Neljapäeval kinkis Orissaare ajaloo toimkond kohalikule raamatukogule kaks kasti vanu kingitud raamatuid, millest vanim on 1816. aastast, vahendab organisatsiooni blogi.
Kolmapäeva õhtul andis militaaresemete koguja Joel Nõukas Orissaare ajaloo toimkonnale (OAT) üle kaks kasti vanade, peamiselt usuteemaliste raamatutega, mis kogumise käigus on siit-sealt pööningutelt leitud. Nõukase sõnul polnud tal südant neid maha jätta ja ta otsustas aastatega kogunenud vaimuliku kirjanduse ära kinkida.
Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad asjalikke noori, kes tahavad suursündmuste toimumisele kaasa aidata ning aktiivsenädala Tartus veeta. Vabatahtlikud on abiks festivali ajal 20.-25. juulil välisgruppide majutuskohtades, koolides.
Vabatahtlikud on asendamatu abi, kes
– jagavad infot ja lahendavad probleeme
– hoiavad korda
– hoiavad silma peal, et võõrad koolimajja ei satuks
– aitavad väliskülalistel end mugavalt sisse seada ja sujuvalt lahkuda
– avavad ja sulgevad ruumide uksi
Kui oled vähemalt 16-aastane ja soovid Tartu selle suve suurimale kultuurisündmusele kaasa aidata, anna endast kindlasti teada! Loe edasi: Europeade ja Tartu Hansapäevad otsivad veel noori abilisi vabatahtlikuks
Tartu linnavalitsuse korraldatud suveniirikonkursile laekus üle poolesaja Tartu linna ja maakonda tutvustava eseme. Esikoha vääriliseks tunnistas žürii erksavärvilised Tartu sümboolikaga linnajalgratta sadulakatted.
“Julgelt kolmandik konkursile laekunud töödest olid originaalsed suveniirid, mida Tartu linn võiks oma külalistele kinkida ja nii end omanäolise linnana tutvustada. Konkurss andis ka väga hea ülevaate nendest ideedest, mis hetkel ühiskonnas aktuaalsed ja inimesi puudutavad – ehk siis ökoloogiline mõtlemine, käsitöö ja praktilised ning nutikad ideeleiud. Konkursi tulemusega võib rahule jääda,” kommenteeris linna avalike suhete osakonna juhataja Indrek Mustimets.
Konkursile esitatud tööde seast valis turismiasjatundjatest, disaineritest, ettevõtjatest ja linnaametnikest koosnev žürii välja 16 tööd, mille seast selgitati kolm auhinnalist kohta.
Esimese koha ja 500 euro vääriliseks hinnati MTÜ Iseseisev Elu linnajalgratta sadulakatted. Erksavärvilised sadulakatted on kergesti paigaldatavad ja puhastatavad ning igati sobivad jalgrattalinnaks pürgiva linna suveniiriks.
Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:
Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.
Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.
Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.
Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.
Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10 protsendi võrra ka koomale tõmmata.
Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast
Eesti Põllumajandusmuuseum ootab nii väikseid kui suuri suve vaheaja alguse puhul loovtöötubadesse. Temaatilised töötoad toimuvad 4. – 10. juunini kell 11-16.
4. – 5. juunil valmistatakse taimedest anumaid ja õpitakse korvipunumist.
6. juuni on puutööpäev, mil voolitaksee puidust taluloomi, võinuga ja lõikelauda. Esemed kaunistatakse puidupõletustehnikas.
7. juuni – kartulitrüki päev. Saab meisterdada kartulist templi ning trükkida suvise ja omanäolise poekoti või T-särgi.
8. juuni – ehtepäev, valmistatakse vildist ja helmestest kauneid kaelakeesid ja talismane.
9. juuni – roigasmööbli valmistamine. Õpitakse valmistama looduslikust materjalist aiamööblit, mis sobib hästi nii aeda kui suvekodusse.
10. juuni – sepatööpäev, tutvumine sepatöö põhitõdedega, saab proovida sepistada naela või hobuserauda.
Osalustasu 5 eurot.
Info ja registreerimine: janika.turu@epm.ee, tel. 5379 8409.
Allikas ja pilt: www.epm.ee
Leisi alevikus avatakse 10. juunil tankla, mis on Saaremaa ainus automaat- ehk kiirtankla ja varustatud kõige moodsama tehnikaga, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Tanklas on kolm 10 000liitrist mahutit. Jaamas tulevad müügile bensiin 95, diislikütus ja erimärgistatud diislikütus.
„Praegu käib tanklas katsetamisperiood, leidmaks vigu, kui neid peaks esinema. Kuna kõik uued bensiinijaamad, mida ehitatakse, on tehnika viimane sõna, siis võib öelda, et nii tänapäevast jaama meil Eestis praegu rohkem ei ole,” lausus ASi Olerex suhtekorraldaja Maily-Maria Kiviselg.
Tankla, mille rajamist alustati 22. veebruaril, on varustatud lampidega, mis hakkavad, kui sõiduk saabub, eredamalt põlema ja muul ajal püsivad säästurežiimil.
Kaitseliidu Järva malev korraldab sel laupäeval, 4. juunil taas rattaretke Järvamaalt pärit admiral Johan Pitka mälestuseks.
Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev pöörata rattaretkega tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” lausus ta.
Rattaretke start antakse 4. juuni varahommikul kell 7 ühel ajal nii Paide vana rahvamaja kui ka Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsa kodanikumaja juurde, kus retkelised ühinevad ning jätkavad kokku 50 kilomeetri pikkusel matkal mööda kruusa- ning metsateid Harjumaale Alansi külla.
Ajaloolane Valdo Praust tutvustab teele jäävaid ajaloolisi paiku ning endiste aegade teedevõrku. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella 13 paiku. Ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajaduse korral väsinud üles ning aitab, kui tarvis, ka sõiduriista parandada. Kokku tuleb retkelistel läbida sadakond kilomeetrit.
Admiral Pitka mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva malev igal aastal ka 20kilomeetrise rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.
Lähem info: kapten Vello Pops, tel 5342 7256.
Järvamaa arenduskeskuse väljakuulutatud konkursile „Järvamaa suveniir 2011” laekus rohkelt töid ja neid saab 30 märgusõna all hinnata veebilehel www.jarva.ee. Võitjad kuulutatakse välja Järvamaa turismiinfokeskuse avamisel 17.juunil.
Konkursiga „Järvamaa suveniir 2011” soovitakse mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate ja piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid.
Konkursile laekunud tööde hulgast valivad võitjad Järvamaa arenduskeskuse kokkukutsutud hindamiskomisjon ja kõik konkursist huvitatud, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis.
Samuti saab anda häält oma lemmiku poolt Facebookis „Järvamaa – Eesti südamaa” lehel albumis „Suveniirikonkurss”. Internetis saab oma lemmikule hääle anda kuni 12. juunini.
Auhinnad on rahalised. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: I koht 319 eurot, II koht 128 eurot ja III koht 64 eurot. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”.
Järvamaa arenduskeskusel on suveniirikonkursi korraldamine teistkordne ettevõtmine, 2010. aastal laekus kaheksa tööd.
Täna, 3. juunil kell 16 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tekstiili eriala õpilaste väljapanek „Vanast uus”, mille ühendav teema on materjalide taaskasutus.
Tekstiili eriala õpilastel on igal semestril ülesandeks lahendada mõni teema taaskasutusmaterjalidega. Väljapandud esemete valmistamisel on kasutatud vanu villaseid kampsuneid, kostüüme, seelikuid, pükse, paelu, litreid, villast tekki.
2011. aasta alguses Viljandi muuseumi väljakuulutatud näituste konkursil osutus „Vanast uus” väljavalituks. Näituse on pannud kokku Ingrid Uus, Inna Raud ja Marvi-Liina Riid.
Näitus jääb avatuks kuni 2. juulini.
Lisainfo: www.muuseum.viljandimaa.ee
Kolossova külas Vahtraoru talus eelmise aasta sügisel tegevust alustanud Vana Jüri seebikoda avas äsja Vahtraoru talus seebipoe Vana Jüri Puut, kirjutab Setomaa infoportaal.
Poes müüakse seebikojas valmivaid seepe, samuti on võimalik tutvuda seebi valmistamisega. Praegu toodetakse 20 seepi, mida talu müüb ka ümbruskonna müügikohtades. Mõned seebid sortimendist jäävad müüki ainult talupoodi.
Lisaks seebile on plaanis müüma hakata Setomaal valmivat käsitööd ja muud kaupa, samuti ürte, ürdisoolasid ja ravimtaimi.
Lisaks seebi valmistamisele ja müügile korraldab talu seebi valmistamise õpitube. Esimesena läbisid avapäeval õpitoa Euroopa Komisjoni Eesti esindus ning koostööna valmis Eurosiip.
Pood on lahti iga päev kella 12- 18. Õpitoad ainult ettetellimisel.
Käsmu meremuuseumis tähistatakse viikinglaeva Aimar esimest sünnipäeva pidulike meresõitudega. Keskkonnaamet ja Käsmu meremuuseum korraldavad sel puhul 4. juunil seminari “Lahemaa rannalaevandus”.
Kavas:
12.15. Raimo Pullat – raamatu “Viinameri” esitlus
12.45 Jüri Vendla – raamatu “Unustatud merereisid” esitlus
13.15 Andres Ehin – raamatu “Merelaule sajast suust ja sulest” esitlus
13.45 Peeter Peetsalu – “Rannameeste keel maamehe kõrvas”
14.15 Aarne Vaik – “Rannalaevanduse ajalugu”
Vestlusring.
Paadisõidud puupaatidega. Paadiehituse töötuba. Musitseerivad Astrid Böning-Nõlvak ja Eike Vellend.
Rohkem infot: www.looduseomnibuss.ee.
Eile, 1. juunil tervitas Värska vallavanem Raul Kudre lasteaia saalis Värska vallas 2010. aastal sündinud pisikesi vallakodanikke.
Kutse oli saadetud kaheksale lapsele, kohale oli neist koos emme-issiga tulnud neli. Esimene külaskäik lasteaeda näis kõigile pisikestele meeldivat. Eriti põnev tundus neile lasteaia- ja koolilaste esinemine.
Seejärel sai sõna vallavanem, kes rääkis tegutsemisvõimalustest Värska vallas. Samuti arvas ta, et juba lapseeas sõlmitud sõprus on kestev ja just need suhted jäävad püsima. Vallavanem julgustas vanemaid lapsi Värska lasteaeda tooma ning oli lootusrikas, et pärast seda jätkavad nad õpinguid kohalikus koolis.
Pärast sõnavõttu said kõik uued vallakodanikud käsitsi maalitud omanimelise tassi. Kooliperelt oli samuti pisike meene. Üheskoos söödi torti ja nauditi päikselist päeva. Kõik soovijad said lasteaia ruumidega tutvuda.
Meelike Kruusamäe
Foto: Triin Kaaleste
Kadri Koreinik,
külaelanik
Võru linna südamest, pargi veerest hakkasid elanikud linna teise serva Nöörimaa külje alla kolima 1970. aastate teisel poolel. Samasugused protsessid toimusid ka teistes linnades: valdavalt puitarhitektuuri ja aiakestega linnaosadest koliti korterrmajadega rajooni. Unustati puuküte ja brikett, solgiveekastid ja floksipeenrad. Elujõulisemad ja edasipüüdlikumad pered elasid Vilja tänavas, hiljem ka Koreli kandis, seal, kus võrulased olid varem porgandeid kasvatanud.
Koidula ja Karja tänavasse jäid need, kellele asutus korterit ei pakkunud, ja ka need, kelle jaoks oli elamine aguliks muutunud Koidula ja Karja tänavas armsaks saanud.
Need Võru linna kvartalid on minu lemmikud, minu lapspõlvemaa. Kui lõpuks uusrajooni kolisime, tuli valus lahkumine. Kohast, kus igal majaelanikul oli oma lillepeenar ja marjapõõsas. Kohast, kus naabermaja trepikojas oli põnev puunikerdustega trepikäsipuu ja kivitrepp ning tagaõues lagunenud lehtla. Kohast, kust lühikese jalutuskäigu kaugusel oli lilledesse mattunud salapärase nimega maja Villa Olga. Sealsamas kahekorruseline roheline juugendlik puumaja. Kohast, kus iga kell sai lipsata parki — ujuma, rattaga sõitma, tammetõrusid korjama. Loe edasi: Võrust, nostalgiliselt
Traditsioonilist Põhjala lillepäeva tähistatakse kõigis põhjamaades jaanipäevale eelneval nädalavahetusel.
Sel puhul kutsub Varbla looduskeskus 18. juunil kell 11 Nedrema puisniidule osalema metsalillepäevale. Selle käigus õpitakse tundma lilli koos Metsamoor iIrje Karjusega.
Kogunemine Nedrema puisniidu parkimisplatsil. Retk puisniidul. Lilled söögiks, joogiks, teraapiaks ja kosmeetikaks.
Võta sõbrad kaasa ning tule nautima Põhjamaa looduse mitmekesist ilu! Rada on kohati väga märg. Üritus on tasuta.
Vajalik eelregistreerimine. Info tel 507 7369, 676 7161 võivarbla.looduskeskus@rmk.ee.
10.-11. juunil kutsub Eesti aianduse kodu Räpina külla ja osa saama esimest korda peetavatest Hea Kodu päevadest, vahendab Põlvamaa infoportaal.
„Räpina on eestimaalaste seas tuntuks saanud oma kauni looduse ning hoolitsetud aedade ja parkidega,” viitas Räpina vallavalitsuse arendusspetsialist Liisi Varik ürituse idee tagamaadele. Tekib ainult küsimus: kas Räpina inimestel endil on aega seda ilu ja headust nautida? Seega oleksid Hea Kodu päevad eelkõige koht, kus vahetatakse teadmisi, oskusi ja kogemusi hea kodu rajamisel. Päevade ilmestamiseks on välja valitud ka üks vana talukompleks, mida hakatakse taastama.
Reedel, 10. juunil kujuneb keskseks sündmuseks Hea Kodu konverents Räpina aianduskooli saalis. Konverentsil käsitletakse oma kodu rajamise ja paremaks muutmise teemasid. Osalemine on tasuta, kuid oma tulekust palutakse teada anda hiljemalt 6. juuniks e-posti aadressil vald@rapina.ee või telefonil 799 9500.
Kell 18 loovad Hea Kodu päevade avaõhtul vana muusikakooli aias meeleolu bigbänd ning Räpina muusikakooli lapsed.
Laupäev, 11. juuni on messi päralt. Sillapää lossi esimesel korrusel on avatud töötoad, aianduskooli parklas jagatakse õpetusi aianduse, lille- ja taimeseadete ning pookimise ja silmastamise õpitubades. Mõisa talli ees kutsub MTÜ Vanaajamaja kaasa lööma palk- ja saviehituse, puitkatuste ning looduslike viimistlusmaterjalide teemalistes õpitubades, ametioskustes võtavad üksteiselt mõõtu palkmajaehitajad.
Kell 10 ja kell 14 stardib Räpina keskväljakult buss, mis viib huvilised Laasi tallu tutvuma vana maja taastamisega.
Kell 10-15 algavad igal täistunnil pargimatkad Sillapää lossi juures, Räpina aianduskooli kollektsioonaedades ning Räpina paberivabrikus.
Räpina Hea Kodu päevad toetavad aasta algul välja töötatud kohaturundusbrändi „Räpina – hea kodu koht”.
Kõik huvilised on oodatud 11. juunil kella 11–17 Jõesuu puhkealale nautima ehtsat Eesti käsitööd ja Võrtsjärve kala kõikvõimalikul kujul.
Võrtsjärve kolmandat kala- ja käsitöölaata korraldab Võrtsjärve sihtasutus. Võrtsjärve külastuskeskuse juures peetaval laadal loovad meeleolu kauplejaid ja ostjaid igast ilmakaarest, Audru Jõelaevanduse Punt, Konguta segakoor ja noorte segarahvatantsurühm Tartumaalt.
Pakutakse kala kõikvõimalikul kujul, käsitöömeistrite loomingut ja kalepurjekaga sõite Võrtsjärvel. Kalaköögis on kavas räime rookimise meistrivõistlused, kõige suurema kiluvõileiva valmistamine ja ärasöömine. Saab teada väga hea kalasupi saladused jm.
Paadikuuri tegemistest on kavas puukoorepaatide valmistamine ja regatt, õnnekivide maalimine, näha saab puu- ja muu töö meistreid jm.
Vaata ka:http://www.vortsjarv.ee/vortsjarve-kala-ja-kasitoolaat
31. mail pandi nurgakivi Imavere sotsiaalmajale. 12 korteriga maja valmib selle aasta sügisel, kirjutab Järvamaa infoportaal.
Seal pakutakse eluasemeteenust erivajadusega ja puuetega inimestele ning eakatele. Võimalus on pakkuda ka asenduskoduteenust ning eluasemeteenust vältimatut abi vajavatele inimestele.
Ehitust toetatakse kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist 460 163 euroga. Valla oma osa on 88 929 eurot.
Rännumehed Marek Sadam ja Toomas Laur kuulutavad suve algust vabaõhukontserdiga Plaani karjamõisas täna, 2. juuni õhtul algusega kell 19.
See on mõnus õhtupoolik reisilugude ja lauludega. Võrumaa Plaani kiriku juurest alates on üleval viidad, mis juhatavad sind kontsertpaika. Soovi korral kaasa piknikutekk.
Sissepääs prii.
Tutvu rännumeestega:
http://www.youtube.com/watch?v=7_KE9uwfKGo
Seinaleht: http://plaani.edicypages.com/teated/plaani-karjamoisas-saab-toimuma-esimene-vabaohukontsert
Pühapäeval, 5. juunil algusega kell 11 toimub Kareda vallas Esna vanas vallamajas 115 aasta vanuse pliidi rekonstrueerimise avaüritus, annab teada Järvamaa infoportaal.
Tuntud ahjumeister Arvo Täheväli Järvamaalt annab ülevaate hoonete küttekolletest ja ekspluatatsioonist. Koolituse esimesel päeval tutvustatakse praktilisi töövõtteid.
Eestvõtja on MTÜ Karessen. Üritusel on võimalus teha toetusannetusi. Pakutakse Karesseni seljankat.
Seoses Tõlliste valla küladepäeva ja 20. aastapäevaga on kuulutatud välja fotokonkurss „Koduvald läbi aja”.
Konkursile on oodatud tööd ajaetappidest, mis on jätnud jälje Tõlliste valla ellu, olgu selleks siis erilised objektid, majad, paigad, sündmused.
Konkursil võivad osaleda kõik soovijad. Täpsemad tingimused leiab Tõlliste valla veebilehelt www.tolliste.ee. Fotod tuleb saata hiljemalt 15. juunil e-posti aadressil konkurss@tolliste.ee.
Korraldajal on õigus tasuta kasutada konkursi fotosid mittekommertslikel eesmärkidel näitusel, trükistes ja meedias tingimusel, et on lisatud autori nimi.
Lisainfo: Valdo Kõrge, Tsirguliina keskkooli IT-juht, tel 766 6383, 528 0818.
Täna, 2. päranakuud on Maaema sünnipäev, mis kannab rahvakalendris ka maahingause ja suure ristipäeva nime. Enesest lugu pidav inimene ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahingausel rahu saada.
Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentðäyzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa sünnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on püha. Maa puhkab. Samasugune tähendus on sel päeval ka ülejäänud Maavallas.
Maahingause pühadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahingausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.
Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Mitte üksnes maa, vaid ka kõik puud on maahingausel pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.
Keelatud on noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja mürinat. Pikne, kõu, uku, äikene, vanajumal ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.
On tähelepanuväärne, et maahingause pidamise eest vastutas terve küla. On usutud, et kui kas või üks mees ei pea püha, rikub see kogu küla saagi.
Maaema on maarahva tähtsaim jumal. Eluandja ja toitjana on ta kõigi olendite, sealhulgas ka inimeste ema. Maaemast on sündinud ja tema armust elavad kõik rahvad, elmad, keeled ja usud. Isegi veekogud lättest mereni kõige oma elustikuga on Maaema hoida.
Kõlbeline ja väärikas inimene austab ema ja elu allikat. Seepärast tasub neljapäeval aeg maha võtta ja pidada esivanemate kombel Maaema sünnipäeva.
Kuva: Tõrma hiiemägi Rakvere kihelkonnas
Allikas: Maavalla Koda
Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Eestimaa Looduse Fond kutsuvad tutvuma Kurese pärandkultuuriobjektide ja Soontagana maalinnaga.
Laupäeval, 11. juunil 2011 kutsume kõiki Pärnumaale tutvuma Kurese sumbkülaga, mille asustuslugu ulatub pronksiaega. Retk kauni loodusega pärandmaastikul on 7 km pikk. Soosaarel asuv Soontagana maalinn on olnud mitme sajandi vältel inimestele pelgupaigaks. Rikkaliku kultuuriajalooga piirkonnas leidub vanu talukohti, keldreid, kiviaedu. Teekonna pikkus 3 km. Retke Kurese külas ja Soontagana maalinnas viib läbi Urmas Vahur.
Väljasõit 11. juunil kell 8 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest Kompanii tn 10. Tagasi Tartus oleme orienteeruvalt kell 21. Palume selga ja jalga panna looduses liikumiseks sobivad riided ja jalanõud.
Registreerimine kuni 9. juunini telefonil 7366 120 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis.
Keskkonnabussi ekskursiooni toetavad Eesti-Läti programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Külastus toimub keskkonnasõbralike talude projekti DemoFarm raames: loe siit
Tartu Keskkonnahariduse Keskus Facebookis: http://www.facebook.com/tartukeskkonnaharidusekeskus
Pokumaal toimuvad huvitavad üritused, millest saab kogu pere osa võtta.
4. juuni – fotograafia õppepäev. Kavas: kell 12 ja kell 14 õpetab loodust läbi fotoobjektiivi nägema kõigile tuntud loodusfotograaf Arne Ader. Kaasa oma fotoaparaat. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
5. juuni – fotojaht Pokumaal. Kavas: kella 11-15 üritame tabada huvitavaid jäädvustusi Pokumaalt. Paremad fotod leiavad koha Pokumaa kodulehel ja külastajad saavad fotosid hinnata. Võitjale vääriline auhind. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
11. juuni – võru keele päev. Kavas: kell 12 ja 14 räägitakse võru keele kujunemisest ja eripärast, saab ise proovida võru keelt rääkida ja kuulata võru keeles muistendeid ja muinasjutte. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
12. juuni – punase maasika päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 otsime punaseid maasikaid, kuid räägime ka teistest taimedest. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas.
18. juuni – saunavihtade ja metsloomadele lehisvihtade valmistamise päev. Kavas: kell 12, 14 ja 16 õpetame koos Puuko ja teiste asjatundjatega sauna- ja lehisvihtade valmistamist. Kõik saavad proovida ise vihtu valmistada. Päev kogu perele. Ürituse hind sisaldub Pokukoja külastuspileti hinnas. Loe edasi: Pokumaa pakub juunis üritusi kogu perele
Laupäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik huvilised.
Kell 8 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse peab lühikese päevakohase sõnavõtu. Pärast seda tantsivad Maie Roosimaa rühma rahvatantsijad kaks tantsu.
Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul. See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 127 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.
Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.
Laupäeval, 4. juunil toimub Rõuges priitahtlike pritsimeeste 10. foorum. Peale selle toimub Rõuges nii samal kui ka järgmisel päeval hulk priitahtlike pritsimeeste korraldatud üritusi.
Kell 10 Rõuge koolimajas algaval foorumil arutatakse vabatahtlike rolli päästeteenuse planeerimisel (räägivad sisejulgeolelu asekantsler – Võrumaa mees Erkki Koort, Päästeametist Kuno Tammearu), saab näha uut ja vana tuletõrjetehnikat, parimale priitahtlikule annab Vabariigi President üle rändauhinna. Esimest korda võistlevad priitahtlikud pritsimehed kutsemeisterlikkuses ja õhtu lõpeb simmaniga, mis peetakse koos kohaliku rahvaga.
Laupäev, 4. juuni
Foorum Rõuge põhikoolis, Haanja mnt 14
9.00 – 10.00 Saabumine
10.00 – 10.45 Avakõned
Foorumi avab Päästeameti peadirektor Kalev Timberg
Videotervitus siseminister Ken-Marti Vaherilt
Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste tervitus, Kalvi Kõva
Loe edasi: Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit
