Täpselt nädala pärast 15. oktoobril kell 19 esietendub Pärnus luuleklubi Luuletaeva-Latern luuleetendus “Vahel on lihtsalt vaja”. Etendusega tähistab klubi ühtlasi oma 11 sünnipäeva.
Etendust “Vahel lihtsalt on vaja” esitatakse Ingeri- Soome seltsimajas Pärnus Lõuna tn 18.
Lavastaja on Margus Oopkaup. Esinevad Kristi Roots, Evelin Laanesaar, Margit Peterson, Tiiu Lehiste, Ahti Raudberg, Luule Luuse, Karin Tennison, Juta Hiiob, Aimar Roomets, Saima, Raili Kuusik, Ahto Soopa, Airi, Ramona, Terje Leimann, Priit.
Täna, 8. oktoobril peetakse meie põhjanaabrite juures vaikuse päeva. Selle päevaga soovivad soome looduskaitsjad tagada loodusvaiksete paikade säilimise ja pöörata tähelepanu müra kahjulikule mõjule.
Vaikuse päeva on Soome looduskaitseliidu eestvedamisel tähistatud 2000. aastast. Looduskaitseliit ja kuulmisliit kutsuvad 8. oktoobril veetma veerand tundi vaikuses – lülitama välja mobiiltelefonid ja kõik muud müra tekitavad seadmed. Vaikuse veerandtunde peetakse ka kärarikastes koolides ja lasteaedades, misjärel arutletakse vaikuse vajalikkuse üle.
Vaikuse päeva puhul annab Uusima keskkonnakaitse piirkond Vaikse Haavalehe auhinna inimesele või organisatsioonile, kes tegutsevad vaikuse ja vaiksete piirkondade edendamise ja säilitamise nimel. Auhinna saab änavu müra mõju tervisele uurinud Marja Heinonen-Guzejev.
Täna kell 12 esinevad Tallinnas Telliskivi loomelinnakus Sügisballil aulas Lenna, Maryn E. Coote and The Groovy Kuutasaurus, Betoonking ja Villu Kraan. Minasiitäraeilähes astuvad üles Daria & Kapatu (Kaabel, R2), Kris (Haigla) ja Talv On.
Homme, 9. oktoobril Eesti Popsil saab kuulata Ans. Andurit, Argo Valsi ja Eesti Popsi DJsid Tero ja Murdu.
9. oktoobril jätkub sügis Telliskivi loomelinnakus sportliku laupäevaku ja kirbuturuga. Õuealadel lähevad kell 12-16 lahti turniirid legendaarses vibra- või neljaruudumängus, lehekuhja hüppamises ja petangis ning oomelinnaku A-korpuse kolmanda korruse galeriis saab adrenaliini tõsta lauatennises ja piljardis. Lisaks mõnusad laupäevased snäkid ja väike kesvamärjuke. Turniiride võitjatele auhinnad! Kirbuturg avab uksed tavapäraselt hommikul kell 10.
Täna kell 15 avatakse pidulikult uuenenud Lääne-Virumaal Sõmerul noortekeskuse ruumid. Endise klubihoone ümberehitamiseks kasutas Sõmeru vald 5,1 miljonit krooni Euroopa Rregionaalarengu fondi raha ja valla omaosalus projektis oli veerand miljonit krooni.
Vähem kui aastaga korrastatud hoone avardab noorsootöö võimalusi sedavõrd, et järgneva aasta alguses plaanib Sõmeru vallavalitsus kuulutada välja konkursi veel ühe noorsootöötaja leidmiseks. Sõmeru noortekeskuse praegune noorsootöötaja Oxana Nikitina on aastate eest olnud ise noortekeskuse võimaluste aktiivne kasutaja.
Vabariigi valitsuse poolt 2007. aastal heaks kiidetud ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu rakendatava elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kava kohaselt suunatakse noorsootöö infrastruktuuri arendamisse üle 297 miljoni krooni Euroopa regionaalarengu fondi raha. Investeeringukavasse lülitatud 47 projektist on Sõmeru noortekeskus 27. valminud objekt.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV SA) kutsub huvilisi homme, 9. oktoobril täiskasvanud õppija nädala TÕN raames õppematkale “Vapramägi läbi legendide ja esivanemate pärimuste”.
Õpperetkel uuritakse looduses leiduvat esivanemate tarkuste, arvamuste ja tõekspidamiste toel. Vestetakse tekkelugusid, muinasjutte ja lugusid elust endastki. Ühtlasi mängitakse mänge ja lahendatakse mõistatusi.
Kogunetakse kell 11 Vapramäe ülemises parklas. Õppematkale mahub 25 osavõtjat, vajalik on kindlasti registreerida (5560 0769).
Suvehooajal külastas Kuressaare jahisadamat 451 alust, mis on sadama 11 tegutsemisaasta absoluutne rekord. Alustega saabus jahisadamasse ligi 1700 inimest.
“Tänavu on meil rekordaasta jah, tendents on järjest kasvamise poole,” räägib sadamakapten Oskar Jõgi ilmse rahuloluga. Oskari sõnul on rekordi taga suurepärane soe suvi, mis pani sel aastal inimesed liikuma. Ka tuuleolud olid tema sõnul soodsad. “Rahvas ju külma ilma ja tugeva tuulega väga merel olla ei taha,” selgitab Oskar.
Foto: Silver Saluri
Aluseid käis Kuressaare jahisadamas sel hooajal 17 riigist. Kui kõige rohkem käib siin vetes jätkuvalt soomlasi (182 alust), siis sadamakapteni sõnul on hea meel sellest, et ka eestlased on hakanud Kuressaarde järjest enam jahtide ning kaatridega sisse sõitma. Sel aastal peatus sadamas 97 Eesti alust, millest jahte 41 ja kaatreid 56.
“Varaseimal aastail on eestlased oma alustega külastatavuselt 3.-4. kohal olnud, tänavu aga teisel,” sõnab Oskar ja lisab, et siinne sadam saab üha tuntumaks ja tuttavamaks. Külalisi oli sadamas veel näiteks Prantsusmaalt, Belgiast, Šotimaalt, Saksamaalt ja Rootsist.
Igal aastal käib jahisadamas aluseid, mis juba viis-kuus aastat järjest on Kuressaares käinud, kuid palju on neidki, mis esmakordselt siia satuvad. “Üks sakslane rääkis, et ta on maailmas palju ringi purjetanud, aga kui meile sisse sõitis, tundis ta end kohe justkui kodus,” tõi sadamakapten näite. Oskari kinnitusel kiidavad Kuressaarde tulnud külalised väga palju linna ilu, puhtust, loodust ja muidugi inimesi.
Tuleviku osas on Oskar optimistlikult meelestatud. “Viissada alust hooajal ei ole enam kaugel,” ennustab ta. Et aga jahte ja kaatreid veelgi enam siia satuks, tuleks tema sõnul kindlasti süvendustöid teha, et ka alused, millel süvist 3-3,5 meetrit sadamasse mahuksid. “Ma usun, et varsti nii ka läheb, sest see on ju Kuressaarele ja tervele Saaremaale väga kasulik,” usub Oskar.
Üritusi nagu merepäevad võiks sadamakapteni sõnul Kuressaares isegi rohkem olla. “Sadamas peatus tänavu üks rootslane, kui ta kuulis, et merepäevad on tulekul jäi ta kauemaks ja hiljem kiitis üritust väga,” meenutab Oskar. Või teine näide. “Eelmisel aastal purjetas siia üks jaht Ahvenamaalt ja sattus täpselt merepäevade ajaks. Tänavu ajastas ta oma tuleku juba merepäevade järgi,” sõnab kapten.
Sadamasse jahi või kaatriga sisse sõitnud inimesed on sadamakapteni sõnul väga sõbralikud ja paljudega tekib ilus sõpruski. “Mõnda ära saates, kes on sadamas pikemalt peatunud, on tunne, nagu saadaks ära väga head tuttavat,” tunnistab Oskar.
Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes loomingulistele inimestele mõeldud kolmekuulist äriplaani koostamise koolitust. Juba kolmandat korda toimuval inkubatsioonikonkursil on prioriteediks kultuuri vahendavad agentuurid ja kultuurikorraldus.
Koolitusele oodatakse neid inimesi, kes soovivad tegeleda loovisikute ja loomingu vahendajatena Eestis või arendades eksporti välisriikidesse.
Üle kümne aasta nii kultuurilooja kui ka -korraldajana tegutsenud kirjanik Berk Vaher kinnitas, et Eesti kultuuri väiksus pole kindlasti tingitud andekate inimeste nappusest. „Meil on küllaga neid, kellel on väärt sõnum nii kaasmaalastele kui rahvusvahelisele publikule; samas on meie loojatele omane tagasihoidlikkus, teatav tõrksus enesereklaami suhtes. Seetõttu on väga tarvis koolitusi, mis aitaksid loojatel leida just enesele meelepäraseim viis suurema publiku kõnetamiseks ning innustaksid kultuurihuvilisi sihipärasele tegevusele meie loojate tutvustamisel nii kodu- kui ka välismaal. Osavate ja pühendunud kultuurivahendajate lisandumine on Eestile kindlasti sama vajalik kui uute loojate pealetulek,“ sõnas Berk Vaher.
Koolituse raames on oodata kohtumisi ekspertide Ilmar Kruusamäe, Navitrolla, Markus Kasemaa, Kaisa Eiche, Margus Kasterpalu, Ants Johansoni, Berk Vaheri ja teistega.
Selleks et saada oma ettevõttega Tartu loomemajanduskeskusesse, peab olema äriidee ja soov alustada tegutsemist ettevõtjana. Äriidee tuleb panna kirja loomemajanduskeskuse kodulehel olevale taotlusvormile ja saata ära hiljemalt 11. oktoobril kell 17.
Edasi tuleb osaleda kolm kuud kestval äriplaani koostamise kursusel ja arendada oma äriidee äriplaaniks. Lõpuks tuleb kaitsta äriplaan ja moodustada oma ettevõte või taotleda juba eksisteeriva ettevõtte nimel keskuselt tööruume.
Rootsi akadeemia kuulutas eile välja tänavuse Nobeli kirjandusauhinna võitja, kelleks osutus Peruu kirjanik Mario Vargas Llosa, kirjutab tänane Eesti Päevaleht.
Žürii põhjendas otsust sellega, et Vargas Llosa on oma teostes oskuslikult kaardistanud võimustruktuure ning kujutanud jõuliselt üksikisiku vastuhakku võimule ja sellele järgnevat lüüasaamist.
Eesti keeles on seni ilmunud kolm Vargas Llosa raamatut: Loomingu Raamatukogus ilmus juba 1975. aastal Jüri Talveti tõlgitud „Kutsikad”. Ruth Liase tõlkes on ilmunud ka „Kapten ja külastajannad” (1994) ja „Lituma Andides” (1998).
74-aastane Vargas Llosa on üks hispaaniakeelse maailma tunnustatumaid kirjanikke. Mõjukuselt on teda võrreldud Colombia nobelisti Gabriel García Márquezega, kellest peruulane kirjutas omal ajal mahuka uurimuse. Kirjanikke sidunud sõprus katkes aga enam kui 30 aastat tagasi, kusjuures tüli päädis García Márqueze siniseks löödud silmaga.
Võimalusega, et preemia määratakse just Vargas Llosale, olid eksperdid spekuleerinud juba aastaid, ent tänavuseks favoriidiks peeti ülekaalukalt pigem USA romaanikirjanikku Cormac McCarthyt.
1936. aastal sündinud Vargas Llosa õppis noorukina sõjaväe-akadeemias ja astus seejärel Lima ülikooli juurat ja kirjandust õppima. Kirjanikuks olevat ta tahtnud saada juba lapsena Jules Verne’i teoseid lugedes. Esimesed lühijutud ilmusid 1957. aastal. Esimene romaan, sõja-väeakadeemia mälestustele tuginev „Linn ja koerad” osutus õnnestumiseks.
Ühiskonnakriitilisus ning võimu ja vägivalla mehhanismi uurimine on Vargas Llosa teoseid läbiv joon. Noorest peast marksismist huvitunud kirjanik pettus aja jooksul Kuuba vägivaldsetes revolutsionäärides ja on viimastel aastakümnetel esinenud pigem neoliberaalsete ideede kaitsjana. 1990. aastal kandideeris Vargas Llosa liberaalide kandidaadina isegi Peruu presidendiks, kusjuures tema vastased kasutasid valijate heidutamiseks raadioreklaamides ära mahlakamaid lõike kirjaniku teostest. Sellest hoolimata võitis ta esimese vooru, jäädes teises ootamatult alla tundmatule Alberto Fujimorile, kes oma pahategudega hiljem kurikuulsaks sai.
Kirjanduskriitikute sõnul väljendub Vargas Llosa poliitilisus eeskätt selles, et ta osutab mõjule, mida poliitilised mahhinatsioonid avaldavad tavainimesele.
Tartu ülikool korraldab õpilastele ja tudengitele populaarteaduslike videoklippide võistluse.
Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene teema “Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?” on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, teine teema “Minu esimene teaduslik saavutus” aga üliõpilastele.
Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot. Kahe kategooria peale valitav publiku lemmik saab auhinnaks 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui ka kollektiivina.
Klipp maksimaalse pikkusega kolm minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video. Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.
Kõik laekunud klipid on võistluse ajal nähtavad TÜ teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video. Võistluse korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes. Täpsemalt vt. www.novaator.ee/video.
Laupäeval, 9. oktoobril toimub Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudi korraldatav konverents „Tõlkimine ja/kui retseptsioon. Fragmente Eesti tõlkeloost“, kus Eesti tõlketeoreetikud, kirjandusteadlased, semiootikud ja võõrfiloloogid käsitlevad oma ettekannetes Eesti tõlkeloo eri aspekte 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni.
Lähtudes tõlgete kirjastamise empiirilistest andmetest ja nende suhetest ajaloolise, ühiskondlik-kultuurilise kontekstiga ning tõlketekstide analüüsist ja tõlkijate/kriitikute tähelepanekutest, üritatakse konverentsil mõtestada (eelkõige, aga mitte üksnes ilukirjanduse) tõlkimise funktsioone ja tõlkijate rolli Eesti kultuuri kujunemisel läbi aegade. Mida tähendab, et „eesti kultuur on sündinud tõlkides“? Kuidas kirjutada Eesti tõlkelugu? Millised ühiskondlik-poliitilised olud/institutsioonid mõjutavad või tingivad tõlkenormide väljakujunemist? Kuidas põhjendada teatud lähtekeelte/kultuuride (eba)populaarsust eri aegadel? Mis on tõlkija koht kultuuris? Kuidas mõjutab tõlge originaalloomingut? Need on ainult mõned küsimused, millele konverentsil osalejad eri distsipliinide vaatepunktist vastuseid otsivad.
Konverentsile on oodatud kuulama ja arutama kõik huvilised. Sissepääs on vaba.
Konverents toimub ETF grandi „Tõlkijad kultuurirepertuaari (ümber)kujundajatena“ raames ja toetusel.
Emmaste vallavalitsus tegi volikogule ettepaneku lõpetada Sõru muuseumi tegevus ja plaanib selle Sõru külaseltsi kasutusse anda, kirjutab Hiiu Nädal.
„Emmaste vallavalitsus teeb ettepaneku likvideerida muuseum, kuna finantsolukorra tõttu pole vald suuteline muuseumi ülal pidama,” tutvustas volikogu esimees Avo Kail vallavalitsuse istungil sündinud ettepanekut.
Tänavu on valla eelarves muuseumi tarvis 292 500 krooni, millest personalikulud on 221 000 krooni. „Tulud on siiani 14 165 krooni,” avas Kail muuseumi rahalist seisu. „Samuti on märgata, et inimestel on huvi muuseumis korraldatavate näituste vastu ainult suvekuudel.”
Kuna muuseumi personalikulud vähenevad direktori vallandamise järel nullini, hoitakse aasta lõpuks kokku 15 295 krooni.
Kail lisas, et kuna tegu on valla allasutusega, jääb muuseumi vara valla bilanssi. „Hoonet pakutakse Sõru külaseltsile tasuta kasutamiseks, et arendada kultuurilist ühistegevust,” lausus ta.
Muuseumi eksponaadid tahab vald üle anda mõnele teisele muuseumile.
Sihtasutus Archimedes ootab tänavu õpilaste töid noorte leiutajate konkursile, mille teemaks on „Aitame abivajajaid”.
Osalema on oodatud kõik õpilased 1. – 12. klassini, võistlus toimub kolmes vanuserühmas.
Selleaastasele konkursile esitatavad leiutised peavad aitama lahendada mõne abivajaja probleeme. „Leiutis ei pea olema keeruline. Oodatud on kõikvõimalikud ideed, millest kellelgi abi võiks olla – olgu nendeks siis vanurid, puuetega inimesed, bussi- või trammijuhid, pereliikmed või kes iganes,“ ütles sihtasutuse Archimedes teaduse populariseerimise üksuse juhataja Terje Tuisk.
Konkursi auhinnafond on 400 000 krooni. Parimaid leiutajaid ja nende juhendajaid ootavad rahalised preemiad, lisaks on edukaimale koolile välja pandud esemeline auhind.
Esimest korda korraldati konkurss 2008. aastal, siis mõtlesid noored välja pisiasju, mis muudaksid elu paremaks. Möödunudaastasele konkursile teemal „Hoiame kokku!” laekus arvukalt leiutisi, mis aitaksid midagi kokku hoida tervel perel.
Laupäeval, 9. oktoobril peetakse üliõpilaste mõttetalgud “Minu Otsus”, mis toimuvad 13 kõrgkoolis ja kolledžis üle Eesti.
Mõttetalgute eesmärk on koondada üliõpilased, õppejõud ja vilistlased eesmärgiga arutleda selle üle, kuidas saab igaüks meist anda oma panuse, et muuta õppimine kõrgkoolis paremaks ning seeläbi ka muuta kõrgharidus üldisemalt meie ümber tudengisõbralikumaks. Talguid juhivad talgujuhid, kellest enamik on tudengid.
“Ootame talgutele osalema eelkõige just neid kõrgkoolides õppivaid tudengeid, kellel puudub igapäevaselt võimalus osaleda ülikoolielu kujundamises ning kelle arvamus ning head ideed seetõttu arvamusspektrist väljapoole jäävad. Talgutel tekkinud tudengite ideid ja praktilisi ettepanekuid saab iga kõrgkool kasutada oma kooli tasandil; ideed, mis puudutavad Eesti kõrgharidussüsteemi üldisemalt, kasutab Eesti Üliõpilaskondade Liit üliõpilaste Riigikogu valimisplatvormi koostamisel,” ütles mõttetalgute projektijuht Maigi Ruttu.
Talgute toimumist toetavad Euroopa Noored Eesti Büroo projektist “Kas sinu kõrgkoolis on…?”, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja ISIC.
15. oktoobril toimub Paide linnavalitsuses kaugtöö inspiratsioonipäev „Elu võimalikkusest maal”.
Päev algab kell 10 ja sellesse mahuvad Henny van Egmond Yolki (endine Rabobanki programmi juht, Holland) ettekanne „Uus töömaailm, peamised trendid, saavutatud tulemused ja juhtimise väljakutsed” ning kolm debatti.
Neist esimeses arutlevad Presshouse’i reklaamidirektor Mart Parve, Saku õlletehase personalidirektor Ave Kala ja CPD arenduskeskuse juhataja Karl-Jan Reincke teemal, kuidas juhtida efektiivselt nüüdisaegset paindlikku organisatsiooni.
Regionaalarengu debatis otsivad majandusanalüütik Andres Arrak, Kuusalu vallavolikogu liige Henn Pärn ja siseministeeriumi nõunik Kaur Kaasik-Aaslav vastust küsimusele, miks peaks KOV olema huvitatud piirkonna arengust.
Praktikute debatis keskenduvad Kõnnu kaugtöökeskuse esindaja Kadri Seeder, Abja kaugtöökeskuse esindaja Marju Mäger ja Tartu Nutikumi esindaja Madis Mikkor teemale „Kaugtöökeskused meil ja mujal, Eestile sobivad mudelid”.
Tänavune õiglase kaubanduse (Fair Trade) nädal leiab aset 25. – 31. oktoobrini. Nädala eesmärgiks on tutvustada õiglase kaubanduse põhimõtteid laiemale avalikkusele ning juhtida tähelepanu Fairtrade märki kandvatele toodetele.
Õiglase kaubanduse Eesti esindus kutsub üles kõiki kaupmehi, kes müüvad õiglase kaubanduse sertifikaadiga asju, oktoobri viimase nädala jooksul juhtima suuremat tähelepanu just Fairtrade’i tootevalikule. Kasulikke viiteid leiab ka kodulehelt.
Vahetult enne õiglase kaubanduse nädala algust külastavad Eestit kaks suhkrutootjat Malawist. Malawi on üks 13 riigist maailmas, kus toodetakse õiglase kaubanduse märgiga suhkrut. Eestis on müügil näiteks Dansukkeri pruun Demerara suhkur, mis on samuti Malawist pärit. Suhkrutootjad viibivad Eestis 21.-24. oktoobrini ning täpsem info nende visiidi ajakava kohta ilmub peagi Eesti õiglase kaubanduse kodulehel.
Täna kohtub Võrumaal maakonna kaitseliitlastega Kaitseliidu (KL) ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste.
KL avalike suhete osakonna ülem major Neeme Brus (fotol) nimetas organisatsiooni ridades olijaid tublideks ja teotahtelisteks inimesteks, kes on teistest aktiivsemad ja kohusetundlikumad. Kaitseliidu taasloomisest möödus veebruaris 20 aastat.
Missugused on organisatsiooni põhisuunad?
Täiendame jätkuvalt oma liikmete riigi- ja kodanikukaitsealaseid teadmisi, õpetame välja allüksusi, teeme koostööd politsei, päästeameti ja teiste riigile oluliste jõustruktuuridega ning ka omavalitsustega. Tuleval kuul toimub Põlva- ja Võrumaa omavalitsusjuhtidele kahepäevane riigikaitse kursus.
Kui suur on kaitseliitlaste pere?
Kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid on Eestis üle 20 000 inimese. Nad kõik on vabatahtlikud, kes on teotahtelised ning annavad oma panuse enda, kogukonna ja riigi kaitseks.
Hiljuti moodustati Kaitseliidu juurde küberkaitsekeskus? Miks?
Küberkaitset loetakse tänapäeval kogu maailmas riigikaitse osaks, sest mida nüüdisaegsem on riigi infotehnoloogiline tase, seda halvatavam on nii tema infrastruktuur nagu pangandus kui ka riigikaitselised võrgud. Küberkaitseliit koondab infoturbe spetsialistid sõltumata nende põhitöötöökohast, kuna nad abistavad riiki infoturbe alal vabatahtlikult. Praegu on töös kaitseväe teenistuse seaduse uus variant.
Millised olulised muudatused ootavad kaitseliitlasi selle vastuvõtmisel?
Muudatustest on veel vara rääkida, sest seda täiendatakse. Tean, et seadus arvestab Kaitseliidu seisukohti. Riigi institutsioonide usaldusväärsuse arvamusuuringutes oleme stabiilselt seitsmendal-üheksandal kohal.
Eesti-Läti programm korraldab seoses taotlusvooru avamisega reedel, 8. oktoobril Pärnus kontaktfoorumi, kuhu oodatakse inimesi, kes on huvitatud koostöö arendamisest Läti partneritega ja ühisest raha taotlemisest.
Kontaktfoorum annab võimaluse kohtuda erinevate Läti asutuste ja organisatsioonidega ning leida tulevikuks koostööpartnereid. Üritus toimub inglise keeles, kuid tõlge eesti ja läti keelde on tagatud. Kontaktfoorumil osalemine on tasuta. Loe lisa siit.
Foto: Kristel KitsingEeloleval nädalavahetusel viiakse kaitseväe Tapa polügoonil läbi Viru maleva kiirreageerimisüksuste lahingkompanii ja võitlusgrupi taktikaline väliharjutus, mis keskendub kompanii jagude ja rühmade tegutsemisele rünnakul.
Vahemikus 8.-10. oktoober toimuva väliõppuse põhieesmärk on tõsta lahingukompanii jagude, rühmade ja võitlusgrupi võimekust lahingutegevuse teostamisel rünnakus.
Kaks ööpäeva kestval katkematut lahingolukorda imiteerival väliharjutusel harjutatakse Viru maleva võitlusgrupi ja lahingukompanii jalaväerühmade tegevust planeeritud ja kiirrünnakul, sidepidamise protseduure, esmaabi andmist, haavatu evakueerimist, jaoülemate ja rühmaülemate tegevust üksuse juhtimisel, kompaniisiseselt miinipilduja tule tellimist ja muud.
Kogu tegevust jälgivad maleva kaadrikaitseväelased ja vastutegevuse üksusega kaaasa tulevad vabatahtlikud ohvitserid ja allohvitserid, kelle ülesandeks on õppusel hinnata üksikvõitlejate oskusi ning allüksuste ülemate taktikalist tegevust.
Viru maleva väljaõppeülem leitnant Erik Sild loodab, et lisaks õppuse eesmärgiks seatud ülesannetele osaleb õppusel suur osa lahinguüksuste koosseisust. “Väljaõppeinstruktorid on harjutuse ettevalmistamiseks näinud palju vaeva ja minu ootus on, et väljaõppest võtab osa võimalikult suur osa lahinguüksuste koosseisust,” räägib Sild.
Väliharjutus jalaväeallüksuse kursus I (rünnak) on maleva kiirreageerimisüksuste taktikaline väliharjutus kompanii raamistikus, kus
kompanii jalaväerühmad tegutsevad planeeritud rünnaku harjutuste läbiviimisel, millele järgneb väliõppus koos lahinglaskmiste etapiga
oktoobri lõpus. Õppusel osalevad vastutegevuses Kaitseliidu Järva ja Tallinna maleva rühmad, kelle väljaõppe eesmärgiks sel aastal on harjutada kaitset.
Pühapäeval, 10.10.10 kell 10.10 avatakse Kärdlas Ave Vita! majas „Kuuloomise festival”, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.
Pidu, mis kestab koos uneajaga 23 tundi, saab alguse juba laupäeval. Oma luulet loeb-laulab saabumisel Ave Vita!-sse Aino Kalda kübarast loosiga võetud kellaaegadel kaks tosinat luuletajat. Laupäeval õhtul esinetakse kella viiest kaheksani ja üheksast südaööni ning pühapäeval kella üheksast hommikul kella poole neljani pärastlõunal.
Festivalile on tulemas igat masti luuletajaid, alates Kivisildnikust ja Mercast ning lõpetades Elo Viidingu ja Hannes Varblasega. Kõrvale ei jää ka Hiiumaa oma värsisepad Jaanus Kõrv ja Avo Tamme.
Laupäeval, 9. oktoobril kella 10 – 14 toimub Pärnus Steineri aias hooaja viimane taluturg.
Seekordsel turul on pakutakse Kabli Pagari tooteid, Vaike talu koduleiba, Susimetsa talu istikuid, mett, soolaseeni ja hapendatud seeni, köögivilju, suitsuliha ja -kala, ka õunu. Uudiseks on sedapuhku Olevi talu küüslauk. Näha saab Pihlaka looduskeskuse koduloomi. Esineb rahvatantsuansambel Nooruse Vöö.
Maarja-Magdaleena gildis on kella 11–15 avatud töötoad. Saab mitmesugustes tehnikates kätt proovida ja oma kätega midagi ainulaadset valmistada.
Gildi pööningusaalis on avatud täika „Minu vana = sinu uus”. Huvilised on oodatud müüma-ostma käsitööks kasutatavaid materjale (lõngad, kangad, niidid jms), tarvikuid (vardad, nõelad, töökorras masinad, tisleritööks vajalik jms) ja kirjandust (raamatud, ajakirjad, lõikelehed).
Nii Steineri aias kui ka gildimajas jagatakse Pärnumaa ettevõtlusnädala raames kogemusi väikeettevõtluse võimalustest. Kella 10–15 toimuv ettevõtmine kannab pealkirja „Ettevõtlik kättevõtlus”.
Täna, 7. oktoobril toimub Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis kahepäevane rahvusvaheline õuesõppe konverents „Õue õppima!”, kus osaleb sada õpetajat üle Eesti. Õhtul annab Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ) kätte auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.
Valiku tegemine polnud EKÜ juhatusel kerge, sest Eesti koolides on väga palju tublisid õpetajaid, kes viivad üha enam lapsi tundide ajal õue. Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni. Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.
Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.
Neljandal rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil esinevad ettekannetega/õpiõuedega õuesõpetajad Rootsist, Šotimaalt, Sloveeniast ja Eestist. Konverentsi peaidee ongi õue õppima minek, kahe päeva jooksul toimub kuus tööõue Rakvere linna tammikus ja linnakodaniku majamuuseumis.
Eesti Koolimetsade Ühendus on kodanike omaalgatuslik mittetulundusühing. Ta ühendab inimesi, kelle jaoks mets on eelkõige elurikas õpikeskkond. EKÜsse kuuluvad õpetajad, ettevõtjad, poliitikud, haridus- ja keskkonnaametnikud ning ajakirjanikud. EKÜ teeb koostööd Soome, Rootsi, Taani, Norra, Šoti ja Kreeka samalaadsete liikumistega.
Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha Olustvere mõisa leivakojas.
Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.
Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.
9. oktoobril toimuvad Soomaal sügistalgud, kus astutakse võitlusse pealekasvava võsaga. Plaanis on saagida ja koristada võsa Oksa luhtadel, valmistades ühtlasi küttepuid Soomaa rahvuspargi lõkkeplatsidele.
Pärast tööd tehakse lühike matk Soomaa huvitavamatesse paikadesse ja köetakse sauna.
Saaremaale Torgu valda on kavas rajada suplemist, kalastamist, paadisõitu ja muud aktiivset puhkust võimaldav puhkekompleks, kirjutab ajaleht Meie Maa.
„Planeeringualale on kavas rajada kolm hoonet: elamu-teenindushoone ning kaks majutushoonet,” ütles Torgu valla ehitus- ja maanõunik Tiia Kluge. „Elamu-teenindushoonesse planeeritakse pesemisvõimalused, köök koos einestamissaaliga ja olmeruumid.” Tema sõnul mahutavad majutushooned 40 inimest.
Planeeringuala suurus on ligi üks hektar. Paadisõiduks on kavas rajada paadisild, lisaks näeb arendaja ette tünnisauna, kiige, laste mänguväljaku ja grillimisvarjualuse rajamise.
Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha Olustvere mõisa leivakojas.