Külauudised

Ruhnlased otsivad laevale nime

Ruhnu Vallavalitsus on välja kuulutanud nimekonkursi 2012 aastal valmivale laevale. Katamaraani tüüpi laev mahutab 60 reisijat ja kaks sõiduautot (või ühe kaubiku), on 24 meetrit pikk ja kaheksa meetrit lai. Laev hakkab sõitma ainult Ruhnu liinil.

Laevale saab nime soovitada 10. juulini siin. Alates 11. juulist saab laevale pakutud nimesid vaadata ja hinnata Ruhnu valla kodulehel. Laeva nimi kuulutatakse välja 5. augustil. Nimekonkursi võitja kutsutakse pidulikule laeva nimepaneku tseremooniale.

Hetkel sõidavad Eesti vetes näiteks järgmiste nimedega (parv)laevad: Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Harilaid, Kõrgelaid, ST Ola, Ofelia, Regula.

Meeldetuletuseks võib lisada, et alates 1. juulist hakkas kehtima uus keeleseadus.

Kirikufestival toob kirikutesse ohtralt muusikat

Raplamaal peetakse juba 19. korda kirikumuusika festivali, mille sihiks on viia hea muusika ka kõige väiksematesse Eesti maakirikutesse. Festivalil võib kuulata väärtteoseid nii vaimulikust, kui ka ilmalikust repertuaarist. Traditsiooniliselt alustatakse festivali suure originaalteosega ja iga-aastaseks esinejaks on ansambel Tallinna Barokksolistid. Tänaseks on festival laienenud ka mitmetesse naabermaakondadesse.

Seekordne Raplamaa kirikumuusika festival toimub 10-24 juulini. Teiste hulgas võib sel aastal kuulata Heli Veskust, Priit Volmerit, C-Jam´i, kammerkoori Voses Musicales, puhkpillikvintetti Lätist, Eesti Teaduste Akadeemia nais- ja meeskoori, vendi Johansone ning festivali kunstilist juhti Pille Lille. Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.

Festivali piletid (3–7 €) on müügil Piletilevis ja tund enne kontsertide algust kohapeal.

Algas registreerimine ökofestivali õpitubadesse

Alates 1. juulist on huvilistel võimalus registreeruda Põlvamaal toimuva ökofestivali “Rohelisem elu 2011” õpitubadesse ja retkedele.

Seekordne festival on pühendatud metsale. Festivali jooksul õpitakse tundma metsade rolli looduslike elupaikadena, metsasaaduste kasutamist, looduse pildistamist, restaureermist ja roigasmööbli tegemist. Toimuvad retked loodusesse Aleksei Turovski juhatusel ja lõkkeõhtud.

20. augustil oodatakse kõiki Põlva Talurahvamuuseumisse Ökofestivali perepäevale, kus peetakse suurt loodustoodete laata ja toimub potipõllunduse seminar. Samuti võib ette võtta metsaretke või proovida keskkonnasõbralikke liikumisvahendeid. Meelelahutust pakuvad perepäeval ansambel Jäääär, noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalkõsõ ning folkorkester Tuulelõõtsutajad.

Ökofestivali õpitubadesse saab registreerida siin, kust leiab ka informatsiooni festifali programmi kohta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus, festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Kaasa aitab Keskkonnateenistus. Festivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vastse-Roosa tähistab algkooli sünnipäeva ja külapäeva

Mõniste vallas asuv Vastse-Roosa küla peab 6. augustil külapäeva ja tähistab samas ka algkooli 75. sünnipäeva. Päev algab keskpäeval endise koolimaja juurest piduliku aktusega, avatakse mälestuskivi ja näha saab külaseltsi näiteringi etendust “Tantsuprofessor”. Kavas on ka tordi ja ühissupi söömine ning simman ansamblitega “MTJ” ja “Küla Karla”

Osavõtumaks kogu päevaks on 7 eurot, simmanipilet eraldi maksab 2 eurot. Raha tuleks tasuda hiljemalt 25. juuliks MTÜ Vastse-Roosa Külaseltsi arvele (Swedbank a/a 22 105 250 8999)

Kontaktisikuks on külaseltsi juhatuse liige Ave Maileht (ave.maileht@gmail.com)

Selgunud on maakondade Aasta Külad

Liikumine Kodukant maakonnaühendused on välja valinud 2011. aasta maakondade Aasta Külad. Nendeks on:

Metsanurme küla Saku vallast;

23 Kõpu poolsaare küla Kõrgessaare vallast;

Oonurme küla Tudulinna vallast;

Prandi küla Koigi vallast;

Assikvere, Kokanurga ja Perametsa küla Pala vallast;

Rälby küla Vormsi saarelt;

Karepa külade piirkond Vihula vallast;

Maaritsa küla Valgjärve vallast;

Muru-Suigu külade piirkond Are vallast;

Ohekatku külade piirkond Kehtna vallast;

Metsaküla küla Leisi vallast;

Rahinge küla Tähtvere vallast;

Palupere külade piirkond Palupere vallast;

Pilistvere kirikuküla Kõo vallast;

Tsolgo küla Lasva vallast.

Maakondade Aasta Külade hulgast selgitatakse Aasta Küla 2011, mis kuulutatakse välja Eesti Külade IX Maapäeva avamisel 5.augustil.

Aasta Küla valitakse sel aastal neljandat korda. Varem on Aasta Küladeks valitud Uljaste küla Lääne-Virumaalt, Kamari küla Jõgevamaalt, Kuhjavere küla Viljandimaalt, Kiideva küla Läänemaalt ja Viitina küla Võrumaalt. Konkursiga tahetakse avaldada tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest ja teadvustada Eesti üldsust maa- ja külaelu olulisusest.

Täpsemat infot külade kohta võib leida siit, aga lisaks ka Päevalehe lisast Elu maal, Külakirja juunikuu numbrist ja Liikumise Kodukant kodulehelt.

teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust Eesti Vabariigis

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Roosisõprade päevad Kirivalla külas Imuti talus

9.-10. juulil 2011 toimuvad Harjumaal Kõue vallas Kirivalla külas Imuti talus Rosmakori Roosiaias juba IX roosisõprade päevad. Roosiaed on avatud mõlemal päeval kell 10-19. Tegemist on TASUTA sissepääsuga üritusega, kus tutvustatakse roosikasvatust ja roosikultuuri. Roosipäevad on kogu pere üritus kõigile roosisõpradele ja loodushuvilistele.

Roosipäevade programm:

Laupäeval, 9. juulil

Kell 12 toimub sündmuse ametlik avamine.
Kell 12.30 kontsert roosisõpradele. Kultuurilist külakosti toovad:

Noor viiuldaja Lisanna Kadarik Juurust
Rahvusooper Estonia mezzosopran Triin Ella esitab oma õpilaste Ingrit Malleuse ja Susanna Paabumetsaga roosilaulude programmi, mille muusika autoriteks on heliloojad B.Kõrver, B.Britten, R. Franz, F. Spielmann, C. Millöcker ja A. Piazzolla. Elektriklaveril saadab Katrin Peitre Tallinna muusikakeskkoolist.

Roosiaias on avatud näitus huvitavatest roosidest.

Kell 14-19 toimub rooside vaatlemine, hindamine ja konsultatsioonid kõigis roosikasvatuse küsimustes.

Pühapäeval, 10.juulil

Roosiaed on avatud alates kell 10. Toimuvad lühiekskursioonid, konsultatsioonid ja rooside hindamine. Avatud on näitus. Personaalsed konsultatsioonid roosiaia kujunduse ja roosihaiguste teemadel. Pikniku võimalus. Uute rooside tutvustus.

Mõlemal roosipäeval on võimalus osta garantiiga roosiistikuid ja Eesti uudisaretisi. Roosiaed asub Ülemiste lennujaamast 25 min autosõidu kaugusel ja sõidulegendi leiate Rosmakori kodulehelt.

Eelregistreerimine tel +372 5647 0163 või info@rosmakor.eu.

Oodatud on kogu pere!

Luutsnikus toimub kodukandipäev

Võrumaal, Haanja vallas, Luutsniku külas toimub reedel, 22. juulil kodukandipäev.

KAVA:

12.oo-14.oo Kogunemine
Avatud töökojad: eksootilised väikeloomad; tervisetuba; meenutame vanu aegu.
Lastele eraldi töötoad: näomaalingud; ratsutamine; lauamängud.
14.oo Kodukandipäeva ja mälestuskivi avamine lipu heiskamisega. Kontsert. Sõnavõtud. Tervitused. Eeskava.
15.3o Töötoad, vaba aeg. Meeleoluks mängib Ansambel Mesipuu. Karaoke.
17.oo Kehakinnitamine. Kohapeal võimalik osta suupisteid ja sooja toitu. Vaba aeg. Ansambel jätkab.
19.oo Hobuetendus: Võrumaa muinasjutt.
19.3o Esineb Norra folklooriansambel. Rohkem infot välisesinejate kohta.
Kodukandipäev jätkub Simmaniga koos välisesinejatega (Norra, Prantsuse ja Läti folklooriansamblid) Haanja Tantsu Mängu Laulu Seltsi eestvedamisel.

Sissepääs: päevapilet on täiskasvanule €3 ja lapsele €1.
Toetajad: Haanja Vallavalitus, Kohalik Omaalgatuse Programm ja üksikannetajad.

Korraldaja: MTÜ Luutsniku Külaselts

Ansambli Jäääär kaunite kohtade kontserdid

Sellelgi suvel jäävad äsja 20 aastaseks saanud urban-folkkvarteti muusikast puudutamata staadionid, tehased, pubid, isegi laululavad ja kontserdihallid. Jäääär jääb truuks Eestimaa lummavale loodusele, unustamatutele kontserdipaikadele, seda hindavatele inimestele ning kõigele hääle, mis sinna juurde käib:

Külalised: Tuuli Taul, Ann Kuut

E 11.07 Käsmu Meremuuseum
T 12.07 Haanja, Suur Munamägi
K 13.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
N 14.07 Viljandimaa, Tuhalaane
R 15.07 Pärnu, Reiu jõe org
L 16.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 17.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotelli hoov
K 20.07 Hiiumaa, Sõru Sadama paadikuur
N 21.07 Vormsi Jaanituleplats
K 03.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 04.08 Haapsalu Linnuse väike hoov
L 06.08 Pühajärve, Kolga talu

Algused 20.00

Pileti hind 12 EURi.
Lapsele kuni 7 a. sissepääs tasuta.

Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, internetis ja ka enne algust kohapeal.
Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).
Hingepugevaid ja kummitama kippuvaid muusikaelamusi!

Vaata ka ansambli Jäääär kodulehte!

Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidustused

17. juulil peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.

Kava:

Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet €10 ja täispilet €14 müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:

Etendus näitetrupilt Truvas
Kontsertprogramm lauljatelt ja tantsijatelt
Läti rahvuslikud tantsud

Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!

Klubi Tartu Maraton kutsub lapsi rulluisukooli ja maratonile

Augusti teisel nädalavahetusel ootab SEB 5. Tartu Rulluisumaraton lapsi TILLUsõidule ja MINImaratonile. Teist aastat järjest toimub maratonieelselt ka Hawaii Expressi rulluisukool, et kõige noorematel spordisõpradel oleks veelgi julgem starti tulla.

Hawaii Expressi rulluisukool ootab kõiki huvilisi uusi oskusi omandama ja olemasolevaid lihvima. Lapsi juhendab treener Tõnis Tali, kelle käe all saavad selgeks ohutu sõitmise, pööramise ja pidurdamise põhimõtted ning palju muudki kasulikku. ”Esimest korda toimus maratonieelne uisukool eelmisel suvel. Siis oli laste huvi suur, rullitamise nippe õppis ühtekokku üle poolesaja lapse,” kinnitab koolituse vajalikkust treener Tõnis Tali. ”Suur oli ka osalejate õpihimu, mitmed käisid kohal lausa mõlemal toimumispäeval,” lisab ta.

Rulluisukool toimub laupäeval, 6. augustil Tartus, Lõunakeskuse parklas ning pühapäeval, 7. augustil Tallinnas, Saku Suurhalli ees asuvas parklas. Mõlemal päeval alustavad koolitusgrupid kell 12, 13 ja 14. Vahetult enne Tartu Rulluisumaratoni lastesõite 13. augustil toimub uisukool Tartus, Narva mnt 13 algusega kell 14. Koolitused on kõikidele soovijatele tasuta. Infot rulluisukooli registreerimise kohta leiab www.tartumaraton.ee.

Väikesed rullitajad on oodatud Tartu Rulluisumaratonil starti laupäeval, 13. augustil. 500 m pikkuse distantsiga TILLUsõit pakub osalemisrõõmu koolieelikutele ning 3,4 km MINImaraton kooliealistele uisusõpradele. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil! Lastesõitudel osalemine on kõigile tasuta, kuid vajalik on registreerimine. Eelregistreerimine internetis aadressil www.tartumaraton.ee avatakse 8. augustil.

13.-14. augustil toimuva SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni näol on tegemist kogupereüritusega, kus tegevust leiab igaüks. Laupäeval, 13. augustil toimub lisaks lastesõitudele ka põnev rulluisusprindi võistlus. Soovijatel on seega igati hea võimalus tulla lapsi innustama ja sprindisõitjatele kaasa elama. Mõlemal maratonipäeval on üritusel kohal ka SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kelle telgis saab koos Mõmmikuga mängida, joonistada või muud põnevat ette võtta. Telgis tegutseb ka lastehoid, kuhu vanemad saavad lapsed jätta, et ise rahuliku südamega rajale minna. Esmakordselt on sel aastal Lastefondi telk ka ametlikuks kohtumispaigaks kaduma läinud lastele
ja nende vanematele.

Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud on aasta-aastalt toonud rajale üha suurema hulga noori rullisõpru. Esimesel toimumisaastal oli stardis üle saja lapse, 2010. aastal neljandat korda toimunud üritusel aga juba enam kui 300 aktiivset osalejat. Korraldajad panevad kõigile südamale turvareeglite jälgimist. Ilma kiivrita kedagi võistlusrajale ei lubata, ka lapsi rajal rulluiskudel saatvad vanemad peavad seda kandma. Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni põhisõidud toimuvad 14. augustil. Poolmaraton pikkusega 21,1 km stardib kell 11 ja maraton 42,2 km kell 13. Lisainfot Tartu Rulluisumaratoni kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee.

MTÜ Klubi Tartu Maraton

Tartu Ülikooli tudengid kogusid Urvaste kandis saunalugusid

25. juunist 2. juulini toimusid Urvaste vallas Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste Instituudi etnoloogia osakonna välitööd, mille käigus koguti kohalikelt elanikelt infot tänapäevase saunakultuuri kohta. Ettevõtmisega toetatakse ka 2010. aastal hoogustunud Võru Seltsi ja Võru Instituudi eestvõttel läbi viidud Vana Võrumaa suitsusaunauuringuid, kuna eraldi koguti teavet suitsusaunade ja nendega seotud teadmiste, kombestiku ja väärtushinnangute kohta (vt ka www.savvusann.ee ja Eesti vaimse kulturipärandi nimistu http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/). 2010. aasta juunis-juulis uuriti etnoloogia osakonna poolt esmakordselt tänapäevast saunakultuuri Võru vallas ja selle käigus kogutud andmete põhjal valmis käesoleval kevadel ka bakalaureusuetöö. Suitsusauna-ehitust käsitlev lõputöö kaitsti sel kevadel ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.

Etnoloogia osakonna välitööde käigus kohalike inimeste küsitlemiseks koostatud küsimuskava selgroona oli kasutusel etnograaf Tamara Habichti saunade ehitust ja kasutust käsitlev küsimustik 1960-ndatest, mille põhiteemasid täiendati arvestades tänapäevast kultuurisituatsiooni. Selline lähenemine annab ühtlasi hea võimaluse võrrelda kaasaegseid välitööandmeid Eesti Rahva Muuseumis juba olemasolevate arhiivimaterjalidega ning tuua selgemini välja olulisemaid muutusi, mis viimase 40 aasta jooksul Võrumaa saunakultuuris aset on leidnud.

Välitöödel veedetud nädala jooksul intervjueeris 11 üliõpilast ligi 160 informanti, rohkelt tehti ka fotosid Urvaste kandi eriilmelistest saunadest. Saunateemat ei oleks olnud võimalik uurida ilma kohalikke saunamõnusid oma nahal järele proovimata – välitööde praktika algas kohaliku suitsauna leili nautimisega ja käe harjutamisega saunavihtade tegemisel, praktika käigus käisid mõned tudengid ka ühes piirkonna koobassaunas. Tudengite elupaigaks oli Urvaste Seltsimaja, ringi liiguti jalgratastel. Kogumistöös osales ka üks üliõpilane TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse erialalt.

Eeloleval sügisel on etnoloogia osakonnal koostöös Võru Seltsi ja Urvaste Külade Seltsiga plaanis korraldada ülevaatlik seminar, milles tudengid pakuvad kohalikele elanikele ülevaate välitööde käigus kuuldust, nähtust ja kogetust. Välitööde materjalid (litereeritud intervjuud ja fotod, kaardistatud suitsusaunad) korrastatakse sügise jooksul ja antakse aasta lõpul üle Võru Instituudile.

Ester Võsu
etnoloogia teadur
Tartu Ülikool

Võrokiilne kingitüs rõõmust’essä

Määne kingitüs tege meele rõõmsas ja jääs pikäs aos miilde? Umanimeline võrokiilse sildiga autošampoon!

«Olõ esäle mitu aastat sünnüpääväs suurõ autušampooni kinknü, selle et käümi esi kah timä man maal autut mõskman. Seokõrd mõtli, et kirota šampooni pruukmisõ oppusõ kah,» seletäs Rauba Karin (32).

Et Karini esä Kalev kõnõlõs sõpru-tutvidõga ja muidoki ka ummi vanõmbidõga võro kiilt, sõs tull’gi Karinil mõtõ võrokiilne oppus tetä.

Võro keele mõistmisõ iist ütles tä suurõ teno umalõ memmele (vanaimäle). Karin tege tüüd üten Võro liina reklaamibüroon, kon omma hää trükmismassina. Tuuperäst sai tä šampooni pruukmisõ oppusõ ka vällänägemise poolõst uhkõ ja kirivä tetä.

Midä esä kingitüsest arvas’? «Hää miil oll’,» vastas Karin.

Harju Ülle, Uma Leht

Mehi oodatakse Valga rahvatriatlonile

„Mehed Liikuma“ koos Valga Maavalitsuse ja Valgamaa Spordiliiduga kutsub Valgamaa mehi osalema Valgas toimuval rahvatriatlonil.

Triatloniklubi TriSmile ja Valga Linnavalitsuse eestvedamisel läbiviidav spordiüritus toimub 9.juulil, algusega kell 17.00 Valgas Pedeli virgestusalal ja lähiümbruses – triatloni jooksul tuleb osalejatel läbida ujudes 100 meetrit, jalgrattaga sõites 5 kilomeetrit ja joostes 1,25 kilomeetrit. Rahvatriatlonile järgneb „Pudrupidu“, kus leidub sportlikku tegevust kogu perele!

Valga maavanema ja Valga triatlonivõistluse peakorraldaja Margus Lepiku sõnul peaks rahvatriatlon olema jõukohane kõigile meestele ja miks mitte ka naistele, kes soovivad harrastada kolme erinevat spordiala korraga. „Triatloni populariseerimiseks on Valga Rahvatriatlonist osavõtt kõikidele Valgamaa elanikele tasuta,“ lisas Lepik, kes ise on aktiivne tervisesportlane ja kestvusspordialade harrastaja.

Valga Rahvatriatloni läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud projekt „Mehed Liikuma Valgamaal“, mille eestvedajaks on Valga Maavalitsus koostöös Valgamaa Spordiliidu ja mittetulundusühinguga ABC Arendus („Mehed Liikuma“ eestvedaja). Projekti eesmärgiks on tõsta Valgamaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning muuta meeste tervisega seotud hoiakuid. Projekti eesmärkide saavutamiseks on välja antud meeste terviseleht, moodustatud on 18-liikmeline „Mehed Liikuma“ Valgamaa meeste aktiivgrupp ja korraldatakse Valgamaa meestele ja noormeestele suunatud tervisefoorumeid ja liikumisüritusi.

Valga Rahvatriatloni kohta leiab lisainfot aadressil klubi.trismile.ee/valga. „Mehed Liikuma“ projekti tutvustab kodulehekülg www.mehedliikuma.ee.

Lisainfo: Siim Ausmees, „Mehed Liikuma“ eestvedaja, tel: 5032748, e-post: siim@mehedliikuma.ee

Keskkonnauudised laiast ilmast

Täna kell 14 KUKU raadios algavas keskkonnasaates Ilmaparandaja võtab ajakirjanik Mirjam Matiisen kokku juunikuised keskkonnateated laiast ilmast:

BBC andis juunikuus teada brittide imekallist leiutisest, mis peaks teavet andma sellest, miks sealmaal kägude populatsioonid nii kiirelt kahanevad.

Briti ornitoloogid nimelt plaanivad kägudele hakata paigaldama pisikesi GPS seadmeid, et saada paremat aimu nende rändeteekondadest. Inglismaa on viimase 25 aasta jooksul kaotanud kaks kolmandikku oma käopopulatsioonist. GPSi saavad külge esialgu viis isast kägu. Üks seade kaalub 5 grammi ja maksab enam kui 2000 naela. GPS-seadme soolase hinna tõttu on ka katsealuseid esialgu nii vähe. Neil GPS seadeldistel on küljes pisikesed rihmad, mis kinnitatakse lindude tiibadele.

Projekti eestvedaja, teadlane Chris Hewson ütles, et praegu puudub ornitoloogidel üldse igasugune informatsioon selle kohta, mis saab kägudest siis, kui nad Inglismaalt lahkuvad- milliseid teid mööda linnud liiguvad ning kuhu nad välja jõuavad. Loe edasi: Keskkonnauudised laiast ilmast

„Unustatud mõisad” ja koduveinide meistriklass
9.-10. juulil Rogosi mõisas

9. juulil kell 12 KODUVEINIDE MEISTRIKLASS:

– millest kõigest saab koduveini teha (porgand, rabarber, võilillesiirup jne), kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas neist mahla kätte saada.

– metsik käärimine versus kultuurpärmiga käärimine. Mis täpselt toimub käärimise ajal veinis, kuidas käärimist lõpetada ja veini selitada. Mida veel veinidesse lisatakse.

13.45 – kerge eine

14.00 – mõisaga tutvumine, mõisa veinikeldri külastus

15.00 – millega ja mida saab veinis mõõta – hüdromeetri kasutamine, suhkru hulga reguleerimine, ph määramine, veini kanguse määramine. Erinevate mõõdikute kasutamine. Muud vajalikud tarvikud veinitegemise juures.

16.00 – Maalehe väljaantud raamatu “Koduveini aabits” esitlus.

Meistriklassis osalevate veinimeistrite tehtud veinide maitsmine ja hindamine, veinikõrvase maitsmine. Meistriklassi juhendab Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

10. juulil toimuvad kogu päeva vältel kohtumised koduveinimeistritega, võimalus on maitsta erinevaid koduveine, avatud on veinikõrvaseks sobivate kohalike toodete müük, näha saab koduloomi, toimub mõisa veini valimine.

Kell 15 on kammerkontsert.

Mõisa veinikeldris on väljas näitus “Sepised läbi aegade”, mõisa söögisaalis Tiit Varblase õlimaalide näitus “Advent”, mõisasaalis Tiit Varblase söejoonistuste näitus, mõisa moonakeldris vanavara müük ja mõisa teatrikeldris maalitud katusekivide näitus-müük.

Igal täistunnil toimub Rogosi mõisa tutvustus ja jalutuskäik koos giidiga.

9. juulil on mõis avatud kella 11-14,10. juulil kella 11–18.40.

Avatud on ka Rogosi mõisa kohvik!

Kohtumiseni Rogosi mõisas!

Tantsupeol antakse täna üle Niina ja Alfred Raadiku tantsuõpetaja stipendium

XI noortepeo Maa ja Ilm tantsupeo esimese etenduse lõpus antakse Jüri Gümnaasiumi õpetajale Linda Pihule üle Niina ja Alfred Raadiku nimeline rahvatantsuõpetaja stipendium.

Linda Pihu esitas stipendiumi kandidaadiks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. „Linda on väga lapsesõbralik ja töös täpne,“ iseloomustas teda seltsi direktor Erika Põlendik. „Ta on imeliselt hästi osanud lapsi rahvatantsu juurde tuua, ja mis veelgi olulisem – süstida neisse armastust tantsu vastu nii hästi, et noored on ka tantsu juurde jäänud,“ lisas ta.

Linda Pihu juhendab Jüri Gümnaasiumis ja Rae Kultuurikeskuses kuut rahvatantsurühma nii lastele kui täiskasvanutele. Täna algaval peol on väljas kolm koolirühma. Ta on oma rühmade õpetamise kõrval olnud esimeste klasside liigijuhiks nii 2004. ja 2009. aasta üldtantsupeol kui noorte tantsupidudel alates 1993. aastast. Tänavusel tantsupeol on ta 1. klassi rühmade liigijuhi Ulla Helina assistendiks.

Niina ja Alfred Raadiku Fondi eesmärgiks on tunnustada kooli rahvatantsuõpetaja tegevust. Stipendium antakse üle noorte tantsupeol eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis. Stipendiumi andmise aluseks on aktiivselt tegutsevad tantsurühmad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, edukad esinemised, eesti tantsu populariseerivad sariüritused või muud teostatud projektid. Fondi stipendiumi annab välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuv halduskogu, kus on esindajad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Tantsupedagoogide Liidust, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi koreograafia osakonnast, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnast ja stipendiumi asutaja Euroopa Metalli Osaühingust EuroMet.

Niina ja Alfred Raadiku stipendiumit on varem välja antud kahel korral: 2002. ja 2007. aastal. Selle on pälvinud Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpetaja Lea Hanni ja Ridala Põhikooli ringijuht Hilja Tamm.

Loomakaitsjad kutsuvad vanade telefonide abil aitama loomi

Eesti Loomakaitse Selts ja Mobiiliringlus OÜ kutsuvad kõiki vanade mobiilide väljavahetajaid annetama kasutatud mobiiltelefoni eest saadud raha heategevusse.
Loomakaitsjad loodavad sel moel senisest enam suunata inimeste tähelepanu hättasattunud loomadega seonduvatele probleemidele
ning tuletada samas meelde, kui oluline on taaskasutus ja säästmine.

Loomakaitsjate üleskutses seisab kirjas järgmine: “Otsime häid inimesi, ettevõtteid, organisatsioone ja palume neil levitada kampaaniainfot sugulaste, tuttavate, sõprade, klientide seas kui ka asutusesiseselt. Soovime kokku koguda kasutult seisma jäänud (ka katkised) mobiiltelefonid, millest saadud tulu annetatakse Eesti Loomakaitse Seltsile (loomade abistamiseks, transportimiseks, ravimiseks jne).”

Kampaanias osalemiseks ning täpsemate juhiste mobiiltelefonide kogumiskarbi (kogumiskoti) saamiseks võtke ühendust: merli.jurisoo@loomakaitse.ee.

Eesti Loomakaitse Seltsi kontod on: SEBpangas 10002019856000 ja Swedbankis 221041248998.

Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

Täna kl 19 algab Tallinnas XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm. Väravad avatakse publikule kell 18. Kuna sel aastal toimub laulu- ja tantsupidu ühel territooriumil ning tantsijad liiguvad ka publiku sektorite vahekäikudes, siis paluvad korraldajad publikul etenduse ajal oma kohalt mitte lahkuda.

Avamisel osalevad ühendkoorid (v a mudilaskoorid ja poistekoorid) ning tantsijad. Lauljate esituses kõlab viis laulu. Avatseremoonia kestab ligi pool tundi, tuletornis süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli ning EV president Toomas Hendrik Ilves peab peo avakõne. Avamisele järgneb kohe tantsupeo esimene etendus.

Pileteid jätkub

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA annab teada, et huvilised saavad veel rahulikult ka pileteid osta ehkki paremad kohad tantsupeole müüdi jua ammu. Peo avamisürituse ning esimese tantsupeo pileteid saab osta Piletimaailma, Piletilevi ning Ticketpro müügipunktidest ning e- poodidest. Mere sektori ning Oru C sektori pileteid ning laulupeo A, B, C sektori pileteid müüb ainult Piletilevi.

Pileteid müüakse ka koha peal Mere, Oru ning Lasnamäe sissepääsude juures olevates kassades, kuid seda ainult sularahas ning kassadest saab osta ainult sama päeva etenduse/kontserdi pileteid.
Lauluväljaku kassad on avatud:
Reede, 1. juuli – al kella 14.00st
Laupäev, 2. juuli – al kella 16.00st
Pühapäev, 3. juuli – al kella 10.00st
Piletihinnad ja muu lisainfo leiab siit. Loe edasi: Täna algab noorte laulu- ja tantsupidu

ELF alustas talgusuvega

Eile algas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) sellesuvine loodustalgute hooaeg. Avatalgud toimuvad Põhja-Liivi sooservadel, kus talgutöödeks on soo taastamine. Kolmandat aastat järjest algab ELFi suvine talguhooaeg Pärnumaa lõunaserva jäävate soode keskel, tööks vanadele kuivenduskraavidele tammide ehitamine. Eesti-Läti piiril asuvasse Põhja-Liivimaa märgalakompleksi kuulub kolm rahvusvahelise tähtsusega RAMSARi märgala: Nigula, Ziemelu Purvi (Põhja sood) ja Sookuninga looduskaitsealused sood.

Põhja-Liivimaa märgaladel otsitakse võimalusi koosluste ja veerežiimi taastamiseks soodes. Kõige säästlikum on kuivenduskraavidele tamme ehitada raba enda vähelagunenud turbast. Turbatammid on ka pikema säilimisega, sest ei sisalda mädaneda võivaid puitosi. Selline tamm on 100% looduslik, mingeid tehismaterjale pole vaja rabasse vedada, nende ehitamine on puhas käsitöö.

Talguliste abi on tarvis Ruunasoo vanade kuivenduskraavide tammitamisel, et taastuks soo algne, looduslik seisund. Kahel eelmisel suvel rajatud tammid on toiminud väga hästi ning töö ootab järge.

Soid kuivendati nõukogude ajal tüüpiliselt kahel eesmärgil: turba kaevandamiseks või metsakasvu hoogustamiseks. Ajapikku sai selgeks, et rabade kuivendamine metsamajanduslikel eesmärkidel ei tasu end ära, kuid paljud looduslikud kooslused on juba rikutud kuivendamise vahetu või kaugmõju tõttu. Samuti on kahjustada saanud soodes tekkinud juurde hulk probleeme nagu näiteks suvine ülikõrge tuleohtlikkus. Peaaegu kõik Eesti suuremad metsapõlengud on toimunud kuivendatud turbaaladel, kus nende kustutamine on kõduturba tõttu väga raske.

Käsmus unistatakse ujulavast

Käsmu on ilus koht, kus tehtud folki, fotonäituseid, kontserte ja palju muud. Nüüd on Käsmus tekkinud soov ehitada veele ujuvlava. nii on kirjas meremuuseumi kodulehel www.kasmu.ee värske ide etekkelugu: “Kõige selle melu keskel hakkas Käsmu meremuuseum unistama. Sulges ühel pühapäeval silmad ja lasi oma mõtetel voolata. Alateadvus seilas sinna ja tänna, kuni lõpuks jõudis kohale. Sellest hetkest tekkis meremuuseumil unistus, et Käsmu sünniks merepealne ujuvlava.

Käsmu meremuuseumi ujulaval on potentsiaali saada üheks Eesti kaunimaks esinemispaigaks, sest lisaks maalilisele merevaatele on hindamatud emotsioonid ja kogemused, millest argipäeva rutiini eest põgenedes siit saadakse.

Muuseumi kui kultuuriasutuse ja tänavuse kultuuripealinne meeleolude taustal on kõige õigem hetk hakata mõtlema Käsmu panusele eesti kultuuriajaloos. Kontserdid, lavastused, näitemängud, festivalid on piltlikult öeldes kõigest jäämäe tipp, sest uued teed, mida ujulava avab, on lõputud. Lisaks imelisele vaatemängule saavad kogemuse võrra rikkamaks ka esinejad ja tehniline meeskond, sest kuigi tegemist ei ole haruldase kontsertpaigaga, võib seda nimetada ikkagi erakordseks.

Merepealse lava ainus murepilveks võivadki olla pilved taevas. Tehnika on emakese looduse eest kaitstud varjualusega, kuid probleemiks võib muutuda mikrofonisse puhuv tuul, mis võib heliga kurja nalja tegema hakata.

Unistamine on edasiviiv jõud, mille abil saab ületada takistusi, end täiendada ja arendada. Käsmu meremuuseumi unistust saada päris enda merepealne lava on kujundanud kõik need festivalid ja etendused, mida see armas kaptenite küla on lahelt võõrustanud. Kõike ikka selleks, et tuua rõõmu ja kultuuri igaüheni. Kõige selle lõpuks peab ütlema, et unistused on mõeldud täitumiseks ja järgmine kord kohtume juba Käsmu meremuuseumi merepealsel laval!

Loe lähemalt www.kasmu.ee

Ole looduses liikudes tähelepanelik

Keskkonnainspektsioon tuletab kõigile meelde, et mitte igal pool ei tohi mootorsõidukiga sõita, samuti ei saa igasse kohta telki püstitada ega lõket teha.

Suvel sagenevad seaduserikkumised, mis on seotud sõitmisega veekogude ranna või kalda piiranguvööndis, telkimisega kaitsealadel ning lõkketegemisega selleks mitteettenähtud kohtades.

Näiteks 25. mail sõitis Emil (48) sõiduautoga Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis mööda avalikuks liiklemiseks suletud metsateed Käsmu poolsaarele, seda hoolimata metsaomaniku ehk riigimetsa majandaja poolt teele paigaldatud keelumärgist. Seejärel püstitas ta kaitseala piiranguvööndis selleks mitteettenähtud kohta telgi. Vales kohas sõitmise ja telkimisega rikkus ta metsaseaduse, looduskaitseseaduse ja Lahemaa rahuvuspargi kaitse-eeskirja nõudeid. Inspektsioon määras mehele 60 euro suuruse trahvi. Loe edasi: Ole looduses liikudes tähelepanelik

Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

«Toomasõ ja Henriku pillimänguga om Põlva kant saanu tagasi kuulsusõ, miä siin kunagi oll’, ku mängse Kikka Karla, Kurõ August ja Elmar, Reino Richard ja tõõsõ,» löüd nuuri pillimiihi oppaja, pillimeistri Tartese Heino (59).

Villändin perimüsmuusiga aidan keväjä peetül kolmandal üleriigilidsel pilliopilaisi võikimängmisel tunnistõdi Ojasaarõ Toomas (18) kõgõ parõmbas. Hinrikusõ Henrikut (17) kiteti eräpreemiäga huugsa mängu iist.

Nuuri pillimiihiga oll’ üten ka Tartese Heino, kiä om Toomast opanu kolm ja Henrikut puultõist aastakka. «Toomas mängse Villändin väega täpsele. Mul olõ-i inämb Toomassõlõ midägi opada – ma opi nüüt timä käest,» löüd Tartes tõõmeeli. «Tehniga om poissõl joba nii hää, et kuun mängin opimi ütstõsõ käest õnnõ lukõ.» Poisi omma esi jo jupp aigu Põlva lõõdsakursuisil tõisi oppaja olnu.

Nigu aost aigu, nii käü ka Tartese Heino käe all lõõdsamänguoppus kuulmisõ perrä. «Vanastki nuur mängjä kullõl’ näütüses pidol mõnt vanõmbat, läts’ kodo ja pruuvsõ perrä mängi. Ku es mälehtä, poimsõ uma osa mano ja nii taa lõõdsafolkloor sündügi,» seletäs Heino.

«Toomas tulõ kodo, istus maaha ja mäng pilli – mitte ei kumbi edimält külmäkapi ust. Tä om fanaatik, tä mängissi kõik aig,» tunnistas Toomassõ imä Ojasaarõ Tiiu. Loe edasi: Lõõdsapoisi tegevä Põlva kuulsas

Nädalavahetusel toimuvad Narvas linnusepäevad

2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee