Muretut jaanipäeva!

Lõuna-Eesti Päästekeskus soovib kõigile muretut jaanipäeva ning jagab mõned praktilised soovitused, kuidas jaaniõhtu võimalikult ohutult mööda saata.

Jaanilõke

Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.

Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Loe edasi: Muretut jaanipäeva!

Palamusel võisteldakse Tõnissoni tiitli pärast

Homme, 23. juunil toimub Palamuse laululaval 22. korda rammumeeste võistlus „Tõnisson 2011”.

Päev algab kell 14. Osaleda võivad kõik soovijad. Võisteldakse kahes kehakaalus: 84 kilogrammi ja kergemad, üle 84 kilogrammi.

Võistlusalad on: kivide kandmine, trepp, rehvikantimine, raskuste hoidmine, romu ümberlükkamine, autotõmbamine.

Registreerimine ja kaalumine toimub kohapeal kell 13.30. Kavas on muudki: võistlused publikule, mängud lastele.

Õhtul on pargis pidu. Korraldab Palamuse spordiklubi.

Kevadpealinn andis tiitli üle suvepealinnale

Eile andis Eesti kevadpealinn Türi tiitli üle suvepealinnale Pärnule.

Pärnus tervitati kell 20.16 alanud suve vee-etenduse ja sellele järgneva tseremooniaga Vallikäärus. Kava kohaselt põrisesid trummid, esinesid tantsijad ja anti sõna suvepealinna tervitajatele. Suvepealinna tervitustseremoonia jätkus kontserdiga, kus esinesid Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Kaire Vilgats ja Estraadiraadio.

Türil toimub kevadpealinna hooaega lõpetav pööripäevapidu täna, 22. juunil algusega kell 20.30.

 

Käes on parim saunaviha tegemise aeg

Just nüüd ja praegu on käes kõige õigem aeg meisterdada saunavihta. Esiteks ei ole kaselehed enam väga pehmed ega n-ö tõrvased (kleepuvad), lisaks on nad kasvanud normaalsuurusesse. Teiseks on just praegu, kuni 1. juulini, vana kuu ning just vanal kuul valmistatud viha koha öeldakse, et see ravib üheksat tõbe.

Saunaviha valmistamine on suuresti tunde järgi tehtav töö, ütleb RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna loodusvaht Aare Aalja, kes oma sõnul toob metsast ühe portsu kaseoksi koju ning hakkab siis nende hulgast vihta kokku sättima. Ikka nii, et tuleks endale käepärane viht, mida on mõnus peos hoida ja mis näeb ilus välja.

Viha jaoks sobivad oksad võiksid Aalja sõnul olla ilusad ühtlased, rohkete lehtedega. Ta ei soovita lõigata viha tarvis ka nn leinakase väga peeneid ja allarippuvaid oksi, sest need on liiga õrnad. Sobivad oksad tuleks välja valida juba metsas, et puule ilmaasjata mitte häda teha. Soovitatav on kaseoksi võtta elektriliinide alt ja kraavipervedelt, kus puudel pole lootust suureks sirguda.

Rohkem teavet viha kokkupaneku, sidumise ja kuivatamise kohta leiad Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehelt www.rmk.ee.

Jaanilaupäev vabaõhumuuseumis kestab südaööni

Jaanitulede süütamise rongkäik algab kell 19 muuseumi peaväravast.  Tuleloitsude ja pidukõnede saatel süttivad jaanituled Kiigeplatsil, Külaväljakul ja Kerase platsil.

  • Kiigeplatsi tantsulaval alustatakse kell 19 rahvapillimuusikaga.
    20.15 antakse auhind oma kätega tehtud kiikede piltide ja lugude kogumise kampaanias “Oma Kiik” osalenutele.
    Tantsupõrandal annavad alates 20.30 põhitooni Untsakad.
    22.20 Tallinna Ülikooli tantsuteater Tee Kuubis esitab eesti rahvatantsul põhineva autoritantsude kava ja kutsub julgemaid jalga keerutama.
    23.30 Õhtu tipphetk on kaldapealsel lahti rulluv vaatemäng “Koit ja Hämarik”.
    Kiigeplatsil on avatud suupiste- ja joogilett.
  • Külaväljaku külajaanipidu toimub koos Leigaritega kella 19.30 – 23.30
    Jaaniõhtul jätkus jooki-sööki, tralli ja hõiskamist hommikuni. Nii nagu vanasti, on tänapäevalgi sumedas jaaniöös hulk rahvast liikvel. Muidu kinnisevõitu eestlased avanevad ning on rõõmsamad ja seltsivamad kui muul ajal aastas, justkui püüdes võtta sellest ilusast suveööst kõik, mis võtta annab.
    Mängitakse ringmänge, õpitakse ja tantsitakse vanu tantse, lauldakse jaanilaule, proovitakse osavust ning julgust.
    Külaväljakult saab osta kehakinnitust ja keelekastet.
  • Kerase platsi folgilava juurde on oodatud kõik, kel soov kuulda pärimusmuusikat. Õhtu avab kell 19 ansambel Zurba ukraina rahvalauludega.
    Jaanitule süütamist 19.40 saadavad ansambel Sõsarõ elurõõmsad leelotused.  Tantsujalgu soojendab ansambel Armasaeg simmanimuusikaga.
    20.50 tervitus Tšuvaši kultuuriseltsi ansamblilt Palan.
    22.30 viib ansambel Oort kuulajad regilaulu ürgse väe lätetele.
    Kerase platsilt saab osta jooki ja suupisteid.
  • Õued Eesti Vabaõhumuuseumis on jaanilaupäeval avatud kuni keskööni.
    Vabaõhumuuseumi jaanilaupäev kuulub Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi
  • Rohkem infot: www.evm.ee.

Kambjas tähistatakse kihelkonnapäeva

Kambjas tähistatakse 23. juunil kihelkonnapäeva. Muu hulgas avatakse sel päeval Kambja kalmistu ees perekonnakivi.

Päev algab kell 11 mälestuspühaga Kambja kalmistul. Kell 12.30 avatakse pidulikult perekonnakivi. Selle püstitamise algatasid Kambja valla ajalehe Koduvald teatel 2010. aasta jaanuaris kolm suguvõsa – Riives, Klaos ja Veber/Veeber –, kelle juured on seotud Kambja kihelkonnaga.

Kambja vallavalitsus ja vallavolikogu tervitasid suguvõsade ettepanekut, idee elluviimiseks eraldati 0,7 hektarit maad. Perekonnakivi püstitamisega seotud kulud võtsid enda kanda ettepaneku tegijad, eeskätt Tartu ärimees Tiit Veeber.

Perekonnakivil on kujutatud ema, isa, kaks tütart ja poeg. Pere liikmed on omavahel põimunud ja vaatavad taevasse. Kivile on raiutud ka Hando Runneli sõnad „Hoidke meid alles“. Maakivist ausammas on pühendatud eesti pere tugevusele.

Kell 14 esitletakse kirikus Kambja kirikukihelkonna ajalooraamatut ja esineb Kambja naisansambel Lüüra.
Kell 20 algab kihelkonnapäeva kultuuriprogramm vallamaja pargis ning süüdatakse jaanituli.

Ornitoloogiaühing kutsub pääsukesi loendama

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub pääsukesi loendama ja fotodel jäädvustama.

Kodukoha pääsukesi loendama palutakse inimesi, kelle elukoha või suvemaja ümbruses pesitsevad savipesi rajavad suitsu- ja räästapääsuke. Pesitsevate pääsukeste kohta andmete kogumisega soovib EOÜ pilku peal hoida nii meie rahvuslinnu kui ka tema sugulase käekäigul.

Loenduses osalemine on lihtne ega eelda eriteadmisi. Loendusankeedi ja juhistega saab tutvuda ja alla laadida suitsupääsukese kodulehelt <http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/materjalid/Kodukoha_paasukeste_loendusankeet_2011.pdf>.

Andmeid liikide arvukuse ja pesitsustulemuste kohta saab mugavalt sisestada ka veebiaadressil http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/kodukoha-paasuke/.

Fotohuvilisi kutsutakse aga osalema pääsukeste fotovõistlusel, kuhu oodatakse pilte tänavusest aasta linnust suitsupääsukesest, räästa- ja kaldapääsukesest ning piiritajast. Fotokonkursi peapreemia läheb parimale suitsupääsukesest tehtud fotole. Kahes vanuserühmas antakse mõlemas välja kolm auhinnalist kohta. Lisaks jagatakse temaatilisi eriauhindu. Võistluse tähtajad ja reeglid on väljas aadressil
http://www.eoy.ee/suitsupaasuke/fotokonkurss/.

Fotokonkursi korraldab EOÜ koostöös MTÜga Fotokeskkond.

Korraldajad paluvad nii loendamisel kui ka pildistamisel jälgida loodusvaatlemise häid tavasid ning pesitsevaid linde mite liigselt häirida.

Lisainfo: www.eoy.ee/suitsupaasuke

Võru folkloorifestivali teemaks on „Uma ehe”

14.–17. juulini kestev Võru folkloorifestival on järjekorras juba XVII ja sel aastal pühendutakse teemale „Uma ehe”.

Tänavusel peol võib:

– näha ja kuulda 12 riigi tantsijaid ja muusikuid,
– olla selliks ehtemeistrite juures,
– osta käsitöölistelt nende kaupa,
– mekkida uma ja hääd toitu ning
– veeretada pikas tantsurivis kokku elav ehe – Rõuge sõlg!

Hubases Kandle aias, papa Kreutzwaldi juures muuseumi õues, kaunil Tamula-äärsel promenaadil ja kesklinna pargis ootavad huvilisi nii eksootiliste külaliste kui ka lähemate hääde üleaedsete folkloorirühmade kontserdid, meeleolukad esinemised noortelt, võistumängimine lõõtspillidel, võru keele, tantsu, pilli ja ehte meistriklassid, jutupesa nii suurele kui väikesele inimesele, laulud päikeseloojangule  ning  koos ülesvõetud  ühislaulud, simmanid ja  öökino.

Festivali kava: www.vorufolkloor.ee.

Käivitub mahukas maaettevõtluse uuring

Saamaks teada, kuidas elab Eesti ettevõtlus maal, korraldab Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut põllumajandusministeeriumi tellimusel põhjaliku uuringu „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ja toetusvajadus”.

Uuring on seotud Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) investeeringutoetuste meetmetega, mille kaudu toetatakse ja arendatakse maapiirkonna ettevõtlust ning seal tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust.

Saadud tulemusi kasutatakse maaelu arengukava 2014-2020 koostamisel. Eestis puudub senini kompleksne andmebaas, kust oleks võimalik saada vajalikke algandmeid, iseloomustamaks ja analüüsimaks maapiirkonna ettevõtjaid. Statistiliste andmete ning muu vajaliku materjali ja ülevaadete puudumine raskendab aga maapiirkonna ettevõtluse olukorra hindamist ja analüüsimist.

Uuringu käigus kaardistatakse maapiirkonna ettevõtluse olukord, selgitatakse välja järgmise seitsme aasta (2012–2018) arengutrendid ning analüüsitakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadust.

Uuring valmib 3. septembriks 2012.

Aitame soomaa.com-i üleilmses kampaanias!

soomaa.com osaleb ühes üleilmses Facebook kampaanias ja vaja on sinu abi.
Palun võta kaks minutit ja järgi neid kuut sammu allpool:
1) Käi lehel  http://www.facebook.com/soomaa.estonia ja kui sa pole seda veel like’inud, palun tee seda.
Mine http://www.facebook.com/thetravelword ja laigi seda samuti.
2) aadressilt http://www.facebook.com/TheTravelWord?sk=app_201143516562748 kopeeri kaldkirjas tekstilõik [TRAVEL PARTNER] deserves to win……
3) Mine oma Facebooki seinale ja liimi see tekst sinna.
4) Muuda nüüd selles tekstis [TRAVEL PARTNER]  soomaa.com-iks, sisestades @ ja siis soomaa.com kuni seal dropdown menüüs tekkib “soomaa.com” Kliki sellel!
5) Samamoodi muuda  [THE TRAVEL WORD] alustades @ sisestamisega ja selle järel the travel word, kuni saad valida tekkinud dropdownist lingi.
6) Avalda oma seinapostitus.

Käes on aasta kõrghetk

Foto: Elina Kononenko

Käes on aasta kõrghetk, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. On aasta pikimad päevad ja lühimad ööd.

Pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) taevaharjal pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pühi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul ja öösel enne suurt päevapööret. Leedopäeval, 24. pärnakuud pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lühemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.

Leedolaupäeval tehakse pühadetoitu – saia, munavõid ja korpi. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi võib pista majaräästasse ja peenarde ümber ning nendega võib ka kiike ehtida. Maasse pistetud kaseokstest saab teha kaitsva sõõri tule ümber.

Leedotule pidamine – seal selgel rõõmsal meelel kohal olemine – täidab meid tervistava väega.  Vanarahvas on teadnud, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab. Tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Sestap kogunetakse tule äärde terve perega. Varemalt on isegi kariloomad õnnistamiseks ümber tule aetud. Loe edasi: Käes on aasta kõrghetk

Sisask toob Munamäele suure mäe vägised

Juuli keskel toimub Haanjas Suurel Munamäel tore sündmus – kontsertlavastus “Suure mäe vägised” keskendub rahvusvahelise tuntusega helilooja, muusiku, koorijuhi ja astronoomiahuvilise Urmas Sisaski viimase kahe aasta loodud muusikale teatri vallas.

Urmas Sisask on loonud Haanjamaal originaalmuusika lavastustele “Viimane mägi” 2009. aastal ja “Kalevipoeg kuningaks” 2010. aastal . Need lihtsad, südamlikud, hoogsad ning meeldejäävad laulud on võitnud rohkelt publiku südameid – need tulevad uues kontekstis vaataja ette ja salvestatakse seal samas helikandjale.

Helilooja Urmas Sisask avanes loomeprotsessis, sellele lavastusele muusikat luues senisest erineva külje pealt ja sündis üsna omalaadne helikeel. Lisaks tema muusikas kehastuvale arhailisele kujutlusele inimesest kui looduse ja universumi terviku osakesest leidub neis lauludes tänapäeva
muusika žanrite mitmekesisust: nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Aasatal 2011 pälvis Urmas Sisask Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku tiitli ja Eesti kultuurkapitali aastapreemia 2010 aasta loomingu eest.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil 2011 kell 13.

Loominguline meeskond: lavastaja, muusikajuht ja peadirigent Rasmus Puur, dirigent Edmar Tuul, solistid – Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink. Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmazoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel 5058 876.

Sindi sai jaanipäevaks uhiuue külakiige

Sindi laululava juures asuv külakiik. Foto: Viktor Kaarneem / Sindi linnavalitsus

Jaanipäevaks lasi Sindi linnavalitsus peopaika üles seada uhke uhiuue külakiige.

Sindi linn sai kiige Pärnumaa kutsehariduskeskuselt, kus suur külakiik valmistati kursuste raames, mida rahastati ESF vahenditest. Kiigu paigaldamisel olid abiks Paikuse Lions Clubi liikmed ning Sindi Sõprade Selts. Suurimat abi osutasid linnavalitsuse ehitusinsener Vallo Vaargas ning ettevõtja Mihhail Skljar. Peale Jaanipäeva immutatakse kiik puidukaitsevahenditega, et see ilmastikutingimustele vastu peaks.

Sindi rahvas peab seekord jaanipidu 22. juunil, kui kell 20 kogunetakse laululava juurde. Esinevad Sindi isetegevuslased, korraldatakse sportlikke murumänge, töötab puhvet ning muidugi läidetakse jaanilõke. Tantsuks mängib ansambel L’dorado, õhtut juhib Toivo Pulk ja plaate keerutab Enno Lohu.

Viktor Kaarneem

Viljandis saab iga päev osaleda linnaekskursioonil

Iga päev kell 13 saab Viljandis Vabaduse platsilt alguse linnaekskursioon. Koos giidiga tehakse jalutuskäik lossimägedes ja rippsillal, uudistatakse Viljandi vanalinna, kirikuid, pärimusmuusika aita, kindral Johan Laidoneri ausammast, Kondase keskust, Viljandi vana veetorni, trepimäge, J. Köleri ja C. R. Jakobsoni ausammast jpm.

Lisainfo turismiinfokeskuse telefonil: 4330 442.

Külaorus tuleb suur puukujude rahvapäev

2. juulil algusega kell 18 toimub Külaoru külas Vastseliina vallas üritus “Puukuju 2011. Suur rahvapäev”.

Tule veeda üks tore õhtupoolik puukujude keskel! Lisaks kohtumistele puukujude ja nende meistritega kavas kultuuriprogramm.

Kogu üritus on tasuta! Lõpp südaööl.

Lisainfo: Hannes 5282 143 või Kerttu 5192 1051.

http://www.otspuu.ee/

Haiti maavärinast eluga pääsenu esitleb Jõhvis oma raamatut

27. juunil kell 16 esitleb  Jõhvi keskraamatukogus oma värkselt trükist tulnud raamatut “Minu Haiti” ja vestleb lugejatega Tarmo Jõeveer.

12. jaanuaril 2010 toimus Haitil Port-au-Prince’is maavärin, mille käigus hukkus arvatavalt 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo Jõeveeri sõbrad ja kolleegid ÜROst, kuid Jõeveer pääses.

Külavanemad said Pilkuse külas kokku

Otepää valla külavanema märk.
Selle aasta kevadel valiti Otepääl külavanemaid. Nii vast valitud kui ka endised külavanemad said 17. juunil kokku Pilkuse seltsimajas. Tunnustati ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjaid.

 

Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu jagasid uutele külavanematele välja tunnistused, endised külavanemad said tehtud töö eest tänukirjad.

Valitud külavanemad said ka külavanema märgi, mis ametiaja lõppedes antakse üle järgmisele külavanemale. Külavanema märk on ülehõbetatud, metallitööd ja kavandi teostas OÜ Sporrong.

Külavanema valitsemise aeg on statuudi järgi neli aastat. Kõige aktiivsem ja pikaajalisema staažiga külavanem on Arula külavanem Voldemar Tasa, kes ka uueks perioodiks külavanemaks valiti.

Pidulaua eest hoolitses Pilkuse külaselts, esinesid Pilkuse küla noored.

Otepää vallas on kokku 21 küla, mille elanike arv on alates 14 inimesest (Kassiratta küla) kuni 367 inimeseni (Sihva küla (andmed seisuga 01.01.2011)). Üheksas külas jäid külavanemad valimata külaelanike vähese valmisaktiivsuse tõttu, kahe küla vanematel ei ole veel valitsemisaeg täis saanud. Nende külade vanemad valitakse järgmisel aastal.

Tänukirjad ja preemiad said ka fotokonkursi “Otepää – paik, kus olla on hea” võitjad.
Võitjad olid:

  • Kategoorias loodusfoto: “Linnamägi” autor Kerli Tammeveski
  • Kategoorias üritus: “Triatlonistid vallutavad Pühajärve” autor Malle Elvet
  • Kategoorias varia: “Suudlus” autor Teet Koljal
  • Eripreemia – “Searong” autor koolipoiss Siim Annmann.

Fotod: (autor Monika Otrokova) http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/113-kylavanematekokkusaamine17062011

Keri saarel heisati külaliste auks lipp

Foto: LiveHouse

Eile viimast päeva Keri saarel toimunud Valgete Ööde Festivali (VÖF 2011) raames Keri saarele saabunud külaliste auks heisati saarel lipp, külalisi tervitas Viimsi vallavanem Haldo Oravas. Tutvuti saare enda ja ajaloolise tuletorniga ning vaadati Alari Kivisaare fotonäitust “Islandi lummuses”. Päeva tippsündmuseks kujunes tuletornis toimunud romantiline kontsert endise tippkorvpalluri Rauno Pehka ja bänd esituses.

Anglas avas uksed paepalee

Laupäeval pärast päeva selgroo murdmist kihas Saaremaa Angla tuulikumäe esine kõiksugu rahvast – oli võimukandjaid ja -andjaid, uudishimulikke saarlasi ja mitte vähem huvitatud turiste, hüüdis pill ja kõlas lauluhääl. Toimus Angla pärandkultuurikeskuse avamine, milles osales Eesti vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Presidendipaar istutas Angla pärandkultuurikeskuse avamise puhul tamme. Foto: Irina Mägi

“Mul on hea meel täna siia tulla,” kõneles president, “läbi aastate oleme siit Anglast mööda sõitnud ja imetlenud neid tuulikuid.” Ta rääkis sellest, et meie esivanemad teadsid, millist jõudu kujutas tuul ja seda, kuidas seda enda kasuks pöörata. Seejärel õnnitles ta kõiki suure vaeva nägijaid.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor juhatas Anna Haava luuletusega “Meie” sisse Alver Saguri, keskuse peremehe sõnavõtu, kes rääkis sellest, kuivõrd oluline on pärandkultuur, sealhulgas meie esivanemate poolt Angla tuulikumäele ehitatud tuulikud. “Inimene, kellel on hea vaist ja tugev vaimujõud, see inimene peab endast rohkem anda ja olema teistele eeskujuks,” sõnas ta. “Täna kaks aastat ja neli päeva tagasi hakati seda maja ehitama. Maja on ehitatud paekivist, ehk meie Eesti rahvuskivist. Julgen öelda, et see maja on valminud käsitööna. See tähendab, et kõik töölised jätsid siia oma hinge ja soojuse, sest käsitööd ei saa teha niimoodi, et teed ära ja lahkud. Siin majas on umbes 1000 ruutmeetrit pinda. Selle maja mõte on tuua rahvale ligemale meie esiisade kombed.”

Seejärel said sõna Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, “paevana” ehk Rein Einasto ja külavanem Jaak Oks. Einasto sõnul on hoone näol tegu paepaleega, sest see on ehitatud ühestainsast maardlast saadud kivist: Selgase dolomiidist. Muuseas, majas pole ühtegi sarnaselt kujundatud tuba: igaüks neist on omamoodi eriline, samas ei kalduta ühtsest stiilist kaugele. Maja sisekujunduse eest seisid head koostöös majaperemehega Helje Ool ja Marina Kipper, kes nimetasid 8 kuud kestnud tööd unistuste pakkumiseks. “Sellist teist me vaevalt enam teha saame,” sõnasid nad üksmeelselt. Loe edasi: Anglas avas uksed paepalee

Alatskivi lossis avatakse Eduard Tubina muuseum

Laupäeval, 18. juunil kell 14 avatakse Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.

Eduard Tubina muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseum valmis tänavu kevadel Alatskivi valla ning kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi muuseum.

Muuseumi rajamine toimus Alatskivi lossi üldise renoveerimise raames ning seda projekti rahastas Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Kaasfinantseerijaks oli kultuuriministeerium.

Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht

Turbuneemes tulekul taimelaager kogu perele

30. juunist kuni 2. juulini saavad huvilised osa võtta taimelaagrist, mis toimub Kuusalu vallas Aadu-Peetril. Taimemaailmale avanemine algab iseendast, puhastumisest ning häälestumisest. Laagrisse on oodatud huvilised koos perega. Ööbimine telkides või katse alla, toidu valmistamine väliköögis ühiste jõududega. Kaasa võtta toidunõud (tass-taldrik-lusikas). Registreerimine hiljemalt kolmapäevaks, 22. juuniks tel 5225088 või adopeetri@gmail.com. Lisainfo: www.avatudmaailm.ee

Jaanipuulpääväs Sarru!

Jaanipuulpäävä keskpäävä paiku oodõtas inneskidse Saru kooli manu Andrusõlõ kõiki Saru inemiisi. Kokku saava Saru koolin käünü latsõ ja parhillanõ Saru külä rahvas.

Ütitselt peetäs kooli kokkutulõkit ja jaanipäivä. Saru kooli kinnipandmisõst saa timavaesta müüdä 50 aastat. Tuul puhul pandas vana kooli lähükeiste kivi kooli mälestüses. Aoluuoppajal Paeglisõ Ailil saa valmis raamatukõnõ Saru külä aoluust.

Koolimaja esi om kül alalõ, a är müüd ja tuust tahetas tetä turistele üümajakotus. Parhilla om tüü viil poolõlõ. Kunagiidsile Saru kooli latsilõ, oppajilõ ja küläinemiisile om tähtsä ütstõsõga kokkusaaminõ ja jutuajaminõ vannu tutvõidõ ja uma külä inemiisiga, kedä olõ-õi kavva nännü.

Üles astva uma kodukotussõga köüdedü muusigainemise ja tõsõ. Kokkotulõki kõrraldamist võtt iist Paeglise Aili, tedä avitasõ mitmõ Saru külä inemise.

Fastrõ Mariko, Uma Leht

Kitsõpidämise kittüses

Asi Allar,
väiku kitsõpidäjä

Ma olõ laisk inemine, a mullõ miildüs hää ja puhas söögikraam. Et saia piimä, piä ma kitsi. Kitsi olõ pidänü neli aastakka. Hariligult om mul neli kitsõ kar’an. Piim om umast käest võtta ja ma ei piä murõhtama tuu peräst, et poodin piimä hinda nõstõtas. Pääle tuu om kitsõpiim nigu arstirohi – sääl seen om hulga inämb vitamiine ku lehmäpiimän. Kitsõpiimä võtt inemise ihu parõmbalõ vasta kah. Latsõ joova kitsõpiimä hää meelega.

Kitsõ om ka väega lihtsä pitä. Tä süü egäsugumast haina. Kits püsüs terve: tä ots haina seest hindäle esi rohohainu. Kits om sääne puulmõtsik elläi, timäga om küländ veidü huult. Kitsõ nüstäs kõrra päävän, a ku üte päävä vahelõ jätät, ei juhtu tuust kah suurõmbat midägi. Kits and päävän liitri jagu piimä, nüsmine om küländ lihtsä.

Kitsõpiimäst saa väega hääd juustu, ja tuu tegemine om lihtsä. Vaia om laapi, juurõtust ja piimä. Laap om üts sääne vedelik, ensüüm, midä tsilgutõdas piimä sisse, et tuu kalõs lännü. Üteldäs, et kitsõpiimäl om määnegi esieräline maik. A tuu tulõ sis, ku piim sais. Värski piim om peris hariligu piimä maiguga. Üts kits süü talvõga umbõs redelitävve haina. Nüsmise aigu om hää, ku annat tsipa kaara kah.

A lemmiksüük om kitsõl paiuvõsu – kuur ja lehe. Ja egäsugumadsõ juuriguperä: kartolikoorõ ja muu kraam, kõkkõ säänest kits süü.
Kitsõ tapminõ om sama lihtsä ku lamba tapminõ. A kitsõliha om pia kõik puhas laih. Kitsõ naha võit är parki, a ma ei olõ tuud tennü.
Kitsõsitta saa küländ veidü, a siski parasjagu, et pindremaalõ väetüst saia. Loe edasi: Kitsõpidämise kittüses

Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele

Waldorf-nukud. Foto: isetegija.net
Aruküla Vabakooli Selts korraldab käsitöökoda 28.-30. juunini käsitöökursuse, kuhu on oodatud osalema käsitöö- ja klassiõpetajad koolidest ning teistest lasteasutustest, samuti teised käsitööhuvilised.

Koolituse eesmärgiks on leida sügavam lähenemine tehtavale käsitööle, saada uusi ideid, jagada kogemusi, mõista mida ja miks on lasteaia ja koolilaste jaoks käsitöös hea teha. Tulemusena võiksime olla valmis käsitöö tegemisel leidma sügavamat ideed, olema vabam esemete kujundamises ja mõtestama oma tööd.

Kursust juhendab Tiiu Bläsi-Käo, pikaaegne waldorfkoolide käsitööõpetaja Saksamaal, Stuttgardi waldorfseminari õpetaja ja Eesti waldorfkoolide nõuandja ja toetaja. Osalemiseks on vajalik registreerumine.

28. juuni – vorm, värv, temperament
1. vorm, värv, kujunduspõhimõtted, funktsionaalsus, materjalid;
2. kuidas kasutada ornamente, lisandeid (näiteks rahvuslikud käsitööd);
3. käsitöö võimalikud seosed temperamendiõpetusega;
4. käsitöö kui teraapia.
Õpime kujundama vahakriitide ja joonistamise abil, analüüsime. Loe edasi: Arukülas toimub käsitöökoolitus õpetajatele