kogukond

Peost suhu?

Taisto Uuslail,
Eestimaa elanik, eraettevõtja ja kolmanda sektori vabatahtlik

Tänasel ajastul, kus üha enam kerkivad pinnale inimkonna eluväärtusi puudutavad teemad, vajame justkui üle- ja läbivaatust – mis on meie põhiväärtused ja püsiväärtused. Loo autorina olen ise täna liikunud pealinnast Lõuna-Eestisse Haanja valda ja kogenud piltlikult Eestit diagonaalis läbivat vastandust linna ja maa, edumeelsuse ja tagurluse vahel. Olukorras kus rahvusluse otsingud on jooksvalt teemaks, on hea enesele ja teineteisele otsa vaadata – kes me tegelikult oleme. Esitan siinkohal omapoolse nägemuse ja kogemuse antud küsimuses.

Ääremaa paikade probleem täna pole mu meelest mitte ainult sotsiaalne vaid ka regionaalpoliitiline-majanduslik. Täna toetab riik ehk organisatoorne üksus (nii EU-s kui üle maailma) jooksvalt järjest suuremate struktuuride arengut, seega pole tavapärasel talukesksel maaelul sageli milleski kaasa rääkida.

Tallinna kontekstis on isegi Kopli ja Kalamaja, mis ei ole kesklinnast väga kaugel, mahajäänud piirkonnad. Tõeline elu näib keevat rahavoogude epitsentris – ehk seal kus on pangad ja ostukeskused. Tegelikult aga ei ole nendes paikades “kaubandusvälisel” ajal mingisugust elu – pühade ajal voolab linn alati tühjaks… Kas pole huvitav fakt, et inimesed armastavad veeta oma isiklikku kvaliteetaega just neis nö mahajäänud paikades?

Just seal on veel olemas teistsugune elu – see on kõige paremas mõttes peost-suhu elustiil, kus inimene kasvatab omale ise toidu, riideid ostab siis kui tõesti vaja ja rahaga hangeldab minimaalselt. Sellist elu elati meie maal veel hiljuti, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja elatakse paljudes paikades tänagi. Sellise elustiili juures on suurim väärtus kaasinimese abistav käsi ja nõu. Linnast vaadates on sellisel elustiilil kaks palet – kas äärmine vaesus või friiklus nn “ökoelu näol” – sõltuvalt, kes seda elu elab, kas elupõline “maakas” või evakueerunud “linnavurle”.

Need on tänase elu kaks äärmust. Ühelt poolt tarbimisühiskond, mille kvaliteeti iseloomustab inimesekesksus ja teiselt poolt toimetulekuühiskond, mille kvaliteeti määrab läbisaamine maa ja loodusega. Loe edasi: Peost suhu?

Urvaste ootab kogukonnalaadale

Sel laupäeval, 28. mail on Urvastes urbanipäeva laat, kus laadarahana kehtib ka kogukonna kinkekaart urban. Urbanit ei saa kasutada igal pool, küll aga saab selle eest pannkooki ning loteriipileti.

Urbanipäeva laat algab hommikupalvusega kirikus kell 8, kell 8.15 saab hakata müüma-ostma talukaupa, istikuid, raamatuid. Laadasupi ja pannkookide eest hoolitsevad naiskodukaitsjad ning Urvaste külade selts. Kohal on vana tuttav jäätiseauto Otepäält.

* Kell 9 algab koduveinide degusteerimine ja parima valimine. Kõik koduveini valmistajad on oodatud osalema!

* Kella 10 paiku tuleb rahvatants ning alustavad õpitoad. Seekord õpetavad Uue-Antsla vanaemad kaltsunuku tegemist, Sibulatee-äärne rahvas tuleb näitama kalavõrgu valmistamist, Sänna kultuurimõisa vedajad õpetavad vanadest puusuuskadest vibu tegema ning põlistõugude uurija Annika Michelson räägib maalambast ja õpetab ketrustööd.

* Kell 11 toob tutvustab Erma Kallasse Urvaste valla noori pillimehi ning igaüks saab näidata, mida ta juba oskab. Samuti astub üles Erma loodud külakapell.

* Kella 12 paiku jõuab Urvaste maile lehepillimängija Erki-Andres Nuut koos kitarrimehega. Nemad lõpetavad ametliku laadaprogrammi.

* Õhtul kell 20 saab tulla kirikusse vaatama Henry Laksi kontserti.

Urbanipäeva üritusi korraldab Urvaste külade selts, õpitubade tegevust toetab kultuurkapital. Väga oodatud on ka laadaliste annetused!

Airi Hallik-Konnula

Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

kogupere konverents_2 — Kogupere konverentsil osales 135 suurt ja väikest inimest. Foto: Rosma Haridusselts

Põlva külje all Rosmal toimus laupäeval, 21. mail III kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve kool”, millel osalenud inimesed sõnastasid meeldetuletuse haridusametnikele, omavalitsustele ja lapsevanematele. Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsist võttis osa kokku 135 inimest ja päeva lõpus loeti ette teesid „Terve kool“, mis rõhutavad kooli ja kogukonna koostöö vajadust.

Lavastaja Ain Mäeots, kes päeva juhtis, luges lõpuringis ette teesid, mis toovad esile tihedama koostöö vajaduse vanemate, omavalitsuste ja haridusametnike vahel. „Kool on terve ühiskonna alus ja läte. Terve kool algab avatusest, aktsepteerimisest ja koostööst ning käsitleb õpilasi, õpetajaid ja vanemaid võrdsete osalistena hooliva ja toetava kasvukeskkonna loomisel. Kool tähendab tervet kogukonda, mille keskmes on nii laste kui vanemate füüsiline, vaimne ja hingeline areng,” öeldakse III kogupere konverentsi lõppdokumendis. „Terve kooli ja toetava kasvukeskkonna loomine nii lastele kui täiskasvanutele on meie enda kätes – see algab iga inimese igapäevastest teadlikest valikutest. Ainult nõnda saame muuta meid ümbritsevat reaalsust, et jõuda hoolivama ja tasakaalukama elukeskkonnani.” Loe edasi: Kogupere konverentsil sõnastati teesid „Terve kool“

Lilleorus tuleb sügisel permakultuuri koolitus

Lilleoru ökokogukond Harjumaal korraldab oktoobris permakultuuri sertifikaadikursuse, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Kursuse viib läbi rahvusvaheliselt tuntud permakultuuri ekspert Albert Bates koos abilistega.

Kursuse tutvustuse leiab Lilleoru kodulehelt. Huvilistel palutakse anda varakult märku oma osalemissoovist ja kinnitada seda ettemaksu tasumisega maikuu lõpuks. Tegemist on mahuka kursuse ja mitme välisõpetajaga, on kursuse toimumise tagamiseks vajalik varajane selgus.

Permakultuur (ingl k ‘permaculture‘ tuleneb sõnadest permanent ja agriculture) on jätkusuutliku eluviisi kavandamise ja kujundamise metoodika, mis põhineb looduslike ökosüsteemide eeskujul.

1970ndatel austraallaste Bill Mollisoni ja David Holmgreni poolt välja kujundatud süsteem sai alguse põllumajandusest, ajendiga leida positiivne lahendus eesseisvale keskkonna- ja energiakriisile. Permakultuuri mõiste ja rakendus on mõnekümne aasta jooksul jõudsalt arenenud ning täna tähendab see nii püsivat põllumajandussüsteemi kui püsivat, kestvat kultuuri, mis toimib looduse osana.

Täpsem info: Ave Oit, ave@kogukonnad.ee

Ilmus ajalehe Kalamajakas teine number

Äsja nägi ilmavalgust Kalamaja ajalehe Kalamajakas teine number, mida annab välja Telliskivi Selts. Ajalehes tehakse juttu ajaloost ja majahooldusest, Avatud Hoovidest, jagatakse mõtteid ruumist ja liiklusest meie ümber ning 21.-22. mail toimuvatest Kalamaja päevadest. Kalamaja päevade kava on ka olemas. Kel pole postkasti Kalamajas, saab ajalehega tutvuda internetis: http://telliskiviselts.info/cmtls/1/2/article/652

Allikas: Juho Kalberg, Telliskivi Selts

Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Tallinnas tegutsev Uue Maailma Selts otsib selleks suveks oma seltskonda “Uue Maailma aednikku”, kelle ülesandeks saab hoolitsemine Uue Maailma aia eest kolme suvekuu vältel.

Uue Maailma Selts on mittetulunduslik organisatsioon, mille tegevus põhineb omaalgatuslikul aktiivsusel. Selts edendab oma tegevuse kaudu Uue Maailma piirkonda ning muu hulgas on tema eesmärkideks propageerida keskkonnasäästlikku mõtteviisi, muuta Uus Maailm omanäoliseks elukeskkonnaks ja paigaks, kus on hea olla nii asumi elanikul kui ka külastajal.

Aedniku töö:
* ainulaadne võimalus hoolitseda sel suvel Uue Maailma aia eest;
* tagada Uue Maailma aia kordumatu ilu kolme kuu vältel;
* seista hea selle eest, et aias kasvavad taimed tunneksid elust rõõmu;
* koordineerida kõikide Uue Maailma aia vabatahtlike ja rohenäppude tegevust;
* abistada igakülgselt Uue Maailma Seltsi meeskonda aia pidamises;
* rääkida silmade särades meie aiast kõikidele meie külalistele;
* ajada Uue Maailma aia igapäevaseid asju ja jagada infot huvilistele selleks loodud kanalite kaudu.
Loe edasi: Uue Maailma Selts otsib suveks aednikku

Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

talgud — Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klass talgutel Kadriorus. Foto: Teeme Ära

Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel osales 7. mail toimunud talgupäeval kokku 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast). Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtte ka talgulugude kogumise veebiretkest. Eilseks oli laekunud 104 talgulugu Eesti eri paigust. Talgulugude veebiretke eriauhind otsustati anda Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klassile aktiivse talgupäeval osalemise ja sisuka talguloo esitamise eest.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgulugude kogumise veebiretke võib lugeda igati kordaläinuks. „Esimene talgulugude kogumise veebiretk õnnestus hästi. Talgulugude arvust olulisem on saadetud lugude sisuline väärtus – kõik nad toovad esile koostegemise tähtsuse ja aitavad jäädvustada meie argipärimust,“ sõnas Tüür. „Jagatud lood innustavad teisi ja tekitavad omakorda uusi lugusid. Südamlik tänu kõigile inimestele saadetud talgulugude ja loomulikult ka talgutel osalemise eest!“

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadussekretäri Agnes Aljase sõnul kogunes talgulugude veebiretke käigus muuseumile väga huvitavat talgufolkloori – lugusid saadeti kirjalikult, blogipostitustena, fotodena, videofilmide ja helisalvestistena. „Inimesed jutustasid nii kaugemast kui lähemast minevikust, samuti jagasid värskeid talgumuljeid. Laekunud lugude põhjal võib öelda, et talgutel toimuv läheb inimestele vägagi korda ja nad tõesti soovivad seda jagada. Muuseumil on hea meel neid elulisi peegeldusi koguda ja jäädvustada,“ lausus Aljas. Ta lisas, et talgulugude kogumine jätkub ja korraldajad ootavad senisele 104 talguloole ka lisa. Loe edasi: Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Karlova päevad tutvustavad ehedat Tartut

16.-22. mail toimuvatel Karlova linnaosa päevadel Tartus saab kiigata linnaosa elanike kodudesse, avastada kirjanduslikku Karlovat, osaleda perega muinasjutuhommikul, arutada ettevõtliku Karlova tuleviku üle ning pidada aaretejahti. Esmakordselt tunnustatakse “Karlova ehe” tiitli väärilisi hooneid.

Esmaspäeval kell 18.00 oodatakse kõiki ettevõtlikke inimesi Anna Edasi kohvikusse (Tähe 20) osalema arutelul “Meie ettevõtjad”. Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 19.00 algavad Anna Edasi kohviku eest ekskursioonid, kord saab tutvuda renoveeritud majadega nende elanike pilgu läbi, teinekord kaeda Karlovat läbi kirjandusprisma.

Mitmed üritused on mõeldud lastele. Näiteks saab kolmapäeval kell 10.30 vaadata Tartu Linnaraamatukogu nukuteatri etendust “Vahtramäe Emil” (Tehase 16) või osaleda neljapäeval kell 16.30 Karoliine lasteaia terviseteemalisel perepäeval (Kesk 6).

Kultuur tuuakse nädala jooksul mitmel korral värske õhu kätte. Neljapäeva õhtul alates kella 19.00 esitavad eharoosa maja aias (Eha 31) oma parimaid palasid Karlova kirjanikud ja muusikud. Reedel kell 21.30 algab Õpetajate seminari staadionil Salme tänaval YTNIGHT ehk tube-videode vaatamine suurelt ekraanilt. Loe edasi: Karlova päevad tutvustavad ehedat Tartut

Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Teeme Ära talgupäev on enamikus talgupaikades edukalt lõppenud – veidi tuuline, aga valdavalt päikseline talgupäev kulges mõnusas meeleolus ja ühiselt sai ära tehtud palju vajalikke töid. Talgupäeva raames toimus kokku 969 talgut, neist linnades 194. Praegustel andmetel osales talgutel 24 031 eestimaalast. Talgupäeva korraldusmeeskond tänab kõiki aktiivseid inimesi ja kogukondi, kes otsustasid talgupäeval kaasa lüüa.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 5942 inimest. Pärnumaal osales 2195 inimest, Saaremaal 1793, Ida-Virumaal 1724, Läänemaal 1674, Lääne-Virumaal 1632, Tartumaal 1499, Viljandimaal 1412, Raplamaal 1227, Jõgevamaal 1185, Järvamaal 1010, Võrumaa 936, Valgamaal 866, Põlvamaal 530, Hiiumaal 388. Kolm talgut toimus ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et täna on olnud kõikjal suurepärane talgupäev täis töid ja tegemisi. „Kodust tuli välja ligi kaks korda rohkem inimesi kui end eelnevalt kirja pani. Hea meel on tõdeda, et eestimaalastel on talgupisik veres ja koos ollakse valmis kodukoha ning kogukonna heaks panustama üha enam. Olen kindel, et igaüks leidis talgutelt midagi sellist, mis annab jõudu edasiseks,“ lausus Tüür. „Talgumeeskonna poolt soovime tänada kõiki häid ja aktiivseid inimesi üle Eesti!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 24 031 eestimaalast

Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

Teeme Ära talgupäev algas suure hooga ja on sujunud tõrgeteta. Päikseline kevadpäev tõi talgutele oluliselt rohkem rahvast kui eelnevalt oli end kirja pannud, lõunase seisuga lööb tänavusel talgupäeval ligi tuhandes talgukohas kaasa vähemalt 20 000 inimest üle Eesti. Esimesed talgulised on juba ka töö lõpetanud ja asunud lõunatama ning ühiselt aega veetma.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et Tartusse talgupäeva staapi laekunud esimese tagasiside kohaselt on rahvast kõikjal palju kaasa löömas ja inimesed väga heas meeleolus. „Praeguseks on meil staabist läbi helistatud ligi pool talgutest ja juba selle järgi võib öelda, et talgulisi on sel aastal kogunenud üle Eesti vähemalt paarkümmend tuhat,“ lausus Tüür. „Tööd on juba hoolega tehtud ja paljudel ka talgulõuna söödud. Tänavuse talgupäeva lõunamenüüs tundub olevat lemmikuks hernesupp ja rabarberikook.“

Esimesed talgud on juba lõppenud ja vajalikud tööd tehtud. Ühena esimestest said näiteks riita laotud puud Põlvamaal Rosma kooli puuladumistalgutel, Siimusti rahvas suundus just tööde juurest mõttetalgutele, Kullametsa rahvas on koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega hulga puid maha istutanud, Hiiumaal Kõpul siirdusid talgulised äsja talgusuppi sööma. Valgamaal Nõunis on samuti töö tehtud ja õhtul tulemas talgudisko, kuhu talgulised pääsevad tasuta, kui näitavad ette rakkus pihud. Paljudes kohtades on saun sooja pandud ja koduõlu valmis tehtud, kõlab lõõts ja laste naer, pärast talguid tuleb ühine pidu. Loe edasi: Talgupäev sujub kõikjal üle Eesti tõrgeteta

Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Täna toimub Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 968 talgut. Varahommikuse seisuga võtab talgupäevast osa 13 564 registreerunud talgulist. Täna tuleb ilus päikseline kevadpäev ja talgupäeva korraldusmeeskond kutsub üles kõiki inimesi kodust välja tulema, et kodukandi või kogukonna heaks midagi ühiselt ära teha.

Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks on Harjumaa koos Tallinnaga, kuhu plaanitud 203 talgule on end kirja pannud ligi 3200 inimest. Pärnumaal on registreerunud 1500 talgulist. Ligi 1000 inimest osaleb talgutel Saaremaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal, ligi 800 inimest on end talgutele kirja pannud Tartumaal, Raplamaa, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal. Kolm talgut toimub ka väljaspool Eesti piire: Ahvenamaal, Petserimaal ja Hispaanias Valencias.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul. Talgutel osaleb ka mitmeid ühiskonnategelasi, teiste seas vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, USA suursaadik Eestis koos abikaasaga jt. Loe edasi: Tuhanded eestimaalased osalevad täna ühisel talgupäeval

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Ilmus ajakirja KoguKonnad uus number

Ilmus Eesti Ökokogukondade Ühenduse ajakirja KoguKonnad järjekordne number. Arvult juba üheksandas numbris on lisaks uudistele neli lugu erinevatest ökoküladest üle maailma, üks mõtisklus alternatiivmeditsiinist ja muud lugemist. Ajakirjal on ka uus kujundus.

Ajakirja KoguKonnad värsket numbrit saab lugeda siit.

KoguKonnad valmib kodanikualgatuse korras ja on üks toimivaid näiteid kodanikumeediast. Toimetaja Ingrid Vooglaid ja kujundaja Auli Kütt kutsuvad üles kõiki huvilisi pakkuma kaastöid, uudiseid ja oma mõtisklusi. Samuti on teretulnud toetused selle kodanikumeedia algatuse jätkumiseks.

Allikas: Ingrid Vooglaid, Eesti Ökokogukondade Ühendus

Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

7. ja 8. mail algusega kell 10.00 toimuvad Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpitoad: kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Eelmisel aastal alustasime Sänna Kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkame alustatut ja soovime arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsume osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Nõnda alustame sel aastal esimese õpitoaga 7. mail. Kui Sul on kodus olemas vana kasutut klaasi, võta kaasa! Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Meie poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Projekti toetab AES Noortefond. Loe edasi: Sännas korraldatakse permakultuuri õpitoad

Ümarlaud kutsub kõiki rõngulasi kaasa mõtlema

Selleaastase kodukandipäeva raames 21. mail toimub Rõngu külade ümarlaua eestvedamisel valla visioonikonverents “Kuhu lähed, Rõngu?” Konverentsile on kutsutud ja esinema palutud endised rõngulased ning Rõnguga seotud nimekad kultuuritegelased Mati Hint, Mats Traat, Agu Sisask ning endised ja praegused tippametnikud Tõnis Blank, Viljar Peep ja Jaan Tamm. Niisugune koduvallast pärit inimestega tuttavaks saamine võiks kujuneda heaks traditsiooniks ja aitaks meil kõigil väljuda igapäevamelust ning vaadata natuke avarama pilguga ennast ja oma kodukohta. Nii hea on ju öelda austusväärse inimese kohta: „Ta on ju meie oma inimene!“

Mati Hint on tuntud keelemees ja kunagise vallavanema Oskar Hindi poeg, kunagiste Rõngu seltside eestvedaja ja Ülpre talu peremees. Kirjanik ja luuletaja Mats Traat on sündinud Palupera vallas, kuid ta mäletab aega, mil nõukogude võim tegi Kõverast Kõrtsist masina-traktorijaama. Jaapani keele ja kultuuri tundja Agu Sisaski isa Richard on olnud sõjajärgsel perioodil Rõngu kirikuõpetaja. Tõnis Blank on olnud Rapla maavanem ja tuntud kui ühistulise liikumise edendaja Eestis, ajaloodoktor Viljar Peep on Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor. Praegune Eesti Lennuakadeemia rektor Jaan Tamm on olnud Eesti lennunduse ajaloos pikka aega tippametnik. Nii Tõnis, Viljar kui ka Jaan on Rõngu 8-klassilise kooli vilistlased. Loe edasi: Ümarlaud kutsub kõiki rõngulasi kaasa mõtlema

Kevadpühal, 1. mail 2011 avatakse Rõuges Võrumaa turismihooaeg ning Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum

Huvilios oodatakse Ööbikuoru parklasse kella 10.45-ks. Rõuge Ööbikuoru keskuse hoones saab näha ja osta piirkonna käsitöörahva poolt valmistatud käsitöötooteid. Kella 11-ks suundutakse Ööbikuoru laululava juurde, kus saab nautida omakultuuri ning avatakse Võru maavanema Andres Kõivu ja Rõuge vallavanema Tiit Tootsi osavõtul maakonna suvine turismihooaeg. Samas saadetakse koos Rõuge hokimeeskonnaga teele Rõuge rattamaratoni avatud raja sõitjad.
Pärast hooaja avamist laululaval suundutakse üheskoos jalutades üle muistse Linnamäe Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseumi avama. Lühiretkel muuseumi juurde võib ette tulla veel mõndagi…
Muuseumis demonstreeritakse, kuidas omal ajal hoones elektrit tehti ja vee jõul erinevaid metallitööpinke käitati. Uudistada saab ka Rõuge ajalooga seonduvat väljapanekut.

Hüdrotöökoda-muuseumi ajaloo ja ekspositsiooni kohta uuri lisa veebilehelt www.rougemuuseum.ee.
Muuseumi renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede.

Korraldavad Rõuge vald ja MTÜ Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum. Kaasa aitas Võrumaa Turismiliit.

Foto: www.rougemuuseum.ee

Noarootsi tuulikupark toetab ümbritsevaid külasid

Noarootsis asuv Baltimaade suurim tuulikupark toob edaspidi kasu ka pargi ümbruses elavatele inimestele – tänavu saavad külad umbes 20 000 eurot, kirjutab portaal www.laanlane.ee.

Eesti Energia Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ, Vanaküla Tuulepark OÜ ning Noarootsi vallavalitsuse, Aulepa küla, Suur-Nõmmküla ja Vanaküla esindajad asutasid mittetulundusühingu Noarootsi Tuuleenergia. Loodud ühing hakkab tuulikuparkide toetusel edendama kolme küla majanduslikku ja kultuurilist arengut.

MTÜ Noarootsi Tuuleenergia hakkab toetama tuulikuparkide vahetus läheduses Aulepa külas, Suur-Nõmmkülas ja Vanakülas ellukutsutavaid kohalikku elu edendavaid projekte. Tuulikuparkide toetuse suurus hakkab sõltuma eelmise aasta tuuleenergia toodangust.

„Igasugune rahaline abi külade arenguks on tänases omavalitsuste majandusolukorras väga teretulnud ning külade esindajatega arutelus on esilekerkinud mitmeid huvitavaid ideid, mida realiseerima asudes panustame kohaliku elu arengusse,“ ütles Noarootsi vallavanem Aivar Kroon.

Loe pikemalt siit.

Allikas: www.laanlane.ee

Märjamaale plaanitakse luua ökoküla

Vladimir Megre raamatutest “Anastasia” inispireeritult kavandab grupp inimesi rajada Märjamaale Kohatu küla lähedale ökoküla – Suguvõsaasula Raveda. Selleks on loodud ühiselt MTÜ Raveda, leitud sobiv maatükk ning algatatud juba ka vajalik detailplaneering.

Ökoküla rajamiseks leiti Raplamaal Märjamaa vallas 28 ha suurune maatükk, millest 15,4 ha on jagatud 14 maatükiks, igaüks suurusega 1,1 ha. Ülejäänud maale on kavas ehitada ühismaja, pood ja muud rajatised.

Maatükil kasvab peamiselt segamets ja voolab paralleelselt kaks jõge: Kasari ja Elamaa jõgi, samuti on seal Männiku kanal.

Raveda nimi tuleneb sõnadest Ra (Päike) ja Veda (teadmised). Küla rajamisega seonduvast tuleb kindlasti juttu ka Anastasia lugejate kokkutulekul, mis toimub 3.-5. juunil.

Rohkem infot plaanitava ökoküla kohta ja eestvedajate kontaktid võib leida siit.

Sindi saab uue võrkpalliväljaku

Sindi SK Kalju ja Sindi Sõprade Seltsi ühistaotlus osutus üheks väljavalituks, kes saab võrkpalliliidu harrastussarja Credit24 rahvaliiga algatatud konkursi „Võrguplatsid korda!” kaudu linna uue võrkpalliplatsi.

Projekti kogumaksumus on ligi 10 000 eurot. Konkursi võitjatele on ette nähtud kõik mänguväljakuks vajalikud vahendid- platsi piirid, võrk ja postid. Taotlejate hooleks jääb mänguvahendite paigaldamine, väljaku ettevalmistus ja mänguväljaku hilisem hooldus.

Sindis rajatakse avalikuks kasutamiseks mõeldud võrguplats linnavalitsuse esisesse Sõpruse parki, samasse kohta, kus toimus 2010. aasta Sindi Spordipäevade raames võrkpalliturniir. Sindi Spordipäevade 2011. aasta võrguturniir 10. juunil toimub kava kohaselt juba uuel võrguplatsil. „Kokku laekus konkursile üle 60 sooviavalduse ja paljudel neist olid väga head ning võrdväärsed põhjendused väljaku rajamiseks,” kommenteeris konkursi tulemusi Eesti võrkpalliliidu president Vilja Savisaar-Toomast. “Valiku tegemisel võtsime arvesse antud piirkonna nägemust ja motivatsiooni rahvasporti edendada, samuti võrguplatsi asukohta ja harrastajate võimalikku arvu.”

Allikas ja foto: Sindi Sõprade Selts

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?

Tulemas on talgutööd Rõngu kirikus

Olete oodatud Teeme ära raames
7. mail algusega kell 10.00
Rõngu kirikusse talgutöödele.
Kavas kiriku siseruumide koristamine ja akende pesemine.
Osavõtjatele talgusupp. Soovitav on kaasa võtta oma töövahendid.
Kohtumiseni talgutel!

Valgamaal tuleb koolitus kogukonna eestvedajatele

Aprilli lõpus alustab Valgamaa Partnerluskogu koolitusega „Kogukonnatooted ja –teenused kui väljakutse ja võimalus MTÜ-le“.
Toimumiskuupäevadeks on 26. Aprill, 6.mai ja 12. Mai.
Koolituskavasse mahuvad järgmised teemad:
Teisipäev, 26. aprill
Kogukonnatooted ja –teenused – mis need on?
–         Millised on võimalused omatuluteenimiseks mittetulundus-ühendustel? MTÜ tooted ja teenused – mis need on?
–          Milline kasutegur on nendel MTÜ-dele?
–          Mida see endaga kaasa toob organisatsiooni asjaajamises?
–          Isiklike ja organisatsiooni ressursside kaardistamine.
Lektor: Eha Paas

Reede, 6. mai
Äriplaani koostamine kogukonnatoodete ja –teenuste pakkumiseks.
–          Kuidas kujundada sobivaid tooteid ja teenuseid?
–          Ideede genereerimine
–          Äriplaan ja finantsprognoosimine – kuidas neid teha?
Lektor: Margit Kool Loe edasi: Valgamaal tuleb koolitus kogukonna eestvedajatele

Tulemas on infopäev Kambja valla edendajatele

7. aprillil 2011 algusega kell 16.00 toimub Kambja vallamajas infopäev mittetulundusühingute, sihtasutuste, äriühingute ja omavalitsuse juhtidele ning töötajatele. Eesmärgiks on tutvustada kolme arendusorganisatsiooni tegevust ja teenuseid: Tartumaa Arendusselts, Tartu Ärinõuandla ning Tartu Loomemajanduskeskus.

Tartumaa Arendusselts (TAS) tutvustab toetuse taotlemise võimalusi Leader programmist. Projektitoetust saavad taotleda TASi piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud ja omavalitsused; raha jagatakse noorte, kogukondade ja ettevõtluse meetme raames.

Tartu Ärinõuandla tutvustab tugiteenuseid ettevõtjatele ja mittetulundusühendustele, lühiülevaade antakse toetusvõimalustest alustavatele ettevõtjatele. Ärinõuandla pakub ekspertteadmist ja konsultatsiooni nii ettevõtjatele, MTÜdele kui avalikule sektorile.

Tartu Loomemajanduskeskus on loomeettevõtetele inkubaatoriks, jagab erialast infot, viib läbi koolitusi ning pakub loovettevõtjatele juriidilist ja majandusalast nõustamist.

Infopäevale oodatakse osalema inimesi, kes soovivad oma loovaid ideid arendada ettevõtteks. Pakutakse tasuta äriplaani koolitust ja abi oma firma loomisel.

Osalejaid registreerib ja infot jagab Kaidi Randpõld, kaidi.randpold@tas.ee, tel 5358 4035

Allikas: Tartumaa.ee

Õpiring pakub külakogukondadele õppimisvõimalusi

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant vedamisel algas projekt “Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!”, mille eesmärgiks on tutvustada õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele. See võimaldab osalejatel ise otsustada, mida, kuidas ja kui kaua õppida. Õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu. Korraldajate soov on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid läbi tegevuse küla ja piirkondlikku arengut, olgu see siis näiteks küla arengukava loomine või uuendamine, külaseltside poolt pakutavate teenuste algatamine, küla kodulehe loomine jne.

Projekti raames toetatakse kahekümne viie õpiringi käivitamist üle Eesti. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht. Õpiringi juhtidele toimub projekti raames ka koolitus. Esimene infopäev toimub täna algusega kell 12 Tartus (Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis, aadress Kopli 1C).
Loe täpsemalt meie kodulehelt: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103082 Järgmine infopäev toimub 1. aprillil Tallinnas (toimumiskoht on selgumisel) ja seejärel 8. aprillil Pärnus (Pärnu Maavalitsuse saalis).Lisainfot saab õpiringi kodulehelt http://opiring.edicypages.com

Isejuhtuv kevad

Isejuhtumine tuleb eriti selgelt esile igal kevadel, kõige enam märtsikuus. Lume ja jää sulamine, rändlindude saabumine, pungade puhkemine, kevadlillede tärkamine on osa sellest. Sellega kaasaminemine eeldab avatust ja tähelepanelikkust, et märgata edenemise ja muutumise märke. Vanarahva teadmist mööda on näiteks peale kuuseokaste varisemist seitsme nädala pärast oodata suuremat jääminekut ja sula. Märkasime Kristel Vilbastega Avinurme lähistel lendoravametsas käies kuuseokaste varisemist veebruari algul, suur sula võiks selle järgi tulla 27. märtsiks.

Siit jääb mulje, et toetudes vanarahva tarkusele on kuigivõrd võimalik läbi kevade hargnevaid sündmusi kontrollida ja ette ennustada. Tegelikkus on siiski teistsugune. Kogesime seda omal nahal, kui mõned päevad peale metsaskäiku meie kodu maani maha põles ning mingi väega ei suudetud tule üle kontrolli saada. Nädalapäevad hiljem põles Haapsalu lastekodu, möödunud nädalal jäid sajad või koguni tuhanded pered Jaapanis kodudest ilma. Plahvatas tuumareaktor, mis kuidagi ei tohtinud plahvatada. Tõepoolest, tänavuse kevade sõnum on meile, inimestele, et me ei suuda parimagi tahtmise juures kõike kontrollida.

Ainus lohutav sõnum selle juures on see, et Kõiksuse algplahvatusest alates 13,7 miljardit aastat tagasi on meie maailma suurimaks suunavaks jõuks olnudki iseorganiseerumise ehk isejuhtumise vägi. Põhjalikult on selle toimimist käsitlenud Harrison Owen oma raamatus Laineratsur (Wave Rider), mille tõlkimisega olen lõpusirgel ja loodan, et see sellel aastal ka trükivalgust näeb. Harrison Owen on avatud ruumi meetodi sõnastaja, just seda meetodit kasutati kaks aastat tagasi Minu Eesti mõttetalgutel.

Laineratsuri raamatus toob Owen esile kolm tõde, mille järgimine aitab eluga toime tulla ja edasi jõuda. Esimene neist ütleb: ära pinguta rohkem kui tööga toimesaamiseks vaja on. See pole laiskuse ülistus, vaid mõistlik viis, kuidas end hoida avatuna kõigeks, mis veel juhtuda võib. Teine tõdemus on: ära paranda seda, mis toimib. Taas on olulisem olla avatud kõigele juhtuvale selle asemel, et sekkuda korralikult toimivasse tegelikkusesse. Ja viimane, kolmas tõdemus võtab eelnevad kaks kokku, väites: ära eales arva, et suudad kõike kontrollida. Püüd kõike ise kontrollida lahutab meid Kõiksuse isejuhtumise väest, mis varem või hiljem nagunii võimust võtab.

Viimasest tõdemusest on küllap kõige raskem kinni pidada, kuigi just seda on meile selle kevade katastroofid õpetamas. Me ei suuda kõike kontrollida, kuid me saame üksteist toetades isejuhtumistega kaasa minna ning leida tee uue olemise juurde.

Meie pere koges isejuhtumise kontrollimatut väge soojas ja sügavas toetuses sadadelt inimestelt üle kogu Eesti. Tänud siinjuures kõigile, kes mõttes või tegelikkuses abi saatsid! Oleme sügavalt liigutatud, et meie elamine, olemine ja loomine nii paljudele inimestele oluline on.

Üks osa juhtumiste kokkulangemistest oli ka Kristeli Päevalehes 2009-2010 avaldatud looduslugude ilmumine nädalapäevad peale õnnetust raamatuna „Aotähe aastaring.“ Kristeli raamat õpetab, kuidas avali silmi looduses liikuda ja nõnda kaasas käia kõigega, mis juhtumas on. Küllap on soe toetus meile ka märgiks sellest, et taolist avali silmi looduses käimist on tõepoolest vaja.

Autor: Mikk Sarv
www.maaleht.ee