Nobedate näppude all valmivad ehedad ehted

Võru ehtekoja meistrid.

Ehteaasta raames toimus 22. oktoobril Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvõtmisel üle-eestiline ehtepäev. Sel päeval olid huvilistele avatud ehtekojad üle maa, neist mitmed ka Võru linnas ja maakonnas. Ehteaasta märksõnad on “Ehe ehe” – omadussõna ja nimisõna kõrvuti. Niisuguste ehete väärtus seisneb nende ainulaadsuses – kaht ühesugust ei ole.

Sama nime all – “Ehe ehe” – avati ka keskpäeval Võrumaa Muuseumis näitus, mille juhatas sisse Karmen Luiga MTÜst Näputööselts. Õpetliku ja humoorika etteaste esitasid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht ja näputööseltsi juhatuse liige, sedapuhku Linnaemandaks kutsutud Marika Sepp ning noor neidis, Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi abiturient Gertrud Kinna. Viimasel oli küljes nii rohkesti ehteid, et silmal hakkas valus. Ühel meelel leiti, et õigem oleks tegijaile nende ehted tagasi anda. Nii tehtigi. Ehtemeistrid said peale oma ehte ka õnnenööbi kingiks.

Geenart Nagel õpetab valmistama klaasehteid.

Vitriinides ja stendidel on ehteid 21 tegijalt. Nende hulka kuulub ka kaks kollektiivi: Puuetega Inimeste Koda ja Võru Kunstikooli õpilased. Peale selle leidus 16 inimest, kes lahkel meelel loovutasid oma ehted näituse jaoks. Ühes vitriinis on valik muuseumi kogudest, kus materjaliks kaurikarbid, juuksed, luu, alumiinium. Juustesse kinnitatavad kammid, kübaranõelad ja lilleline lehvik räägivad vaatajale läinud aegade moest.

Huvilistele oli antud võimalus sel päeval ehe ise valmis teha. Näituseruumid muutusid ehtekojaks, kus laudade taga võtsid platsi juhendajad ja õppijad – meisterdajad. Juhendamas oli kunsti- ja käsitööõpetajaid, mitmeid projektis “Käsitööga tööle” osalenuid ja pikaajalise kogemusega näputööseltsi liikmeid. Laudadel võis näha erinevaid materjale: niiti ja lõnga, villa ja vilti, paelu, nööpe,  klaasi, aga ka türgi ube ja seemneid.

“Geniaalsed asjad on lihtsad,” lausus Karmen Luiga veendunult. Jutt käis villasest lõngast triibuehetest, mida saab sobitada käe ümber ja kaela. Rahvuslikke triibuehteid hakkasid tema käe all tegema Anne Raudsepp ja Jane Kuus Võrust. Üldse võis rahvuslikke motiive  märgata näitusel väljapandu hulgas kui ka meisterdajate laudadel. Rahvuslik ehe on hinnas.

Carmen Küngas (vasakul taga) õpetab paeltikandit.

Mai Kapil Rõugest oli akna all üles veetud päevasall. Juba astuski esimene huviline juurde, et kudumist alustada. Päevasalli kudumine oli ehtepäeva programmis.

Samal ajal tegi rahvas Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis pakutrükki ja meisterdas saviehteid. Juhendasid vastavalt  Marika Sepp ja  Maarja Vilsar.

Maakonnas tegutsesid ehtekojad Lasval, Rõuges, Puigal ja Uue-Antslas, kus nobedate näppude all valmisid ehedad ehted. Nii õpetas Aare Kala, kes on töö tõttu Uhtjärve Nõiariigiga seotud, ruuni talismani tegemist. Ruunikirja põletati võtmehoidjatele ja kaelaskantavatele medaljonidele. “Kõige popimad olidki meil pärlid ja ruuni talisman,” rääkis Uue-Antsla ehtekoja üldjuht Karille Bergmann.

Ehtenäitust Võrumaa Muuseumis saab vaadata novembrikuu lõpuni.

Liina Valper

Fotod: Aivar Sepp