Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.
Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.
Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!
Tartumaa käsitöösalongis (Riia 140, II korrus) toimub 19. ja 20. detsembril suur maanaiste käsitöö näitusmüük. Väljapanekus on suuremaid ja väiksemaid käsitööesemeid Tartumaa igast piirkonnast.
Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts
Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.
Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.
Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.
Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Loe edasi: Laivi vokivurin taltsutab marakratte
Pühapäeval, 4. detsembril kell 12–16 saab igaüks ise valmistada Luke mõisa kärnerimajas jõulukinke. Töötubades tehakse kõrvarõngaid ja pärlitest ehteid, portselanimaalis tassi ning oma kingitustele kinkekoti.
Oodatud on täiskasvanud ja suuremad lapsed. Kingituste valmistamine on tasuline. Kõik vahendid kohapeal. Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo www.lukemois.ee
Luisu Ahto ütehn latsiga. Foto: Uma LehtHaani kooli poissõ käsitüüoppaja, Vahtsõliinast peri Ruusmäe miis Luisu Ahto (51) oppas puutüüd joba kümme aastakka õnnõ võro keelen ja paikligõl poiskõisil olõ-i seoniaoni vaia olnu tõlki appi pallõlda.
Kõnõlõtigi poiskõisiga kõgõ õnnõ võro keelen?
Joba kümme aastat om mul lubatu tuud tetä ja kiäki ei olõ kõrralõ kutsnu.
Kas poiskõsõ saava kõgõst arvo? Kas vasta kah kõnõlõsõ?
Tuust, mis tunni teemaga kokko lätt, saava kimmähe arvo. Üle ei olõ kiäki midägi küsünü. Osa kõnõlõs vasta kah.
Arva, et käsitüütunni saa võro keeleh anda, a keemiätunni ei saa: väävelhapõ tulõ määnegi hüdsihapu, midä ütski raamat ei kiroda!
Oppaja ei suta säänest mahtu är siiti. Muusigatunnih saa külh mõnõ laulu võro keeleh laulda.
Midä poiskõisiga meisterdäti?
Üts tunn om teooria ja tõnõ tunn om praktika. Tapitegemine, täpsele lõikaminõ, tüü viimistleminõ. Ku lats tunnist ossa võtt, sis tä saa suurõst pääst esi sändse tüüga toimõ, ei piä kedägi appi kutsma. Loe edasi: Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü
RMK Haanja looduspargi teabepunktis toimub pühapäeval, 20. novembril kell 12 näputööhuviliste õppepäev „Vilditud kuppelmaastik”.
Päeva alustuseks tutvustatakse viltimistehnikaid ja õpitakse nõelaga viltimist. Õppepäeva raames valmib vilditud pilt „Vilditud kuppelmaastik”, milleks ammutatakse inspiratsiooni Haanjamaa kaunist kuplitega loodusest. Kavand tehakse kohapeal.
Dekoratiivset pilti saab kasutada mitmel moel: kes soovib, võib selle raamida ja seinale riputada, pilti võib kasutada koti, kampsuni või jaki kaunistamiseks, teha endale randmesoojendajad või kasutada seda hoopis mütsiservaks.
Võimalusi on rohkemgi, igal juhul saab vildipildiga kas ennast või oma kodu ehtida. Materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas. Õppepäevalisi juhendab Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.
NB! Osalemissoovist on vaja teada anda hiljemalt 18. novembriks telefonil 524 0187 (Krista Näkk) või e-posti aadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.
Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal Võrumaa käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevate toodete näitus-müügi Tallinnas Riigikogu hoones 5.–7. detsembril 2011, mis toimub sel aastal juba 11. korda. Valla käsitöömeistrid saavad enda kvaliteetsed tooted Toompeale saatmiseks tuua Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Käsitööd võetakse vastu ajavahemikul 26.-29. november kella 10.00 – 16.00 vahel. Kontaktisik Lya Veski, tel 55523366.
Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.
Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.
Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.
Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.
Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe, klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.
“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.
Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.
Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.
Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt Marika Sepp ja Maarja Vilsar.
Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.
Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.
Laupäeval avati Võrumaa õpilaste rahvusvaheline käsitöönäitus Aluksnes, Lätimaal.
Näitusel osaleb 13 üldhariduskooli, lisaks Võru Kunstikool oma noorema astme õpilaste töödega. Näituse valmistasid ette 14 Võrumaa õpetajat. Näitusel on välja pandud traditsioonilised käsitööliigid. Tikitud padjad, tõmblukkudest rosetid, lihtsalõikelised, kuid huvitavad ja praktilised kudumid ja heegeltööd on vaid osa tütarlaste tööde loendist. Poiste töödest pakuvad huvi klaaskaunistusega puulaekad, klaasvitraaž, puidust riidevarnad, mida on võimalik sobitada igasse interjööri, valgustid ja laserlõiketööd. Poiste tööde arvukas väljapanek kõneleb sellest, et töö- ja tehnoloogiaõpetus on Võrumaa koolides populaarne.
Koostöö Aluksne ja Võrumaa käsitööõpetajate vahel on kestnud ligi kolm aastat. Õpetajad on vastastikku töökogemusi vahetanud ja metoodikapäevi korraldanud nii Eestis kui Lätis.
Valgamaa aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks tunnistatud MTÜ Karukäpp alustas uut hooaega. Kaks korda kuus, teisipäeviti, hakkavad Otepää kultuurikeskuses toimuma käsitööalased õpitoad. Esimene õpiring toimus 18.oktoobril, mil huvilistele räägiti lõnga looduslikust värvimisest. Värvimisest seente ja taimedega andis ülevaate ja jagas oma kogemusi Ülenurme käsitööseltsi Nurmenukk esinaine Maire Henno.
MTÜ Karukäpp on valmis saanud sokikalendri, kust leiab sokikudumise mustrid. Karukapp tänab Kohaliku Omaalgatuse Programmi, kes on MTÜ tegemisi toetanud ja kaasa aidanud sokikalendri ilmumisele, toetuse eest tänatakse ka Kultuurkapitali ja Otepää kultuurikeskust.
Monika Otrokova
Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud tänavuse käsitööaasta teemaks „Ehe ehe”. Ehteteema üheks kandvaks osaks on kõigile huvilistele mõeldud maakondlikud ehtekojad 22. oktoobril ning mardilaat Tallinnas.
22. oktoobril avatakse maakondades ehtekojad, kus kus õpetatakse valmistama helmeid, kette, paelu, linte, peakatteid, aksessuaare jpm. Võimaluse korral peetakse loenguid, esitletakse rahvuslikku käsitööd filmide, demonstratsioonide ja meistriklasside kaudu.
Maakondades korraldatakse samal ajal ka näitusi, kus tutvustatakse paikkonnale omaseid rahvarõivaid ja nende juurde kuuluvaid ehteid ning lisandeid. Lõppnäitus on Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis novembris ja suur ehtekoda on avatud mardilaadal, kus osalevad ka meistrid mujalt Euroopast.
Rahvusvaheline konverents „Ornament – võti maailma” toimub Tallinnas 11.-13. novembrini. Konverentsil räägivad oma edulugusid eri maade käsitööettevõtjad ja disainerid, kelle toodangu aluseks on paikkondlik lugu või kohalik kiri, muster, ornament.
Toila vallas tegutsev Konju maanaiste selts, kes edendab kohalikku maaelu erinevate tegevuste kaudu, korraldab Toila vallas Voka alevikus olmehoone käsitöötoas kangakudumise õppepäevi tänavu aasta septembrist detsembrini.
Kangastelgede ja nende juurde kuuluvate osade soetamist toetasid kohaliku omaalgatuse programm ja Toila vallavalitsus eesmärgiga pakkuda võimalust õppida ühistegevusena kangakudumist ning õpetada järelkasvu kultuuripärandit hoidma.
Kangakudumist saavad õppida nii noored kui ka lapsed, miks mitte ka mehed. Kangastelgedel on võimalik kududa värvilisi kaltsuvaipu, kotte, patju oma äranägemise järgi ja oma materjalist. Lastekangastelgedel on võimalik kududa vöösid, linikuid, nukkudele tekke, salle.
Kangakudumise õppepäevi korraldatakse kindlasti ka tuleval aastal.
Eelmise aasta Naiskodukaitse projekt „Kindad“, mis sai alguse KV Logistikakeskuse Tervisekeskussotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna töötajate ettepanekust teha jõulukingitus Afganistani missioonil viibivatele sõduritele, saab sel aastal ilusa järje.
Projektis osalevad kudujad said end registreerida 1. oktoobrini, nüüd on alganud kudumisperiood. Kindad peaksid valmis saama 5. detsembriks.
Projekti tulemusena kingitakse umbes 170le Afganistanis viibivale sõdurile jõuludeks uhiuued, isetehtud, villased, rahvusmustrites häid soove sisaldavad sõrmkindad või sokid.
29. septembrist – 2. oktoobrini toimub Pivarootsi õppe- ja puhkekesuses pudeliklaasist esemete valmistamise koolitus ja kaltsuvaiba kudumise algõpetus.
”Ehteaasta 2011 Pivarootsis – klaasile uus elu” koolitused:
29. septembril kella 15-19.
30. septembril kella 12-16.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Õpitakse klaasi lõikama, kujundeid valmistama – pildiraam, lill, aknakaunistus, ehted.
Koolituse juhendaja on Enna Tikas. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Kaltsuvaiba kudumise algõpetuse koolituse ajad:
30. septembril kella 15-19.
1. oktoobril kella 12-16.
2. oktoobril kella 11-15.
Juhendaja palub kaasa võtta paar väikest kera kaltsuvaiba materjali, umbes 1,5-2 cm laiuseid trikotaažiribasid, mille kohapeal ühisesse vaipa koome.
Õpime kanga rakendust lugema, kangast ette siduma, kuduma erinevaid mustreid ühe rakendusega, kangast teljelt maha võtma, kangast viimistlema.
Koolituse juhendaja on Aire Saluste. Koolitus on tasuta.
Osavõtust teavitamine telefonil 507 6021 või pivarootsi@lastekaitseliit.ee
Katrin Kadakas, Pivarootsi õppe- ja puhkekeskuse juhataja www.pivarootsi.eu
8.–9. oktoobril algusega kell 12 on Urvaste seltsimajas võimalus õppida võrkvööde kudumist.
Võrkvööd on villaste meestevööde peamiseks ja valmistamistehnika poolest ka üheks vanemaks liigiks. Villast vööd kanti valdavalt pidulike (väljaskäimise) rõivastega. Seda kanti kasukal, pikk-kuuel, saartel poolpikal kuuel, hiljem ka palitul. Vööde pikkus oli tavaliselt 2,5-3 meetrit, laiuseks 5–20 cm. Võrkvööd olid tavaliselt kirjud, harva ühevärvilised.
Kursuse juhendajaks on Gerli Kannik, kes on juhendanud võrkvööde kursusi nii Tallinna Rahvaülikoolis kui ka viinud läbi õpitubasid mardilaadal.
Kursus kestab kahel päeval, kokku 8 tundi.
Kursuse maksumuseks on 18 eurot (hinnale lisandub materjali maksumus, võimalus ise kaasa võtta tugeva keeruga villane lõng, 3-4 erinevat tooni).
Täpsem info registreerijatele. Kohtade arv on piiratud!
Registreerimine ja info: klaar.anne@gmail.com; 529 2373 – Anne Klaar.
Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.
Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.
Selle nädala lõpuni Võrumaal Rõuges toimuval seenenädalal õpetatakse värvima lõngu seentega. Kübarakandjatega värvides saab ilusaid punaseid, pruune, beeže, sinakaid ja halle toone.
Tekstiilikunstnik Airi Gailiti sõnul saab seentega värvida isegi paremini kui paljude taimedega.
„Näiteks meie metsades palju levinud verkjas vöödik on suurepärane värviseen. Sellega saab tugevat punast, aga ka oranžikat. Lisaks saab jalgadest ka kollast värvi“, kirjeldab kunstnik üht oma lemmikut. Tõmmuriisika kupatusveest sai ta kätte hallikaid toone. Harilikust põdramokast saab aga sinist.
„Seentega on põnev katsetada,“ on tekstiilikunstnik kindel.
Kui vanad ja ussitanud seened söögitegemiseks ei kõlba, siis värvimiseks on need küll väga head. Veelgi enam – mida vanem ja koledam on seen, seda paremini eraldub temast värvaine. Ka on head värviandjad külmunud seened. Muidugi peab seentega värvida soovija metsas hoolikas korjaja olema – saja grammi lõnga kohta kulub pool kuni kolm kilo seeni.
Värvitoon ei sõltu ainult seente hulgast vaid ka peitsist, mida kasutatakse. Peitsimine suurendab värvi kinnitumist lõngale, parandab pesu- ja valguskindlust. Erinevaid peitsaineid kasutades saad ühe seeneliigiga värvida mitu värvi. Seeni tuleb keeta umbes tund aega. Seejärel tuleb varem peitsitud lõng kasta märjaks ja pista jahtunud värvileende. Lahuse temperatuuri tõsta aeglaselt 90°-ni ja hoida nii tund aega.
Taimedega värvimine on vana juba aastatuhandeid, aga seentega hakati värvima alles ligi nelikümmend aastad tagasi. Ameeriklane Miriam Rice avaldas 1974. aastal raamatu „Proovigem seentega värvida” (“Let’s Try Mushrooms for Color”), millele kuus aastat hiljem järgnes juba mahukam trükis “Seentega värvimine”. Samal aastal pandi USAs üles ka esimene seentega värvitud tekstiilide näitus. Ajapikku jõudis seentega värvimise oskus ka Euroopasse ja Eestisse.
Airi Gailit õpetab huvilistele seentega värvimist Rõuge rahvamajas sel laupäeval. Samas on üleval ka tema poolt seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.
Seeneretked jätkuvad Rõuges nädala lõpuni. Rahvamajas on huvilistele välja pandud enam kui 60 liiki seeni. Samuti keedab meisterkokk Angelica Uudeküll uhke seeneroa ning pühapäeval toimub seenehoidiste degusteerimine ja konkurss.
Seenepäevi korraldab Viitina loodushariduskeskus, täpsema kava leiab www.viitinalhk.ee kodulehelt.
MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.
Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas. Loe lähemalt siit.
Registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.
Kangastelgedel kudumise õpitoaga käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest 2-päevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetusel septembri lõpust kuni detsembrini. Õpime nii maa- kui kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, repptehnikat ja kõladega kudumist – piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid.
Õpitubade juhendajaks on MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis, kes on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor ja kangakudumise suvekooli käivitaja (vt http://suvekool.iidadesign.eu/).
Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 €, kogu kursusemaksumus kokku on 90 €. Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab 2 tsükli ettemaks(30 €) hiljemalt 16. septembriks. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank 221049559605.
Lisainfo ja registreerimine: kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.
Täna algas Järvamaal Kabalas VI kartulitrükifestival, mis kestab pühapäevani. Tegemist on MTÜ Potatoprint korraldatava kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale “Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle nagu kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirja teemale tutvustatakse looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete.
Tekstiilikunstnik Reet Talimaa räägib osalejatele teemal “Mustrimeelest, kirja keelest”, kirjanik Vahur Afanasjevi teemaks on “Kirjanik välismaal – emigratsioon kui eskapism” . Disainer Mart Anderson vestleb teemal “Kandilised Eesti kirjatüübid” ning soome tekstiilikunstnik Ulla Lapiolahti on pealkirjastanud oma vestluse nii: “Punased putukad ja indigosinine”.
Festivalil on osalejaid nii Eestist kui Norrast ja Soomest.
Klaasimaali lühikursus toimub Haapsalus Veskiviigi sadamas laupäeval, 6.augustil kell 15. KlaasiJaan näitab ja juhendab klaasimaalimist keskaegsete võtetega. Töötuba toimub vabas ja sundimatus õhkonnas Veskiviigi sadama kail.
Pühapäeval, 7. augustil toimub Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev. Algus kell 11 ning kohale juhatavad viidad. Osalemine on prii (annetuspõhine), kuid soojalt soovitav on eelregistreerimine ning kaasa hea tuju ning töötahe.
Nagu alati, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõnga seonduv. Lõnga värvimine erinevate taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks villale on taluõuel toimetamas veel sepp ja vanade padade taastaja.
Süvahavva külas tegutsev Süvahavva Loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust: * mai keskel Süvahavva töötava villavabriku-muuseumi suvehooaja avamispäev (piletivaba päev ehk muuseumiöö)
* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus
* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga VILL
* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga LÕNG (lõnga värvimine taimedega).
Tänavu lisandub küla tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21.augustil.
Allikas: Peep Tobreluts www.syvahavva.ee
Nädala lõpul tutvustatakse Valgamaal Riidaja lähistel Ants Tauli torupillitalus mulkide tavasid, annab teada Valgamaa infoportaal.
Omandada saab nii teadmisi torupilli hingehädade kohta, käsitööoskusi kui ka mulgi keelt. Kokkusaamisel «Mulkide pärimus 2011» saavad huvilised muu hulgas õppida mulkide käsitööd tegema, katuselaaste valmistama, Eesti lõõtsa ja torupilli mängima, aga ka suitsusaunamõnudest lugu pidama.
Kokkutulek algab reedel, 5. augustil. Pärast lõunasööki asutakse teadmisi ammutama. Tegevust alustavad torupilli, lõõtsa ja rahvalaulu õpituba, keeletuba, käsitöö- ja savitöökoda ning Mulgi toidutare. Pärast õhtusööki lükatakse käima ehtne Mulgi simman.
Laupäeval lülituvad tegevusse laastukoda ning suitsusauna õpituba. Saab nautida saunamõnusid ning videvikus lõkketule ääres tantsu keerutada.
Pühapäeval jätkub Mulgimaa pärimuse õppimine ja uute oskuste lihvimine.
Eesti rahvakunsti ja käsitöö liit on kuulutanud tänavuse käsitööaasta teemaks „Ehe ehe”. Ehteteema üheks kandvaks osaks on kõigile huvilistele mõeldud maakondlikud ehtekojad 22. oktoobril ning mardilaat Tallinnas.
