Pühapäeval, 7. augustil kell 12.00 kuni 16.00 toimub meisterdamise perepäev Luke Mõisas. Tule kogu perega sulle sobival ajal päeva jooksul. Meisterdame pastapliiatsit, teateid hoidvat kaelkirjakut, teeme taimepilti, viltimist ja klaasimaali. Meisterdamise vahendid korraldajatelt! Meisterdatud asjad saab igaüks kaasa võtta. Osalemine tasuta, ettevõtmist toetab SA KIK. Perepäeva ajal on avatud Luke mõisa kohvik.
Lisainfo: tel 5088359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
Paide Tegevuskeskuse Ökokäsitöökoda teeb algust ökokäsitöö suvekooli praktiliste töötubadega. Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel sisustatud praktiliste töötubade ala võimaldab taaskasutatavate materjalide kasutusvõimalusi praktiseerida erinevaid käsitöövõtteid kasutades. Kohapeal on olemas vajaminevad töövahendid, õppe-juhendmaterjalid ning näidistööd. Kogu tegevuse märksõnadeks on loodussõbralikkus, taaselustatud käsitöövõtted ning taaskasutust tutvustav. Peateemadeks suvekooli töötubades on inspiratsioon, redisain, aksessuaarid.
Praktiliselt omandatud oskused võimaldavad tõsta teadlikkust eelkõige taaskasutuslike materjalide kasutusvõimalusest käsitöös ning oskusi materjalide taaskasutamisest omanäoliste käsitöötoodete valmistamisel. Arvame, et igasuguse käelise tegevuse populariseerimine ja oskuste arendamine aitab kaasa käsitööesemete väärtustamisele, teadvustada, et käsitööna valminud ese ei ole laiatarbekaup vaid ainulaadne ese ja selle looja looming. Traditsiooniliste käsitöövõtetega annab edukalt ära kasutada kõike meie kodudeski leiduvat . Erinevatest materjalidest annab valmistada väga praktilisi asju. Tarbetust tarvilikuks – taaskasutus käsitöös väärib järeleproovimist juba sellepärast, et valminud asi on originaalne ning oma.
Suvekooli praktiliste õpitöötubade ala on avatud 19. juulist 2011 läbi suve teisipäevast reedeni kell 17-19.
Paide Tegevuskeskus
MTÜ Mänguexpert
Tel +372 5397 4218
* Nuki talus saab iga päev kella 10-18 näha ja õppida käsitööd:
10. juuli: Taimi Puus valmistab aksessuaare (heegelkraed, tikitud vööd);
11.- 17. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu;
18.- 24. juuli: Taimi Puus valmistab brügge pitsiga linikuid;
25.- 31. juuli: Ülle Murula valmistab nukke ja punub paelu.
* Sassi-Jaani talus esineb igal laupäeval ja pühapäeval kell 11 Rahvakunstiselts Leigarid.
17. juulil meisterdatakse paelu ja vöösid. Iga päev on avatud Eesti maa-arhitektuuri püsinäitus ja vanade aia- ja põllukultuuride näidisaed.
* Köstriaseme talus näeb laupäeviti ja pühapäeviti kella 10-18 kangakudumist.
9. ja 23. juulil värvitakse taimedega lõnga.
* Härjapea-Kutsari talus jätkuvad laupäeviti kella 10-18 käsitööpäevad, mille raames näeb erinevaid käsitöötehnikaid ning saab nõu rahvariiete osas. Pühapäeviti kella 11-15 toimuvad toidupäevad, kus valmistatakse toite 1920.-1930. aastate retseptide järgi.
* 9. ja 30. juulil näeb Kuie koolis raamatuköitmist. Kolga talus kootakse neljapäeviti ja laupäeviti võrku. Sepatööd tehakse Sepa talus nädalavahetustel kella 11-18. Pulga talus tehakse kolmapäeviti ja pühapäeviti villatöid, kuu viimasel neljapäeval köetakse aga sauna.
* Koduloomad muuseumis: Köstriaseme talus toimetab omasoodu kanapere, Pulga talus seapõrsad ja Sepa talus utt koos lambatallega. Hobused Ulaan ja Virge teevad sõitu kõigile soovijatele, kohtumispaik kõrtsi ees! Kohata võib kass Hannot. Muuseumi territooriumil liigub ka põtru, metskitsi, metssiga, rebaseid, jäneseid, kährikuid jt metsaelukaid, kuid neile lähedale ei tasu minna.
* Näitused: Pulga talu rehealuses on juulis Mari Kariste käsitööringi näitus „Me ise ilutegijad“, Kolu kõrtsi tallis kestab septembrini lillevaipade näitus „Need lilled sulle pühendan“. Muuseumi territooriumil näeb näitust „Leib keelel“.
* Suvehooajal saab muuseumis mängida toredat orienteerumismängu peredele, mis aitab Eesti külaelu tundma õppida! Mängu reeglid ning ülesanded saab kätte muuseumi kassast, kõige kindlam viis ülesaannete lahendamiseks on muuseumitalude külastamine. Täidetud mänguleht tuleb jätta muuseumi kassamajas olevasse loosikasti, iga kuu esimesel esmaspäeval loositakse õigesti vastanute vahel toredaid auhindu.
* Avatud on looduse õpperada, mida saab läbida nii jalgsi kui ka jalgrattaga. Kui omal ratast kaasa võtta ei ole, siis muuseumist saab seda laenata!
* Koduste roogadega kostitab Kolu kõrts. Ehedat Eesti käsitööd ja toredaid temaatilisi kingitusi leiab muuseumi käsitööpoest.
A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.
Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.
Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!
Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!
A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
25. ja 26. juunil toimuvad Põltsamaal XVI üle-eestilised käsitööpäevad, kus sel aastal on erilise tähelepanu saanud lapitööna valminud esemed, mis toovad Põltsamaale sadu käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest.
MTÜ Käsiteokoda korraldab koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Põltsamaa linnavalitsuse, Eesti Lapitöö Seltsi ja paljude Põltsamaal tegutsevate ettevõtetega suurejoonelise linna ehtimise – vabaõhugalerii. Terves linnas on kaunistatud 31. asutuse vaateaknad – mis on erakordne vaatepilt! Üle linna on erinevates paikades üles seatud 18 käsitöönäitust erinevatelt Eesti meistritelt.
Käsitööpäevadega samal ajal toimub ka Põltsamaa lossipäev, mille raames korraldatakse käsitöölaat ”Ehe ja eestimaine”. Käsitöölaat alustab täna, 25. juuni hommikul, müüakse käsitööd ja pakutakse Eestile omast toitu. Toimuvad erinevad töötoad, kus osalejad saavad valmistada ehte-aastale kohaselt tekstiilist ja lapitehnikas ehteid ning tutvuda uute nippidega lapitöös.
Keskpäeval saab ise osaleda lossijooksul või kaasa elada osavõtjatele.
Pealaval on lapirõivaste suur moedemonstratsioon, kus vaatajateni tuuakse igapäevarõivastust ja ka mitmeid auhindu võitnud õhtutualette.
Lossipäeval toimub Põltsamaa lossihoovis palju huvitavat, mida tasub järele proovida ja kogeda. Kuulutatakse välja parim kaupleja, toimub köievedu üle Põltsamaa jõe. Pakutakse põnevat kultuuriprogrammi, millest ei puudu rahvamuusika ja tants.
Õhtul toimub rahvapidu ansamblitega Ummamuudu ja Nukker Kukeke. Õhtu lõpetab tuleshow Põltsamaa jõel.
Käsitööpäevad lõpevad pühapäeval, 26.juunil Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga ”Lapitöö- kunst või käsitöö?”. Ettekanded püüavad selgust tuua käsitöö ja kunsti piiridest.
Allikas: poltsamaa.ee
Koolituse eesmärgiks on leida sügavam lähenemine tehtavale käsitööle, saada uusi ideid, jagada kogemusi, mõista mida ja miks on lasteaia ja koolilaste jaoks käsitöös hea teha. Tulemusena võiksime olla valmis käsitöö tegemisel leidma sügavamat ideed, olema vabam esemete kujundamises ja mõtestama oma tööd.
Kursust juhendab Tiiu Bläsi-Käo, pikaaegne waldorfkoolide käsitööõpetaja Saksamaal, Stuttgardi waldorfseminari õpetaja ja Eesti waldorfkoolide nõuandja ja toetaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine.
28. juuni – vorm, värv, temperament
1. vorm, värv, kujunduspõhimõtted, funktsionaalsus, materjalid;
2. kuidas kasutada ornamente, lisandeid (näiteks rahvuslikud käsitööd);
3. käsitöö võimalikud seosed temperamendiõpetusega;
4. käsitöö kui teraapia.
Õpime kujundama vahakriitide ja joonistamise abil, analüüsime. Loe edasi: Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele
18.-19. juunil toimuvad Põhjaõues käsitööpäevad nimega „Selga. Tarbeks ja iluks“. Korraldajad kutsuvad kõiki 17. sajandi käsitööliste tänavale! Mõlemal päeval on avatud käsitöö laat. Laadal on väljas käsitsi tehtud ehteid, riietusesemeid ning muid esemeid, milleta ei saaks ükski perenaine köögis hakkama.
Meistrite käe all saab ka ise õppida, kuidas nipeldada pitsi, valmistada viltesemeid ja kudumeid. Meisterklassid on tasuta ning valminud esemeid võib hiljem ka kaasa võtta. Tiina Tamberg viib läbi vildi kuiva vanutamise ja Julia Sumaroks aga märja vanutamise meisterklassi. Meister Irina Gavrilova õpetab täiskasvanuid nõelaga kudumise vanu tehnikaid, lapsed aga saavad nukke valmistada.
Põhjaõues ootavad külastajaid ka teised meistrid, kes õpetavad, kuidas valmistada ehteid, punuda vööd või õmmelda kotte.
Meisterklassid toimuvad mõlemal päeval kell 11-17.
Sindi raamatukogus avati tekstiilinäitus “Sõbakirjaline”, kus eksponeerib oma töid Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2008. aastal lõpetanud Astri Kaljus. Näitusel on eksponeeritud autori valmistatud kolm Viljandimaa kirjes, värvirohke triibustikuga vaipa ja vaip, mis on valminud autori koolitööna. Tegemist on rekonstruktsiooniga, mille originaal asub Viljandi muuseumis. Astri Kaljus ütles näituse avamisel, et ta teeb palju koostööd muuseumidega, kuna õpitud eriala spetsialiseerus muuseumitööle ja tekstiilikujundusele. Kõik välja pandud vaibad on sõbakirjalises kudumistehnikas teostatud tööd. Autoril on kaks lemmiktehnikat – sõbakiri ja pindpõimes vaibad. Viimaseid Sindi näitusel küll pole.
Lisaks on eksponeeritud Kihnu ja Ruhnu rahvariietest ja mustritest inspireeritud kangastelgedel kootud riidest kotid. Valminud on need lõngajääkidest, kus on lisaks kasutatud sitsiriiet ja mõne koti puhul ka kõlapaelu. Rahvuslikke mustreid ei kopeeri autor üks-ühele maha, vaid üritab
kombineerida värvide, triipude ja mustritega. Arhailised tekstiilimustrid ja tehnika on inspiratsiooniallikaks ning need annavad võimaluse lõpututeks kombinatsioonideks. Vaibakunstnik lisas, et teda paeluvad rahvusmustrite juures erksad värvid, mida ta siis kokku sobitades kangastelgedel vaibaks koob.
Viktor Kaarneem
Võrumaa Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis on alates juunikuu viimasest nädalavahetusest kuni augusti lõpuni taas võimalus käsitööd teha.
Sel suvel laiendatakse õpitubade teemasid ning seotakse käsitööga ka jutuvestmist, laulmist ja keskaegset toidukultuuri. Ikka selleks, et luua ruum, kus kogukonna liikmetel ja külalistel oleks võimalus koos käia, vanu oskusi, lugusid ja laule meelde tuletada ning koos keskaegseid toite maitsta.
Õpitoad algavad 25. ja 26. juunil klaasehete valmistamisega, jätkuvad juuli alguses heinamaarjapäevale pühendatud taimepäevadega, seejärel on kavas tutvustada arhailist nõelkudumist ja kõlavöö tegemist. Juulis valmistatakse ka martsipani, riidest ja paeltest lilli, kuu lõpus keraamilisi nööpe ja ehteid ning näha saab põnevat keraamikapõletust paberahjus.
Käsitöömeistritest tulevad oma oskusi jagama Geenart Nagel, Ene Pant, Kadri Vissel, Ilme Aim, Valli Larionova, Kadri Karu ja Aivar Rumvolt. Igal nädalavahetusel tulevad külla ka jutuvestjaid ja erinevaid pärimuskultuuri tundjaid.
Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm, korraldab MTÜ Roots.
Lisainfo ja täielik õpitubade kava: www.vastseliina.ee/linnus
Kehtna kunstisõprade kauased unistused on täitunud, sest siinsesse kunstide kooli tuliuus keraamikaahi. Soetatud ahjuga saab põletada nii keraamikat kui sulatada klaasi. See teeb ahjust rõõmuallika nii savi- kui klaasisõpradele.
Praegu käivad veel ahju paigaldamise ja tööks ettevalmistamise tegevused, kuid sügisest alates saavad kunstihuvilised Kehtna inimesed tulla juba oma kätega savi voolima või klaasitööd tegema. Planeeritud on mitmeid kursusi ja ringe nii täiskasvanutele kui lastele. Kunstide kooli kunstiõpilased hakkavad ahju kasutama oma õppetöös.
Ahju soetamise tegi võimalikuks Raplamaa Partnerluskogu Leader tegvusgrupi ja PRIA otsuste põhjal meetme 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja hoidmine raames eraldatud toetus projektile „Keraamika- ja klaasisulatusahi Kehtnasse“.
Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.
Eesti Põllumajandusmuuseum ootab nii väikseid kui suuri suve vaheaja alguse puhul loovtöötubadesse. Temaatilised töötoad toimuvad 4. – 10. juunini kell 11-16.
4. – 5. juunil valmistatakse taimedest anumaid ja õpitakse korvipunumist.
6. juuni on puutööpäev, mil voolitaksee puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistatakse puidupõletustehnikas.
7. juuni – kartulitrüki päev. Saab meisterdada kartulist templi ning trükkida suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.
8. juuni – ehtepäev, valmistatakse vildist ja helmestest kauneid kaelakeesid ja talismane.
9. juuni – roigasmööbli valmistamine. Õpitakse valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.
10. juuni – sepatööpäev, tutvumine sepatöö põhitõdedega, saab proovida sepistada naela või hobuserauda.
Osalustasu 5 eurot.
Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel. 5379 8409.
Allikas ja pilt: www.epm.ee
Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.
Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.
„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustatakse paikkonna käsitööd
Jäneda Musta Täku talli ülakorrusel asuv näputöömeistrite müügikoht võib end uhkusega nimetada Eesti suurimal pinnal asuvaks käsitöökeskuseks. Koos aia- ja lillepäevadega avab kolmapäeval, 25. mail külastajaile taas uksed käsitöökeskus. Käsitöökeskus on endale hõivanud talli lakapealsel 600 ruutmeetrit, kus müügil enam kui 40 käsitöötegija tooteid alates sepistest klaasi ning keraamikani välja. Käsitöökeskuses on nõutavamateks kaupadeks olnud keraamika, kudumid ning kadakast tehtud puittooted. Talli lakapealne on sobiv näitustepaik, sel hooajal on lootust näha seal Viljandi Kultuurikolledži koostatud näitust. Uus hooaeg algab 25. mail, avatud T – P kella 11–18.
Allikas: tapa.ee
Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda. Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.
Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.
Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika.
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.
Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.
Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni. Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .
Allikas: Laanlane.ee
11.-17. juulini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas väikekandle meisterdamise laager, kus iga osaline saab enesele meistri juhendamise abil kandle valmis meisterdada ja tutvuda muusika tegemisega. Laagri juhendajaks on Mihkel Soon.
Osalustasu on 120 eurot. Osalustasu sisaldab ööbimist ja toitlustust. Lisainfo ja registreerimine mihkel.soon@gmail.com ja 53541175. Laagri toimumist toetab vana Võrumaa kultuuriprogramm.
Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Laupäeval, 14. mail kella 9-16 toimub Põlvamaal Valgjärve vallas Pikajärve mõisa pargis Liivimaa kolmas antiigi-, kunsti- ja käsitöölaat.
MTÜ Liiwimaa Antiik juhatuse esimehe Jaak Metsalu sõnul soovitakse laadaga koondada Eesti antiigi- ja vanavarahuvilisi, propageerida ja väärtustada antiiki ja vanavara. Samas pakkuda meelelahutust ning tutvustada Pikajärve mõisa vaatamisväärsusi.
Metsalu soov on muuta antiigilaat Lõuna-Eesti kultuurimaastikul oluliseks sündmuseks ja traditsiooniks. Antiigihuvilisi müüjaid on tänavu oodata üle poolesaja.
Laada pärliks võib nimetada Eesti talumööblit ja etnograafilisi esemeid. Palju on kunstnike töid, kusjuures müügis on nii vanema põlve kui ka tänapäeva kunstnike töid. Pakutakse ka väärtuslikke hõbeesemeid.
Antiigilaada külalised president Arnold Rüütel, Riigikogu liige Urmas Klaas, Valgjärve vallavanem Kaido Kõiv istutavad mõispargi alleele tammed.
Kultuuriprogrammi sisustavad Contra, astroloog Igor Mang. Vanaautoklubi Vänt korraldab vanaaegsete autode paraadi. Muusikat teevad laulja Toomas Jalajas, akordionist Veiko Kivi, laulja Heldur Uibo.
Kohapeal on kunstnikud Albert Gulk Kursi koolkonnast, kes teeb soovijatele kiirportreesid. Kunstnikud Toomas Kaskmann, Kerttu Lätt Tartu kunstnike liidust, karikaturist Jaanus Nessler esitlevad oma uuemaid töid.
Meelelahutust pakuvad veel tantsutrupid Sügiskuld ja Õietolm, Saverna näitering, Suure-Jaani näitering.
Toimuvad antiigioksjon, antiigiloterii, eksklusiivpildistamine.
Lisainfo: tel 523 9305 (Jaak), www.liiwimaa-antiik.ee
Hiiumaa tööõpetajad kutsuvad kõiki, kellele meeldib tehnika ja konstrueerimine, sport, hea tuju ja muu taoline, võtma osa maakondlikust õpilasüritusest „Seebikate Rallist“.
Osalema oodatakse koolide-, klasside-, perede-, sõprade-, autokodade-, tehniliste klubide jne. meeskondi üle kogu maakonna. (Pange meeskondadele ka nimed, millega saate registreeruda.) Osalejal tuleb luua oma sõiduk. Üritusest võivad osa võtta üksikosalejad kui ka meeskonnad. Auto konstruktsioonile esitatakse ainult kolm kohustuslikku tingimust:
1. Mootori puudumine (auto veereb kaldteel)
2. Rooli olemasolu (sõiduk peab olema juhitav)
3. Pidurite olemasolu (auto peatamine)
Muid piiranguid autode konstruktsiooni, materjalide ega mõõtmete osas ei ole. Teretulnud on autode omapärane väljanägemine. Autod võivad olla kaunistatud visuaalse või tekstiinformatsiooniga (näiteks reklaam), mis aga ei tohi olla vastuolus esteetikanormide ega seadusandlusega. Kokkuvõtete tegemine toimub kahes kategoorias. Eraldi hinnatakse trassi läbimise kiirust (ajaliselt), sõiduki juhitavust (slaalom) ning eraldi konstruktsioonide väljanägemist ja originaalsust. Loe edasi: Hiiumaal korraldatakse “Seebikarbi” ralli
Huvilios oodatakse Ööbikuoru parklasse kella 10.45-ks. Rõuge Ööbikuoru keskuse hoones saab näha ja osta piirkonna käsitöörahva poolt valmistatud käsitöötooteid. Kella 11-ks suundutakse Ööbikuoru laululava juurde, kus saab nautida omakultuuri ning avatakse Võru maavanema Andres Kõivu ja Rõuge vallavanema Tiit Tootsi osavõtul maakonna suvine turismihooaeg. Samas saadetakse koos Rõuge hokimeeskonnaga teele Rõuge rattamaratoni avatud raja sõitjad.
Pärast hooaja avamist laululaval suundutakse üheskoos jalutades üle muistse Linnamäe Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseumi avama. Lühiretkel muuseumi juurde võib ette tulla veel mõndagi…
Muuseumis demonstreeritakse, kuidas omal ajal hoones elektrit tehti ja vee jõul erinevaid metallitööpinke käitati. Uudistada saab ka Rõuge ajalooga seonduvat väljapanekut.
Hüdrotöökoda-muuseumi ajaloo ja ekspositsiooni kohta uuri lisa veebilehelt www.rougemuuseum.ee.
Muuseumi renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede.
Korraldavad Rõuge vald ja MTÜ Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum. Kaasa aitas Võrumaa Turismiliit.
Foto: www.rougemuuseum.ee
Pühapäeval, 1. mail kella 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada ise oma emale või vanaemale emadepäevakingitus. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui südamest tulev enda tehtud kingitus kallile inimesele! Töötubasid juhendavad Kaire, Anneli ja Mure. Tehakse prosse, emadepäevakaarte, decoupage salvrätitehnikas laudlina või linik. Portselanimaalihuvilistel on võimalik maalida tassi või vaasi.
Täpsemat infot saab kodulehelt www.lukemois.ee.
Kuna kärnerimaja, kus kinke tehakse, on väike, siis on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil info@lukemois.ee või tel 508 8359.
Foto: lukemois.ee
Neljapäeval, 21. aprillil kell 19 on Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse näputöötare külaliseks Helena Hain, kes kõneleb pärlikunstist ja õpetab pärlitega käepaela põimimist.
Osavõtutasu 1.60 eur. Kõik huvilised on oodatud! Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Vaata lisaks: helenawanje.blogspot.com. Täpsem info: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee
Aprilli lõpus alustab Valgamaa Partnerluskogu koolitusega „Kogukonnatooted ja –teenused kui väljakutse ja võimalus MTÜ-le“.
Toimumiskuupäevadeks on 26. Aprill, 6.mai ja 12. Mai.
Koolituskavasse mahuvad järgmised teemad:
Teisipäev, 26. aprill
Kogukonnatooted ja –teenused – mis need on?
– Millised on võimalused omatuluteenimiseks mittetulundus-ühendustel? MTÜ tooted ja teenused – mis need on?
– Milline kasutegur on nendel MTÜ-dele?
– Mida see endaga kaasa toob organisatsiooni asjaajamises?
– Isiklike ja organisatsiooni ressursside kaardistamine.
Lektor: Eha Paas
Reede, 6. mai
Äriplaani koostamine kogukonnatoodete ja –teenuste pakkumiseks.
– Kuidas kujundada sobivaid tooteid ja teenuseid?
– Ideede genereerimine
– Äriplaan ja finantsprognoosimine – kuidas neid teha?
Lektor: Margit Kool Loe edasi: Valgamaal tuleb koolitus kogukonna eestvedajatele
Laupäeval, 9. aprillil toimub Urvaste seltsimajas vaseliste õpituba.
Vaselised on muinasaegne rõivaste kaunistamise viis, kuid neid spiraalikesi kasutati ka ehete valmistamisel. Spiraale punuti koos lõngaga või tikiti eraldi rõivastele keerulistesse mustrites
Õpitoas osalejaid juhendab Marika Sepp Võrust. Kaasa tuleks võtta väikesed tangid traadi lõikamiseks, vana nahkkinnas, õhukese teraga nuga, suure silmaga õmblusnõelu, sukavarras nr 2.
Kotti võiks pista ka vahetusjalanõud.
Registreeruda saab telefonil 529 2373.
Neläpäävä, mahlakuu 21. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Haini Helena, kiä kõnõlõs helmekunstist ja oppas helmidega käepaila palmitsõmist. Kaeq mano: helenawanje.blogspot.com
Osavõtumass 1.60 õur. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena
Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.
Pikakannu seltsimajas on laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 võimalik õppida külmpressimeetodil seebitegu. Oma kogemusi jagab Inga Silm, Sophi-nimelise seebisarja autor ja valmistaja.
Sophie seepides kasutatakse peaasjalikult ökoloogiliselt puhtast põllumajandusest pärit tooteid, kusjuures osa seebisisendeid kasvatab pereettevõte oma talus permakultuuri
põhimõtteid järgides.
Seebiõppusel osaleja võib oma maitse järgi võtta kaasa ürte, lillelehti vms, mida ta seepi soovib lisada. Põhimõtteks on, et seebi sisse võib panna kõiki taimi, mis kõlbavad süüa või millest saab teed keeta. Lähemalt loe www.seep.ee.
Õppusel valminud seebist saab iga osavõtja oma tüki koju kaasa, kuid kuna seep peab vormis tarduma 24 tundi, siis kaugemalt tulijad, võtke oma karp seebi jaoks kaasa.
Seebitegu toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm. Osavõtjalt ootame annetust 5€.
Kirjapanekuks ja küsimustele vastuse saamiseks helistage 5028 783 või kirjutage info@pikakannu.ee
Ave Tamra
www.pikakannu.ee
Setomaal Obinitsas Seto seltsimajas toimub pühapäeval, 10. aprillil rekvisiitide tegemise õpituba.
Rekvisiitide tegemisest räägib ja näidisrekvisiite aitab valmistada Raina Varep, kes on pikka aega töötanud Vanemuise teatris rekvisiitori ja kostümeerijana.
Info ja registreerimine: Rieka 5620 3374.
