kartul

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Algas tõhustatud värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll turgudel

1428630t44hfac5 — Kartulid. Illustreeriv foto.
Foto: Peeter Langovits

Põllumajandusamet on alustanud koostöös Veterinaar- ja Toituametiga tõhustatud värske puu- ja köögivilja (sh maasika) ning kartuli päritolu kontrolli turgudel. Vastavalt seadusele peab avaldatav info olema tõene ja näitama toote tegelikku päritolu.

Seoses ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku levikuga on Poolast pärit kartulile kehtestatud Euroopa Liidus erinõuded, mille kohaselt kartul peab pärinema registreeritud ja kartuli-ringmädaniku suhtes vabast tootmisüksusest ning olema varustatud Poola Riikliku Taimekaitseteenistuse poolt väljastatud sertifikaadiga. Lisaks tuleb sihtriigi pädevat ametiasutust kaubasaadetisest eelnevalt teavitada. Põllumajandusametit siiani teavitatud ei ole, mistõttu Poolast pärit kartuli turustamine on Eestis kõrgendatud järelevalve all.

Lisainformatsioon: Ülle Metsman, taimetervise osakonna juhataja asetäitja, Põllumajandusamet, tel 6712 648, e-post taimetervis@pma.agri.ee

Viive Rosenberg juhatab Rogosis
kartuli salapärasesse maailma

img-2-kartul_sinine_congo___300 — Sinine kartul 'Congo'

Pühapäeval, 8. aprillil kell 11 on kartulisõbrad oodatud järjekordsesse Haanimaa kohaliku köögi õpituppa Rogosi mõisa kohvikusse.

Külas on Viive Rosenberg, kes on tuntud Eesti kartuliasjatundja. Ta räägib kartulisortidest, selle kasulikkusest ja kasvatamisest.

Kavas on valmistada üheskoos kolm toitu:

sinine salat Congo kartulist
huvitav ahjuroog mitmest kartulisordist ja köögiviljadest
sinine kartulipuder Congost

Samuti on võimalik osta kaasa väikestes kogustes tutvumiseks erinevate sortide seemnekartulit: Congo, Väike verev, Ando, Berber 4-, 5- ja 10 kg kottides. Kõik, kes soovivad seemnekartulit, peaksid koguse ja sordi Ivi Rausile teada andma hiljemalt neljapäevaks, 5. aprilliks e-posti aadressil ivirausi@gmail.com. Kuna tullakse sõiduautoga, siis kogus on piiratud. Seemnekartul maksab 40-50 senti kilo. Tasumine kohapeal sularahas.

Õpituba on prii. Registreerimine vajalik: ivirausi@gmail.com.

Õpituba toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Euroopa-Leader, Leader-Eesti ja Haanja vald.

Ivi Rausi ja Taisto Uuslail

Kabalas värvitakse… kartuleid

Täna algas Järvamaal Kabalas VI kartulitrükifestival, mis kestab pühapäevani. Tegemist on MTÜ Potatoprint korraldatava kunstiüritusega, millel tänavu keskendutakse teemale “Kiri”. Kolmel päeval toimuvates loengutes ja töötubades mõtiskletakse kirja eri aspektide üle nagu kirjasõna, kirjatäht ehk tüpograafia ja kiri kui rahvuslik muster. Lisaks kirja teemale tutvustatakse looduslike värvide kasutamist kartulitrükis ning “kirjatakse” kartuliga tekstiile ja tapeete.

Tekstiilikunstnik Reet Talimaa räägib osalejatele teemal “Mustrimeelest, kirja keelest”, kirjanik Vahur Afanasjevi teemaks on “Kirjanik välismaal – emigratsioon kui eskapism” . Disainer Mart Anderson vestleb teemal “Kandilised Eesti kirjatüübid” ning soome tekstiilikunstnik Ulla Lapiolahti on pealkirjastanud oma vestluse nii: “Punased putukad ja indigosinine”.

Festivalil on osalejaid nii Eestist kui Norrast ja Soomest.

Jaanipeebu küla edendab kartulikultuuri

Rõuge TV tegi täna tagasivaate Jaanipeebu külas peetud kartulipäevale, kus olid kohal nii talukauba pakkujad kui ostjad. Toimus hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagas oma teadmisi. Viitina Tehnikaklubi seadis üles päevinäinud põllutehnika näituse. Talgu korras korjati tonn kartulit Rõuge Põhikoolile.

[youtube lSDUiyqQWZk]

Hiidlased sel aastal kartuleid mandrile ei tarni

Kui veel mõned aastad tagasi oli Hiiumaal kartulitootmine sellisel järjel, et mugulaid jagus mandrilgi müümiseks, siis praeguseks on ka suurim kartulitootja Mereliiva talu kartulikasvatust koomale tõmmanud ja müüb tuhlist vaid Hiiumaal, kirjutab Hiiu Nädal.

Mereliiva talus kasvas kartul tänavu 23 hektaril ja sellest peaks OÜ Mereliiva Talu tegevjuhi Viljam Heinma sõnul Hiiumaa jaoks piisama.

„Varasematel aastatel on mandril ka müüdud, tänavu mitte,” lausus Heinma. „Eks see elu on keeruline. Eelmisel aastal olid hinnad nii maas terve aasta, et… Võib-olla ei ole varsti enam [kartulit Mereliival maas] Hiiumaa jaoks ka. Ei tea ju, mis elu toob.”

Tänavust saaki mõõtis Heinma 25-30 tonniga hektarilt, aga on olnud aastaid, kui hektarilt on saadud 40-50 tonni.

Kuldmugula tiitli võitis kodumaine Ando

Kartuliakadeemia külastajad valisid kümne kartulisordi seast ülekaalukalt oma lemmikuks Jõgeva sordiaretuse instituudis aretatud „Ando”.

Oma arvamust avaldas eile Eesti Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeva raames avatud Kartuliakadeemias ligi 500 inimest ning lisaks ”Kuldmugula” tiitli pälvinud „Andole” hinnati maitsmistestil kõrgelt ka sorte „Piret”, „Anti” ja „Red Lady”.

Jõgeva sordiaretuse instituudi teaduri Aide Tsahkna sõnul on „Ando” suhteliselt kõrge kuivaine sisaldusega sort, mis sobib suurepäraselt pudru valmistamiseks, aga ka keedukartuliks. Tsahkna sõnul on „Ando” hiline ja lehemädanikukindel sort, mis sobib hästi mahetootmiseks. „Ando” on hinnatud rahvakartul, mis on levinud paljudes kodumajapidamistes.

Eesti Kulinaaria Instituudi akadeemik Angelica Udeküll pakkus vabaõhumuuseumis „Andost” valmistatud kartuli-sarapuupähkli plaadikooki.

Kulinaariainstituudi, Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) ja põllumajandusministeeriumi koostöös korraldatud Kartuliakadeemia vastu oli huvi väga suur.

Kokku sõid külastajad ära üle 300 kilo kartulieid. Kartuliakadeemias tutvustati kokku 22 erinevat kartulisorti ning neli Eesti tippkokka valmistasid Eesti Kulinaaria Instituudi juhi Dimitri Demjanovi eestvedamisel erinevaid kartuliroogi: kooke, suppe, salateid, vormiroogi, muffineid, küpsiseid, terriini, püreesid jm. Ettekannetega esinesid kartuliteadlased.

„Ettevõtmise suureks kasuks on see, et Kartuliakadeemia raames said kokku sordiaretajad, põllumehed, kokad ja tarbijad. Kvaliteetne Eesti tooraine on iga hea toidu alus. Pärast tänast oleme kõik targemad,” ütles Dimitri Demjanov.

EPKK juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on koostöö Eesti põllumeeste ja kokkade vahel väga vajalik, et üheskoos arendada Eesti kööki, üles leida parimad maitsed ja tõsta toodete kvaliteeti.

„Ando” mugulad. Foto: Eesti maaviljeluse instituut

Kartuliakadeemia ootab vabaõhumuuseumisse

Pühapäeval, 12. septembril avatakse esmakordselt Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeval Kartuliakadeemia – õpikoda, kus saab tutvuda ja maitsta Eesti Kulinaaria Instituudi kokkade kartuliroogi, näha ja kaasa osta erinevaid Eesti kartulisorte ning küsida nõu nii kartulikasvatajatelt kui kokkadelt.

Nätsi tuuliku platsil asuvas Kartuliakadeemias saab näha ja maitsta erinevaid Eesti kartuli sorte, kohtuda kartulikasvatajatega ning proovida, mida huvitavat Eesti Kulinaaria Instituudi kokad neist kartulisortidest valmistavad. Kartuliretsepte jagavad Angelica Udeküll, Inga Paenurm, Ants Uustalu ja Rene Uusmees. Nõu annavad kartulikasvatuse spetsialistid ning toimuvad loengud nii kartuliajaloo, kvaliteedi ja säilitamise kui sordiaretuse teemadel.

Kartuliakadeemia eestvedaja Dimitri Demjanovi sõnul luuakse selle algatusega koostöövõimalusi sordiaretajate, kartulikasvatajate, kokkade, teadlaste ja tarbijate vahel.

Kartulipäeva raames saavad külastajad degusteerida kümmet kartulisorti ning konkursi “Kuldmugul 2010” raames selgitatakse välja parim kartulisort. Lisaks saab laadalt kaasa osta head kodumaist kartulit ning sõlmida kokkuleppeid talvevarude soetamiseks. Lastele on avatud kartuliteemaline loovustuba.

Allikas: Eesti Kulinaaria Instituut, kulinaaria.ee