regionaalpoliitika

Balti ministrite kohtumisel rõhutasid ministrid regionaalse koostöö tähtsust

Eile ja täna Saaremaal ning Muhus toimunud Eesti, Läti ja Leedu regionaalpoliitika eest vastutavate ministrite kohtumisel kinnitasid kõik kolm ministrit piiriülese koostöö ja eurovahendite olulisust regionaalsete erinevuste vähendamisel.

Eesti siseminister Hanno Pevkur, Läti regionaalminister Romans Naudins ja Leedu asesiseminister Elvinas Jankevičius arutasid muuhulgas Euroopa Liidu toetusmeetmete kiiret kasutuselevõttu, riikidevahelisest koostööd merealade planeerimisel ning vahetasid kogemusi omavalitsuste reformi osas.

Piiriülesest koostööst rääkides rõhutas siseminister Hanno Pevkur selle tähtsust ja ütles, et käimasolev aasta on Eesti jaoks oluline: “Aasta algusest oleme Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu eesistujariik. Lisaks on meie koordineerida sel aastal Balti- ja Põhjamaade koostöö ning järgmisel kuul võtab Eesti üle eesistujarolli Läänemeremaade Nõukogus,” rääkis Pevkur kohtumisel erinevatest koostöövormidest Balti ja Läänemereriikide vahel.

Euroopa Liidu toetustest rääkides lausus Pevkur, et regionaalsete arengute ühtlustamiseks on struktuurifondide kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline. “Hea meel oli kuulda, et ka meie lõunanaabrid on teinud kõik vajalikud ettevalmistused vahendite kiireks kasutuselevõtuks ning ka seda, et sarnaselt Eesti Ida-Viru strateegiale on ka Läti eraldi meetmeid planeerimas Latgale piirkonnale, kus on sarnased mured nagu meil Ida-Virumaal,” märkis Pevkur.

Kohtumisel arutati ka Rail Balticu projektiga seotud küsimusi ja kolme riigi koostööd ühise mereala planeerimisel.

Omavalitsusreformi arutelu jõuab 1. novembril Põlvamaale

Neljapäeval, 1. novembril kella 16-19 ajal toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses regionaalministri algatatud omavalitsusreformi avalik arutelu „Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida?”. Arutelul osalevad regionaalministri kutsel piirkonna ja ümbritsevate maakondade omavalitsusjuhid, volikogude liikmed, maavalitsuste esindajad. Osalema on oodatud ka kõik kohalikud inimesed.

Aruteludeks on välja käidud kuus alternatiivset mudelit:

– Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;

– Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikult omavalitsusliidule;

– Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;

– Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;

– Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;

– Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.

Materjalidega saab lähemalt tutvuda aadressil http://haldusreform.wordpress.com/kovreform2013/.

Juba on sarnased arutelud läbi viidud Lääne, Lääne-Viru ja Järva maakonnas ning tulemas on avalik arutelu veel 15. novembril Viljandimaal Sakala keskuses.

Viljandi maavanem: korras tee tõstab piirkonna elanike eneseväärikust

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles täna Suure-Jaanis aset leidnud rekonstrueeritud Jaama tänava avamisel, et igas kordatehtud tees ja tänavas on peidus regionaalpoliitika.

“Regionaalpoliitika selles mõttes, et igal inimesel peaks olema lausa inimõigus head teed kasutada. Selline tee tõstab selle piirkonna inimeste eneseväärikust,” tõdes Kruuse. “Iga tee ehitamise või remontimise puhul tuleb pelgalt tee kasutamise intensiivsuse või elanike arvu arvestamise kõrval kindlasti arvestada ka piirkondlikku mõju, vastasel korral poleks varsti mõtet väljaspool Tallinna või Harjumaad teid üldse ehitadagi.”

Maavanem avaldas ühtlasi heameelt, et Suure-Jaanist on kujunenud Põhja-Viljandimaa oluline tõmbekeskus. Oma osa selles on kindlasti ka viimastel aastatel linnas remonditud tänavatel.

Reede pärastlõunal Suure-Jaanis pidulikult avatud Jaama tänav on pärast remonti varasemast laiem ja korralike kõnniteedega.
Loe edasi: Viljandi maavanem: korras tee tõstab piirkonna elanike eneseväärikust

Võimu ja rahva vahel peab olema seos

“Oleme kaotanud seose keskuse ja ääremaa vahel, sest paljud Riigikogu liikmed ei tea, mis toimub piirkondades, kelle esindajatena nad otsuseid langetavad. Aga võimu ja rahva vahel peab olema seos,” märkis Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin Tartu Ülikooli Narva kolledžis toimunud väitlusel. Väitluse teemaks oli “Riigiasutused peaks asuma ka väljaspool Tallinna”.

Jaataval poolel esinesid Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes oma avakõnes keskendusid pealinnas elavate poliitikute teadmatusele teiste eesti piirkondade probleemidest. “Selline olukord laheneks siis, kui riigiasutused asuksid Eesti erinevates piirkondades,” ütles Stalnuhhin.

Eesti Väitlusseltsi esindajad Donat Voronin ja Artur Zahharov oponeerisid poliitikule väitega, et probleemi ei saa lahendada teise probleemi tekitamisega. “Asutuse kolimine teise kohta rikub selle tööd. Esiteks te ju ei tea, kas see asutus saab oma uues kohas sama hästi toimida. Teiseks, kas asutuse töötajad on üldse nõus kolima uude linna? Miks peaks lõhkuma toimiva infrastruktuuri, teadmata, kas see uues kohas üldse tööle hakkab?” oponeeris Voronin. Loe edasi: Võimu ja rahva vahel peab olema seos

Põlva Omavalitsuste Liit näeb maavanemana Ulla Preedenit

Kolmapäeval toetas Põlvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek Ulla Preedeni kandidatuuri Põlvamaa maavanema ametikohale.

Otsusele eelnenud arutelul rõhutas regionaalminister Siim Valmar Kiisler maavanema kui vahemehe rolli kohalike ja riiklike struktuuride vahel. Kiisler märkis, et maavanema puhul on oluline märksõna koostöövalmidus ning võime kokku viia erinevaid osapooli ja arvamusi.

Ennast esitledes tõi Preeden eelkõige välja hariduse ja tööhõivega seotud teemad. ”Tutvunud Põlvamaa arengudokumentide ja muude materjalidega, on mulle mitmes kohas silma jäänud soov senisest tõhusamalt teha koostööd – ja seda igas valdkonnas. Kindlasti soovin ma olla selles ametis hästi avatud nii koostöö kui suhtluse mõistes,” märkis Ulla Preeden. Maavanema koht tähendaks seda, et seni teadustööd teinud Preedenil tuleks see ilmselt mõneks ajaks kõrvale jätta.

Preeden on hõbemedaliga lõpetanud Räpina Gümnaasiumi ning jätkanud õpinguid Tartu Ülikoolis geoloogia erialal. Tema senine töökogemus on seotud peamiselt Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna ning sama ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudiga. Preeden on osalenud rahvusvahelistes noorteadlaste programmides, mis on talle toonud tunnustust ja stipendiume. Lisaks enda täiendamisele välismaal (Hispaanias, Taanis, Rootsis, Soomes ja Itaalias), on Preeden viimastel aastatel pööranud tähelepanu sellele, kuidas loovalt rakendada teadmist õppimisest ja õpetamisest ülikoolis õpetades.

Eelmise Põlva maavanema Priit Sibula ametiaeg lõppes käesoleva aasta aprillis, kui ta asus tööle Riigikogus. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest nimetab maavanema regionaalministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.

Allikas: polvamaa.ee

Noarootsi, Nõva ja Oru vald vaagivad ühinemist

Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ja Nõva vallavanem Enn Laansoo esitlesid üleeile, 20. jaanuaril Noarootsi vallavolikogus ühtse Rannarootsi valla ideed, mille järgi liituksid Nõva, Noarootsi ja Oru vald, kirjutab Läänemaa infoportaal.

Lähemalt vaata ühinemisideed siit: http://www.facebook.com/?ref=home#!/album.php?aid=326300&id=328198567525
  Huvilised on oodatud arvamust avaldama suhtlusportaali Facebook Noarootsi lehele.  