Järvamaal toimub kursus jutuvestjatele

18.novembril toimub Järvamaal, Vodja koolis  järjekordne Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse poolt korraldatav kursus “Jutuvestmine kogukonnas.” See on Järvamaal toimuvast samanimelisest koolitussarjast juba kaheksas ja ühtlasi ka viimane.

Kursusel arutletakse selle üle, kas lugudel on tänapäeval veel tähendust – pere- või sõpruskonnas, töö- või huvikollektiivis, külakogukonnas. Räägitakse pere- ja kohapärimusest. Aga ka meie eesti oma rahvajuttudest, mis tihti tänapäeval vaeslapse osasse kipuvad jääma. Lisaks tehakse kokkuvõtteid Järvamaa koolitustel toimunust ja kogetust.

Õhtu  lõpeb kontserdiga, kus lugusid jutustab Piret Päär , muusikat ja laulu pakuvad Tuule Kann ja Annika Mändmaa. Tuule Kanni eestvedamisel tähistatakse selle õhtuga ka Liivi lipu päeva. Kursust korraldab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus. Kursus on tasuta ja selle läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Allikas: Piret Päär, Rahvakultuuri Arendus – ja Koolituskeskus

Paberkunstist on saanud täiskasvanute mängumaa

Foto: hullumaja.com

Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.

Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.

Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.

Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.

Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.

Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!

Autor: Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane

Eesti Kunstimuuseumi kullafondi esimesel margil on Nikolai Triigi “Lennuk”

uus markTäna, 17. novembril kell 12 esitletakse Kumus Eesti Posti esimest margiplokki uuest margiseeriast ,,Eesti Kunstimuuseumi kullafondist”, kasutusel on esimese päeva tempel. AS Eesti Post, Eesti Kunstimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade selts kirjutavad samas kolmepoolselt alla koostööleppele iga-aastaseks kunstipostmargi väljaandmiseks eesti kunsti ja Eesti Kunstimuuseumi kogude tutvustamiseks.

“Eesti Kunstimuuseumi kullafondist” seeria esimesel margil on Nikolai Triigi maali “Lennuk” osaline repro. Poognal on kaheksa marki, mille keskel on kupong Nikolai Triigi maali “Lennuk” tervikreproduktsiooniga. 

Postmargi kujundas kunstnik Lembit Lõhmus, margi tiraaž on 80 000 eksemplari ja hind 9 krooni ehk 0.58 eurot.

Muhusse plaanitakse suurt kaubanduskeskust

Hiljaaegu Liiva postkontori hoone ostnud OÜ Muhu Keskus kavatseb lammutada ja ehitada selle asemele umbes neli korda suurema kaubanduskeskuse, kirjutab Saarte Hääl.

Kaubanduskeskus valmib ilmselt 2012. aastal ja sinna tuleb umbes 1000 m2 pinda, mida on neli korda rohkem kui lammutusele minevas postkontoris.

Plaani kohaselt hakkavad kaubanduskeskuses tegutsema toidu- ja esmatarbekaupade pood ning sidejaoskond. Kaubanduskeskusele juurdepääsuks tahetakse rajada uued peale- ja mahasõidud Kuivastu–Kuressaare maanteelt. Keskuse juurde on planeeritud umbes 37 parkimiskohta sõiduautodele ja kaks parkimiskohta bussidele. 



Praegu tegutseb Liival vaid Saaremaa tarbijate ühistule kuuluv toidupood. Omanik plaanib ka seda laiendama asuda.

Praegu kasutusel olevale 330 m2 suurusele müügipinnale on kavas juurde ehitada 301 m2, säilitades senise haljasala. Päevakorras on ka uue parkla rajamine. Juurdeehituse orienteeriv valmimisaeg on 2011. aasta esimene pool.

Põlva haiglas esitletakse Avo Kulli võiduromaani “Haigla”

Neljapäeval, 18. novembril kell 15 esitletakse Põlva haigla saalis 2009. aasta romaanivõistluse võiduromaani ”Haigla”.

Kirjastus Tänapäev tunnistas 2009. aasta romaanivõistluse võitjaks Avo Kulli romaani ”Haigla”. Raamatut tutvustab autor.

Esitlusel teevad kaasa Põlva harrastusteatri näitlejad ja Eesti mandoliinide orkester. Ettekandele tuleb raamatu ainetel põhinev sõnalis-muusikaline põimik.

Kõige Läänemere-sõbralikum tootja on Toomas Jaadla

Sel aastal võitis Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla. Auhinna pälvis ta pinnaseerosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, rajades sinna jõhvika- ja mustikapõllud.

Toomas Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes on sellise lahenduse välja töötanud ja kasutusele võtnud.



Läänemere aasta põllumajandustootja rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Uma Meki peapreemia laureaadid sõidavad Grüne Wochele

Laupäeval esmakordselt Võrus korraldatud Uma Meki suurlaadal jagati ka preemiaid.

Peaauhinna – õppereisi maailma suurimale toidu-ja põllumajandusmessile Grüne Woche Berliinis 2011. aasta jaanuaris – pälvisid Reeno Sikk Kutsa-Tannili talu kõrvitsamoosi eest ja Ilumäe talu hapukapsa eest.

Publiku preemia sai Vahtsõ-Horma talu hernetamp, talu perenaine on Mariko Faster. Auhinnaks Ester Tuiksoo välja pandud raamat “Eesti toit”.

Äramärkimist väärisid veel Alt-Lauri talu, Taarapõllu talu ja Palvemaja talu tooted. Neid auhinnati põllumajandus-kaubanduskoja poolt annetatud raamatutega.

Ruhnu kirikud päästetakse puidumardikate küüsist

Heakskiidu on saanud Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekt. See tähendab, et Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest löövad kaasa Euroopa parimad spetsialistid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevast rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu. Tõrjetöö peaks algama tuleval aastal.


Projekti „Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes” algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei suutnud seni midagi ette võtta.


Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. „Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud,” ütles Pilt. 


Tema sõnul on projekti raames peamiseks tegevuseks kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnahoidlike töötlusmeetodite õpetamine. 



Projekt hõlmab peale Ruhnu ka Ahvenamaad, Saaremaad, Vormsit, Gotlandi ja Ålandi.



Tegevust alustab uus kodanikumeedia telekanal veebis

Novembrist alustab Vikerkaarsilla keskkonnas VikerkaareTV, mille eesmärgiks on täiendada inimeste sisemist kasvu soodustavaid teemasid audiovisuaalsete vahenditega.

Uue kodanikumeedia kanali üks eestvedajaid Ragnar Kurm ütles, et VikerkaareTVs keskendutakse plussmärgilisele ja vastavalt sellele vaadeldakse plussmärgiliselt ka meie ümber ja meie sees toimuvat.

VikerkaareTVs käsitletavad teemad:
* erinevate teraapiate, praktikate jt inimese tervenemist ja arengut toetavate meetodite tutvustamine
* sündmusi ettevalmistav ja sündmusi kajastav info
* portreelood oma teed otsivatest ja oma tee juba leidnud inimestest
* kodumaiste ökotoodete tutvustamine
* pikemad vestlussaated ühiskonnas arutlemist vajavatel teemadel
* dokumentaalfilmid Vikerkaaresillaga haakuvatel teemadel

VikerkaareTVl on professionaalne võttegrupp ja videotehnika ning montaaž. Tegijad hakkavad ise sündmustel kohal käima ja tegema intervjuusid, reportaaže, uudislugusid, lühemaid ja pikemaid tutvustusi kursustest, toodetest jms. VikerkaareTV sünnib koosloomises.
Huvi korral loe lähemalt siit.

Vaata ka VikerkaareTV tutvustust:

Vikerkaare TV from Vikerkaaresild on Vimeo.

Allikas: Vikerkaaresild

Avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

Foto: rahvakultuur.ee
Teisipäeval avati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, mille keskmes on kogukondlikud ja kohalikud traditsioonid, põlvest põlve edasi antud tavad, käsitööoskused ja teadmised loodusest, mida soovitakse jagada ka järgmiste põlvkondadega ja tutvustada huvilistele. Nimistu ootab sissekandeid kõigilt huvilistelt.

Kultuuriministeeriumi ning Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse eestvedamisel loodud nimistu kodulehel saab alates 16. novembrist sõnas, pildis ja helis tutvuda esimeste sissekannetega. Muuhulgas saab teada, kes on kohvilähker ja kes odratolgus, kuidas teha käkisuppi või suitsusinki, mis on kuurits ja palju muudki.

Vaimse kultuuripärandi nimistu sai alguse pilootprojektist Hiiumaal, kus arutelud sellest, millised oskused ja kombed on hiidlastele omased ja olulised, viisid eduka projektini „Meistrilt õpitud”.

Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.
Rahvakultuuri Arendus-ja Koolituskeskuses hakkavad toimuma koolitused “Vaimne kultuuripärand, selle hoidmine ja kaardistamine”, mida rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond programmist Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes.

Vaata lähemalt siit.

Allikas: Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus

Karilatsi muuseumi jõuluprogrammid viivad pööningule

Tänavune Põlva talurahvamuuseumi jõuluprogramm „Jõululood Karilatsis“ viib külastaja möödaniku jõuludesse ning kutsub jõulupööningule.

7.-9. detsembrini uudistatakse rehetares talupere jõulueelseid toimetusi, maitstakse jõululeiba ja mängitakse jõuluõlgedes. 

Koolimajas antakse ülevaaate jõuludest-nääridest Eestimaal läbi aegade. Mõnusa ilmaga on võimalik õues mängida. Põneval pööningul saab aga ise jõulumeeleolu tekitada: laulda, jutustada, meisterdada. 


Muuseum ootab külla lasteaia- ja koolilapsi, aga ka rõõmsameelseid huvilisi täiskasvanuid.




Selle aasta jõulude eel on muuseum esimest korda avatud ka peredele ja üksikkülastajatele. Jõulupööning on avatud 4., 11. ja 18. detsembril
. Seal saab meisterdada, mängida, laulda ja jutustada. Kes ei taha ise kaasa lüüa, võib niisama pealt vaadata-kuulata.


Lisainfo: www.polvatalurahvamuuseum.ee  


Anijal otsitakse suveetenduseks näitlejaid

Sihtasutus Anija Mõisa Haldus kavandab suveks vabaõhulavastust Eduard Vilde romaani alusel „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”.

Esietendus peaks toimuma mais-juunis 2011, lavastuses osaleb kuni 40 inimest. Lavastaja on Allan Kress, kunstnik Hardi Volmer, kostüümikunstnik Jana Wolke.

Kõigil, kes tahavad kaasa lüüa (nii kutselised näitlejad kui ka harrastajad), palutakse 26. novembrini ühendust võtta.

Kontakt ja lisainfo telefonil 502 1160, e-postil: anijamois@gmail.com

Eesti Rahva Muuseum ootab eksperimentaalkontserdile

Homme, 17. novembril kell 18 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas kontsert-eksperiment „Lingvistiline alternatiiv”.

Kuidas tõlkida laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tants on tõlgitav? Kuidas laulda viipekeelset luuletust? Millised on tõlkekaod ja –leiud ühest eneseväljendusmaailmast teise liikudes? Eksperimentaalsel kontserdil uuritakse erinevate kunstimeediumide tõlgendus- ja tõlkimisvõimalusi.

Nõusoleku „hüppeks tundmatusse“ ja küsimuste praktiliseks uurimiseks on andnud laulja ja kunstnik Anna Hints, tantsija, näitleja ja laulja Päär Pärenson ning viipekeele tõlk Liina Paales.

„„Lingvistiline alternatiiv”“ toimub näituse „„Muuseum näitab keelt”“ programmi raames.

Rohkem infot: www.erm.ee

Pukal saab ära andes head teha

20. novembril  toimub Puka rahvamajas heategevusüritus „Anna ära!”                                                                         
Kella 10–11 võetakse vastu puhtaid ja terveid riideesemeid, jalanõusid ja mänguasju.  Samas on võimalik saada endale tasuta vajalikke esemeid.

Tule kindlasti kohale, vaata ja vali!

Lisainfo tel 5800 2473.
 

Hageri muuseum otsib oma meenet

Hageri muuseum (pildil) kuulutab välja oma meene leidmise konkursi. Esitada võib nii ideid, ideekavandeid kui ka juba valmis meenet, arvestust peetakse kõikides kategooriates eraldi.

Meene peab olema reaalselt valmistatav, kohaliku koloriidiga ja samas huvipakkuv, nii et muuseumi külastaja selle kindlasti kaasa ostaks. Materjali valikul piiranguid pole. Kõik innovatiivsed ettepanekud, ideekavandid ja ka valmismeened on oodatud!

Tööd tuua kas muuseumi või vallamajja. Konkursi tähtaeg on 15. detsember 2010. Paremate tööde autoritele auhinnad.

Rohkem infot: Virve Õunapuu, tel 5648 3828, virve.ounapuu@kohila.ee

Pilistveres peetakse kihelkonnapäeva

Pilistveres peetakse 27. novembril heaks traditsiooniks saanud kihelkonnapäeva. Ettevõtmine toob kokku Pilistvere kihelkonna omavalitsuste aktiivsed taidlejad, aktiivsemad kodanikud ja omavalitsuste juhid.

Pika traditsiooniga kihelkonnapäev toimub juba 22. korda. Päev algab kihelkondliku ümarlauaga Pilistvere pastoraadis kell 14.00, kus arutletakse külaelu teemadel. Selle aasta eestkõnelejaks on Sven Mikser.

Edasi süüdatakse küünlad kihelkonna tuntud inimeste kalmudel. Järgneb jumalateenistus ning seejärel toimub taidluspidu Pilistvere rahvamajas. Kihelkonna päev toob kokku Kõo, Imavere, ja Türi valla ning Võhma linna ärksad inimesed.

Koerus tuleb kümnes holaöö

20. novembril  toimub Koeru kultuurimajas kümnes autorilaulu festival „Koeru holaöö”.

Päevane kontsert algab kell 14 ja seal esinevad nooremad ja tundmatumad autorid-muusikud: Jahimehed, Ukerdajad, Öösorr, Rutra Legan, Meelislaulud, Henri Käärik, Arles Kangus, Marje Ingel ja Meelis Kommendant, Tõnis Tulp, Arvo Uustalu, Tarmo Pärn, Helge Mett ja teised. Päeva juhib Contra.
 
Kell 19  algab õhtune kontsert. Seda juhivad Rohke Debelak ja Margo Mitt. Esinevad Riho Sibul ja Heikki Kalle, Tõnu Timm ja Ilona Aasvere, Valdo Randpere, Minu Isa Oli Ausus ise, Jaan Pehk, Tiit Born, Sakarias Leppik ja Urmas Nagel, Heilo Aadla, Contra, Elmar Sats ja Marge Tombach, Lauri Lugu, Jüri Vaino & sõbrad, Kaupo Torim, Aapo Ilves, Anne Adams ja teised.

Info: Thea Kristal, tel 528 1207; Eva Linno, tel 5301 5930.

Jaago talu Kuristal kutsub jõululaagrisse

Sel aastal oodatakse algajaid ja raskekujuliste harrastusharjumustega käsitöösõpru Jaago käsitöötallu jõululaagrisse kahel järjestikusel laupäeval, 27. novembril ja 4. detsembril. Nii jõuab kõik head kingimõtted enne pühadeaega veel teoks teha.

Laagri programmis on tänavu suur seebikeetmine, sellega kokku sobiva seebialuse valmistamine, vilditud kuusekaunistuste ja talismanide tegemine ning polümeersavist pildiliste ehteasjade loomine. Juhendajad on Jaago talu perenaine Inga Talvis ja tekstiilikunstnik Airi Gailit.

Rohkem infot: jaagotalu.blogspot.com

Valgalaseks registreeruja võib pääseda reisile

Valga linnavalitsus loosib kõikide ajavahemikus 15. novembrist kuni 20. detsembrini 2010 Valga linna sisseregistreerinute vahel välja A. Karuse reisibüroo 5000kroonise kinkekaardi.

„Olles valgalane, jääb sinu palgast 11,4% Valga linna eelarvesse linnaelu edendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks, sellega teed heateo oma perele ja lähedastele ning näitad hoolivust ka oma kodulinna tuleviku vastu,” veenab linnavalitsus kodanikke valgalaseks registreeruma.

Suurenenud eelarve võimaldab hoida linna teed korras, pimedal ajal linnatänavad valged, pakkuda sotsiaalseid garantiisid, paremaid teenuseid lasteaedades ja koolides ning arstiabi.

Elukoha registreerimiseks või registriandmete kontrollimiseks palutakse pöörduda Valga linnavalitsuse linnavara- ja registriteametisse Puiestee 8. Info telefonil 766 9938 või 529 4130; 5348 9118.
 
 

Põlvamaa kodanikuühiskonna konverents maailmakohvikus

1. detsembril on aktiivsed Põlvamaa inimesed, kodanikeühenduste, ettevõtete ja omavalitsuste esindajad oodatud osalema Krootuse rahvamajas toimuval Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsil.

Konverentsi esimeses pooles räägib Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg riigiasjade ajamise argipäevast. 
Oma kogemusi jagab Oliver Nahkur – Eesti aasta vabatahtlik (2009). 

Teemal „Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?“ kõnelevad Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).



Päeva teine pool toimub maailmakohvikus, kus tuleb arutlusele Eesti kasvuvisioon 2018 (vt www.kasvuvisioon2018.ee).


Konverentsi lõpus tunnustatakse Põlvamaa tänavusi vabatahtlikke. 

Konverentsil osalemine on tasuta.

Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee  ja kestab kuni 29. novembrini. 

Konverentsi korraldavad Põlvamaa arenduskeskus, Põlva maavalitsus ja Minu Eesti. 



Täna toimub kammermuusika kontsert Voltveti mõisas

Käimas on koolimuusikasarja “Kammermuusika mõisakoolides” hooaeg.
Teisipäeval, 16. novembril kell 13.00 jõuab kammermuusika Voltveti koolituskeskuse saali. Esineb Tartu Keelpillikvartett koosseisus Kristel Eeroja-Põldoja (viiul), Kadri Sepalaan (viiul), Kadri Rehema (vioola), Reet Mets (tšello)
Kavas Eino Tambergi, Borodini, Beethoveni, Mendelssohni teosed.

Nelja keelpilli kooslus keelpillikvartett on üks armastatumaid kammermuusika koosseise. Viiulite särinat mahendavad vioola sume kõla ning tšello toekas bass; keelpillid võimaldavad leida ka huvitavaid kõlaefekte. Sellele koosseisule on kirjutatud lugematu hulk teoseid varasest klassitsismist tänapäevani.

Käesoleva kavaga avaldatakse austust eesti muusika vanameistrile Eino Tambergile, kel täitus kevadel 80 eluaastat. Tamberg on alati nii inimese kui muusikuna kiiranud erilist positiivsust, rõõmsameelsust ja heatujulist energiat. Nii kätkeb ka tema Keelpillikvartett särtsakaid rütme ja eredaid kujundeid. Lisaks tulevad esitamisele teosed kvartetimuusika klassikast.
Tartu Keelpillikvartett on loodud 2006. aastal ning koosneb Vanemuise Sümfooniaorkestri rühmakontsertmeistritest ning H.Elleri nim. Tartu muusikakooli pedagoogidest. Kõik on aktiivsed ja nõutud tegevmuusikud.

Kontserdisari on mõeldud eelkõige koolilastele igas vanuses, samuti on oodatud kontserdile kõik teised huvilised.

Tänu Kilingi-Nõmme Muusikakoolile ning Voltveti koolituskeskusele on kontserdist võimalik osa saada tasuta.

Allikas: Saarde valla leht

Talumuuseum kutsub meeste käsitööd vaatama

Isadepäeva puhul avati eelmisel nädalal Raplamaal Sillaotsa talumuuseumi näituseküünis meeste käsitöö näitus.
Näitusel on väljas esemed üle-eelmisest, eelmisest ja sellest sajandist, nii teatud kui ka teadmata meistrite tööd.

Uudistamiseks on välja pandud traditsioonilised meeste valmistatud tarbeesemed, seal kõrval aga ka näiteks mehe tikitud vaip.

Näitust ilmestavad meistrite fotod ja elulood.