Külauudised

Urvastes läheb malemänguks

1931. aastal toimus Kanepi lauluseltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu Siirius maleosakonna vahel malevõistlus.

Selle ajaloolise sündmuse 80. aastapäeva tähistamiseks korraldavad MTÜ Kanepi Laulu Selts ja MTÜ Urvaste Külade Selts 22. novembril kell 18.30 Urvaste seltsimajas malesimultaani.

Oodatud on kõik, kes soovivad males Kersti Kõrgega jõudu katsuda või sündmustele kaasa elada. Simultani muudavad luulelisemaks Margus Konnula ja musikaalsemaks Ülar Kõrge.

Lisainfo: Ülar Kõrge, tel 5615 3009 ja Airi Hallik-Konnula, tel 520 6001.

Keila tervisefestivalil saab liikuda ja ennast harida

27. novembril toimub Keila tervisekeskuses tervisefestival, millega soovitakse juhtida inimeste tähelepanu oma elustiilile ning tõsta nende teadlikkust toitumisest ja liikumisest. Lisaks soovitakse selle päevaga meelde tuletada õigeaegse tervisekontrolli tähtsust.

Keila tervisefestivalil toimuvad järgmised üritused:
tervisemess – suures saalis;
kontsert – väikesel laval suures saalis;
lastele batuudid – suures saalis;
lasteteater – klubisaalis- 0-korrusel;
terviseseminarid – loengusaalis II korrusel (eesti ja vene keeles);
tervisevõimlemise koolitused.

Tervisefestivalile sissepääs on kõigile tasuta! Peasponsor Viking Line Eesti loosib kõigi külastajate vahel välja puhkuse – kruiisi Stockholmi neljale inimesele.

Tervisemõõtmistest saab teha: HIV-kiirtesti, mõõta veresuhkru ja kolesterooli taset, luutihedust, kontrollida kopsufunktsiooni, uurida jalatalla koormuse jaotuvust, mõõta vererõhku jne. Kohal on tervisespetsialistid, kes nõustavad abivajajaid.

Rohkem infot leiab Keila valla kodulehelt.

Suitsusaunapäev võtab kokku aasta jooksul tehtu

Laupäeval, 19. novembril toimub suitsusaunapäev, mida tänavu peetakse kahes kohas – Urvastes ja Karilatsis.

Päev algab kell 10 Võrumaal Urvaste rahvamajas, kus üliõpilased koos juhendajaga tutvustavad paari tunni jooksul suvisel pärimusekogumisel kuuldut-nähtut.

Pärast lõunat kell 14 jätkub päev Põlvamaa talurahvamuuseumis Karilatsis, kus avatakse näitus „Savvusann – mi uma sann” ning kõneldakse aasta jooksul suitsusaunade hüvanguks tehtust. Juttu tuleb ka praegusaegsest saunapärimusest, sauna ehitamisest, avatud suitsusaunade ettevõtmisest.

Päeva lõpuosas peetakse teelaua taga ühine arutelu ja lepitakse kokku edasised tegevusplaanid. Seminari ajal küdema pandud muuseumi suitsusaun saab valmis õhtul kella kuue paiku ja päeva saab soovi korral lõpetada saunaskäiguga.

Suitsusaunapäeval osalemine on tasuta. Kõiki suitsusaunahuvilisi oodatakse osa võtma ja kaasa arutama.

Suitsusaunapäev saab teoks MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseumi, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, Urvaste seltsimaja, Võru instituudi ja Võro seltsi VKKF koostöös.

Vinni punnvõrriralli läks korda

Möödunud laupäeval, 12. novembril kell 12 kõlas stardipauk ning rajale sööstsid külgkorvidega punnvõrrid. Algas suur võrride võidukihutamine ehk „VinniPunn 2011”.

Korvidega võrrid kihutasid 20 minutit. Osales kümme meeskonda.

Teise stardipauguga lasti teele isade-poegade võistkonnad. Emasid polnud, kuid võistles mitu tütart.

Esimesed kolm kohta jagunesid:
võrr nr 22, Kuido Talviste (45) ja Kerhard Talviste (16) tegid 13 ringi (Klubist M.Mõttus);
võrr nr 509, Kullo Kabonen (44) ja Karl Villem Kabonen (17) sõitsid 12 ringi (Tagadi RC);
võrr nr 3, Virgo Roosnurm (44) ja Raido Roosnurm (17), sõitsid 12 ringi (Saku Sääru).

Kõge arvukam oli osavõtu poolest kestvussõit, mis vältas kaks tundi. See pani proovile nii võrrid kui ka võrrijuhid. Kuna ilm oli vihmane, muutus rada iga minutiga libedamaks. Oli ka kukkumisi, kuid õnneks keegi viga ei saanud.

Tulemused (mitu ringi keegi etteantud ajaga läbis):
võrr nr 34, Raido Roosinurm (17), Mikk Roosinurm (15) klubist Saku Sääru, 81 ringi;
võrr nr 113, Raul Laugen (41), Kauri Rosenfeld (28), Kristjan Laugen (38) ja Rene Siilivask (36), klubist Saku Sääru, 80 ringi;
võrr nr 151, Kristo Kaste (26) ja Kalvi Kaste (49), klubi Allu Mototeam, 77 ringi;
võrr nr 8, Ahti Salve (14), 77 ringi.

Võistlusmasina remont, tankimine, võistlejate vahetus toimus nagu korralikus võistlussõidus ainult boksis, kus võistlejal võis olla abiks ka mehaanikuid.

Võistluste tulemused http://www.surimuri.ee/vorrid/?leht=4&sisu=9
Video võistlustest: http://www.youtube.com/watch?v=XUUGwfvN2jQ

Anti Ronk

Kohila gümnaasiumis tuleb kodulookonverents

Kõik huvilised on oodatud reedel, 18. novembril kell 11.30 Kohila gümnaasiumi aulasse kodulookonverentsile. Kaaskorraldaja on Hageri muuseum.

Programm:
11.30 Avamine, tervitused
11.40 –12.10 Pilguheit minevikku-mõned faktid Hageri kihelkonna ajaloost, Virve Õunapuu, Hageri muuseum
12.10-12.40 Eesti maakõrtsid ja hobupostijaamad, Sille Raidvere, EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna magistrant
12.45-13.15 Kohila paberivabriku kujunemine, Olavi Verav, kodu-uurija
13.15-13.30 Slaidiprogramm Kohila paberivabriku ajaloost
13.30-14.00 Kohila paberivabriku lasteaia – tänase Sipsiku ajalugu, Katrin Kivirand, TÜ kasvatusteaduste magistrant

Näitused. Mälestusi ja meenutusi Kohila paberivabrikust.
Meenutavad Milvi Vanem Kohilast, Enn Esko Põlvast.

Kuuste raamatukogu saab 85aastaseks

Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.

Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.

Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.

Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.

Haanjas vilditakse kuppelmaastikku

RMK Haanja looduspargi teabepunktis toimub pühapäeval, 20. novembril kell 12 näputööhuviliste õppepäev „Vilditud kuppelmaastik”.

Päeva alustuseks tutvustatakse viltimistehnikaid ja õpitakse nõelaga viltimist. Õppepäeva raames valmib vilditud pilt „Vilditud kuppelmaastik”, milleks ammutatakse inspiratsiooni Haanjamaa kaunist kuplitega loodusest. Kavand tehakse kohapeal.

Dekoratiivset pilti saab kasutada mitmel moel: kes soovib, võib selle raamida ja seinale riputada, pilti võib kasutada koti, kampsuni või jaki kaunistamiseks, teha endale randmesoojendajad või kasutada seda hoopis mütsiservaks.

Võimalusi on rohkemgi, igal juhul saab vildipildiga kas ennast või oma kodu ehtida. Materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas. Õppepäevalisi juhendab Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.

NB! Osalemissoovist on vaja teada anda hiljemalt 18. novembriks telefonil 524 0187 (Krista Näkk) või e-posti aadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.

Õppepäev on tasuta.

Põlva talupood kutsub kalja ja õlle valmistamise õpituppa

Homme, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlva talupoe tagakambris kalja ja õlle valmistamise õpituba, vahendab Põlvamaa infoportaal.

„Õlu on läbi aegade olnud eelkõige pidujook ja varem ka ohvriand, mida toodi kõigile neile, kellest arvati sõltuvat põllu viljakus, karja sigivus või kalaloomus,” andis talupoe juhataja Eve Veski väikse ajaloolise ülevaate. „Selline sümboolne akt käis käsikäes maiste tavadega, kus õlu oli tasuks inimestele, kes aitasid kaasa majandusaasta tähtsamatel ja suurematel töödel. Nii kujunesidki rahvakommetes tavad, mille kohaselt peeti õlletegemist teatud puhkudel lausa kohustuslikuks.”

Kui viljasaak vähegi lubas, katsuti õlut teha kõikideks suuremateks pühadeks. Ka kõige vaesem mees proovis vähemalt jõuluks laari õlut valmistada. Jõulud olidki ehk kõige „märjemad” pühad.

Tänapäeval on kodusest õlleteost saanud rahvakultuuri osa. On tekkinud uusi meistreid, kes oskavad seda märjukest valmistada ning siin-seal saab seda ka linnainimene maitsta.

Õllemeister Tauno Talivee juhendusel pannakse hakkama koduõlu. Räägitakse sellest, kuidas valmib kali. Saab degusteerida valmis koduõlut ning maitsta kaljajooki.

Palutakse eelregistreeruda hiljemalt 15. novembriks e-posti aadressil talupood@gmail.com teel, telefonitsi 520 6576 (Eve) või teavitada oma osavõtusoovist talupoe müüjat.

Rakvere lasteaedades kasvatakse kodanikuks ja välditakse kiusamist

Triinu lasteaia karumõmmid, kellele lapsed saavad oma muret kurta. Karumõmmid oskavad hoida laste saladusi, ei räägi neid edasi ega hakka norima. Nii õpetavad karumõmmid lastele end julgemini väljendama.

Tänavuse Rakvere koolide ja lasteaedade kodanikuks kasvamise teema-aastaga liitub lastekaitse liidu projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“.

„Kiusamisest vaba lasteaia“ on kiusamist ennetav programm, mis keskendub 3-8-aastastele lastele ning hõlmab peale laste ja õpetajate ka lapsevanemad. Projekti eesmärgiks on terve, julge lapse ja pere, st kodaniku kasvatamine. Oluline on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur.

“Kiusamiseks vabaks” projekt keskendub kogu lasterühmale tervikuna. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks mudilastel olema pagas, mille abil saada hakkama klassiruumi eriliste sotsiaalsete suhetega.

MTÜ Lastekaitse Liidu projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ alustas pilootprojektina 2010. aastal kümnes Eesti lasteaias. Rakverest osaleb pilootprojektis Rakvere lasteaed Triin. Edaspidi areneb projekt koolidesse.

Rakvere hariduselu kodanikuks kasvamise teema-aasta kuulutati välja 1. septembril hariduskivi juures. Teema-aastat veab Rakvere eragümnaasium.

Hilje Pakkanen

Sännas saab aimu sorbi kultuurist

Reedel, 18. novembril algusega kell 18 toimub Sänna kultuurimõisas sorbi õhtu.

Ürituse korraldaja on kultuurimõisa vabatahtlik Tony Weniger, kes on Sännas elanud juba üheksa kuud. Tony on sorbi verd noormees ja reede õhtul räägib ta koos oma ema Kerstiniga sorbi ajaloost ja kultuurist, pakub sorbi traditsioonilist toitu ning näitab filmi sorbi piirkonna kõige kuulsamast kangelasest – Krabatist. Film “Krabat” on saksakeelne ja eestikeelsete subtiitritega.

Sorbid (varem kutsutud ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Toeta kodutuid loomi jõulukaarte saates

Sel ajal, kui inimesed jõuludel oma peredega üksteise lähedust naudivad, ootavad tuhanded neljakäpalised Eesti varjupaikades oma uut võimalust, teadmata, kas see uus võimalus neile avaneb või mitte. Ometigi väärib igaüks neist oma peret.

Tervita oma lähedasi Varjupaikade MTÜ jõulukaardiga. Jõulukaardid on saadaval kahe erineva kujundusega. Neil on kujutatud varjupaikades elanud loomi. Kaardid on kahepoolsed.

Jõulukaartide müügist saadud tulu läheb varjupaikades elavate kodutute loomade toetamiseks. Kaardid on trükitud keskkonnateadlikus trükiettevõttes Ecoprint. Loomad jäädvustasid piltidele Karoliina Kansi Viljandist ja Jüri Vlassov Pärnust.

Toodete tellimiseks saada e-kiri oma täpsete soovidega ja oma nime ning paki kättetoimetamisaadressiga aadressile pood@varjupaik.ee

Nädala foto

„Läbi nagu läti raha!” naerdakse. Tegelikult pole eurol paremad päevad, Läti külaelul on aga hoog sees. Jutukas provva üksikust talust Ape lähistel avas ühe hingetõmbega kodumaa ajaloo ja tänapäeva. Kurtmist sealt ei kostnud. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Viljandi uurib pärimuskultuuri säilimise kitsaskohti

Täna, 14. novembril leiab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias aset rahvastikuteemaline väitlus “Pärimuskultuuri säilimine on võimalik vaid kodumaal”, see on eelviimane debatt sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”.

Debatt võtab luubi alla pärimuskultuuri ja arutleb, kas ja miks on viimase säilimine teostatav ainuüksi kodumaal. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu võtab sõna Viljandi Kultuuriakadeemia sotsioloogia ja kultuurantropoloogia lektor Marko Veisson. Väitlus algab kell 18 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1, Blackbox saal).

Väitlussarja „Eesti tähtsaim väitlus” toimub Eesti Väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös. Kokku korraldatakse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust.

http://www.stat.ee/vaitlus.

Aidakem üht Peipsi ääres elavat tublit peret!

2011. aasta novembris ja detsembris ootab Peipsi Kostöö Keskus kõiki toetama üht Peipsi-äärses linnas elavat tublit ja üksteisest hoolivat perekonda, kes on viimasel kahel aastal igal hommikul pidanud mõtlema, mitu krooni või eurot on vaja kulutada igapäevaste arvete tasumiseks ja palju jääb sellest järele söögi ostmiseks.

Pereisal vähendati palka ja pere sissetulek jäi nii väikeseks, et väga keeruliseks muutus kahelapselise pere vajaduste katmine. See tähendab, et päevast päeva peab pere tegema valikuid, milliseid arveid millal tasuda ja kuidas toime tulla minimaalse toidurahaga. Praegu teeb perekonnale suurt muret maksmata lasteaiatasu, samuti on lähenemas jõulud, kus iga pere tahaks katta tavalisest rikkalikuma jõululaua ja oma lähedastele midagi meelepärast kinkida.
Miks tahab koostöökeskus toetada just seda perekonda? Loomulikult on abivajajaid palju. Nende seas on ka inimesi, kes peavad iseenesest mõistetavaks, et teised nende probleemid lahendaksid. See perekond aga soovib ise toime tulla ja abi küsiti alles siis, kui raske seis oli kestnud juba väga kaua. Sellisesse olukorda, nagu on sel perel, võivad paljud meist ootamatult sattuda. Ning väike toetus hetkel, kui usk enda toimetulekuvõimesse ja seeläbi enesest lugupidamine on murenemas, annab kindlasti perele juurde jõudu raskustest välja tulemiseks.

Annetuste abil soovitakse teha jõulukingitus kogu perele, et vanal aastal saaksid makstud vanad võlad lasteaia ees ning et selle aasta jõuluaeg oleks erinev eelmisest aastast, kus pereemal ei olnud võimalik peolauda katta.

Ükski annetus ei ole liiga väike!
Peipsi Koostöö Keskuse arveldusarve:
Swedbank 221012449629
märksõna: annetus

Peipsi Koostöö Keskus on väga tänulik, kui Te seda üleskutset ka oma heade sõprade, sugulaste ja kolleegide seas levitate!

Piilu tihastekaamerasse!

Kohtla – Järve Slaavi Põhikooli õpilased hoolitsevad tallindude eest ja seda veebikaamera vahendusel. Vaata siit.

Meie toidumajade kõige tuntuim ja arvukaim talilind on rasvatihane. Sulisõbrad kaaluvad kuni paarkümmend grammi. Hommikuti on nad toidumaja esimeseks külaliseks. Vahel on varahommikus lindude tegutsemist ainult kuulda. Aga Rasva–Antsud on väga sarnased, kas neil saab vahet teha?

Täiskasvanud isaslindude saab eristada musta ning laiema kõhualuse triibu järgi ja söögimajas on ka käitumine domineerivam. Emaslindudel ning veel välja kujunemata sulestikuga noorlindudel on kõhualune triip kitsam, aga absoluutne reegel see kindlasti pole.

Looduskalender.ee

Pajusti huumoripäev ootab esinejaid registreerima

Tuleva aasta 17. märtsil peetakse Pajusti klubis VII Lääne-Viru maakondlikku huumoripäeva “Aadama küljeluu”. Juba praegu on õige aeg hakata end huumoripäevale registreerima.

Osalema on oodatud kõik maakonnas tegutsevad estraadiringid, näiteringid, üksikesinejad ning laulu- ja tantsurühmad, kellel on päevakohast repertuaari. Esinemise pikkus: seotud kava ~10 min. Kui on valmis estraadietendus, mis on pikem kui etteantud aeg, siis soovib klubi seda tervikuna näha. Sellest palutakse varakult teatada, et päevakava kokku seada.

Esinemise pikkus üksiknumbril ~ 5 min. Publikul on võimalus osaleda päevakohase teemaga anekdoodivõistlusel.

Parimale kavale, parimale päevakohasele kavale, parimale anekdoodivestjale, publiku lemmikule jne antakse auhinnad.

Oma osavõtust teatada hiljemalt 5. märtsiks 2012.a. Pajusti klubisse: e-post: pajustiklubi@hot.ee; mob. 5260 182; klubi telefon: 3257 401.

Minu Undergrounder:
südamest südamesse muusikapeod Põlvas

Denes Kattago,

Kultra ja Undergrounderi fänn, vabakutseline ajakirjanik

Mis mulle meeldib Põlvas? Olen seda küsimust endalt küsinud juba rohkem kui aasta, kui saatus sidus mind selle linnaga. Piisavalt palju maailma erinevais paigus elanud-rännanud, kuid lõviosa oma elust Tallinnas veetnud noormeest. See on minu armastuslugu sellele väikelinnale läbielatud elamuste võtmes.

Minu Põlva koosneb paljudest juba armsaks saanud detailidest, mida suurtes linnades pole. Lihtsad, kuid samas väga sügavad ja kohalikele igapäevased asjad, nagu mets akna taga, maalilises orus asuv järv, “teistmoodi” suurepärased söögikohad ja loomulikult Põlvamaa, mida ma hellitavalt vapi järgi “Kopramaaks” nimetan, inimesed. Ja veel kord inimesed.

On üks koht Põlvas, mis oma üritustega väga armsaks saanud on: linna kultuurimaja. Algul küll vaatasin hirmuga, et mis huivtava arhitektuurilahendusega koloss see küll selline on, aga pärast harjusin ära ja minu jaoks on see hoone väga põlvalik ning osa linnast, võib-olla isegi midagi südamelaadset, mis oma kontsertide, pühapäevase kino, noorteringide, kunstikooli ja Undergrounderi klubiga pumpab elu endast läbi ning ühendab kohalikke inimesi ja aitab minusugustel väljastpoolt tulnutel sisse sulanduda.

Kui järele mõelda, siis Kultra oli tegelikult üks esimesi kohti, kuhu ma Põlvas sattusin, seda just tänu Uue Ajastu festivalile, mida tänavu juba mõnuga teist korda külastasin. Ja siis tuli juba pime aeg, mida ei saa kujutada ette ilma Undergrounderi pidudeta. Mõnus kelder ja maitsekalt omavahel kokkusobitatud esinejad. Ka autsaideri tunne, et “jestas, ma ei tunne ju kedagi”, kadus esimese peo järel. Viimase suurepärase energialaksu sain eelmisel reedel, kui esines mu poisikeseaja üks lemmikuid: Kulo. Samuti legendaarne Onu Bella ning ei saa loomulikult mainimata jätta ka kohaliku mehe Änilase unustamatut esinemist.

Suur tänu organisaatoritele, kelle üritused on alati nii ehedad ja tunduvad loomulikud, hingega tehtud. Pole sellist kommertslikku maiku man, nagu pealinnas või isegi kohati Tartus. Kultuur peabki ju minema südamest südamesse, selle eesmärk ei ole kasumi tootmine. Loodetavasti saavad sellest ka meie riigiisad kunagi aru. Aitäh linnale, et sellise suurepärase asja korraldamist Põlvas toetatakse. Et teine kordki oleks põhjust kaugelt riigi teisest otsast kohale sõita.

Loodetavasti leiavad inimesed ka mujalt edaspidi tihedamalt tee Undergroundi. Kohtumiseni Põlvas, esmaavastajad te ei kahetse!

Albu vald soovib tunnustada teenekaid inimesi

Tänavu 30. juunil otsustas Albu vallavolikogu, et vald hakkab edaspidi välja andma valla aukodaniku nimetust, valla teenetemärki, valla aasta tegija nimetust ja tänukirju. Kandidaate oodatakse 31. detsembriks.

Albu valla aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule auavaldusena Albu vallaga seotud elutöö või eriliste saavutuste eest. Aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse Albu valla vapimärk.

Albu valla teenetemärk antakse füüsilisele isikule aktiivse ühiskondliku tegevuse eest, mille jooksul on saavutatud väljapaistvaid tulemusi.

Albu valla aasta tegija nimetuse andmise eesmärk on väärtustada ning avaldada tunnustust isikule, ettevõtjale, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt valla arengut.

Aukodaniku nimetuse ja teenetemärgi võib anda ka postuumselt. Aukodaniku nimetus, teenetemärk ja aasta tegija nimetus antakse üle Albu vallas toimuval vabariigi aastapäeva aktusel. Teenetemärgi saamisega kaasneb rahaline auhind 500 eurot. Albu valla aukodanikku premeeritakse rahalise auhinnaga, milleks on kahekordne teenetemärgiga kaasneva rahalise auhinna suurus (1000 eurot). Aukodaniku nimetuse, teenetemärgi ja aasta tegija nimetuse andmise otsustab vallavolikogu. Laureaadid kantakse Albu valla auraamatusse.

Albu vallavalitsus kutsub üles esitama Albu valla aukodaniku, teenetemärgi ja aasta tegija kandidaate. Ettepanekuid kandidaatide kohta võib teha igaüks. Kirjalik avaldus tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt 31. detsembriks 2011. Avaldus peab sisaldama kandidaadi andmeid ning põhjendust, miks kandidaat võiks saada aukodanikuks, teenetemärgi kavaleriks või aasta tegijaks.

Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”

Kolmapäeval, 16.11 kell 17:00-21:00 toimub Liivakella Seminaris (LS) tavapärase esitluse asemel Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi dokfilmi „Uus Maailm“ vaatamine ja siis arutelu LS metoodikal (loe metoodikast lähemalt allpool). Õhtut modereerib Aivar Haller.

Mis saab siis, kui suurelt ja julgelt unistavad noored otsustavad „normaalse“ maailma sisse luua Uue Maailma? Kuidas suhtestub sellesse „normaalne“ maailm? Millised on võimalused ja ohud nende kahe maailma ühitamisel? Kuidas hoida aastate jooksul elus oma algseid ideaale. Mis saab „ebanormaalsest“, kui „normaalsed“ selle ära või üles ostavad? Kuidas elada nii, et maailm ja ühiskond ei kodustaks loovat kaost? Sellised ja hulk veel avastamata küsimusi ootab vastuseid tuleva kolmapäeva õhtul.

Kui Sa oled (oma hingelt) noor ja tunned kustumatut soovi ümbritsevat maailma pisutki inim- ja omanäolisemaks muuta, siis on selle filmi vaatamine ja ühine arutelu üks harivamaid tegevusi, mida Sa enda ja maailma heaks ette saad võtta. Tule ja arutle koos filmi loojate ja tegelastega, kuidas suuri ideaale hoida ja ellu viia? Kui Sul on noori mõttekaaslasi, keda kaasa kutsuda, siis tee seda!

Filmi vaatamine ja arutelu teemal „Uus Maailm?“ toimub Tallinna Waldorfkooli aulas Tuulemaa 12. Alustame kerge suupistega kell 17 ja kinopilt hakkab vilkuma 17:30. Poolteist tundi hiljem järgneb traditsiooniline arutelu, mille võtame kokku kell 21:00. Loe edasi: Kolmapäeval linastub Liivakella Seminaris “Uus Maailm”

Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Amazone Ensemble — Foto: amazonensemble.com

Eestisse saabub esmakordselt Amazon Ensemble, mis on kokku kutsutud eesmärgiga säilitada Amazonase indiaanlaste rikkalikku musikaalsust. Kontsert toimub 17. novembril kl 21.00 Vanalinna Muusikamajas (Uus 16c).

Amazonas Ensemble’i moodustavad Amazonase põlisrahvaste poolt sisse pühitsetud andekad brasiilia muusikud EDUARDO AGNI ja TXAI FERNANDO ning etnoloog ja instrumentalist SIGMUND VATVEDT Norrast, kes on aastaid erinevate kultuuride muusikalisi traditsioone uurinud.

Kuldsel kolmikul on kombeks oma esinemistele kaasa kutsuda andekaid muusikuid erinevatest kultuuridest, et täita maailm kaunite looduslike ja loomulike eri maailma nurkadest pärit helidega. Muusikalisi elemente kasutatakse nii Brasiilia, India kui Norra pärimusmuusikast, mida vürtsitatakse kaasaegsete aranžeeringute ning metsadest inspireeritud muusikaga.

Seekord astub bändiga lavale shamaan TXANA BANE – Amazonase vihmametsade hõimust Huni Kuin. Eestit esindavad: KADI UIBO (laul, harmoonium, kannel, kalimba) ja KRISTA JOONAS (bambusflööt). Loe edasi: Tulekul ainulaadne Amazonase pärimusmuusika kontsert

Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.

Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.

A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.

Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?
Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust. Loe edasi: Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Pärimusmuusika aidas tuleb tore kaminakontsert

Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Foto: erakogu

Eesti Pärimusmuusika Keskus annab teada, et 25. novembril astuvad Viljandi Pärimusmuusika aidas kuulajate-vaatajate ette Anu Taul (laul, kitarr, vile,) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, eesti lõõts). Kell 19.00 algav kaminakontsert kannab pealkirja “Engede aig”.

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest. Avatud laste mängutuba.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) kutsel külastab 11.-13. November 2011 Eestit 22 noortekeskuste esindajat üle Euroopa. Toimumas on Euroopa Noortekeskuste Ühenduse ECYC (European Confederation of Youth Clubs) üldkoosolek.

11. novembril toimus „Eesti noorsootöö päev“ mille vältel tutvuti Eesti noorsootöö ajaloo, praeguse korralduse ja tulevikusuundadega. Toimus vestlusring Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus osales Eesti Noorsootöö Keskuse esindaja Kaisa Orunuk, kes tutvustas Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel 2008 – 2013 ellu viidavat programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“. Erilist huvi pakkus külalistele eelmisel aastal välja töötatud noorsootöö kvaliteedi hindamise mudel ja selle kasutamise võimalused.

Päeva raames külastati Euroopa Regionaalfondi rahastusel renoveeritud Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskust ning Siimusti Avatud Noortekeskust. Põltsamaal kohtuti Tartu ümbruskonna valdade esindajatega, kes olid seal Tähe Noortekeskuse poolt veetava projekti raames piirkondadele vajalike noorsootöö teenuste teemal arutamas. Siimustis tutvustas Eesti ANK põhjalikumalt oma tegevusi ja tulevikusuundi. Loe edasi: Euroopa Noortekeskuste esindajad kohtusid Tartus

Mardid soovisid Vinni vallale viljaõnne

“Laske Mardil sisse tulla, marti, marti…” Väiksed Vinni valla Mardisandid tulid tantsu ja lauluga Vinni vallavalitsusse, et soovida vanade kommete kohaselt karja- ja viljaõnne. Vallarahvale sooviti tugevat tervist, edenemist igal alal ning samuti ka rõõmsat meelt hallideks sügispäevadeks.

Eesti rahvakalendris on mardipäev üks armastatumaid pühasid. Mardipäeval lõppesid sügisesed põllutööd, aeti kari karjamaalt, peeti karjaste püha. Mardipäev tähistas talve algust ja oli hingedeaja piirtähtpäev. Mardid hakkasid ringi käima hämaruse saabudes.

Vaata videot:

Loe edasi: Mardid soovisid Vinni vallale viljaõnne

NO99 jazzuklubis astuvad üles Ivi Rausi ja Picante

23. novembril kl 21 on hea muusika sõbrad oodatud NO99 jazzuklubisse Cole Porteri õhtule, kus tulevad esitusele ansambli Picante solisti Ivi Rausi kauaaegse lemmiku Cole Porteri kaunid armastuslood ja mõned teised lood, mis muudavad elu ilusaks ja elusaks.

Üles astuvad koos Ivi Rausiga ka Risto Laur – klaver, Tõnis Tüür – kontrabass ja Eno Kollom – trummid. Kindlasti tuleb ka üllatusi. Pilet 4€. See on hää võimalus võtta pealinnas kesknädalal aeg maha ja lihtsalt olla!

Picante on üks tore koosseis, kellele meeldib koos musitseerida, ise seda nautides. Ansambli repertuaaris on svingi, bossanova ja samba tuntuimad ja armastatuimad lood. Portugali-, prantsuse- ja inglisekeelsete lugude kõrval esitavad ka emakeelset muusikat.

Parima ettekujutuse Picante kõlapildist saab helinäiteid kuulates või kontserte külastades.

Allikas: Picante