ajalugu

Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.

Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.

Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.

Milline on selle veski lugu? Loe edasi: Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Mois1840_w150_w600 — Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar. Loe edasi: Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

6.oktoobril tähistab Otepää Gümnaasium oma tegutsemise 105. aastapäeva juubeliüritustega. Tegemist ei ole ainult kooli juubeliga, 3.oktoobril möödub ka 105 aastat esimese eestikeelse maakeskkooli asutamisest.

Esimene eestikeelne keskkool, praegune Miina Härma Gümnaasium, asutati 1906. aastal Tartus. Esimese eestikeelse maagümnaasiumina alustas 03.oktoobril 1907 tegevust Nuustaku Kooli Seltsi II järgu erakool, kus tollal õppis 42 õpilast.

Hariduselu minevik Otepääl ulatub aga hoopis kaugemale – seda B.G.Forseliuse seminarini välja, mil üks seminari kasvandik tuli Otepääle vaimuvalgust jagama. Teada on, et 1688. aastal lõpetas kooli 31 last. 1905. aasta pöördelised sündmused tegid võimalikuks Vene impeeriumi territooriumil asutada erakoole, kus õpetada võis ka emakeeles. Seda võimalust kasutati kohe ära Tartus ja Pärnus.

Ka Otepää tuntud luuletaja ja aktiivne ühiskondliku elu tegelane Gustav Wulff-Õis algatas mõtte, et Nuustakule on vaja eestikeelset progümnaasiumi. Alustati üüritud ruumides, kuid 1909.aastal suudeti ehitada oma koolimaja. Kooli algus oli vaevaline – Nuustakut peeti liiga väikeseks, et tagada kvalifitseeritud õpetajate kaader, kuid ometi saadi pärast läbirääkimisi luba gümnaasiumiklasside järk-järguliseks avamiseks. Loe edasi: Esimesest eestikeelsest maakeskkooli avamisest möödub 105 aastat

Eesti Ajaloomuuseum alustas koostööd kohaliku turismiajakirjaga Reisimaailm

Tegemist on on turismi-, majutuse- ja toitlustuse erialaajakirjaga, mis on ilmunud 16 aastat.

Väljaande lugejaskonna hulka kuuluvad turisminduse, majutamise ja toitlustamisega tegelevad inimesed ja ettevõtted, Riigikogu, linna-, maa- ja vallavalitsused, Kaubandus- ja Tööstuskoda, tarbijakaitse, tervisetalitus, välissaatkonnad ning palju tavalugejaid. Samuti on ajakirja sihtrühmaks vastavaid erialasid õppivad tudengid. Ajakiri „Reisimaailm“ pakub uusi teadmisi turisminduse, hotellimajanduse ja toitlustamise valdkonnast ning annab ülevaate konkurentidest-kolleegidest nii Eesti turul kui välismaal.

Koostöö eesmärgiks on anda turismihuvilistele lugejatele ülevaade Eesti Ajaloomuuseumis toimuvatest olulisematest sündmustest, tutvustame oma näituseid, ajaloolisi hooneid, põnevaid museaale ja palju muud taolist.

Augustikuu numbris ilmus artikkel Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud näitusest „Vettpidavad allikad. Keskaegne leid Tallinna lahest“.

Sisuga saab tutvuda SIIN

Reti Meema

Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele, paraku on paljud alad, mida silm haarata suudab, üsna inimtühjaks jäänud.

“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda. Loe edasi: Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?

Impeeriumi lõpp
Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid
Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Loe edasi: National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Võrumaal tuvastati sõjahauast kuue inimese säilmed

Võrumaal on tuvastastatud kuue inimese säilmed, kes langesid 66 aastat tagasi Määritsa lahingus, võideldes vaba Eesti eest.

Langenud leiavad lähiajal viimase puhkepaiga Osula kalmistul, oma võitluskaaslaste kõrval. Kuue Määritsa lahingus langenu kohta oli teada, et nad maeti põlenud talumaja trepi ette. Matus saigi tuvastatud täpselt lahingupaigale pandud mälestuskivi juurest, kuid leid on toonud juurde uusi küsimusi 66 aasta taguste sündmuste kohta.

“Hetkel on täiesti arusaamatu see, miks inimestel on peaaegu et ühest kohast ja sarnased luumurrud. Jalad on reitest murtud,” rääkis sõjahaudade uurija Arnold Unt. Siiski olid langenud maetud ristiinimese kombel – asetatuna kõrvuti ning peaga lääne suunas. Kolm majast põgenemiskatsel hukkunud võitluskaaslast said Osula kalmistule ümber maetud möödunud aastal. Nüüd lahkuvad legendaarsest lahingupaigast nüüd viimasedki metsavennad. Ja need inimesed saavad maetud austusavalduste saatel, mis neil kunagi on saamata jäänud. Loe edasi: Võrumaal tuvastati sõjahauast kuue inimese säilmed

Kodukaitse ajaloo seltsi liikmetel valmis lähiajaloosündmusi kajastav raamat

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmetel kolonel Henn Karitsal (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse” staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasal (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) valmis raamat „Leegitseval piiril”, mis käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu ”Leegitseval piiril” esitlus toimub 20. augustil kell 14 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Aadu Jõgiaas

Näitus „Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis

Maarjamäe lossi remonditööde tulemusel on maja saanud uued aknad ning seoses sellega on huvilistele taas avatud Eesti Vabariigi ajalugu tutvustav suurnäitus „Iseolemise tahe”.
Maarjamäe lossi trepistiku rekonstrueerimine ja lossi soojustustööd jõuavad lõpule septembris.
Maarjamäe lossis on kuni 12. augustini avatud ka keskaegset kõrtsikultuuri tutvustav Tartu Linnamuuseumi näitus „Poriveski kõrts”.
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss (Pirita tee 56) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10-17. Suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti.
Lähem info näituste kohta on saadaval muuseumi veebilehel www.ajaloomuuseum.ee

Reti Meema

Plaani kooli kokkutulek ja paikkonna päev

Kõik, kes tunnevad lähedust Haanjamaal asuva Plaani paikkonnaga, on Võrumaale Plaanile oodatud 4. augustil 2012, mil toimub Plaani kooli kokkutulek ning paikkonna päev.

Kavas:

Ülevaade Plaani paikkonna ajaloouuringust.
Raamatu „Plaani kool 1872-1969. Meie kooli lugu“ esitlus.
Näitus Plaani kooli ja küla elust.
Esinejaid lähemalt ja kaugemalt.
Sõnavõtte lühemaid ja pikemaid.

Osavõtutasu 5 eurot (sisaldab koolilõunat ja väikest meenet) kanda kontole 221005421117 (konto omanik Juta Sikk) või maksta sularahas Haanja kaupluses Sailale hiljemalt 1. augustiks.

Kaasa võtta piknikukorvike, aga süüa-juua saab osta ka kohapeal.

Infot jagavad Juss Torp (tel +372 515 6233) ja Juta Sikk (tel +372 5695 1721, tel +372 782 9065 või juta.sikk@ut.ee).

Ürituse sisustamisel on abiks MTÜ Võrumaa Partnerluskogu, LEADER programm ning Euroopa Noored.

Kõik teed toovad Teid 4. augustil Plaanile!

Tartu fotograaf näitab näoraamatus Eesti elu pildis

Tartust pärit fotograaf Toomas Volmer alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.

“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”

Enam kui 25-aastase fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt-haaval avaldada Facebookis.

“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.

“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.

Toomas Volmer (s. 1962 Tartus) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.

Allikas: tartu.ee

Valgas saab näha Ameerika ajalugu läbi kunsti

Valga Maavalitsuses saab vaadata näitust “Ameerikat kujutades – Ameerika ajalugu läbi kunsti”, mis on piltide kollektsioon eri ajastutel valminud taiestest, mis jutustavad Ameerika lugu.

Antud näitus on võimas esitus paljudest Ameerika ajaloo ja kultuuriaspektidest. Pildid sobivad nii lastele kui täiskasvanutele ning valitud kunstiteoste poolt jutustatav lugu lubab neid hinnata koolitatud kui ka koolitamata silmaga. „Ameerikat kujutades“ annab kõigile võimaluse hinnata ning mõista Ameerika kultuurilise maastiku võimsat ulatust ja sügavust.

Näitus jõudis Valga Maavalitsusse koostöös Ameerika Ühendriikide Suursaatkonnaga Eestis. Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas Solarise keskuses eelmise aasta septembris, mil näituse avamisega tähistati Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna 20. tegevusaastat Eestis alates Eesti iseseisvuse taastamisest. Lisaks Tallinnale on näitus üleval olnud veel Pärnus, Kuressaares, Tartus ja Viljandis.

Näitus asub maavalitsuse teise korruse fuajees ja kunstiteoseid saab vaadata E 8-17; T-N 8-16.30; R 8-16

Fotoajakirjanik toob Eesti elu märgilised sündmused arhiivist välja

Fotograaf Toomas Volmer (fotol) alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.

Enam kui 25 aasta pikkuse fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt haaval avaldada Facebookis.

“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui ka sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.

Taust
Toomas Volmer (s. 1962) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.

Eesti elu pildis – https://www.facebook.com/eestielupildis

Tagasi aastasse 1900

Leevaku hüdroelektrijaam ootab huvilisi uudistama

Kuni augusti lõpuni on kuulsusrikka ajalooga Leevaku hüdroelektrijaam külastajatele avatud iga päev kell 11-14.

Muul ajal tuleks külastamissoovi korral eelnevalt kokku leppida telefonil 795 2238 või 5393 2855.
Leevaku on ristteel asuv küla Räpina vallas, mille sümboliteks on kõrge telliskivikorsten ja elektrijaam Võhandu jõe paisul.
20. sajandi algul oli Leevakul jahu- ja saeveski ning villavabrik. Veejõudu on kasutatud siin alates 1835. aastast. Samuti tehti siin savinõusid. Plaanist ehitada Leevakule tellisetehas räägib 1923. a. valminud kõrge korsten.

Kuulus on Leevaku hüdroelektrijaam, mis II Maailmasõja ajal hävis. 1947. a taastati elektrijaam Võrumaa noorte ühistööna.
Praegu saab elektrijaamas tutvuda nii jaama enda, Leevaku ajalugu tutvustavate stendide kui nõukogudeaegsete elektrimõõdikutega. 2007. aasta suvel lavastas Raivo Adlas Jan Rahmani stsenaariumi järgi ning Räpina ümbruse harrastusnäitlejate kaasabil 1947. aasta Leevaku hüdroelektrijaama löökehitusest näitemängu, mida mängiti Leevaku elektrijaama juures.
Kokkuleppel elektrijaama omanikuga hoiab Leevaku küla seltsing elektrijaama uksed suvekuudel külastajatele lahti.

Fenno-Ugria ja Omnibussi suvereis viib Karjalasse

Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse tänavune ühisretk viib Karjalasse – reisiseltskond külastab nii Venemaa kui ka Soome poolt ning jõuab isegi Solovetsi saartele.

30. juunist 9. juulini kestev reis keskendub Karjala kui ürgse looduse, igavikulise ajaloo, Kalevala ja kaunite laulude maa tundmaõppimisele.

Helsingi kaudu liigutakse Kuhmosse ja külastatakse Sommelo rahvamuusikafestivali. Sealt edasi minnakse üle piiri Viena-Karjalasse Kalevala runolauljate küladesse Uhtuasse ja Jyskyjärvisse.

Reisi kaugeimaks sihtmärgiks on Solovetsi saared. Külastatakse ka Karjala kaljujooniseid Belomorski lähistel ning Valge mere kanalit.

Taas kord vaatab Omnibussi seltskond üle Karjala rahvusküla Kinnermäki (Kinerma). Siis käiakse Sortavala vanade traditsioonidega laulupeol ning sõidetakse läbi Helsingi tagasi Tallinna. Soovijad saavad külastada ka Laadoga järves asuvat Valamo saart.

Looduse Omnibussi alustas reisijate eelregistreerimist juba kevadel, huvi reisi vastu oli väga suur. Fenno-Ugria poolt korraldavad reisi Viia-Kadi Raudalainen ja Jaak Prozes, viimane on ka reisi juht.

Alatskivi loss kutsub tagasi aastasse 1900

Alatskivi mõisapere — Alatskivi lossi mõisapere. Foto: Sibulatee

Kui maikuus Alatskivi lossi keldrikorrust pidulikult avati, nägi vaid käputäis külalisi väga uhket etendust, mis viis meid tagasi aastasse 1900 kui lossis liikusid ringi parunid ja parunessid ning kus mõisateenijad oma igapäevatoimetusi tegid.

28. juulil 2012 toimub Alatskivi lossi ajaloopäev, kuhu on oodatud kõik mõisakultuurihuvilised. “Tagasi aastasse 1900″ on päev, kus toimub nii mõndagi:
– Maaligaleriis kell 14:00 loeng mõisateenijatest (Tõnis Türna)
– Maaligaleriis kell 15:00 suvelavastuse Valge Lossi Legend video
– Roosiaias härrasrahva ja mõisateenijate kostüümide esitlus

Kell 19:00 kontsert Suur Valss. Kadri Kipper (sopran), Rauno Elp (bariton), Tarmo Eespere (klaver). Filmi-, opereti- ja ooperimuusika. Kontserdipilet 5€/3€ müügil tund enne algust kohapeal. Avatud on erinevad töötoad, ilusa ilma korral töötavad välikohvikud. Alates 14:00 on lossi sissepääs poole hinnaga.

Allikas: Sibulatee

Paide linn sai uued kuningad

Paide tehisjärve ääres toimunud jaanipäevapidustuste kulminatsiooniks oli uute Paide kuningate ametisseastumine. Sedakorda kinnitati jaanipidulise silme all ametisse juba kaheksanda kuningate põlvkonna esindajad, meenutamaks eestlaste muistseid vabaduspüüdlusi ning nelja kuningat, kes Paide ordulinnusesse läbirääkimistele tulnuna ordu käe ja mõõga läbi hukati.

Senised Paide kuningad Murulaid V (kodanikunimega Lauri Lipp), Tõeleid V (kodanikunimega Enn Sõmer), Ivo VIII (kodanikunimega Tõnis Elmik) ja Jüri V (kodanikunimega Gabriel Rikberg) andsid auväärt ametipostid üle järgmise põlvkonna kuningatele.

Uuteks Paide kuningateks on Murulaid VI (Rein Oselin), Tõeleid VI (Kristjan Kõljalg), Ivo IX (Tiit Schvede) ja Jüri VI (Hillar Priks).

Paides on alates 2005. aastast kombeks igal aastal jaanipäeva paiku määrata ametisse neli Paide kuningat, kes vapralt ja väärikalt nii Paide linna kui tema austusväärset linnarahvast esindaksid kodulinnas kui ka väljaspool.

1343. aastal 23. aprillil alanud Jüriöö ülestõus, mis julmalt ordu poolt maha suruti tõmbas eestimaalaste omariikluse- ning vabaduspüüdlustele kriipsu peale lausa mitmesajaks aastaks. Üks Jüriöö ülestõusu sümboolseid lõppe toimus ka Paides, kus 4. mail 1343. aastal hukati julmalt ordurüütlite poolt Paide ordulinnusesse läbirääkimistele kutsutud eestlaste neli kuningat.

Allikas: www.jarva.ee

Täna peetakse Võidupüha

23. juunil 1919. aastal vallutasid eestlased tagasi Võnnu ja lõid sakslased taganema, 1938. aastast alates tähistatakse seda päeva Eestis Võidupühana.

1919. aasta suveks oli Vabadussõja tegevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolševike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919. aastal juhtis kindral krahv Rüdiger von der Goltz.

16. aprillil 1919. a kukutas Landeswehri löögirühm Kārlis Ulmanise juhitud Läti valitsuse ja seadis asemele Andrievs Niedra marionettvalitsuse. 3.–5. juunini 1919 peetud edututel läbirääkimistel üritas Eesti väejuhatus sakslasi tagasi tõmbuma sundida. Seejärel algasid relvakokkupõrked. Sakslased vallutasid Cēsise (Võnnu) ja tungisid edasi Valmiera suunas. Eesti vastupealetung algas 22. juunil, 23. juunil vallutati Cēsis tagasi ning sakslased löödi taganema. Eesti üksused jõudsid 1. juuliks Riia alla. 3. juulil sõlmiti liitlaste sõjalise missiooni algatusel ja vahendusel vaherahu. 8. juulil 1919. a saabus Riiga saabus Läti seaduslik valitsus Kārlis Ulmanise juhtimisel ning aasta lõpuks viidi Saksa väed Lätist välja.

Allikas: Eesti Sõjamuuseum

Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Täna möödub 71 aastat juuniküüditamisest. Pille Kippar on kogunud küüditatute lugusid ja avaldanud need hüperajakirjas Mäetaguse. Kylauudised toovad teieni mõned katked nendest.

Korraga valitses tubades tohutu segadus. Lapsed nutsid, sõjaväelased otsisid midagi ning loopisid isa riiuleist raamatuid. Mõned võõrad tõmbasid vooditekke nööriga puntrasse. Ema oli toolilt tõusnud ja ladus kohvrisse naftaliinilõhnalisi lõngavihte. Isa pakkis midagi püssimeeste pilgu all. Sahvrist visati ühte kasti suitsuliha ja poolik hernekott. Ka käsiõmblusmasin mahtus sinna. Eriti valvsalt jälgiti vanemat venda, kui ta oma lauasahtlist võttis mõned õpikud või sulges klaverikaane ja pani portfelli mõni tund tagasi mängitud noodid. “Bõstreje! Bõstreje!- Kiiremini! Kiiremini!” Siis ma veel ei teadnud ega suutnud mõista, et on olemas asju, mida saab teha ainult öö musta katte varjus (Helvi Koppel).

Keegi ei osanud seda ette näha, et viiakse ära ka naised ja lapsed, arvati, et viiakse ainult mehed. Isa koos poolvenna Lembituga põgenes järve taha tallu ning käskis ka 7-aastasel Endlil seda teha. Nende perekonnatuttav ämmaemand Alide Toom arvas koguni, et naisi ja lapsi võeti pantvangiks, kuna mehi ei saadud kätte, mille peale isa tuli oma naiivsuses, mõeldes lastele, välja ning andis ennast ise üles (Endel Muuga). Loe edasi: Juuniküüditamisest möödub 71 aastat

Viljandis algavad XXI hansapäevad

Täna kell 21.00 algab Viljandi kesklinnas Rubiini platsil XXI hansapäevade avatseremoonia. Seasaare Näitemängu Selts demonstreerib, kuidas kauplemisest suurimat kasu lõigata, ja antakse kätte Viljandi ettevõtlusauhinnad, teavitas Viljandi linnavalitsus.

Seejärel liigub lõbus hansarongkäik mööda Tartu tänavat alla järve äärde avakontserdile, mis kannab nime „Järve saladus“. Saladuses on palju põnevaid osalejaid: ansambel Bombillaz, Drumlab, Päär Pärenson, Von Krahli Teatri “Noor veri” ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsutudengid. Maagilisust lisavad tuleshow ja Valge Naine.

Viljandi linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti kultuuri ja noorsootöö spetsialist Ivi Lillepuu ütles, et laupäevane ja pühapäevane hansamelu sisaldab palju kontserte ja õpitubasid. „Viljandi vanalinna tänavatel on hansalaat, kus kaubeldakse sepistega, punutiste, ehete, puidust suveniiride ja köögitarvetega, aiamööbli, naha-, tekstiili-, lina-, villa-, klaas- ja savitoodetega. Tänapäevasemat kaupa tutvustab Mulgi Mess Vabaduse platsil,” selgitas Ivi Lillepuu.

Kolme päeva jooksul taaselustuvad Viljandis X–XIV sajandi teod ja toimetused Elava Ajaloo Laagris raekoja pargis. Huvilistel on võimalik läbi ajastukohaste tegevuste, toidu, muusika, rõivaste ja kombestiku tutvuda selle ajalooperioodi eripäraga. Loe edasi: Viljandis algavad XXI hansapäevad

Otepää tähistab Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga

4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 128.aastapäev ja Eesti lipu päev.
Otepääl tähistatakse seda piduliku rongkäigu, traditsioonilise lipuheiskamisega Otepää kirikumõisas ja õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Tutvustatakse ka uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujunduse projekti. Rongkäik algab kell 9.40 Otepää vallavalitsuse maja eest, kell 10 heiskab Eesti Üliõpilaste Selti liputoimkond traditsiooniliselt Otepää Kirikumõisas sini-must-valge lipu. Kell 19 toimub Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Mu süda, ärka…”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontsertosas esinevad Hanna-Liina Võsa, Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ning Merle Kollom. Kontserdil on kavas klassikatöötlused.
Kell 11 tutvustatakse Otepää kirikumõisas uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujundust. Otepää vald on tellinud muuseumi projekti arhitektuuribüroolt Lunge&Ko.
NB! Seoses rongkäiguga on kella 9.40-10 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt Hurda tn ristmikul.
Fotol: Eesti lipu 125. Aastapäeva pidustused Otepääl 2009. aastal.
Monika Otrokova

Mikkeli muuseumis on ajalooliste kellade näitus

kaminakell — Kaminakell. 19. saj esimene veerand. Valmistaja: Sellier’ kellafirma. Pariis, Prantsusmaa. Pauliine Käbi kingitus, 1974. Eesti Kunstimuuseum.

”Kellade aeg. Ajaloolised kellad Eesti kogudest” on uus näitus Mikkeli muuseumis, mida saab vaadata kuni novembrikuu lõpuni.
Näitusel esitletakse ajaloolisi kelli, millest mõned on tõelised haruldused. Lisaks vanusele on huvipakkuv kellade väliskuju, mis sisaldab viiteid stiiliajaloole. Tehnikahuvilistel on võimalus jälgida kellamehhanismide arengut läbi aegade.
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui ka eraisikute kogudest. Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.

Lau külapood viib külastaja tagasi aastasse 1938

Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma 55. sünnipäeva uue eksponaathoone – Lau külapoe – avamisega. Külapoes valitseb 1938. aasta õhustik ja sealt saab osta ka erinevaid kaupu: sukki-sokki, nööpe-paelu, kangaid ja huulepuna, prantsuse seepi, kahvleid ja lauanuge, söögikraami, õlut jm.

Lau külapood on pärit Ingliste valla Lau külast, endisest Juuru kihelkonnast Harjumaal. Hoone on ehitatud 1914. a Ingliste mõisa viinapõletaja Jaan Meinbergi poolt. Üsna tõenäoliselt oli see algselt mõeldud vaid elumajaks ning kohandati poehooneks alles hiljem. 1930. aastal rentisid osa ruume poeks Lau külast pärit Jaan ja Amalie Pikkof, kuid paraku läks nende poepidamine 1934. a pankrotti. Pärast seda võttis poe üle Jaan Meinbergi lesk Anna Pauline Meinberg koos oma tütre Alice´ga. Rahva seas kutsutud neid Poe-Mammaks ja Poe-Liisiks. Mingil määral tegutses Lau pood ka kokkuostupunktina ning Poe-Mamma korraldanud seal kohalikele naistele kokakursusi.

Lau pood oli tüüpiline väike segapood, kus müüdi nii toidukraami kui ka pudu- ja riidekaupa. Loomulikult ei puudunud sealt petrooleum, lambid, tikud, tubakas ja maiustused. Enamasti toodi kaup kohale ringisõitvate kaubaagentide poolt. Pood lõpetas tegevuse 1940. aastal. Eesti Vabaõhumuuseum omandas poe 1999. aastal.

Allikas: Eesti Vabaõhumuuseum