foto: Urmas Saard

Reede hommikul kogunesid lasteaia rühmade Puhhid, Lepatriinud, Pesamuna, Päikesejänku, Tibud ja Mesimumm võimlemissaali, kus lastega vestlesid Punamütsike (Eve Vellner) ja tema abiline (Astrid Närep). Õpetaja Ülle Jantson mängis akordionit.

Lastehommikul vaadati õpetlikku nukunäidendit „Väike kirju kana ja nisutera“, mille on inglise muinasjutu ainetel loonud Jaan Rannap. Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et näidend leiti lasteajakirja Täheke 1987. a märtsi numbrist. Kui Punamütsike ja abiline suured peegeluksed kõrvale lükkasid, ilmusid järgemööda nukuteatri lavale kana, kass, koer, part, nisupea. Nähtamatuks jäid Erika Sõrmus, Eda Sillaots, Helle Tõkke, Siiri Sankovski, aga mitte hääletuks. Laval oli vilgast tegevust ja laisklevat tegevusetust ning jutlemist parasjagu. Aga väga lühidalt jutustades leidis väike kirju kana nisutera, siblis tera mulda ja sirmi varjust hakkas kerkima nisukõrs suure viljapeaga. Kui kana viimaks krõbeda pruuni saiaga tuli, tahtsid kõigepealt need saiakääru ampsata, kes midagi selle pätsi valmimise heaks polnud tahtnud teha. Tuleb ette, et nii juhtub teinekord ka päris elus ja mitte ainult muinasjutus.

Loe edasi: Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Tõstamaa mõisas esietendus uus näidend “Skvottimine võhikutele”

Skvottimine võhikutele, Tõstamaa mõisas Foto Toomas Mitt — “Skvottimine võhikutele”, Tõstamaa mõisas. Foto: Toomas Mitt

1. augustil esietendus Tõstamaa mõisas Gerda Kordemetsa uus näidend “Skvottimine võhikutele”. Näitlejatele Andrus Vaarikule ja Kersti Tombakule kirjutatud lugu räägib omamisest ja olemisest ning uskumatust armastusest, mis tabab inimest alati ja ainult siis, kui seda kõige vähem oodatakse. Baltisakslanna Hedvig von Sternberg on ostnud emotsiooni ajel tagasi oma esivanemate mõisa Eestimaal. Sooviga pöörata oma elus uus, puhas lehekülg, saabub Hedvig ühel augustiööl oma mõisa ning avastab, et seal elab sees keegi Eeri Elmerson.

Alguse saanud üks kurbnaljakas lugu, mis muutis nende mõlema elu.

Loe edasi: Tõstamaa mõisas esietendus uus näidend “Skvottimine võhikutele”

Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Foorumteatriks nimetatud osalusteater ajendab noori leidma lahendusi väga mitmesugustele elus ette tulevatele olukordadele, mis lähtuvad suhtlemisest ja suhetest. Eile saabusid Valgjärve noored kohtumisele Sindi foorumteatriga, et näitemänguliselt sõlmida lahti erinevaid sassi minevaid suhteid ja väidelda parimate lahendusviiside üle.

Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele Foto Urmas Saard — Valgjärve noored saabuvad Sindi gümnaasiumi õuele. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi foorumteatri noored seisid juba aegsasti koolimaja paraadtrepil ja nähes kaugel asuvasse parklasse sisenevat bussi alustasid rõõmsal meelel Ameerika lastelauluga külaliste tervitamist sõnadega: „Kui sul tuju hea, siis…“

„Esimene selle projekti foorumteatri laager toimus tänavu veebruaris Põlvamaal, Valgjärve vanas koolimajas, kus lisaks Sindi ja Valgjärve noortele osalesid ka Kanepi noortekeskuse noored. Nüüd on Valgjärve noored kahel päeval külas Sindis ja teemaks ikka aktuaalsete noorteprobleemide lahkamine ja lahenduste leidmine läbi foorumlugude,“ ütles Anu Luiga, Valgjärve valla kultuuritöötaja ja Valgjärve valla Avatud Noortekeskuse (VVANK) juhataja.

Loe edasi: Valgjärve ja Sindi noored ühises foorumteatris

Laulunäitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ mängiti Tartu järel Sindis

Eliise Kull tervitab Sinti saabunud Raik-Hiio Mikelsaart sinililledega Foto Urmas Saard — Eliise Kull tervitab Sinti saabunud Raik-Hiio Mikelsaart sinililledega. Foto: Urmas Saard

30. aprilli päev ei olnud veel päris õhtusse vajunud, aga kirkalt paistva päikese tekitatud varjud venisid siiski juba üsna pikaks kui Eliise Kull ja Konstantin Tšernov Sindi noortekeskuse juures asuva bussipeatuse juurde kiirel ja pikal sammul astusid. Näiliselt ei olnud kiirustamiseks veel põhjust, sest Tartu buss pidi sõiduplaani järgi saabuma 25 minutit enne laulunäitemängu algust. Aga koolinoored olid ettenägelikud, sest buss jõudis pärale juba kümmekond minutit varem ja nii said nad oodatud aukülalist, emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaart, tervitada otse bussilt maha astudes. Eliise sirutas käe esimesena ja ulatas vanahärrale kimbu sinililli. Rahvariietes neiu kõrval seisis erilist pidulikust rõhutades tumepunase triiksärgi ja sinise lipsuga Konstantin. Kahe nooruki saatel seati sammud Sindi gümnaasiumi suunas.

Loe edasi: Laulunäitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“ mängiti Tartu järel Sindis

Ugala teater alustas põhupakkide kogumise aktsiooni

Ugala suvelavastuse „Vereliin“ peaosalised Meelis Rämmeld ja Rait Õunapuu. Foto Heigo Teder

Ugala teatri tänavune suvelavastus viib publiku uitama tõeotsingu lätetele koos Margus Kasterpalu ja näitetrupiga. Esimest korda Eestis jõuab lavale Iiri näitekirjaniku Mark Doherty ballaadilik lugu „Vereliin“, mis kannab endas arhailist elutunnetust, kus esivanemate lugusid antakse edasi isalt pojale ja suguvõsa säilimisel on mälestused sama olulised kui jätkuv vereliin. Olustvere mõisa reheküüni täidab lavamaagiaga kunstnik Liisa Soolepp.

Tähtis osa „Vereliini“ lavakujunduses on põhupakkidel. Needsamad pallinööriga kokku köidetud põlvekõrgused põhupakid, mõõtudega 35x45x80cm, mis sügiseti Eestimaa põldudel silma hakkavad, on nüüd kevadel täiesti defitsiitseteks osutunud.

Suvelavastuse lavakujundus vajab neid põhupakke aga ligikaudu 400 tükki. Oleksime väga tänulikud igasuguse info eest, mis viiks meid kokku mõne heatahtliku inimesega, kellel sellised põhupakid jõude seisavad ning kes nõustuks sümboolse tasu eest põhupakid teatrikunsti tarbeks Ugala teatrile andma.

Palume ühendust võtta Ugala teatri lavastusala juhi Teet Ehalaga, kontakt e-mailitsi teet@ugala.ee või telefoni teel 520 83 82.

Pole tähtis, mis koguses teil põhupakke leidub, kõik võtame tänulikult vastu, sest nagu ütleb vanasõnagi – kes kõrt ei korja, see koormat ei saa!

Allikas: Ugala Teater

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

Kohtumised muinasjutulises kaduvikus

Täna, 6.märtsil esietendus Rakvere teatri suures saalis Tolstoi-Šapiro “Buratino”, peaosas Imre Õunapuu.

Lavastaja Üllar Saaremäe käe all on lavale jõudnud muusikaline teatriarmastuse lugu. Buratino on nagu Buratino ikka: väliselt puidust poiss, aga hingelt kasvav ja arenev noor inimene. Buratino unistus on saada näitlejaks, aga teekonnal oma teatrini juhtub nii mõndagi. Lavastusest ei puudu Kuldvõtmeke, Imede põld, Konnatiik, Kõrts ega Lollidemaa. Uute sõprade ja lõbusate lauludega leitakse uks võlumaailma. Laulusõnade autor Juhan Viiding ja muusika autor Olav Ehala.

Teatrikuu ja Buratino esietenduse puhul kutsub Rakvere teater koole ja lasteaedu korraldama Buratino-teemalist seiklusmängu. Esietenduse päevaks oli end mängule registreerinud üle 2000 lapse.

Vanemuine toob täna lavale
Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”

Täna, 28. veebruaril jõuab Vanemuise suures majas publiku ette uuslavastus “Kui tuvid kadusid”.

Sofi Oksaneni näidendi toob Eesti vaatajate ette Vanemuise draamajuht Tiit Palu, kunstnikutöö teeb Eugen Tamberg ning muusikalise kujunduse Toomas Lunge, videokunstniku töö Andres Keil ning näidendi on eesti keelde tõlkinud Maimu Berg. Mängivad Sten Karpov (Edgar), Linda Kolde (Juudit), Reimo Sagor (Roland), teistes osades on Marian Heinat, Andres Mähar, Margus Jaanovits, Hannes Kaljujärv, Maria Kallaste ning Markus Dvinjaninov.

Vanemuise teatri jaoks on see juba teine lähem kokkupuude Sofi Oksaneni loominguga, aastal 2010 esietendus “Puhastus”, mille lavastas Liisa Smith. “Kui tuvid kadusid” tegevus toimub Eestis kolme okupatsiooniaastakümne jooksul ehk aastatel 1941-1965 ning teemadeks on armastus, petmine, sõda, võimuvahetused, kohandumine võõra võimuga, reetmine jne. Oksanen vaatleb kahe peategelase õnnetu abielu kaudu lähemalt ühe eestlaste põlvkonna vastuolulist võitlust ellujäämise, õnne ja armastuse eest.

Lavastaja Tiit Palu sõnul on “Kui tuvid kadusid” antiikselt võimas lugu inimestest ja nende saatustest läbi aegade ja režiimide sõjast tänapäeva Eestini. Palu sõnul paelub teda selle materjali puhul kõige enam reetmise ja eri režiimidega kaasatöötamise teema.

Vanemuises toimuva esietendusega kõlab sel nädalavahetusel kokku veel üks Sofi Oksaneniga seotud üritus: kontserdisarja HELIjaKEEL raames toimub kontsert “Norilsk. Taevased nartsissid”, kus kõrvuti on Berliinis elava Eesti helilooja Jüri Reinvere ning Sofi Oksaneni looming. Esimene kontsert toimub 1. märtsil kell 18 Tartu Elleri muusikakooli uues Tubina saalis ning seejärel saab kava kuulata 2. märtsil kell 18 Tallinnas KUMU auditooriumis.

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits — “Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits

Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Rakvere teatris esietendub “3 õde”

Andres Noormets toob Rakvere teatri lavale 10. detsembril esietenduva Anton Tšehhovi krestomaatilise näidendi.

“3 õde” on draamaklassika tüvitekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. Nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima: päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku Rail Balticut. Näod ja jaamad vilksatavad mööda, ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumiseda.

Lavastaja sõnul on klassikasse kuuluvad tekstid püsiva väärtusega ja alati nüüdisaegsed.

“Need on etalonid, millega aega ja olemist ikka üle mõõta tasub,” lausus Noormets. ” Sedakaudu paistavad selgesti kätte asjad, mida maksab hoida ja millel minna lasta, paistab praeguste asjade tase ja vorm”.

Laval on pea terve Rakvere Teatri trupp ja külalisena lööb kaasa Meelis Rämmeld.

Auhindadega pärjatud muusikal etendub Viimsis veel vaid korra

25. ja 29. novembril toimuvad Viimsi Harrastusteatri esituses Viimsi huvikeskuses Eestimaise muusikali “Aken vastu päikest” viimased etendused. Lavastus võitis oktoobris Harjumaa Harrastusteatrite festivalil grand prix’-i ja parima näitleja tiitli. Muusikal on pühendatud kõigile kultuuritöötajatele Eestimaal!

Seekordne maakondlik tunnustus teeb 15-ndat tegevusaastat tähistavale täiskasvanute muuskalitrupile suurt rõõmu. “Festivalil osalemine oli meil ammu plaanis, aga väga suuri ootusi küll ei olnud,” sõnas lavastuse peategelase, Tuule Ranna osatäitja Kristel Pedak. Festivalil osales kaheksa truppi, kelle hulgast valis žürii parimaks Viimsi Harrastusteatri muusikaliga “Aken vastu päikest” ning andis peaosatäitjale parima näitleja preemia.

Muusikali mängiti septembrikuus kuuel korral Viimsi Huvikeskuses, oktoobris toimusid külalisetendused Türil, Haapsalus ja Märjamaal.

Viimased etendused toimuvad teisipäeval, 25. novembril 19 ja laupäeval, 29. novembril Viimsi Huvikeskuses.

Muusikal “Aken vastu päikest” põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil ja selle on lavastanud Krista Arbet. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu muusikalides ikka, ei puudu ka sellest loost armastus. Saatuse tahtel jääb aga kultuuridirektori ja külapoisi armuõnn üürikeseks.

Kalle Erm

Rakvere Teater tähistab rahvusvahelist armukeste päeva esietendusega

Hetk etenduselt "Maalermeister". Foto: Rakvere Teater — Hetk etenduselt “Maalermeister”. Foto: Rakvere Teater

Rahvusvahelisel armukeste päeval, 21. novembril jõuab Rakvere Teatri suures saalis lavale parimas inglise stiilis komöödia “Maalermeister”. Liisa Aibeli, Ülle Lichtfeldti ja Tarvo Sõmeri kehastatavad Marcia, Walter ja Jane annavad nõu, kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla. Või mitte petta ja hoida suhted korras?

Kus tegijaid, seal nägijaid. Nii on ka selles loos – ühes kohvikus nähakse üht naist ja üht meest toredasti aega veetmas. Ainult et see naine pole selle mehe naine ja nägijate seas on lahkeid inimesi, kes mehe abikaasale nähtust teada annavad. Ja siis läheb andmiseks – petetud naine tahab oma mehe armukese abikaasale petmisest rääkida, armuke ei taha, et tema abikaasa petmisest teada saaks. Õnneks on käepärast harrastusnäitlejast maalermeister, kes teab, et kõike saab varjata, kui vaid õiget tooni kasutada. Ja tema paletil on mangokollase ja trafalgari sinise kõrval ka Shakespeare’i tegelased ja majaperemehe peentriibuline ülikond.

Remontilise komöödia lavastajaks on Gerda Kordemets ja loo autoriks Donald Churchill. Säravad seitsmekümnendad on lavale kujundanud kunstnik Eugen Tamberg. Liikumisjuht on Laine Mägi.

NB! Rakvere Teater ei propageeri mingil moel petmist ega armukeste pidamist. Antud situatsiooni tekkimisel järgida deviisi „suhted korda!“.

Allikas: Rakvere Teater

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.

Rakvere Teatri “köök/keittiö” osales Poris Soome sõltumatute teatrite festivalil

Pühapäeval, 7. septembril lõppes Soomes, Poris 15. Soome sõltumatute teatrite festival Lainsuojattomat, millest võttis osa ka Rakvere Teatri koostöölavastus “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets). Lisaks “köögile” olid festivalile kutsutud ka teised Kolme Teatri Ühisprojekti tööd – “Kullervo” ja “Petroskoi”. Sellises mastaabis kolmikprojekti võõrustas Pori festival oma 15-aastase ajaloo jooksul esmakordselt.

Lainsuojattomat (soome keeles “Lindpriid”) on festival, mis näitab igal sügisel soome riikliku rahastussüsteemi mitte mahtuvate teatrite parimaid lavastusi ning lisaks valikut välismaistest teatriproduktsioonidest. Eesti kõrval olid seekordsele festivalile kutsutud ka lavastused Suurbritanniast.

Kolme Teatri Ühisprojekt on Eesti-Soome koostöö-projekt, millest võtavad osa põhjanaabrite sõltumatud teatrid Teatteri Telakka Tamperest ja Teatteri Vanha Juko Lahtist, Eestit esindab Rakvere Teater. Projekti lavastusi on alates 2013. aasta sügisest mängitud Rakveres, Tamperes ja Lahtis, lisaks festivalidel Baltoscandal, Tampereen Teatterikesä ja DRAAMA. 2013. aasta sügisel pälvis projekt Soome riikliku teatripreemia. Alates septembri lõpust on Eesti teatrivaatajal sama ettevõtmise raames võimalik näha Lahti teatri Vanha Juko lavastust “Kullervo”. Tegemist on põhjanaabrite ühe lootustandvama noore lavastaja ja KOM-teatri juhi Lauri Maijala tõlgendusega Aleksis Kivi klaasikalisest teosest.

Etendusted leiavad aset 30. septembrist 4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. Rakvere Teatri poolt teeb “Kullervos” kaasa näitleja Erni Kask.

Viimsi teater pühendab muusikali Eestimaa kultuuritöötajatele

Septembris etendub Viimsi huvikeskuse saalis kuuel korral muusikal “Aken vastu päikest”, milles põimub nõukaaegne, pisut koomiline nostalgia inimsaatuse keerdkäikudega.

Lavastus põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil, mille on dramatiseerinud Auri Jürna. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm. Muusikali toob lavale Viimsi Harrastusteater.

ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu ühestki muusikalist, ei puudu ka sellest loost armastus. Kultuuridirektori ja küla “esimese poisi” armuõnn jääb aga üürikeseks, kuna vahele astub saatus. “Loojatest – muusikutest, kunstnikest ja teistest artistidest on lugusid kirjutatud ja

lavale toodud palju,” sõnas projekti- ja muusikajuht Kalle Erm, kes on ka lavastuse helilooja. “Neist, kes jäävad kulisside taha, kelle hästi tehtud töö jääb märkamatuks, räägitakse palju vähem. Seetõttu otsustasimegi pühendada lavaloo kõikidele Eestimaa kultuuritöötajatele.”

Muusikali lavastaja Krista Arbeti sõnul pakub lavastus äratundmisrõõmu kõigile, kes mäletavad 80ndaid. “Oleme püüdnud lavale tuua nõukogudeaegse absurdi ja grotesksuse ning näitame, et inimene on inimene sõltumata ajast või riigikorrast,” sõnas Arbet. Muusikali “Aken vastu päikest” mängitakse Viimsi Huvikeskuse saalis 6., 10., 14., 16., 21. ja 23. septembril. Piletid on müügil Piletilevis.

Viimsi Harrastusteater tegutseb 1999. aastast ja toob igal aastal välja vähemalt ühe muusikali. Aastate jooksul on muusikalides kaasa teinud lauljad Lenna Kuurmaa, Kaire Vilgats, Mikk Tammepõld ning näitlejad Lauri Lagle, Haide Männamäe ja Raivo Mets.

Tartus avatakse uus teater nimega Teatro Poetico

Teatrifestivalil Draama avatakse 1. septembril Tartus uus teater nimega Teatro Poetico. See teater sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu Ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.

Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poetico kavas on 1.- 7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust.

Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.

Teatro Poetico avamine toimub 1. septembril kell 17 Tartu Ülikool kirikus (Jakobi 1). Täpne kava kodulehel www.draama.ee

Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos... Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu — Oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos… Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu

Rauno Põld, reporter

Eestimaa on väikene, aga tema inimesed jõuavad palju. Tiit Alte on õppinud kultuurijuhiks ning lavastajaks, pärast Nõukogude sõjaväge töötanud mitmes kultuurimajas. Hetkel 52-aastane Tiit töötab lavastajana, tõlkijana ning lööb ka ise vahel näitlejana lavastustest kaasa. Eelmisest aastast alates on ta juhtinud ka näitlemistööd Ka Rak Ter teatris. Tiit Altet võiks iseloomustada Rousseau poolt öeldud lausega: “Elu pole puhkus, vaid tegutsemine”.

Miks läksite Viljandisse kultuurijuhtimist õppima?

Sellepärast, et sellel aastal, kui kooli sisse astusin, lavakunsti kateetrisse vastuvõttu ei olnud. Ja see oli kõige lähem eriala soovitud tegevusele, seal huvitas mind eelkõige lisaeriala, näitejuhtimine.

Ja te lisa erialaks võtsite näitejuhtimise, kuidas teil üldse see mõte tekkis?

Ma ei tea, kust ta võis tulla. Ilmselt, kuna mu vanaema oli kunagi Rakvere teatri garderoobis riidehoidja ja tänu sellele sain ma peaaegu kõiki etendusi näha ja üsna palju teatris käia. Ju siis mulle siit miskit meeldima hakkas.

Kuidas oli näitlemisega kooli ajal?

Vot kooliteatris ma ei käinud. Küll aga jah, kui oli klassiga esinemine, siis küll.

Miks huvitute vene kultuurist?

See on väga rikas ja muidugi väga huvitav kultuur. Seda on küll nüüd üle 70 aasta hoolega hävitatud, aga lõplikult sellest lahti pole veel saadud. Seal on praegusenigi väga huvitavaid perioode. Kõige huvitavam periood on minu arvates 19. sajand, aga ei saa öelda, et praegune sajand vähem tähtis oleks, värvitum või igavam. Seal on praegugi väga häid autoreid, teatreid ja näitlejaid. Kuigi suuri tähti, nagu olid vanasti, on muidugi vähem, aga sellele vaatamata huvitavaid näitlemisisiksusi on endiselt. Teine asi on vaimne otsing, mis on juurte alguse saanud just 19. Sajandi kirjandusest eelkõige ja millel on tänapäevani jätke. Üldiselt meeldib mulle vene kirjandusest just näitekirjandus, kuigi ka proosa meeldib kohutavalt, selles valdkonnas on häid autoreid.

Loe edasi: Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

Ruusa tüükua moro pääl saa kaia näütemängu

10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.

Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.

12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.

Uma Leht

Piusal etendub “Piusa müsteerium”

Mis juhtub, kui ühel heal päeval nahkhiired Piusal avastavad, et nad on inimeste täpsed koopiad? Ammendava vastuse küsimusele annab Papa Kreutzwaldi Õueteatri 2014. aasta suvelavastus ”Piusa müsteerium”, mis etendub Piusa Koobaste Külastuskekuse saalis.

Mis seal Piusa Koobaste Külastuskeskuse saalis tegelikult toimub? „Piusa müsteeriumi“ kuus moondunud käsitiivalist peavad lühikese ajaga kohanema oma uue välimuse, mõtlemise ja elutunnetusega. Elutahe sunnib otsima võimalusi, kuidas oma seltskonda valutult inimeste hulka sokutada. Tegelaste väheseid teadmisi ühiskonna toimimisest kompenseerib nende hea vaist ja kohanemisvõime.

Kohaspetsiifilise näitemängu loovad: autor-lavastaja Silvi Jansons, kunstnik Kaili Viidas (Endla teater), muusika Peeter Pai, liikumine Janeli Sikaste. Osatäitjad: Katrin Pavlov, Anneli Jänesmägi, Kristel Onno, Peeter Pai, Marko Dolgošev, Märt Mustmaa.
Mitte midagi kuskil ei saaks teoks, kui poleks toetajaid. Papa Kreutzwaldi Õueteater tänab Eesti Kultuurkapitali, Piusa Koobaste Külastuskeskust, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Orava Maanaiste Seltsi, Meremäe Kultuuriühingut, Kaitseliidu Põlva Malevat, Aino ja Mart Suurmanni.

Etendused toimuvad 26./27.juuli kell 18; 1./2. august kell 18; 3. august kell 13 ja 18. Täpsem info http://www.piusa.ee

Allikas: Piusa Koobaste Külastuskeskust

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Navi küla perepäeval tehakse teatrit

8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.

Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!

Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.

Allikas: Navi külaselts