Ära maga maha matka- ja muusikapäeva Karulas

Viies ja ühtlasi viimane looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus toimub Eesti kõige väiksemas rahvuspargis – Karula rahvuspargis – pühapäeval, 28. novembril. Huvilistel tasub nimi aegsasti kirja panna, sest päev tuleb põnev ja rahvarohke.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastike ning kultuuripärandit. Matkapäev algab Karula rahvuspargi külastuskeskuse juures Ähijärvel. Üritusel osalejatel on võimalik tutvuda erinevate matkaradadega, teha sõitu hobuvankril ning osaleda töötubades.

Kontserdid toimuvad sel korral esimesele advendile kohaselt Sangaste kirikus, kus üles astuvad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi. Kontserte toimub kaks, algusaegadega kell 14.00 ja kell 16.00.

Bussid kontserdipaika Sangaste kirikus väljuvad külastuskeskuse juurest Ähijärvelt vastavalt kell 12.00 ja kell 14.00. Bussireise on saatmas giidid, kes tutvustavad reisil rahvuspargi vaatamisväärsusi ja teele jäävaid paiku. Peale kontserti sõidavad bussid Ähijärvele tagasi.

Matka- ja muusikaüritusele Ähijärvele saab tulla tasuta eribussidega Valgast, Võrust, Tartust, Viljandist, Pärnust ja Tallinnast. Korraldajad paluvad ühtlasi teha juba eelnevalt valiku kahe kontserdiaja vahel ning järgida soovitusi päeva sisustamiseks. Oma valiku saab ära märkida registreerimisel, mis tagab ka koha bussis Ähijärve – Sangaste – Ähijärve. Samuti on tagatud tasuta lõunasöök vaid neile, kes on end eelnevalt registreerinud. Loe lähemalt siit.

Allikas: RMK

Täna läks eetrisse esimene otsesaade Võru stuudiost

Ajakirjanik Sulev Valner täna esimest korda otse-eetris Võrust. Foto: Erkki Peetsalu

Eesti Rahvusringhääling (ERR) sai täna hakkama omamoodi ajaloolise sündmusega, lastes Vikerraadio saate “Rahva teenrid” esmakordselt otse-eetrisse üheaegselt Tallinna stuudiost ja Võru korrespondendipunktist.

Rahvusringhäälingu Kagu-Eesti korrespondendipunkti raadiostuudio osa on nüüdseks valmis ja ajaloolise hetke otse-eetris avas ajakirjanik Sulev Valner. “Kõik sujus tõrgeteta,” kommenteeris Valner uut tehnilist võimalust raadio otsesaadete tegemiseks Kagu-Eestist.

Koos Valneriga arutlesid täna päevakajaliste teemade üle ka Aarne Rannamäe ja Peeter Kaldre, kes asusid nagu tavaliselt Tallinna stuudios.

Seni oli ERRil raadio otsestuudio võimalus Lõuna-Eestist vaid Tartust. Kagu-Eesti korrespondendipunkt asub Võru maavalitsuse majas.

Sel sügisel alustas ERRi Kagu-Eesti kohaliku korrespondendina tööd ajakirjanik Igor Taro. Teletöö jaoks vajaliku stuudiotehnika sisseseadmine võtab veel aega.

Kylauudis.ee

Võrumaa uued kaitseliitlased andsid vandetõotuse

Eile õhtul andis 29 värsket kaitseliitlast vandetõotuse Haanjas, Haanja lahingu mälestussamba juures.

“Tänavuste vandetõotuse andjate seas on ülekaalus noored õppurid ja aastaid Kaitseliidus olnud,” iseloomustas maleva pealik kapten Kalev Ader värskeid kaitseliitlasi.

“Olen Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi riigikaitse klassi õpilane. Mulle meeldivad militaarsed tegevused, nagu püssi laskmine, õppused metsas ja muud tegevuse,” põhjendas 11. klassis õppiv Sven Kivioja astumist Kaitseliitu. Ta loodab malevas korraldatavatel õppustel nii eluks kui ka teenistuseks kaitseväes vajalikke kogemusi saada.

Misso valla talupidaja ja volikogu esimees Ain Pajo on kaitseliitlane juba 2002. aastast, kuid vandetõotuse andis mees alles eile.

“Olin vahepeal niiöelda surnud hing, kuna elu oli mitmes paigas. Sügisel osalesin Pärnumaal õppustel, kust sain esimese tõuke edasi tegutsemiseks. Teiseks tõukeks on organisatsioonis olev tütar, poeg ja üks väimeestest,” rääkis Pajo.

Võrumaa malev on üks vähestest malevatest, millel on traditsioon uusi liikmeid vastu võtta Kaitseliidu aastapäeva järgsel päeval ajaloolistes paikades. Läinud aastal anti vandetõotus Kirumpää linnuse varemetel, varem on seda tehtud Antslas, Rõuges, Vastseliinas ja Pindis asuva Vabadussõja mälestusmärgi juures.

“Vande andmine ajalooga seotud kohtades aitab täna luua silda nii muistse vabadusvõitluse kui ka Vabadussõja päevade vahele,” põhjendas kapten Ader. Samal õhtul kuulutati aasta kaitseliitlaseks võrulanna, nooremseersant Tiia Kiis, kelle maleva juhatus valis seitsme esitatud kandidaadi seast.

“Määravaks sai tema mitmekülgne tegevus organisastioonis. Tiia Kiis on osalenud õppustel, käinud ERNA-l nii võistleja kui ka hiljem tugisikuna. Noortejuhina tegeleb ta aktiivselt nii kodutütarde kui ka noorkotkastega,” põhjendas maleva pealik kapten Kalev Ader valikut. Rändkarika ja diplomi saanud Tiia Kiis ei saanud kahjuks ise üritusel osaleda.

Autor: Mari-Anne Leht

Rannus tuleb fotokonkursi “12 kuud” lõpuõhtu

Rannu Rahvamajas toimub 19. novembril 2010 kell 18.00 fotokonkursi “12 kuud” kokkuvõttev üritus “Fotoõhtu 12 kuud”.

Kavas on Eesti tipploodusfotograafi Sven Zaceki fotoetendus, fotokonkursil “12 kuud” osalenud fotode esitlemine ja võitjate väljakuulutamine. Fotoõhtul loob meeleolu Kristjan Lüüs, kohvi ja suupisteid pakub Waide Motell, fotoesitluse tehnika toob Avicom Est.

Sissepääs on tasuta. Projekti toetab Maaelu arendav Leader meede ja MTÜ Võrtsjärve Ühendus, korraldab Rannu Vallavalitsus.

Allikas: Rannu vallavalitsus

Erakool Läte korraldab Keilas advendilaada

Laupäeval, 4. detsembril kell 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat. Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud advendilaada seekordne põhiteema on ‘ehe’.

Laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks ehteid, mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju muud ehedat.

„Laadal leidub tegevust nii väikestele kui suurtele,“ ütles advendilaada üks eestvedajatest Tanel Kurvits. „Tahame anda laadaga külastajale palju erinevat tegevust ja rõõmsaid elamusi – käsitöömeistrite kaup, toredad teenused, hea toit ja mõnus muusika, võimalus asjadele ise käsi külge panna – midagi erakordset ja enneolematut, et iga laadaline saaks meie juurest pikaks ajaks pahvaka hingesooja.”

Käsitöötubades saab ise mesilashavast küünlaid valmistada, proovida viltimist, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja need laadapostkontorist kohe teele saata. Avatud on poiste ja meeste töötuba, jõulueelset stressi maandav massaažinurk ja näomaalingutekeskus. Laadalisi ootab kohvik koduküpsetatud hõrgutistega ja õnneloos.

Lätte advendilaada lõpetab oksjon, kus muuhulgas lähevad kaubaks teatripiletid Eesti Draamateatrisse, Roman Männi maal, 3tunnine purjetamine 8 inimesele Tallinna lahel ning suur piparkoogimaja.

Advendilaada korraldaja Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas Kruusa tänav 23. Haridus- ja Kultuuriseltsi Läte loodud kool lähtub inimese terviklikkusest ja mitmekülgsusest ning selle eesmärgiks on avada igas lapses peituvad arengu- ja eneseteostusvõimalused.

Kooli kohta loe lisa siit. Laada kohta rohkem infot: Tanel Kurvits, tel 53340628, skype: tanel.robert.kurvits

Allikas: Haridus- ja Kultuuriselts Läte

Eesti kõige läänemeresõbralikum talu on
Tartumaa marjakasvataja Toomas Jaadlal

Toomas Jaadla

Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.

Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”

“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.

Allikas: ELF

Suurlaat Uma Mekk läks hooga käima

Võru maavanem Andres Kõiv ronis laada avasõnu ütlema külauudiste piimapuki otsa. Foto: Erkki Peetsalu
Võrus peetakse täna Uma Meki suurlaata 2010, kuhu tulevad kauplema peamiselt omakandi toidutootjad – nii hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Laat toimub Võru spordihallis kell 10-16, sissepääs kõigile prii.

Laadal pakutav käsitöömeistrite kaup on seotud samuti toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Vana-Võromaa tuntumatest tegijatest on laadal kauplemas Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Alt-Lauri talu jt. Naabermaakondadest on esindatud Põlvamaa Rohelisem märk.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima traditsioonilisi vanu toite. Meelelahutust pakuvad Võrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Arlet Palmiste.

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu.

Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele. Vaata täpsemat ajakava siit.

Kylauudis.ee toimetus on samuti laadal oma piimapuki otsas külauudiseid kogumas, nii et kutsume kõiki värskeid infokilde jagama või niisama juttu puhuma.

Kohtumiseni laadaplatsil!

Täna toimub Karjaküla karusloomakasvanduse vastane rongkäik

Laupäeval, 13. novembril 2010 toimub Tallinna vanalinnas viiendat aastat karusnahatööstuse vastane rongkäik. Tänavune rongkäik rõhutab asjaolu, et ka kohalikul tasandil on karusnahatööstuse näol tegu aktuaalse probleemiga, tuues välja Keila vallas asuva Karjaküla karusloomakasvanduse seaduste mittetäitmise ning mitmekümne tuhande looma vangistamise ilma tegutsemisloata.

Rongkäigu eesmärk on tuua karusnahatööstuse probleemid päevavalgele, panna inimesi mõtlema julmusele, mida see toetab ja näidata karusnahakauplustele, et nende ebaeetilise äriga ei nõustuta. Karusnahka võib põhjendatult pidada ebaõigluse sümboliks, karusloomakasvandusi aga loomade koonduslaagriteks. Karusnaha näol on tegu ebavajaliku luksuskaubaga, mille pärast tapetakse igal aastal kümneid miljoneid loomi. Rongkäiguga näidatakse, et ei toetata loomade vastast vägivalda karusnahatööstuse näol.

Rongkäik toimub laupäeval, 13. novembril, algusega Musumäelt kell 13:00. Sealt kulgeb üritus läbi vanalinna, läbides teel kõik suuremad karusnahapoed ning tehes pikema peatuse Raekoja platsil, kus räägitakse Karjaküla karusloomafarmist. Rongkäigu korraldavad Karusnahavaba Ühendus ja liikumine Loomade Nimel.

Lisainfo: www.loomadenimel.org, www.karusnahavaba.org

Allikas: Kristina Mering

Rakvere punklaulupeole on oodata Pelle Miljoonat

Olgugi, et Rakvere punklaulupeoni on jäänud veel veidi üle poole aasta, käivad ettevalmistused täie hooga.

Praeguseks on kindel, et kooride kõrval on üheks külalisesinejaks Soome punklegend Pelle Miljoona, nii selgus reedel Rakvere linnavalitsuses toimunud nõupidamisel.

1. detsembriks peaks täies mahus tööle hakkama veebileht www.punklaulupidu.ee , lähiajal peaksid selguma ka osalevate kooride registreerimise tähtajad. Koorid, ärge punki maha magage!

Punk Laulupidu II peetakse Rakvere Vallimäel 11. juunil 2011.

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab foorumi

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 23. novembril foorumi „Julgus muutuda ja muuta“, kuhu on oodatud inimesed erinevatelt elualadelt.

Juttu tuleb meeste ja naiste rollidest poliitikas ja tööelus, vajadusest näha pealispinnast kaugemale ning julgetest valikutest enda ja ümbritseva paremaks muutmisel. Foorum toimub Võru Kultuurimaja Kannel II korruse saalis (Liiva 11).

Registreerumine kuni 18. novembrini kontaktidel kyllipiirisild@gmail.com või 56600689

Allikas: Võrumaa Naiste Ühendus, www.vorumaanaisteyhendus.ee

Ütle sõna sekka salaküttimise piiramiseks

Murelikud kodanikud lõid Facebookis algatuse – Ausa Jahimehe Andmebaas – mille eesmärgiks on pakkuda ideid salaküttimise piiramiseks.

Foto: 24tundi.ee
Suhtlusgrupp loodi selleks, et hoogustada diskussiooni: kas on võimalik luua nn jahimehe valvesüsteemi, et maa- ja koduloomade omanikud võiksid kontrollida, millal ja kes nende kodu või karjamaade ümbruses ametlikult jahti peab ning informeerida ametkondi jahiseaduse rikkumistest.

Kasu, mida loodetakse saada – võimalus vabalt ka pimedal ajal ringi liikuda oma maadel, ilma et jahimehe kuul inimesi, teda saatvaid koeri või kariloomi ohustaks. Kasu loodusele: ühine võimekus päästa metsloomi, keda kütitakse lubadeta või jahihooaja välisel ajal.

Selle suhtlusgrupiga on oodatud liituma inimesed, kes võivad enda kohta öelda, et ta kas:
a) taunib metsloomade salaküttimist,
b) omab kodu, maamaja või maad jahipiirkondade lähistel,
c) muretseb oma kodu- või kariloomade turvalisuse pärast või
d) armastab rännata vabas looduses.

Grupi loomise eesmärgiks on koos genereerida ideid, mis aitaksid viia salaküttimist takistava ning turvalist ja ausat jahti soodustava üle-eestilise andmebaasi loomisele.

Idee on tekitada interneti keskkond, kus kõik huvilised saaksid informatsiooni käimasolevate või planeeritavate jahtide kohta. See teadmine võiks aidata:
1) tuvastada metsloomade salaküttimist ajal, mil ametlikku jahti piirkonnas ei toimu,
2) võimaldada maaomanikel turvalisemalt õhtusel ajal liikuda oma maavaldustes,
3) kindlustada jahipiirkondade lähistel kodu- ja kariloomade turvalisust omanike kõrgendatud tähelepanu abil,
4) võimaldada loodusfoto või loomade-lindude vaatluse huvilistel või lihtsalt loodushuvilistel turvaliselt liikuda jahipiirkondades.

Kui tunned, et saaksid kaasa aidata ausa jahi andmebaasi ideede genereerimisele, on oodatud nii Sinu postitused huvitavate mõtete kui enda kogetud probleemide osas.

Loe lähemalt siit.

Taarka Pärimusteater ootab huvilisi lavastuskoolitusele

Sel pühapäeval, 14. novembril algusega kl 11 toimub Obinitsa külakeskuses Taarka Pärimusteatri lavastuskoolitus, kuhu on oodatud kõik teatrihuvilised, eriti aga need, kel soovi ise teatrit teha.

Lavastuskoolituse käigus räägitakse lavastamisest üldiselt ja nüanssides, lavapealsest- ja tagusest ehk siis repertuaarivalikust, lavakujundusest, kostüümidest, rekvisiitidest; arutatakse üheskoos, kuidas teatritegemisel tekkivaid probleeme lahendada ning päeva lõpuks lavastatakse koostegemisrõõmuga üks improvisatsioonilise näidend.

Taarka Pärimusteater on Setomaal tegutsev harrastusteater, mis püüab kohalikku kultuuri hoida, väärtustada ja arendada teatri vahendeid ja võimalusi kasutades. Taarka Pärimusteatri üheks tegevussuunaks on ka kogukonnateatrite tegevuse toetamine.

Pärimusteater on aastatel 2006-2010 toonud lavale neli etendust, korraldanud näidendivõistluse ning korraldanud Setomaa noorte teatriõpet professionaalsete näitlejate käe all.

Täpsem info Eve Ellermäe käest e-posti aadressil eve@setomaa.ee või telefonitsi 524208.

Allikas: MTÜ Taarka Pärimusteater

Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Põhjakaelkirjak nägi sitikat. Autor: Gunnar Vasemägi
Jõgeva Linnaraamatukogus peetakse sel nädalal Põhjamaade raamatukogunädalat „Maagiline Põhjala“ ja avati Gunnar Vasemägi joonistuste näitus „Pildiloom“.

Juba neljateistkümnendat aastat süüdatakse ühel novembrikuu nädalal hommikuti küünlad, et lugeda nende valguses raamatuid. Põhjamaade raamatukogunädal, mis kannab sel aastal nime „Maagiline Põhjala“, muutis meie raamatukogu laste lugemissaali tõeliselt maagiliseks.

Kindlasti oli selles oma osa A.S. Magnasoni lasteraamatul „Sinise planeedi lugu“, mida kõikjal Põhjamaades sel nädalal loetakse. See on lugu planeedist, kus elavad ainult lapsed. Need lapsed ei saa kunagi suureks. Nad võivad väga hästi olla mitusada aastat vanad… Muidugi on seal ka taimi ja loomi, aga ühtegi täiskasvanut seal ei ela. See planeet on täis imesid, seiklusi ja muinasjutte…

Need lapsed, kes olid tulnud 8. novembrikuu hommikul meie raamatukokku, ei olnud pärit kaugelt siniselt planeedilt, vaid Jõgeva Ühisgümnaasiumi esimesest klassist ja lasteaiast Rohutirts. Kui üks lugu sinisest planeedist kuulatud sai, algas teine. Ja selle loo autor oli juba Gunnar Vasemägi, kes avas siin oma esimese joonistuste näituse „Pildiloom“. Võin julgelt kinnitada, et see sai sama maagiline kui Põhjala ise.

Avamisel laulsid koos lastega toredaid loomalaule Gunnari kolleegid Merlin Haljak ja Gerli Neeme Jõgeva Sordiaretuse Instituudist. Gunnar ja allakirjutanu lugesid aga Ilmar Trulli lõbusaid loomaluuletusi. Tegelikult oleks võinud Gunnar väga hästi need luuletused ka ise kirjutada, sest neliteist aastat tagasi, kui raamatukogu oma praegusesse asupaika kolis, toimusid siin kirjanduslikud omaloominguõhtud, kus noormees aktiivselt osales. Nii ei ole kirjutamine talle mitte võõras tegevus. Aga sel korral lugesime siis Trulli. Loe edasi: Pildiloomad ootavad uudistajaid Jõgeval

Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile

SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks, kandidaate saab konkursile esitada igaüks.

Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on konkursi eesmärgiks tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.

Parimate selgitamine toimub tänavu neljas kategoorias:

“Aasta turundustegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal Põlvamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu toonud sündmust või tegusid laiemas mõistes. Sellesse kategooriasse võib esitada ka turismiga otseselt mitte seotud sündmusi. Hindamise aluseks on ettevõtte või isiku või teo tuntus, märgatav meediakajastus, märgatav panus Põlvamaa kui sihtkoha maine kujundamisele, uudsus, olulisus ja seotus Põlvamaaga

“Aasta atraktiivseim uustulnuk” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal esile tõusnud turismiobjekti (majutust, toitlustust, muuseumi, looduslikku vaatamisväärsust vms), üritust, paketti, marsruuti vms. Hindamise aluseks on teenuse/toote uudsus, originaalsus, toote terviklikkus, tuntus, meediakajastus, Põlvamaa väärtustamine, idee jätkusuutlikkus, lisandväärtus piirkonnale.

“Aasta roheline tegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal turismiga seotud keskkonnasõbralikku või -säästvat teenust või tegu. Hindamise aluseks on toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja -teadlikkuse tõstmine, säästlikkus ning seotus Põlvamaa – Rohelisema Elu mõttelaadiga.

“Aasta turismitöötaja” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal silmapaistnud turismitöötajaid (teenindajaid, kokkasid, giide, juhte, jne). Hindamise aluseks on kutseoskused, positiivne kliendipoolne tagasiside, osalemised konkurssidel, enesetäiendamine jne. Loe edasi: Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile

Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Mooska savvusann ja Veeroja Eda
Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Laulvate kristall-helikausside kontsert Põltsamaal

Esmaspäeval, 15. novembril kl 18 toimub Põltsamaal keskraamatukogu saalis laulvate kristall-helikausside (Crystal Singing Bowls) meditatiiv-teraapiline kontsertseanss.

Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre.

Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub tasakaalustumine. Taustaks kumiseb Wuhani meistrite gong, mis lisab kogu kontsertseansile oma helilist värvi. Kõik see kokku moodustab teraapilise helimassaži seansi, kus võib ühtäkki leida end helivoogudest kantud meelerännakul. Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, seepärast soovitavad korraldajad mõnusamaks olemiseks kaasa võtta mati ja pealevõtmiseks teki. Osalemine tasuline.

Karulas avati viisteist konnalompi

Foto: bio.edu.ee
Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist Dragonlife. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud. Loe lähemalt siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Aegviidus tulemas hingedeaja kontsert

Täpselt nädala pärast, 19. novembril kell 19.00 esinevad Aegviidu Noortekeskuses (Raudtee 1a) kavaga “Laulud” Theatrumi näitlejad Eva Eensaar ja Maria Peterson. Saal on väike ja õdus ning peaks suurepäraselt sobima just sedalaadi esinemiseks.

Eva ja Maria laulude tekstide autorid on Ernst Enno, Juhan Viiding, Artur Alliksaar, Fernando Pessoa, Aaro Hellaakoski, Aila Meriluoto, August Sang, Marie Under, Uku Masing, Heiti Talvik jt.

Näitlejad ütlevad oma laulukava kohta, et just tekstidest saab nende laulude puhul asi alguse. “Kuna üks või teine luuletus nende autorite sulest on meile teatud ajahetkel midagi olulist öelnud, kuidagi meid puudutanud, mingil moel rõõmustanud, siis on nad meie omadel viisidel lauludeks saanud. Nende lauludega on nii, et muude kiirustamiste kiuste on nad aidanud meil endaga üksi jääda, endale otsa vaadata, näha, kes ja mis me tegelikult oleme või tahame olla ja see on andnud suure rõõmu, mis iganes hetkel ja mis iganes ajal me ka laulnud pole.”

Häälestumiseks võib lisa lugeda siit.

Allikas: Aegviidu Rahvamaja

Koolirahu linnade kontsert ja näitus täna Elvas

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Elva Gümnaasiumis kolme koolirahu linna huviringide kontsert. Rakvere, Jõgeva ja Elva linna huviringid esitavad enda kultuuriprogramme ja avatakse koolirahu teemaline näitus. Kontserdile on tulemas ka Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Elvas toimuval kontserdil esinevad Rakverest Esteetika- ja Tantsukool, Rakvere Muusikakool, Hariduse- ja Kultuuriselts Kaur ning Rakvere Linna Algkooli poisteansambel. Jõgeva tuleb välja oma Muusikakooli tantsustuudio ja flöödiansambliga, Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsugrupi ning noormeeste ansambliga. Elva linna esindavad Elva Muusikakooli saksofoni mängijad, Elva HKK Sinilind tantsustuudio RN ja Koolirahu lauluga Elise Ustav. Lisaks osaleb üritusel TORE liikumine, kes oma tegemisi tutvustab ja TOREda meeleolu loob.

1. septembril kuulutati Elvas välja 2010/11 õppeaasta koolirahu. 2009/2010 õppeaastal toimus koolirahu tseremoonia Rakveres ning järgmisel 2011/2012 õppeaastal kuulutatakse koolirahu välja Jõgeval. Koolirahu on välja kuulutatud 1999. aastast.

Koolirahu suunab tähelepanu turvalise koolikeskkonna loomisele ja sellele, et koolis oleks hea olla ning kuhu nii õpilased kui ka õpetajad lähevad hommikul rõõmuga. Koolirahu ei puuduta vaid õpilasi ja õpetajaid, vaid hakkab peale juba kodust ja hõlmab kogu kogukonda. Selle aasta koolirahu sõnum on: “Koos on hea – hoiame üksteist!”

Koolirahu programmi eestvedajaks on Lastekaitse Liit ja seda toetavad ja aitavad ellu viia Swedbank, Haridus- ja Teadusministeerium ja Elva linn.

Allikas: Elva linnavalitsus

Rakveres korraldatakse isadepäeval suur perepidu

Kaitseliidu Viru malev korraldab 14. novembril kella 12-16 koostöös teiste jõuametkondadega, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärk on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.

Isadepäeval astub Viru maleva võitlusgrupp esmakordselt üles demonstratsioonesinemisega, kus jao suurune üksus ründab kuulipildujapesa. Võitlusgrupi jagu kasutab demonstratsioonesinemisel manöövri sooritamiseks oma relvade – kuulipildujad ja tankitõrjerelvad – tuld. Lisaks miinipildujatuld ja kattesuitsu.

Näitusel pannakse välja tehnika, relvastuse ja erivarustuse atraktiivsem osa.

Täpsem info: Kristel Kitsing, Naiskodukaitse Viru ringkond, korraldustoimkond, tel 57845943, e-post kristel.kitsing@gmail.com

Täna peetakse Tartus metsalooline konverents

Eesti Metsaselts korraldab täna Tartus Eesti Maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64) algusega kl 11 konverentsi teemal “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”.

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida läbi looduskaitse!? Konverents on kaheosaline: esimene osa sisaldab ettekandeid ning nende põhjal algatatud diskusiooni ning teises osas toimub töögruppide arutelu, mis kulmineerub debatiga. Päeva lõpus vestleme ühiselt kohvi- ja koogilaua juures!

Eesti Metsaselts korraldab metsaloolisi konverentse alates 1998. aastast, mil täitus 80 aastat Eesti riigi metsavalitsemisest. Konverents on kujunenud iga-aastaseks kokkuvõtete tegemiseks metsaelus toimunust. Igal konverentsil on olnud peateema, milleks on varem olnud näiteks metsapoliitika, metsaharidus, metsauuendus, metsaparandus jne. Lisaks antakse ülevaade ka seltside ja ühingute tööst ja 2003. aastast hakati välja andma Metsaalmanahhi.

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, kõik huvilised oodatud.

Allikas: Eesti Metsaselts

Harku vallas pannakse nurgakivi uuele lasteaiale

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Harku vallas Alasniidu lasteaia pidulik nurgakivi asetamine Tiskre külas Puisniidu tee 7.

Ehitatava lasteaia puhul on tegemist esimese Public Private Partnership (PPP) projektiga Harku valla, Arco Vara ning AS YIT Ehituse vahel. Üritusel osalevad kõigi osapoolte esindajad.

Allikas: Harku vallavalitsus