NO99 jazzuklubis astuvad üles Ivi Rausi ja Picante

Ivi Rausi. Foto: erakogu
23. novembril kl 21 on hea muusika sõbrad oodatud NO99 jazzuklubisse Cole Porteri õhtule, kus tulevad esitusele ansambli Picante solisti Ivi Rausi kauaaegse lemmiku Cole Porteri kaunid armastuslood ja mõned teised lood, mis muudavad elu ilusaks ja elusaks.

Üles astuvad koos Ivi Rausiga ka Risto Laur – klaver, Tõnis Tüür – kontrabass ja Eno Kollom – trummid. Kindlasti tuleb ka üllatusi. Pilet 4€. See on hää võimalus võtta pealinnas kesknädalal aeg maha ja lihtsalt olla!

Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida, ise seda nautides. Ansambli repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lood. Portugali-, prantsuse- ja inglisekeelsete lugude kõrval esitavad ka emakeelset muusikat.

Parima ettekujutuse Picante kõlapildist saab helinäiteid kuulates või kontserte külastades.

Allikas: Picante

Tartu Kunstikoolis avati Martin Lazarevi fotonäitus

Tartu Kunstikoolis (Eha 41, Tartu) avati Martin Lazarevi fotonäitus RETRATOS BRASILEIROS ning esitleti äsja valminud 2012. aasta fotokalendrit RIO HARD WORKERS. Näituse fotod on nopitud viimase kolme aasta jooksul Brasiilias rännates ning seda kultuuri vaadeldes. Autor toob vaatajani ehedat Brasiilia inimese loomust ning omapära. Näitus jääb avatuks kuni 11.12.11.

Allikas: Tartu Kunstikool

“Keerutädi” on parim pisipõnnidele kirjutatud raamat

Selgusid parimad 1-5aastastele lastele kirjutatud raamatud sel aastal. Kultuuriministeeriumi, kirjastuse Päike ja Pilv ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud konkursile “Põlvepikuraamat“ esitati 75 võistlustööd.

Kultuuriministeeirumi juurde moodustatud komisjon otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta, peale selle märgiti ära veel kolm tööd. Auhinnakomisjon tunnistas lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat“ esimese koha vääriliseks töö märgusõna all „Keerutädi“, mille autoriteks on Eva Koff ja Marja-Liisa Plats. Komisjon leidis, et tegemist on kõige läbimõelduma pildi ja teksti koosmängulise originaaliga, mis on kirjanduslikult heal tasemel. Teise koha sai Tiia Metsa töö märgusõna all „TomTom“. Kolmandat kohta jagasid kaks tööd – töö märgusõna all „Kell Üks“, autoriks Annika Tonts ning Kertu Sillaste töö märgusõna all „Kooki ja moosi“.

Veel otsustati ära märkida töö märgusõnaga „Luuletar“, autoriteks Urve Tinnuri ja Kristel Maamägi. Ka Kristi Mägi töö märgusõnaga „Päikeseraamat“ leidis tunnustamist ning kolmas äramärgitud töö oli märgusõnaga „Meie suur puu“, autoriteks Indrek Koff ja Louise Duneton.

Lasteraamatukonkursile „Põlvpikuraamat“ oodati valmis käsikirju vähemalt viie illustratsiooninäitega lastele vanuses 1-5 aastat. Hinnati lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui kujundus.

Auhinnakomisjoni kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge, ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Kivirähk, kunstnik ja mitmete lasteraamatute illustraator Kirke Kangro, kirjastaja Piret Voll ning kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel.

Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Foto: Laitserallypark.ee
Sindit külastasid Sindi ja Limbaži ühisprojekti raames kavandatava automudelite juhtraja projekteerijad. Kohtumisel linnapea Marko Žorini, haridus- ja kultuuritööspetsialisti Kadi Kalmusega ning projekti eestipoolse koordinaatori Johannes Metsaga tutvustas projekteerija Jânis Raìe-Raìgis kolme võimalikku juhtraja eskiisprojekti. Projekteerijate poolt disainitud eskiislahendustesse saab veel teha muudatusi ja täiendusi.

Projekteerijad allkirjastasid Sindi Linnavalitsusega lepingu, mille järgi nad kohustuvad selle aasta lõpuks koostama kolm juhtraja projekti, mis oleksid 8 realised, pikkusega 36-40 meetrit ning kus on üks muutuva raadiusega kurv ja üks S kurv. Nende hulgast välitakse välja projekt, mille järgi hakatakse Sindi rada ehitama.

Läti poole esindajad külastasid ka Pärnu mnt 23 asuvaid ruume, kuhu on planeeritud uus Sindi automudelite juhtrada. Teatavasti ehitatakse projekti raames automudelite juhtrajad mõlemasse linna, nii Sinti, kui ka Limbažisse. Loe edasi: Sindi valmistub automudelite juhtradade ehitamiseks

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Loe edasi: Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht
Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Selgusid Aadu Luukase Missioonipreemia kandidaadid

Aadu Luukase Missioonipreemia 2011 nominendid on: Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, Sihtasutus Maarja Küla, Mittetulundusühing Oleviste Hoolekanne, mõtleja ja kirikutegelane Toomas Paul ning tuntud vabadusvõitleja ja Pirita Kloostri vaimulik Vello Salo. Missioonipreemia väärtuseks on miljon krooni ehk ligemale kuuskümmend neli tuhat eurot, laureaat selgub novembrikuu lõpul toimuval pidulikul tseremoonial.

 Missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia Laureaadi kandidaate said esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Otsuse Missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks teeb Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus: Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Aadu Luukase Missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese Missioonipreemia pälvis Tallinna Lastehaigla Toetusfond, 2008. aastal valiti Missioonipreemia laureaadiks ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid Missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtus on olnud 1 miljon krooni.

 

Vinnis kihutavad täna punnvõrrid

Sääreväristaja, punnvõrr ... kuidas keegi soovib

Täna keskpäeval algab Vinni-Pajusti koolimaja ümber punnvõrride kestvussõit Vinni Punn. Võistlusaeg sõltub ilmast ja on pikk 30 minutit kuni tund.

 Selle aja jooksul tuleb läbida võimalikult palju ringe.  Võistluse juhendis on kirjas, et selle aja jooksul võib kasutada  vahetussõitjaid (eriti soositud on  isa-poeg meeskond)
Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimub nagu korralikus võistlussõidus ikka ainult boksis, kus võistlejal võib abiks olla ka mehaanikuid.
 Võistlus toimub erinevates masinaklassides, võistlejal peab olema vastav kaitseriietus ja  – kiiver.
 
Samal ajal, kui mehed võrride võidusõitu peavad, saavad perenaised osaleda  taaskasutusturul Vinni-Pajusti gümnaasiumis.  Müüjatena on oodatud kõik, kel midagi uut või vana, aga mittevajalikku, soodsalt pakkuda on. Olgu selleks läbiloetud raamat, oma laste väikeseks jäänud riided või kunagi huupi ostetud rõivatükk, mida kordagi kantud pole, või hoopis kuurinurgas jõude seisev muruniitja.  

Võrus liiguvad elavad elukutseraamatud

Kolmapäeval 15. novembril liiguvad Võru Kultuurimajas Kannel ringi elavad raamatud. Toimub Võrumaa noorte karjäärivalikupäev Elläv Kiräkotus, kus erinevate elukutsete esindajad kehastuvad raamatuiks, kust saab koguda tarkusi.

 Elavate raamatutena avanevad näiteks laulja Ithaka Maria, Ugala teatri näitleja Andres Oja, luuletaja Contra, teadlane Mart Noormaa, Võru abilinnapea Kristjan Võrno ja paljude teiste elukutsete esindajad. Nii võib iga soovija end kirja panna ka näiteks politseiniku, kirikuõpetaja, noorsootöötaja juurde. Noori oodatakse uurima seda, mida tuleb teha, et saada ehitajaks või õpetajaks, raamatupidajaks, sportlaseks, kosmeetikuks jne.

 Et raamatut loetakse üldjuhul üksinda, nii saab ka iga elukutseesindajaga vestelda personaalselt ja eelnevalt registreeritud ajal.

 Sündmuse korraldavad Lasva Noortevolikogu, Võru Noortekeskus ja Rõuge Avatud Noortekeskus.

Võimu ja rahva vahel peab olema seos

“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.

Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.

Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Loe edasi: Võimu ja rahva vahel peab olema seos

Valgamaal kohtuvad ühe- ja kahemehe bändid

Lõuna-Eestis tuntud peojuht ja pulmavana Arne Nõmmik on ellu kutsunud väärt algatuse – kutsuda 26. novembril Tsirguliina rahvamajja kokku Lõuna-Eesti ühe- ja kaheliikmelised bändid.

 „Sellise päeva korraldamiseks on tulnud väga palju soove nii pillimeeste kui peokorraldajate poolt,“ selgitas Arne Nõmmik. Tema sõnul annab päev hea ülevaate pillimeestest, keda on paslik kutsuda just väiksema rahvaarvuga üritustele.

“Valgamaal toimuvale üritusele ootame kindlasti ka Võru- ja Põlvamaa pillimehi,“ kinnitas Nõmmik. Nagu tavaks, annab lisaks asjatundlikule žüriile oma hinnangu ka publik.

Kohapeal on Nõmmiku sõnul olemas hea valik helitehnikat: bassivõimendus, monitorid, mikrofonid jms. Nuppe keerab kogenud helitehnik. Esinemise aeg ühe bändi jaoks on kuni 30 minutit.

Kontsert Nipet-näpet meenutab rahvamuusik Toomas Toropit

Homme kell 17 toimub Tallinnas Nokia Kontserdimajas kontsert-etendus Nipet-näpet, mis on inspireeritud Toomas Toropi elust ja loomingust.

Toomas Torop oli rahvakunstiansambli Leigarid muusikajuht ning pärimusliku keelpillimuusika ansambli Virre üks olulisemaid loovjõude. Ta oli harukordne pillimees, kes puhta ja peene viiulimängu kõrval pidas lugu tantsust ning oli tuntud just rahvapärase tantsumuusika traditsioonitundliku interpreteerijana. Pole siis ime, et Toomas Toropi ja Virre seatud muusikale on loodud suurel hulgal autoritantse, mida rahvatantsijad armastavad ja publik kõrgelt hindab. Nii mõnigi tants ja saatemuusika sündis tihedaskoostöös koreograafiga. Kahel korral täitis Toomas vastutusrikast tantsupeomuusikajuhi rolli.

Intensiivne töö, pühendumus perele ja lähedastele, erialane asjatundlikkus ja vastutustunne, terav kriitika- ja soe huumorimeel on märksõnad, millega viimasel kolmel aastal tuleb Toomas Toropit kahjuks vaid meenutada, sest raske haigus sai noorest mehest võitu. Tänavu oleks Tom, nagu sõbrad teda ikka kutsuvad, saanud 40aastaseks. Selleks puhuks sündival kontsert-etendusel „Nipet-näpet“ tulevad tantsud ettekandele salvestatud muusika saatel ehk sõna otseses mõttes Toomas Toropi pilli järgi. Ansambel Virre tuleb aga kontserdiks spetsiaalselt uuesti kokku, et ka elavas vormis jagada oma vanu ja uuemaid muusikalisi mõtteid.

Tantsivad Leigarid, Koidupuna, Lee, Leesikad, Päripidi, Pääsuke, Tarvanpää ja Tee Kuubis.

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

 Kohtumine toimub  eesti ja vene keeles.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum kutsub kohvile korüfeega

Jaan Einasto. Foto: Vikipedia

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum alustab sarjaga „Kohv korüfeega“. Tegemist on õhtuste kokkusaamistega, kus külaline räägib endast, oma lapsepõlvest ja jõudmisest oma erialani. Lisaks saab kohtumisel kuulda ka külalise õpinguaegadest Tartu Ülikoolis, toonastest eripäradest, tähtsamatest eeskujudest ja õpetajatest.

Esimene „Kohv korüfeega“ toimub 14.novembril algusega kell 17:15 ning külaliseks on akadeemik Jaan Einasto, kes sündis Tartus 1929. aastal. Ta lõpetas Tartu I keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli füüsika eriala keskendudes astronoomiale. Kohe pärast lõpetamist asus ta tööle Tartu Observatooriumisse ja töötab seal tänaseni.

Rahvusvahelist tähelepanu on köitnud tema uurimused tumeda aine ja universumi struktuuride kohta. Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto erinevate väljaannete veergudel avaldanud arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni. Lisaks mitmetele teaduspreemiatele ja riiklikule teenetemärgile tiirleb Einasto töö tunnustuseks ümber Päikese ka temanimeline asteroid.

Järgmine kohviõhtu toimub 12. detsembril. Siis on võimalik silmast-silma kohtuda vaimuliku, literaadi ja tõlkija Vello Saloga.

Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta.

Viljandi PÖFF tuleb taas

XI Viljandi PÖFF tuleb 1.-3. detsembril 2011 ja toob maailma kinokunsti Viljandi Pärimusmuusika Aita, Männimäe Salongkinno ja Klubisse Rubiin.

Viljandi PÖFF 2011 kavas on traditsiooniliselt kolm põhiprogrammi filmi ning kaks filmi PÖFFi laste ja noorte alaprogrammist Just Film.

Viljandisse jõuab ka Animated Dreamsi programm ning mitmed muud PÖFFi eriüritused. Näiteks sõidab Viljandisse rääkima

filmilavastaja ja -operaator Mati Põldre teemal “1960. aastate Eesti dokumentaalfilm”. Sel aastal on Viljandi PÖFFi filmikavas mitu Põhjamaade filmi. Kava ja värskete PÖFFi uudistega saabend kursis hoida Viljandi PÖFFi Facbooki lehel. Loe edasi: Viljandi PÖFF tuleb taas

Väimela lasteaial on oma ilmavaatlusjaam

Väimela lasteaia lastel on alates oktoobrist kõik võimalused ilmataadiga lähemat tutvust sobitada, sest lasteaia õuealal on koha saanud uhke uusehitis – ilmavaatlusjaam.

Ettevõtmise algataja oli lasteaiaõpetaja Eve Schmeiman. Tartu ülikooli õppurina tuli tal projekti kirjutamise kursusel üks näidisprojekt koostada. „Lasteaedade mure on ikka näitlikud õppevahendid. Ilma vaadatakse ka üldjuhul aknast. Sellest tuli mõte, et võiks rajada ilmavaatlustorni,” lausus Eve Schmeiman.

See projekt ei jäänud õnneks pelgalt koolitööks. Keskkonnainvesteeringute keskus eraldas hea idee elluviimiseks raha, oma osa lisasid lasteaed ja vald. Joonised tegi ja torni ehitas valmis Meelis Vana.

Ilmahuvilistel on nüüd võimalik peale õhutemperatuuri tuule suund ja kiirus teada saada, sademeid mõõta, mulla temperatuuri kraadida jne. Jaamaga käivad kaasas ka õpimapp, töölehed ja lauamängud. Kujunduspoole eest seisab hea lasteaiaõpetaja Merje Pajos.

Eve Schmeiman ütles, et mõtteid on küpsemas veelgi. Paigaldamist ootab näiteks tuulegeneraator, mis võimaldab lastele elektri tootmist näitlikustada. „Meil oli mõte, et advendiüritusel süütame omatoodetud elektriga kuusel jõulupirnid,” avaldas lasteaia direktor Külli Seene järgmise põneva plaani.

Tema sõnul on lasteaed valmis oma ilmavaatluskogemusi lahkelt jagama ja ootab külla ka sõpru teistest lasteaedadest.

Kaile Kabun

Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

11. novembril 2011 kell 11.11 avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus HAKUKE. Täna on HAKUKE-sse oodatud endised ja praegused Järlepa küla elanikud, vallarahvas, kõik, kellele Järlepa on südamelähedane. Toimub pidulik avamistseremoonia, avatud on fotonäitus, kuulata saab ettekannet „Järlepa: eilsest tänasesse“. Päeva lõpetab eeskava ja tantsuga rahvapidu.

Tugeva identiteeditundega aktiivse külakogukonnaga Järlepa külas puudusid seni kaasaja nõuetele vastav lasteaed, raamatukogu ning võimalused seltsitegevuse arendamiseks, huvi- ja spordiringide tööks, täiendõppe- ja ühisürituste korraldamiseks. Haridus- ja kultuurikeskuse rajamine Järlepasse korvas kõik loetletud puudujäägid, hoones leiavad koha 2-rühmaline lasteaed, raamatukogu, mitmefunktsiooniline saal, seltsiruumid.

Hoone on valminud Kohalike avalike teenuste arendamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel. Loe edasi: Täna avatakse pidulikult Järlepa haridus- ja kultuurikeskus

Rakveres lendavad kell 11.11 õhupallid

Täna on ajalooline päev, mis kordub saja aasta tagant – 11.11.11! Kell üksteist üksteist on hea aeg, mil soovida midagi head üksteisele.

Tänasel ajaloolisel päeval on tegemist Eesti jalgpalliajaloo ühe tähtsaima mänguga.
Rakvere linn soovib üheskoos meie jalgpalluritele edu Eesti – Iirimaa play-off kohtumisele Tallinnas ja saadab ajaloolise kohtumise õnnestumiseks Rakvere staadionilt teele kell 11.11 teele 11 sinist, 11 musta ja 11 valget õhupalli Eesti jalgpallpalli võistkonna toetuseks.

Ka Rakvere staadion elab jalgpalli ootuses: Rakvere staadion võõrustab 2012.
aasta suvel noormeeste U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi.

“Kummardus meie isadele” Rogosi mõisas

Kallis isa ja pereinimene!

Oled oodatud Haanja valla perepäevale “KUMMARDUS MEIE ISADELE” 12. novembril 2011 kell 12 Rogosi mõisa, Ruusmäel. Kavas on südamlik kontsertkava lastelt ja naistelt meie praegustele ja tulevastele isadele.

Peale südamlikku osa soovime jätkata pisikese IDEEKOHVIKUGA, kus võiks olla jututeemaks meie tuleviku Haanja Kool, et teaksime kuhu edasi liikuda ning oma lastele parim haridus koduvallas anda. Samal ajal vaatavad noorimate järgi ning sisutavad laste aega Haanjamaa noored.

Võimalusel võiksid tuua kaasa ka midagi meie ühisele lauale, et kerge suupistega meeli ergutada.
Palun edasta kutset ka oma üleaedsetele!

Rahulikku hingedeaega soovides,
Einike Mõttus
Haanja Kooli hoolekogu aseesimees
+372 5816 5201

Täna ootab Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse naisrühm Tantsurõõm oma sünnipäevapeole

11. novembril kell 19 tähistab naisrühm Tantsurõõm Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses oma 40. tegevusaastat suure sünnipäevakontserdiga “Oh keeruta, lennuta…”

Lisaks sünnipäevalapsele löövad kaasa Heino Tartes ja sõbrad, Ruusa segarühm “Reilender”, Tartu Ülikooli vilistlaste segarahvatantsurühm, Antsla meesansambel, “Vanaprouad” Vana-Koiolast jpt. Olete kõik oodatud sünnipäevapeost osa saama!

1971. aastal alustas Põlvas Maire Pedrase käe all tegevust naisrahvatantsurühm. Hiljem sai naisrühm endale nimeks Tantsurõõm. Visa tööga on aastate jooksul Tantsurõõmust kujunenud üks maakonna esinduskollektiive. Tantsurühm on osalenud kõikidel üldtantsupidudel, oleme käinud kontsertreisidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis ja Leedus. Ükski rahvapidu Põlvas ning Intsikurmus ei möödu naisrühma kaaslöömiseta. Rühm on heaks sõbraks saanud TÜ Rahvakunstiansambli vilistlasrühmaga, kellega koos on ette võetud mitmeid kontserte ja reise.

Tantsurõõm on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel. Naisrühmas tantsivad Merike Saan, Merike Kuklase, Õnnela Rohtla, Terje Heinsoo, Riina Jaaska, Margit Naruson, Lea Kirotar, Age Priimus, Kristina Paluoja, Marge Piirilaht, Kati Taal, Tiina Mõtsar, juhendaja Maire Pedras.

Punase Raamatu toimkond ei anna naaritsale lootust

Naarits

Maailma Looduskaitseliidu Punase Raamatu toimkond avalikustas oma selleaastase liikide seisundi hinnangute kaasajastamise tulemused. Selle hindamisega on nüüdseks objektiivsete kriteeriumite järgi hinnatud maailmas kokku 61 900 liigi  liigikaitseline olukord.

Seekordse hindamise tulemusel tõsteti Euroopa naarits äärmiselt ohustatud liigi (critically endangered) kategooriasse. Sinna kuulumine tähendab, et liikipeetakse äärmiselt suures väljasuremisohus olevaks.  Kõikidest maailma kiskjatest peetakse sama kriitilises seisus olevaks veel kaheksat kiskjaliiki. Euroopas on kõikidest imetajatest naaritsa kõrval nii kehvas seisus neli ja kiskjatest kaks liiki: ibeeria ilves ja vahemere munkhüljes.

 Eesti faunas esinevatest liikidest on samasse kategooriasse praeguseks veel arvatud vaid angerjas.
Naaritsa nihutamine äärmiselt ohustatud liigiks ei tähenda otseselt  seda, et, alates eelmisest liigi seisundi globaalsest hindamisest 1996. aastal,  oleks ta olukord hüppeliselt halvenenud. Ka siis avaldati kahtlust, et naarits  võib tegelikult kuuluda äärmiselt ohustatud liik, kuid küllaldaste andmete  puudumine Venemaalt ei võimaldanud seda tõestada.  

Naaritsa praegune ohustatuse hinnang on kättesaadav Punase nimistu kodulehelt:
http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/14018/0

Eestis tehtud naaritsa alalhoiualasel tegevusel on märkimisväärne roll selleliigi kaitsel. Tallinna loomaaias peetakse ligi poolt naaritsa globaalsest tehisasurkonnast ning Hiiumaal naaritsa asurkonna loomine on üks edukamaid naaritsa liigikaitselisi ettevõtmisi. Tänaseks on samalaadsed  liigikaitselisi ettevõtmisi algatatud ka Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal.

 

„Igavene Suvi“ esitluskontserdid erinevates kohtades

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox – tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate.

Kontserdid:
10.11 Viljandis klubis Rubiin
12.11 Võru Kultuurimajas Kannel
18.11 Pärnu Kuursaalis
19.11 Tartu Genialistide Klubis
02.12 Tallinnas Von Krahlis

Täpsem info: Facebookis, MySpace’s, Koduleht

Rakvere liigub velocity projektiga mugava jalgratta mudeli suunas

Rakvere linn sai Sihtasutuselt KredEx 77 700 eurot toetust „Rakvere – VeloCity 2012“ projektile, mille toel ehitab linn välja n-ö mugava jalgratta mudeli Rakveres.

Linna üldplaneeringu käigus valminud Rakvere linna kergliiklusteede analüüs näitas, et Rakveres on võimalik suhteliselt lihtsate vahenditega kujundada olukord, kus inimestel on lihtne eelistada igapäevasel liikumisel autosõidule ratast. Taolise mugava jalgratta mudeli rakendamisega on võimalik saavutada keskkonnaalane, tervislik ja majanduslik kasu nii elanikule kui linnale.

Projekti kohaselt rajatakse suuremate korrusmajade juurde lukustatavad rattamajad, mis võimaldavad rattaid mugavalt ja turvaliselt hoiustada. Enamus Rakvere linna elanikest elab korterelamutes, kus jalgrataste hoiustusvõimalused on ebapiisavad ning inimestel lihtsam on rattast loobuda kui neid väikestes keldrites või trepikojas hoida. Rataste hoiuvõimaluste paranemise järel muutub rattasõiduga tegelemine aga korrusmajade elanikele senisest mugavamaks.

Projekt näeb ette linnasisese kergliiklusteede märgistamist, et eraldada rattasõitjad märkide abil teistest liiklejatest ja muuta rattaga liiklemine linnas turvaliseks. Linna suurematesse avalikesse kohtadesse – koolide, kaubanduskeskuste, bussi- ja raudteema juurde jm. paigaldatakse suuremaid ja väiksemaid varjualuseid, mis võimaldavad lühiajalist elektrirataste hoidmist. Linnapilti lisanduvad nutikad ja omanäolised rattahoidjad ning pumpamis- ja laadimispunktid.

Projektivahenditest soetatakse kümmekond elektrijalgratast, mida hakatakse laenutama hotellidest ja turismiinfokeskusest. Eeloleval talvel tehakse vajalikud eeltööd, kevadel alustatakse rattamajade, -hoidikute ja varjualuste rajamise ning teede märgistamisega.