teater

Auhindadega pärjatud muusikal etendub Viimsis veel vaid korra

25. ja 29. novembril toimuvad Viimsi Harrastusteatri esituses Viimsi huvikeskuses Eestimaise muusikali “Aken vastu päikest” viimased etendused. Lavastus võitis oktoobris Harjumaa Harrastusteatrite festivalil grand prix’-i ja parima näitleja tiitli. Muusikal on pühendatud kõigile kultuuritöötajatele Eestimaal!

Seekordne maakondlik tunnustus teeb 15-ndat tegevusaastat tähistavale täiskasvanute muuskalitrupile suurt rõõmu. “Festivalil osalemine oli meil ammu plaanis, aga väga suuri ootusi küll ei olnud,” sõnas lavastuse peategelase, Tuule Ranna osatäitja Kristel Pedak. Festivalil osales kaheksa truppi, kelle hulgast valis žürii parimaks Viimsi Harrastusteatri muusikaliga “Aken vastu päikest” ning andis peaosatäitjale parima näitleja preemia.

Muusikali mängiti septembrikuus kuuel korral Viimsi Huvikeskuses, oktoobris toimusid külalisetendused Türil, Haapsalus ja Märjamaal.

Viimased etendused toimuvad teisipäeval, 25. novembril 19 ja laupäeval, 29. novembril Viimsi Huvikeskuses.

Muusikal “Aken vastu päikest” põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil ja selle on lavastanud Krista Arbet. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu muusikalides ikka, ei puudu ka sellest loost armastus. Saatuse tahtel jääb aga kultuuridirektori ja külapoisi armuõnn üürikeseks.

Kalle Erm

Rakvere Teater tähistab rahvusvahelist armukeste päeva esietendusega

Hetk etenduselt "Maalermeister". Foto: Rakvere Teater — Hetk etenduselt “Maalermeister”. Foto: Rakvere Teater

Rahvusvahelisel armukeste päeval, 21. novembril jõuab Rakvere Teatri suures saalis lavale parimas inglise stiilis komöödia “Maalermeister”. Liisa Aibeli, Ülle Lichtfeldti ja Tarvo Sõmeri kehastatavad Marcia, Walter ja Jane annavad nõu, kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja tulla. Või mitte petta ja hoida suhted korras?

Kus tegijaid, seal nägijaid. Nii on ka selles loos – ühes kohvikus nähakse üht naist ja üht meest toredasti aega veetmas. Ainult et see naine pole selle mehe naine ja nägijate seas on lahkeid inimesi, kes mehe abikaasale nähtust teada annavad. Ja siis läheb andmiseks – petetud naine tahab oma mehe armukese abikaasale petmisest rääkida, armuke ei taha, et tema abikaasa petmisest teada saaks. Õnneks on käepärast harrastusnäitlejast maalermeister, kes teab, et kõike saab varjata, kui vaid õiget tooni kasutada. Ja tema paletil on mangokollase ja trafalgari sinise kõrval ka Shakespeare’i tegelased ja majaperemehe peentriibuline ülikond.

Remontilise komöödia lavastajaks on Gerda Kordemets ja loo autoriks Donald Churchill. Säravad seitsmekümnendad on lavale kujundanud kunstnik Eugen Tamberg. Liikumisjuht on Laine Mägi.

NB! Rakvere Teater ei propageeri mingil moel petmist ega armukeste pidamist. Antud situatsiooni tekkimisel järgida deviisi „suhted korda!“.

Allikas: Rakvere Teater

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine

Vanemuise Sümfooniaorkester ja kontserdimaja avavad hooaja

Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontserdid toimuvad 19. septembril Vanemuise kontserdimajas ja 20. septembril Jõhvi kontserdimajas. Dirigeerib Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.

Neljandat hooaega Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendina alustav Paul Mägi jätkab enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. Selle aasta kavas on César Francki “Sümfoonia d-moll” Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses ja Charles Gounod’ “Messe solennelle de Sainte Cécile”, kus orkestrile lisaks on laval solistid: tenor Aldo Caputo Itaaliast, Jānis Apeinis Läti Rahvusooperist, sopran Aile Asszonyi Rahvusooperist Estonia ja ka Vanemuise ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi “Reekviem”, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki “Stabat mater” ning mullu toimus hooaja avakontsert Riia Toomkirikus, kus oli kavas Felix Mendelssohni oratoorium “Elias”.

19. septembril kell 17. 30 esitleb Paul Mägi Vanemuise suure maja fuajees vastvalminud helikandjat Tubina ooperi “Reigi õpetaja” salvestusega. Salvestuse muusikajuht ja dirigent on Paul Mägi, peaosades laulavad Jassi Zahharov (RO Estonia), Karmen Puis ja Mati Turi.

Kontserdid toimuvad Vanemuise ja Eesti Kontserdi koostööprojektina. Kontsertide algus on kell 19.00.

Rakvere Teatri “köök/keittiö” osales Poris Soome sõltumatute teatrite festivalil

Pühapäeval, 7. septembril lõppes Soomes, Poris 15. Soome sõltumatute teatrite festival Lainsuojattomat, millest võttis osa ka Rakvere Teatri koostöölavastus “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets). Lisaks “köögile” olid festivalile kutsutud ka teised Kolme Teatri Ühisprojekti tööd – “Kullervo” ja “Petroskoi”. Sellises mastaabis kolmikprojekti võõrustas Pori festival oma 15-aastase ajaloo jooksul esmakordselt.

Lainsuojattomat (soome keeles “Lindpriid”) on festival, mis näitab igal sügisel soome riikliku rahastussüsteemi mitte mahtuvate teatrite parimaid lavastusi ning lisaks valikut välismaistest teatriproduktsioonidest. Eesti kõrval olid seekordsele festivalile kutsutud ka lavastused Suurbritanniast.

Kolme Teatri Ühisprojekt on Eesti-Soome koostöö-projekt, millest võtavad osa põhjanaabrite sõltumatud teatrid Teatteri Telakka Tamperest ja Teatteri Vanha Juko Lahtist, Eestit esindab Rakvere Teater. Projekti lavastusi on alates 2013. aasta sügisest mängitud Rakveres, Tamperes ja Lahtis, lisaks festivalidel Baltoscandal, Tampereen Teatterikesä ja DRAAMA. 2013. aasta sügisel pälvis projekt Soome riikliku teatripreemia. Alates septembri lõpust on Eesti teatrivaatajal sama ettevõtmise raames võimalik näha Lahti teatri Vanha Juko lavastust “Kullervo”. Tegemist on põhjanaabrite ühe lootustandvama noore lavastaja ja KOM-teatri juhi Lauri Maijala tõlgendusega Aleksis Kivi klaasikalisest teosest.

Etendusted leiavad aset 30. septembrist 4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. Rakvere Teatri poolt teeb “Kullervos” kaasa näitleja Erni Kask.

Viimsi teater pühendab muusikali Eestimaa kultuuritöötajatele

Septembris etendub Viimsi huvikeskuse saalis kuuel korral muusikal “Aken vastu päikest”, milles põimub nõukaaegne, pisut koomiline nostalgia inimsaatuse keerdkäikudega.

Lavastus põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil, mille on dramatiseerinud Auri Jürna. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm. Muusikali toob lavale Viimsi Harrastusteater.

ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu ühestki muusikalist, ei puudu ka sellest loost armastus. Kultuuridirektori ja küla “esimese poisi” armuõnn jääb aga üürikeseks, kuna vahele astub saatus. “Loojatest – muusikutest, kunstnikest ja teistest artistidest on lugusid kirjutatud ja

lavale toodud palju,” sõnas projekti- ja muusikajuht Kalle Erm, kes on ka lavastuse helilooja. “Neist, kes jäävad kulisside taha, kelle hästi tehtud töö jääb märkamatuks, räägitakse palju vähem. Seetõttu otsustasimegi pühendada lavaloo kõikidele Eestimaa kultuuritöötajatele.”

Muusikali lavastaja Krista Arbeti sõnul pakub lavastus äratundmisrõõmu kõigile, kes mäletavad 80ndaid. “Oleme püüdnud lavale tuua nõukogudeaegse absurdi ja grotesksuse ning näitame, et inimene on inimene sõltumata ajast või riigikorrast,” sõnas Arbet. Muusikali “Aken vastu päikest” mängitakse Viimsi Huvikeskuse saalis 6., 10., 14., 16., 21. ja 23. septembril. Piletid on müügil Piletilevis.

Viimsi Harrastusteater tegutseb 1999. aastast ja toob igal aastal välja vähemalt ühe muusikali. Aastate jooksul on muusikalides kaasa teinud lauljad Lenna Kuurmaa, Kaire Vilgats, Mikk Tammepõld ning näitlejad Lauri Lagle, Haide Männamäe ja Raivo Mets.

Tartus avatakse uus teater nimega Teatro Poetico

Teatrifestivalil Draama avatakse 1. septembril Tartus uus teater nimega Teatro Poetico. See teater sünnib, elab ja sureb vaid ühe nädala jooksul, teatri koduks saab Tartu Ülikooli vana kirik Jakobi tänaval.

Draama kuraator Tõnu Õnnepalu tegi kuuele lavastajale või kooslusele ettepaneku tuua festivali ajaks välja luulel põhinev või luulest inspireeritud lavastus. Autorite ja materjalide osas olid tegijate käed vabad – niisiis võib loota, et kõigisse lavastustesse on kätketud midagi erilist, isiklikku, hingestatut. Noist erinevate tegijate loodud, erinevatest impulssidest ajendatud, erinevates kooslustes ja paikades harjutatud lavastustest moodustubki Teatro Poetico repertuaar.

Teatro Poetico kavas on 1.- 7. septembrini üksnes esietendused – kõiki kuut uuslavastust mängitakse festivali ajal vaid ühe korra. Kas mõni neist veel kunagi veel kuskil publiku ette tuleb, ei ole praegu teada. Üürikese elueaga luuleteater rõhutab teatrikunsti eripära, ta kordumatust.

Teatro Poetico repertuaaris tulevad lavastustega välja järgmised kooslused: Maike Lond, Taavi Eelmaa ja Peeter Raudsepp; Aleksander Eelmaa, Pääru Oja ja Tõnu Õnnepalu; Mait Joorits ja Kaia Karjatse; Lembit Peterson ja Theatrum; Mirko Rajas ja teatrirühmitus Frank; Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna teatrikunsti õppekava II kursus.

Teatro Poetico avamine toimub 1. septembril kell 17 Tartu Ülikool kirikus (Jakobi 1). Täpne kava kodulehel www.draama.ee

Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos... Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu — Oo põrm, mis kord maailma hoidis vaos, on saanud tuuletõkestajaks seinapraos… Tiit Alte ja Üllar Saaremäe. Foto: erakogu

Rauno Põld, reporter

Eestimaa on väikene, aga tema inimesed jõuavad palju. Tiit Alte on õppinud kultuurijuhiks ning lavastajaks, pärast Nõukogude sõjaväge töötanud mitmes kultuurimajas. Hetkel 52-aastane Tiit töötab lavastajana, tõlkijana ning lööb ka ise vahel näitlejana lavastustest kaasa. Eelmisest aastast alates on ta juhtinud ka näitlemistööd Ka Rak Ter teatris. Tiit Altet võiks iseloomustada Rousseau poolt öeldud lausega: “Elu pole puhkus, vaid tegutsemine”.

Miks läksite Viljandisse kultuurijuhtimist õppima?

Sellepärast, et sellel aastal, kui kooli sisse astusin, lavakunsti kateetrisse vastuvõttu ei olnud. Ja see oli kõige lähem eriala soovitud tegevusele, seal huvitas mind eelkõige lisaeriala, näitejuhtimine.

Ja te lisa erialaks võtsite näitejuhtimise, kuidas teil üldse see mõte tekkis?

Ma ei tea, kust ta võis tulla. Ilmselt, kuna mu vanaema oli kunagi Rakvere teatri garderoobis riidehoidja ja tänu sellele sain ma peaaegu kõiki etendusi näha ja üsna palju teatris käia. Ju siis mulle siit miskit meeldima hakkas.

Kuidas oli näitlemisega kooli ajal?

Vot kooliteatris ma ei käinud. Küll aga jah, kui oli klassiga esinemine, siis küll.

Miks huvitute vene kultuurist?

See on väga rikas ja muidugi väga huvitav kultuur. Seda on küll nüüd üle 70 aasta hoolega hävitatud, aga lõplikult sellest lahti pole veel saadud. Seal on praegusenigi väga huvitavaid perioode. Kõige huvitavam periood on minu arvates 19. sajand, aga ei saa öelda, et praegune sajand vähem tähtis oleks, värvitum või igavam. Seal on praegugi väga häid autoreid, teatreid ja näitlejaid. Kuigi suuri tähti, nagu olid vanasti, on muidugi vähem, aga sellele vaatamata huvitavaid näitlemisisiksusi on endiselt. Teine asi on vaimne otsing, mis on juurte alguse saanud just 19. Sajandi kirjandusest eelkõige ja millel on tänapäevani jätke. Üldiselt meeldib mulle vene kirjandusest just näitekirjandus, kuigi ka proosa meeldib kohutavalt, selles valdkonnas on häid autoreid.

Loe edasi: Tiit Alte: Inimene on kõige suurem väärtus, hoidke teda

Ruusa tüükua moro pääl saa kaia näütemängu

10.–15.07. saa Räpinä kihlkunnan Ruusa tüükua moro pääl kaia Rahmani Jani näütemängu “Kaalukoda”. Võro- ja eestikiilne tükk kõnõlõs elost ja armastusõst sovhoosiaol.

Autori jutu perrä kõnõlõs tükk tuust, et ilm om üts perädü taivadsõ laega kaalukoda, millega kõgõ inemise ello kaalutas.
Peräotsa kaaldminõ näütäs, et nuurusaig om iks tuu elo kõgõ ilosamb aig. Tükü sündümist tougas’ takast Ruusa sovhoosi aastapäiv: 70 aasta iist oll’ seo üts edimäidsi, miä Eestin luudi.

12.07. kell 13 omma kõik inneskidse sovhoositüütäjä oodõdu kokkotulõkilõ. Päält tuud saava nä etendüst kah nätä. Suvõetendüsen mängvä uma kandi näütlejä, külälises om laulumiis Noorõ Taisto. Lavastaja om Hansingu Meelis, kunstnik Vanhaneni Riina. Etendüse kõrraldasõ Ruusa näütemängu seltsing ja Räpinä valla kultuurikeskus. Teedüst saa www.rapina.ee päält.

Uma Leht

Piusal etendub “Piusa müsteerium”

Mis juhtub, kui ühel heal päeval nahkhiired Piusal avastavad, et nad on inimeste täpsed koopiad? Ammendava vastuse küsimusele annab Papa Kreutzwaldi Õueteatri 2014. aasta suvelavastus ”Piusa müsteerium”, mis etendub Piusa Koobaste Külastuskekuse saalis.

Mis seal Piusa Koobaste Külastuskeskuse saalis tegelikult toimub? „Piusa müsteeriumi“ kuus moondunud käsitiivalist peavad lühikese ajaga kohanema oma uue välimuse, mõtlemise ja elutunnetusega. Elutahe sunnib otsima võimalusi, kuidas oma seltskonda valutult inimeste hulka sokutada. Tegelaste väheseid teadmisi ühiskonna toimimisest kompenseerib nende hea vaist ja kohanemisvõime.

Kohaspetsiifilise näitemängu loovad: autor-lavastaja Silvi Jansons, kunstnik Kaili Viidas (Endla teater), muusika Peeter Pai, liikumine Janeli Sikaste. Osatäitjad: Katrin Pavlov, Anneli Jänesmägi, Kristel Onno, Peeter Pai, Marko Dolgošev, Märt Mustmaa.
Mitte midagi kuskil ei saaks teoks, kui poleks toetajaid. Papa Kreutzwaldi Õueteater tänab Eesti Kultuurkapitali, Piusa Koobaste Külastuskeskust, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi, Orava Maanaiste Seltsi, Meremäe Kultuuriühingut, Kaitseliidu Põlva Malevat, Aino ja Mart Suurmanni.

Etendused toimuvad 26./27.juuli kell 18; 1./2. august kell 18; 3. august kell 13 ja 18. Täpsem info http://www.piusa.ee

Allikas: Piusa Koobaste Külastuskeskust

Viljandis algavad hansapäevad

6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna

Navi küla perepäeval tehakse teatrit

8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.

Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!

Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.

Allikas: Navi külaselts

Algas registreerimine Kollase Kassi suvekooli

Kollase Kassi suvekool, mis toimub teater Vanemuise suures majas, on mõeldud keskmise ja vanema vanuseastme noortele, kellele tutvustatakse kümnekonna päeva jooksul teatritöid ja -tegemisi. Juhendajate abiga tehakse läbi lavastusprotsess ning traditsiooniliselt lõpeb suvekool avaliku etendusega publiku ees.

Sel aastal toimub suvekool 6.-15. juunil. Aga juba mais toimub prooviesinemine, kus valitakse välja 2014. aasta trupp. Järjekorras viies suvekool võtab tänavugi ette muusikalise lavastuse ning lavastaja on Vanemuise tantsija ja koregraaf-lavastaja Janek Savolainen.

Suvekoolist oodatakse osa võtma lapsi alates 12. eluaastast, kes tunnevad ennast kindlalt nii lauldes, tantsides kui ka näideldes ja seda kõike ka ühekorraga, nagu muusikaližanr ette näeb. Kandideerima on oodatud ka varem suvekoolis õppinud.

Esimene suvekool toimus 2010. aastal, kui lõpulavastuseks oli “Saaremaa onupojad”. 2011. aastal etendati muusikali “Kevade” ja 2012. aastal toodi vaatajate ette muusikaline lavastus “Vellkamm tu Estõunia”. Mulluse suvekooli lavastajad-juhendajad olid Merle Jääger, Imre Toomeoks ja Mati Tikk, kes tõid fookusesse lavavõitluse ning suvekooli lõpuks valmis erinevaid võitluskunste sisaldav lavastus “Ja lõpp on vaikus”.

2014. aasta suvekooli saab registreerida kuni 5. maini aadressil: teatritund@vanemuine.ee.

Lähem infot Kollase Kassi suvekooli ja registreerumise kohta siit: http://www.vanemuine.ee/kollase-kassi-suvekool

Aravete Teatripäev 2014 oli edukas

Põltsamaa Kuukatsujad etenduses "Umbsõlm". Foto: Merike Annuk — Põltsamaa Kuukatsujad etenduses “Umbsõlm”. Foto: Merike Annuk

VII Aravete Teatripäev on õnnelikult lõppenud, näitlejad on rahul ja publik samuti – seega võib lugeda ettevõtmist edukaks. Korraldaja MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts tänab toetajaid – Ambla Vallavalitsus, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Endla teater, Teater Ugala, Rakvere Teater ja Kuma.

Teatripäeva žürii eesotsas lavastaja Madis Kalmetiga andis välja järgmised auhinnad:

Parim Lavastus – „Sibulad ja šokolaad“ Paide Huviteater
Parim meesnäitleja – Janek Reedi, töömees Punni rolli eest, lavastuses „Sibulad ja šokolaad“
Parim naisnäitleja – Vilve Piht, ämma rolli eest, lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad
Suurim Üllatus – Arlet Palmiste, autor-lavastaja ja nätleja, monotükk „Sind oodates“

Parim meeskõrvalosa – Aivar Milvaste, rebase rolli eest, lavastuses „Serenaad“, Tapa Näitering
Parim naiskõrvalosa – Aire Pitk, hea ümberkehastumise oskuse eest, lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater

Eripreemiad „Tähekesed“:
Rainer Kiis – tulnuka rolli eest lavastuses „Sibulad ja šokolaad“, Paide Huviteater
Leo Valdvee – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merike Kernu – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merilin Lõhmus – Pärja sõbranna rolli eest lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad

Lohutusauhinna „Mitmeotstarbeline taskurätik higi ja pisarate pühkimiseks“ pälvisid Merje Vaarmets, Evely Piksar ja Merle Ruzitš Tapa Näiteringist, lohutusauhind anti kanade rolli eest lavastuses “Serenaad“.

Allikas: Arlet Palmiste

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi

Algavaks kevadiseks koolivaheajaks on Vanemuine just nooremale teatrisõbrale mõeldes valinud mängukavasse ühtekokku 12 etendust. Mitmed koolivaheaja nädalal toimuvad etendused on erilised ja Vanemuise suures majas saab tutvuda laste joonistusvõistluse „Nägin teatrit“ imevahvate töödega.

Teatri Kodus saab eeloleval nädalal vaadata lastelavastusi – „Väikese onu saaga“, „Kessu ja Tripp“, „Kuldvõtmekese lugu“, „Pettson ja Findus“ ning „Armunud kastis“. Vanemuise väikeses majas etendub „Totu kuul“ ning suures majas mängime menukaid kogupere muusikale „Detektiiv Lotte“, „Helisev muusika“ ja „Mary Poppins“.

20. märtsil, algusega kell 18 tähistab „Detektiiv Lotte“ oma 100. juubelietendust mitmete üllatuste, kingitustega ja erikülalistega. Juba tund varem (ehk kell 17) on kõik lapsed oodatud teatrisse Vanemuise Kollaste Kasside seltsi, kellega koos saab meisterdada Lottele õnnitluskaardi. Loe edasi: Vanemuise teater pakub koolivaheajal eriprogrammi

Vanemuise teatris ja Nokia Kontserdimajas saab näha muusikali “Ooperifantoom”

Tuleval hooajal antakse ühtekokku 24 “Ooperifantoomi” etendust, neist 8 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Vaata lähemalt!

Etenduste ja piletite arv on piiratud, kokku on Vanemuisel õigus anda vaid 40 etendust. “Ooperifantoom” etendub eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete subtiitritega. Vanemuine on kolmas teater maailmas, kellel lubatakse luua maailma kõige kaitstuma helilooja kõige ihaldatumast muusikalist uus lavastus.
Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux romaanil “Le Fantome de’l’Opéra”.

Lavastab Georg Malvius. Charles Hart´i ja Richard Stilgoe laulutekstid on eesti keelde tõlkinud Leelo Tungal. Muusikaline juht ja dirigent on Tarmo Leinatamm, dekoratsioonide autor Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Ellen Cairns, valguskunstnik Palle Palmé ja videokunstnik Taavi Varm.Fantoomi rollis on Stephen Hansen (Norra) ning Christine osas Maria Listra või Hanna-Liina Võsa. Teistes kandvamates rollides on Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Aivar Kaseste, Reigo Tamm ja Lauri Liiv. Osalevad ka Vanemuise sümfooniaorkester, rockbänd, Vanemuise ooperikoor ja balletitrupp.

Andrew Lloyd Webberi muusikal “Ooperifantoom” esietendub 4. oktoobril 2014 Vanemuise suures majas ja 30. oktoobril Nokia Kontserdimajas. Piletid on müügil Vanemuise kassades, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (külalisetendused Nokia kontserdimajas) müügikohtades üle Eesti ning interneti müügikeskkonnas.

Kasepää rahvamajas esitendub näitemäng “Sõber”

Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis "Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks". — Osatäitjad möödunud aasta jaanipäevaks valminud Kasepää harrastusteatri näidendis “Kallis, ma olen alati olemas Sinu jaoks”.

Laupäeva õhtul esietendub Kasepää rahvamajas kohaliku harrastusteatri esituses näitemäng “Sõber “, mille on kirjutanud ja lavastanud istegevusliku teatri edendaja Erlend Kollom.

Lugu räägib kolme põlvkonna elust, armastusest, pettumuses, leppimisest.

Erlend Kollomi põhimõte on, et näitemängu tehakse sellepärast, et seda teha tahetaksee ja tegemisel peab olema rõõm. Näidendi teiseks lavastajaks on kultuuritöötaja Anni Luud.

Kasepää harrastusteatri lavastaja Erlend Kollom.

Etenduses teeb kaasa kaksteist näitlejat.

Pärast esitendust Kasepääl mängitakse näidendit “Sõber” Mustvee kultuurikeskuses. Üles astutakse ka mais toimuval Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festivalil ning augustis toimuval külateatrite festivalil.

Jaan Lukas

Renee Rummi fotod

Vanemuine „lennutab“ publiku tasuta Ahhaa 4D kinno

Pühapäeva, 9, veebruari Vanemuise lastelavastuse „Totu kuul“ piletiga saab tasuta külastada Lõunakeskuskuse 4D elamuskino. Pakkumine kehtib kõikidele selle hooaja seitsmele etendusele, mis toimuvad 9. ja 16. veebruaril, 8., 11. ja 22. märtsil ning 9. ja 29. aprillil Vanemuise väikeses majas. Samas on võimalik Ahhaa 4D elamuskino piletiga lunastada pilet „Totu kuul“ etendusele 20% odavamalt.

„Totu kuul“ on kaasahaarav, lustakas ja seikluslik ulmemuinasjutt. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Mis saab siis, kui lennumeeskonnast väljajäetud vähem taibukad Totu ja Pontsu otsustavad öösel salaja raketti hiilida? Kas nad saavad kosmosereisi ikkagi kaasa teha? Kas marakannid avastavad enda ja Kuu kohta midagi uut ja põnevat? Milline on Kuu? Kas kuukad on olemas? Algab ulmeline rännak, mida saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused.
Marakann Totu ja tema kentsakate sõprade humoorikad seiklused Kuul pakuvad piisavalt nalja ja rõõmu vaatajatele alates koolieast. Vaata lähemalt: http://www.vanemuine.ee/totu-kuul .

AHHAA 4D elamuskino annab võimaluse ehedalt läbi elada tõeliselt põnevaid seiklusi! Kogetav tunne on sarnane ameerika mägedel sõitmisega, kuid 4D-efekt on veelgi võimsam! Istumise all olev tool kiirendab ja kallutab, näkku puhuvad tuuleiilid ning laest sajab lund! 4D elamuskino viib vaataja sõna otseses mõttes filmi sisse. Vaata lähemalt: http://www.ahhaa.ee/piletid-ja-info-2 .

Allikas: Vanemuine

Vanemuise väikeses majas on üleval kaks uut näitust

Tartus Vanemuise väikeses maja jalutussaalis on välja pandud Helle Lõhmuse söejoonistused, ovaalsaalis ja kohvikus on eksponeeritud aga Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud.

Helle Lõhmus on sündinud 1962. aastal Tartus, õppinud filoloogiat Tartu Ülikoolis, kus praegu jätkab maaliõpinguid. Näitustel on Lõhmus osalenud alates 2008. aastast ning tema töid leidub nii Eesti, Soome, Rootsi kui ka Belgia erakogudes.

Kunstniku sõnul on sellel näitusel tema söejoonistused, mis on põhiliselt inspireeritud talvest, mis toob eriliselt esile looduse vormi ja faktuuri, luues muinasjutulisi vaatepilte.

Kunstnik Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud on sündinud heliplaadi „Lihtsalt lood“ lugude kujunduseks. Sel plaadil kõlab eesti poeetide luule, mille on helindanud ja esitanud Indrek ja Paul Kristjan Kalda ühiselt. Mikkeli näitus „Lihtsalt lood“ koosnebki 16st loost ehk 16st maalitud taldrikust.

Mõlemad näitused jäävad Vanemuise väikeses majas eksponeerimisele 6. märtsini 2014.

Allikas: Vanemuise teater

Vanemuine pakub vaegkuuljatele paremaid võimalusi teatrielamuseks

Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.

Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.

Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.

Krista Leipsig

Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas. Foto: Pille Tutt — Sadala kooli õpilased näitemängu esitamas.
Foto: Pille Tutt

Möödunud laupäeval arutasid näitlejad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa kultusseriaalis “Õnne 13” Uuevariku talu perenaise Annemai Kattai ja “tegevdirektori ” Ülo Ümerana lõunamaale puhkuse sõidu perspektiivikuse ülle. Pühapäeval olid artisid aga külas Torma valla eakate peol Sadala Külade Seltsi rahvamajas. Koosviibimist siustasid ka erinevas vanuses kohalikud etlejad. Traditsioonilise sündmuse korraldasid heategevuse edendaja Eckard Klug ja tema kaasa Luule Väin koos pereliikmetega.

Eakate pidu algas Sadala kooli esimese ja teise klassi õpilaste esitatud näitemänguga “Kuidas Päkapikud endale praeguse välimuse said ” Enne laste lavale tulemist ütles lavastaja ja dramaturg Valdi Reinas: “Sadalas on edukalt Käima lükatud Külade Teater. Peame aga mõtlema järjepidevusele ja nii loodigi koolis näitering “. Reinasel oli näitemängu lavastamisel abiks Sadala kooli õpetaja Angela Saksing. “Mulle meeldis väga laste esinemine, ” avaldas arvamust nooruslik daam Endla Padrik Rääbise külast.” Vahva , et Sadala rahvamajas kogu valla eakate pidu peetakse ja siin paljud teisedki kultuuri-ja seltskondlikud sündmused toimuvad. Meil Rääbise kandis pole praegu kahjuks kohta, kus kohalikud elanikud saaksid koos käia, ” lasusus ta. Loe edasi: Torma valla eakad pidustesid seriaali “Õnne 13” tegelastega

Värskas toimub Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus

Esmaspäeval, 16. detsembril kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Vanemuise suvelavastuse “Peko” DVD esitlus. “Peko” salvestis on müügil nii Vanemuise teatrimajades kui ka kauplustes.

“Peko” esietendus toimus juulis 2011. aastal. Värska laululaval käis kolmel järjestikusel suvel (kokku mängiti etendust 24 korda) Pekot vaatamas ühtekokku 19 tuhat inimest. Lavastus valmis koostöös Värska vallaga.

ETV võttis lavastuse üles viimasel etendusel tänavu 14. juulil. Salvestuse režissöör on Elo Selirand. Setokeelse lavastuse paremaks mõistmiseks on DVD varustatud eestikeelsete subtiitritega.

“Peko” on seto ajaloo ja seto pärimuse teemaline muistne muinasrokk, mis jutustab läbi ühe seto mehe loo pisikesest rahvakillust ja tema ellujäämispüüdlustest.

“Peko” teksti autor on Kauksi Ülle ning kaasautorid Ain Mäeots, Siret Paju ja Olavi Ruitlane. Lavastas Ain Mäeots ning nimiosa mängis Andres Mähar. Lavastuses osalesid ka ansambel Zetod, Pärimusteater “Taarka” noortestuudio ja laulukoorid. Kokku tegi lavastuses kaasa ligi 70 inimest.

“Peko” DVD esitlusüritusele järgneb pidulik Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia üleandmine. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelised omakultuuri preemiad aasta jooksul seto kultuuri arengusse panustanud inimestele või kollektiividele. Pidulikul sündmusel laulavad Anne Vabarna laule Värska leelokoorid. Samuti esineb ansambel setu pärimusikat esitav ansambel “Klapp”. Õhtu jätkub meeleoluka tantsuklubiga.
Krista Leipsig

Võrumaa harrastusteatrite juhendajad ja näitlejad!

Esmaspäeval 16.detsembril kell 18.00 toimub Lasva rahvamajas Ain
Mäeotsaga ühekordne koolitus maakonna harrastusnäitlejatele ja –
lavastajatele.
Koolitus on tasuta.

Sirje Kuuseorg
5272225
Lasva rahvamaja juhataja juhataja
Maie Pau ,Rahvakultuuri Keskus ,Rahvakultuurispetsialist,mob. 5346 5634

maie.pau@rahvakultuur.ee <mailto:maie.pau@rahvakultuur.ee>

Rakvere Teater tänab sallimeistreid

7. detsembril jõuab Rakvere Teatri lavale seikluslik koguperelavastus “Hobune, kes kaotas prillid ära”.

Selle peategelaseks on üks eriline Hobune, kes ei ela tallis, vaid on üpris iseseisev ja otsib laias maailmas õnne. Sügisel palus hobune, et talle meisterdataks talveks salle ning nüüd teeb teater suure kniksu ja kraapsu kõigile suurtele ja väikestele meisterdajatele.

Salle jõudis Rakverre tohutul hulgal! Sallid on kõikvõimalikus tehnikas (viltimine, joonistamine, kudumine, heegeldamine, taaskasutus vanadest teksadest ja t-särkidest, õlgedest jne) ning neid saadeti kõikjalt üle Eesti. Meisterdatud oli nii üksi kui peredega, nii klassi- kui lasteaiarühmadega; kõige pikemad sallid üle kümne meetri ja kõige tillumad väikse atsi pikkused. Teater saadab üsna varsti kõikidele sallimeistritele teele tänukaardid ja loosib välja priipääsmed suvisele lastelavastusele, milleks on Sakari Pälsi “Mina olin veel väikene…”.

Väike osa neist sallidest leiab tee lavale, kuid kõik saabunud sallid jõuavad samuti tuhandete teatrisõpradeni, sest kogu see värvikirev sallimaailm riputatakse järgmisel nädalal Rakvere Teatrisse kerkivale jõulumaale silmailuks üles.