Saklas meenutati Eesti esimese kolhoosi sündi

Reedel oli Valjala valla Sakla seltsimaja väike saal rahvast pilgeni täis, et meenutada Eesti esimese kolhoosi moodustamist ja selle edasist käekäiku. Oli see ju kahe-kolme põlvkonna inimestele noorusaeg ja täisjõus-tööaastad. Lisaks oma rahvale tuli ajalugu meenutama inimesi Pihtlast, Laimjalast, Orissaarest, Kärlast ja Kuressaarest.
Ajaloopäeval ütlesid kokkutulnuile tervitussõnad maavanem Kaido Kaasik ja vallavanem Aare Martinson. Kolhoosiajastu algusest ja lõpust ning sellest, mis sinna vahele jäi, rääkisid Valjala kooli ajalooõpetaja Ester Vaiksoo, ajaloolane Bruno Pao, elutöö teinud agronoom Valent Rõõm ja zootehnik Enn Pukk ning Valjala ÜM reformijärgse Valjala POÜ juht Liilia Eensaar.

Ja siis vaadati kino. Bernhard Viidingu tütar Taive Särg juhatas sisse oma isa tehtud neljaosalise filmi Eesti esimese kolhoosi loomisest, algusaastate raskustest, ja kuidas talgute korras püüti hulk tööd kiiremini ära teha. Nagu talgud Lööne soos, kus osales Ester Vaiksaare andmetel 768 inimest, ja mille ainetel Debora Vaarandi poolt kirjutatud “Talgud Lööne soos” viisistas Raimond Valgre. Nii sündis laialttuntud “Saaremaa valss”.

Sakla külamaja perenaised Linda Raad ja Agnessa Sepp tänasid kõiki, kes ürituse kordaminekuks oma panuse andsid, koduleiva ja sooja sõnaga. Leiva, kringli ja tassi kuuma kohviga said keha kinnitada kõik kohaletulnud, nii omad kui vähe võõramad.

Kell seitse õhtul astusid üles Orissaare kultuurimaja harrastusnäitlejad etendusega “Pildikesi kolhoosielust”, mis tänavusel Eesti harrastusteatrite konkursil saavutas teise koha. Ehe tükk tolleaegsest elu-olust, kui tehti ränka tööd ja pidutseti koos, seda kontsentreeritud ja mõningaid nüansse rõhutatud kujul. Igatahes väga lõbus ja vahva lugu, ja meisterlik mäng, nii äratundmiseks kui tänastele noortele kolhoosi ajaloost aimu andmiseks.