Rakvere liigub velocity projektiga mugava jalgratta mudeli suunas

Rakvere linn sai Sihtasutuselt KredEx 77 700 eurot toetust „Rakvere – VeloCity 2012“ projektile, mille toel ehitab linn välja n-ö mugava jalgratta mudeli Rakveres.

Linna üldplaneeringu käigus valminud Rakvere linna kergliiklusteede analüüs näitas, et Rakveres on võimalik suhteliselt lihtsate vahenditega kujundada olukord, kus inimestel on lihtne eelistada igapäevasel liikumisel autosõidule ratast. Taolise mugava jalgratta mudeli rakendamisega on võimalik saavutada keskkonnaalane, tervislik ja majanduslik kasu nii elanikule kui linnale.

Projekti kohaselt rajatakse suuremate korrusmajade juurde lukustatavad rattamajad, mis võimaldavad rattaid mugavalt ja turvaliselt hoiustada. Enamus Rakvere linna elanikest elab korterelamutes, kus jalgrataste hoiustusvõimalused on ebapiisavad ning inimestel lihtsam on rattast loobuda kui neid väikestes keldrites või trepikojas hoida. Rataste hoiuvõimaluste paranemise järel muutub rattasõiduga tegelemine aga korrusmajade elanikele senisest mugavamaks.

Projekt näeb ette linnasisese kergliiklusteede märgistamist, et eraldada rattasõitjad märkide abil teistest liiklejatest ja muuta rattaga liiklemine linnas turvaliseks. Linna suurematesse avalikesse kohtadesse – koolide, kaubanduskeskuste, bussi- ja raudteema juurde jm. paigaldatakse suuremaid ja väiksemaid varjualuseid, mis võimaldavad lühiajalist elektrirataste hoidmist. Linnapilti lisanduvad nutikad ja omanäolised rattahoidjad ning pumpamis- ja laadimispunktid.

Projektivahenditest soetatakse kümmekond elektrijalgratast, mida hakatakse laenutama hotellidest ja turismiinfokeskusest. Eeloleval talvel tehakse vajalikud eeltööd, kevadel alustatakse rattamajade, -hoidikute ja varjualuste rajamise ning teede märgistamisega.

Maanteeamet kutsub esitama kandidaate Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinnale

Maanteeameti lõuna regioon tunnustab ka sellel aastal inimesi ja organisatsioone, kes on märkimisväärselt panustanud liikluskasvatusse ja -ohutusse. Kandidaate võivad esitada kõik soovijad, esitamise tähtaeg on 25. november.

„Meie eesmärk on tänada ja tunnustada järjepidevalt liikluskasvatuse ja ohutusalase ennetus- ja teavitustegevusega silma paistnud inimesi ja organisatsioone. Soovime näidata, et hindame kõrgelt nende panust ohutuma liikluskeskkonna kujundamisel,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakonna juhataja Kai Kuuspalu. Tunnustust jagatakse neljas kategoorias: aasta õpetaja, aasta sündmus, aasta kohalik omavalitsus ja aasta koostööpartner.

Tunnustust vääriva inimese või organisatsiooni nime ning motivatsioonikirja, kus seisavad põhjendused, miks just tema on esiletõstmist väärt, ootab Maanteeamet e-postiaadressile Kai.Kuuspalu@mnt.ee või Maanteeameti lõuna regiooni postiaadressile Sepa 23, Tartu 51013. Kandidaate saab esitada 25. novembrini, pärast mida valib komisjon välja need, kes saavad kutse pidulikule tänuüritusele.

Esitamise korra ja nõuetega, millele kandidaadid peavad vastama, saab tutvuda Maanteeameti kodulehel.

Pooltevahetus 2011 kutsub töövarjuks või võõrustajaks

EMSL tähistab 26. novembril kodanikupäeva, viies vabaühenduste eestvedajad ning ametnikud üheks päevaks üksteise igapäevatöö juurde. Töövarjuprojekti mõte on võimaldada nii avaliku sektori ametnikel kui kodanikeühenduste liidritel üksteise igapäevatööd paremini mõista. Töövarjuks olemine võimaldab näha organisatsiooni köögipoolt lähemalt ning kogeda selle igapäevast toimimist – nii annab see ainulaadse kogemuse, mis aitab enam väärtustada üksteise tööd ning seeläbi ka enda töökorraldust parandada. Võõrustajaks olles vaatad oma tavapärasele tööle värske pilguga ja kobestad pinnase ka viljakaks koostööks tulevikus. See on kogemus, mis aitab enam väärtustada üksteise tööd, seeläbi enda töökorraldust parandada ning leida ühiselt võimalused paremaks sektoritevaheliseks koostööks.

Pooltevahetus 2011 toimub ajavahemikus 21. – 26. november. Kuidas valmistuda?

  • Kui soovite endale töövarju, mõelge, mis laadi tegevusi on teil plaanis ajavahemikus 21.-26. november. Millist töölõiku võiksite jälgimiseks välja pakkuda? See võib kesta 4-8 tundi. Pange see päev endale kalendrisse kirja.
  • Kui soovite ise minna töövarjuks, mõelge läbi, millise ametniku või vabaühenduse töö teid huvitab ning miks. Soovitav on mõelda eeskätt nende ametnike/vabaühenduste peale, kes on seni teie partneriks olnud või kellega soovite koostööd tihendada. Sel aastal soovime enam Pooltevahetusse kaasata kohalike omavalitsuste ametnikke ja kohalikke vabaühendusi.

Registreeru töövarjuks
Registreeru võõrustajaks
LOE JUHENDIT

Lisainfo:
Teve Floren e-postiaadressil pooltevahetus@ngo.ee või Elina Kivinukk e-postiaadressil elina@ngo.ee
Kodulehelt

Isadepäeval kerkib Rakvere Põhjakeskusesse telklinnak ja saab näha jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi

Kaitseliidu Viru malev korraldab 13. novembril kella 12-16 koostöös teiste jõuametkondade, koostööpartnerite, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärgiks on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli. Kogupereüritust juhib reservohvitser ja kaitseliitlane leitnant Madis Milling.

Igal järgneval täistunnil saab näha jõuametkondade demonstratsioonesinemisi, pooltundidel astuvad üles lauljad ja taidlejad ning kogu ürituse vältel pakutakse atraktiivseid tegevusi kogu perele. Üles astuvad Virumaa Pärimusmuusikud, kus mängib üle 30 pärimusmuusikahuvilise lapse ja noore, kuulata saab populaarset Sõmeru Põhikooli poisteansamblit SPA koos solistidega ning näha ka Tapa kultuurikoja breikareid. Samuti esineb päeval Väike-Maarja pasunakoor 25 puhkpillimängijaga.

Välja pannakse jõuametkondade tehnika, relvastuse ja erivarustuse huvipakkuvam osa. Näiteks saab näha Kaitseväe masinatest soomustatud Toyota Land Cruiserit, MAN’i, UNIMOG’i, veoautot DAF, soomusautoga MAMBA tehakse lastele Põhjakeskuse juures lõbusõitu, saab tutvuda kaitseväe ja kaitseliidu relvade, lahingtehnika ja varustusega, samuti ise laskmist proovida, kusjuures atraktiivsematest relvadest on väljas 122 mm kahur ja õhutõrjekahur. Põhjakeskuse paremas tiivas saab soovi korral lasta miinipilduja õppevariandist, kuulipildujast KSP-58 ja automaadist AK-4. Ohutu laskesimulaator keskuse sisetingimustes võimaldab kätt harjutada ka väga noortel. Politsei poolt on välja pandud patrullauto-konvoibuss, millega transporditakse kurjategijaid arestimajja, politsei mootorratas ja patrullauto. Saab näha, missugused on politseinike relvad ning erivahendid, kuidas peatatakse sunniviisiliselt sõidukit “siili” abil. Samuti demonstreerib päästeamet oma päästetehnikat. Silberauto toob teiste autode kõrval kohale ka 1983. aasta Chevy Blazeri. Enamikku tehnikast on külastajatel võimalik ka oma käega katsuda ning uudistada väljast ja seest.

Põhjakeskuse parklasse kerkib kaitseliidu Viru maleva telklinnak, kus käib tõeline sõdurielu, uudistada saab sõdurivarustust, seda selga proovida, moondada ennast sõdurimaalinguga, vaadata jao suuruse üksuse telgi püstitamist, valmistada katelokis kohvi ja kiirnuudleid ning tunda ennast täisväärtusliku sõdurina. Laagrialal tutvustab oma ala spetsialist ka plahvatusohtlikke lõhkekehi ja väljas on laud “Ära näpi, ära topi!” vahenditega. Ellujäämislaagris saab infot üleelamisnippide kohta ning noorkotkad õpetavad huvilisi roopille ja -matte valmistama, ka kala küpsetama. Telklaagri ala on sobiv paik fotosalvestiste tegemiseks.

Ühtlasi võivad lapsed ja täiskasvanud lasta ennast tundmatuseni muuta näomaalingutega, proovida selga erinevate jõuametkondade varustust sisetingimustes ning jäädvustada mälestuseks tore tasuta fotolavastus suuruses 15 x 21 cm. Vahvad stuudiopildid saab kätte Rakvere Kuma Fotost. Lisaks tundmatuseni muutvatele sõduri maskeeringutele on võimalik Põhjakeskuses teha ka kauneid näomaalinguid.

Ida prefektuur pakub ürituse raames palju huvitavat politseinike ja piirivalvurite töömailt. Näiteks näitab piirivalvur, milliseid ebaausaid võtteid kasutavad võõrriikide kodanikud Eestisse pääsemiseks. Kohapeal on vaatamiseks võltsitud dokumendid ja räägitakse, kuidas neid avastatakse. Oma oskusi näitab jäljekoer Nero koos koerajuhiga. Tutvustatakse märulipolitsei vormi, mida võib soovi korral selga panna. Lastega tegelevad noorsoopolitseinikud, kelle juures saab joonistada ja ristsõnu lahendada. Kommi jagab ja nõuandeid annab Lõvi Leo.

Ida-Eesti päästekeskuse spetsialistid selgitavad ja jagavad nõuandeid kodude tuleohutusest, veeohutusest ning veeõnnetuste ärahoidmisest. Lisaks jagatakse infot tulekahju avastamise seadmete paigaldamise, nende hoolduse ja vajalikkuse kohta. Tutvustatakse esmaseid tulekustutusvahendeid, päästeala infotelefoni 1524 tööd. Jagub ka mitmeid praktilisi tegevusi: testide ja ristsõnade lahendamist, värvimist, joonistamist, puslede kokkupanemist. Loomulikult on lapsi tervitamas päästekoer Nublu.

Maanteeamet paneb välja õppestendid ning tegeleb liikluskasvatusega, jagab sellekohast infot, korraldab liiklusmänge, annab lahendada teste ja värvida värviraamatuid.

Maakondliku tervise-edenduse koordinaator Olga Boitsov nõustab isasid, kuidas suitsetamisest loobuda, mõõdab külastajatel vererõhku ja räägib tervislikest eluviisidest.

Naiskodukaitsjate eestvedamisel õpetatakse külastajatele esmaabivõtteid, pannakse NATO tähestiku abil kokku sõnumeid. Väljas on näitus niidigraafika töödest, samas võimalik ka ise kätt harjutada ja meisterdada tore ese. Isadele ja poegadele on avatud töötuba, kus nad koos valmistavad vahvaid puidust autosid. Loomulikult kuulub päeva ürituste hulka isadepäeva-kaartide tegemine. Kella 12-15 toimub BabyCity organiseerimisel lastele Bakugani turniir.

Kohal on ööjooksu meeskond, kes korraldab peredele miniorienteerumise ja Mõmmi viktoriini ning loosib auhindu. Eku seiklusgrupp toob osalejateni elamusmängud.

Eesti Korstnapühkijate Koja eestvedamisel valmivad populaarseks saanud õnnenööbid.

Isadepäeval on Põhjakeskuses kohal täies hiilguses Sky Plus koos oma suurepärase meeskonna ja mitme üllatusega. Saated lähevad pühapäeval otse-eetrisse alates kella kümnest. Päev läbi toimub kohale tulnud kuulajate vahel kõikvõimalikke mänge mõnusatele auhindadele. Pettuma ei pea ka tulihingelised Naisteka fännid – Sky Plus on tegelikult kohal juba laupäeval, 12. novembril, kui kella 15-18 võtavad Põhjakeskusest eetri üle Meelis Tõrv & Kirsti Timmer. Neil päevil on kõigil külastajatel võimalik uudistada, kuidas raadiostaarid saateid teevad.

Kõik huvilised on oodatud!

Eesti parim koolisöökla asub Harku vallas

Möödunud nädalal Tallinna Toidumessil peetud konkursi “Parim koolisöökla” finaali võitis Vääna Mõisakool, keda esindasid kooli tublid kokad Jaanika Rist ja Katrin Noodapera. Finaali jõudis ka Tabasalu Ühisgümnaasium.

Finaalis osalenud seitsme kooli kokad pidid etteantud aja, s.o 2 tunni ja 20 minuti jooksul valmistama kolm rooga – tavapärase koolilõuna ehk supi ja magustoidu, mida reaalselt ka koolis pakutakse ning lisaks uuendusliku kala-köögiviljaroa omal valikul.

Toiduasjatundjatest koosnev žürii hindas kokkade professionaalsust, hügieeninõuete täitmist, toiduvalmistamise protsessi, roogade välimust, maitset ja serveerimise temperatuuri, samuti roogade omavahelist sobivust ning toitainelist koostist. Kala-köögiviljaroa juures jälgiti lisaks ka innovaatilisust, võimalikku populaarsust õpilaste seas ja roa reaalse valmistamise võimalust koolisöökla tingimustes.

Žürii esimehe, restorani C´est La Vie peakokk Vello Kivibergi sõnul oli võistlus pingeline ja tasavägine. „Finaalikohta olid kõik road väärt. Parima supi tegid Vääna Mõisakooli kokad, parim magustoit oli Tabasalu Ühisgümnaasiumi ahjus küpsetatud õunad meekastmega. Uuendusliku roa eest sai kõrgeimad punktid Valga Põhikooli lõhe-köögiviljavormiroog.“

Energiasäästunädal kutsub targalt tarbima

Üha kõrgemale tõusvad energiahinnad toovad aina enam inimesi energiasäästu meetmete rakendamise juurde, kuid energiasäästupotentsiaal on Eestis veel väga suur. Sel nädalal kolmandat aastat toimuva Energiasäästunädala eesmärk on tõsta eestimaalaste teadlikkust energiasäästu võimalustest ja motiveerida inimesi reaalsetele tegudele.

„Inimeste teadlikkus energiasäästmisest on viimaste aastate jooksul tunduvalt tõusnud. Üha rohkem uuritakse võimalusi säästa energiat koduses majapidamises. Energiat saavad säästa kõik inimesed ning isegi lihtsate harjumuste muutmine võib anda tuntava rahalise kokkuhoiu,“ ütles Tiit Pikk Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

Energiasäästunädala raames toimub üle Eesti ligi 40 erinevat üritust, mille eesmärk on teadvustada inimestele, mille peale nad tegelikult energiat kulutavad ja kuidas on võimalik tarbimist vähendada.

KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni Mirja Adleri sõnul peitub kõige suurem energiasääst korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimises. „Hetkel on loodud korterelamute rekonstrueerimiseks soodsaimad finantseerimistingimused läbi aegade. Komplekse renoveerimise tulemusena on võimalik saavutada kuni 50% energiasäästu ning alandada sellega igakuiseid makseid,“ ütles Adler.

Energiasäästunädala jooksul toimuvad seminarid, esitlused, näitused ja õppepäevad. Nädala avab energiasäästuviktoriin Riigikogus, lõpetab aga energiasäästu teemal toimunud videokonkursi võitja väljakuulutamine Tartus.

Energiasäästunädala kavaga saab tutvuda kodulehel www.energiatark.ee, kus on üleval ka juhised ja näpunäited, kuidas kodus lihtsate vahenditega energiat säästa.

Energiasäästunädalat korraldavad Tartu Regiooni Energiaagentuur, KredEx, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liit, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Säästva Eesti Instituut, Tartu Teaduspark, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Swedbank.

Teavitust aitavad läbi viia Euroopa Liit, Postimees, Edelaraudtee, Raadio Elmar, Raadio KUKU, SEBE ja Teadusaasta.

Enamik elanikest rahvaloenduse toimumisest teadlikud

83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.

“Inimeste teadlikkus saabuvast rahvaloendusest on oluliselt kasvanud. Kui veel augustis oli saabuvast rahvaloendusest kuulnud vähemalt pooled Eesti elanikest, siis oktoobriks oli see näitaja tõusnud juba nelja viiendikuni,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

Kõige suurem on teadlikkus 55-74 aastaste (95%) ja kõrgharidusega inimeste (94%), väiksem aga 15-34 aastaste (69%) ja alg- ning põhiharidusega inimeste seas (70%). Kõige enam on kolmekuulise uuringuperioodi jooksul suurenenud teadlikkus alg- ning põhiharidusega inimeste hulgas (augustis 24%, oktoobris 70%).

Teadlikkuse tase eestlaste (85%) ja muukeelsete inimeste (80%) hulgas on võrdsustumas, veel augustis oli teadlikkus rahvaloenduse toimumise kohta eestlaste seas 65% ning muukeelsete elanike hulgas 39%.

Rahvaloenduse korraldamist pidas vajalikuks või pigem vajalikuks 95% elanikest (septembris 92%). Et rahvaloendusel osalemine on kohustuslik kõigile Eesti püsielanikele, teadis 68% küsitletutest (septembris 61%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Rahvaloendus Facebookis
Rahvaloendus Twitteris

Narvas küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna

Nädala jooksul toimub üle Eesti kuus rahvastikuteemalist väitlust sarjast “Eesti tähtsaim väitlus”. Neljapäeval, 10. novembril TÜ Narva Kolledžis toimuval väitlusel küsitakse, kas riigiasutused peaksid asuma ka väljaspool Tallinna. Väitlussarja kolmas väitlus keskendub küsimusele, kas ääremaastumise pidurdamiseks peaksid asuma riigiasutused ka väljaspool Tallinna. Eesti Väitlusseltsi noorte vastu asuvad sõnalahingusse Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ja Narva linnapea Tarmo Tammiste. Väitlus algab kell 18 TÜ Narva Kolledžis (Narva, Kerese 14, ruum 213). Väitlus toimub vene keeles.

“Väitluste idee on tuua publikuni arutelu olulistest rahvastikuteemadest nagu väljaränne, ääremaastumine, sündimus, vananemine ja pärimuskultuuri säilitamine. Need on olulised teemad, millele pakuvad vastuseid aasta lõpus Eestis algav rahva- ja eluruumide loendus. Narvas toimuv debatt keskendub regionaalpoliitikale ja küsib, kas Eestis peaks tõesti koondama kõik riigiasutused Tallinna või anda ka kaugematele piirkondadele võimalus,” rääkis Eesti Väitlusseltsi projektijuht Marleen Pedjasaar.

Väitlussarja “Eesti tähtsaim väitlus” korraldavad Eesti Väitlusselts ja Statistikaamet. Kokku toimub Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis kuus väitlust. Väitluste nädal algas 7. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõpeb 15. novembril Tartu Ülikoolis, kus temaatilise ettekandega esineb ka prof Marju Lauristin. Teemad ja esinejad on igal väitlusel erinevad, kuid ühendavaks teemaks on rahvastik. Täpsema ajakava ja esinejate nimekirja leiab Statistikaameti kodulehelt.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. Vaata täpsemat infot.

Enneolematu kostüümipidu Rõuges

Laupäeval, 12. novembril algusega kell 19.30 leiab Rõuge rahvamajas aset lustakas peoõhtu.

Kõigile kostümeeritutele üllatused.

Õhtu hakul lõbus näitemäng “Külaline Philadelphiast”. See on komöödia mehest, kes ärkab hotellitoas võõra naise kõrval, aga oma kaasa on kohe-kohe saabumas. Mees hakkab hullust olukorrast väljapääsu otsima, kuid mässib ennast veel rohkem sisse…

Teisigi külalisi on peole tulemas ja tantsule kutsub ansambel “Vana Kallim”.

Pääse 5 eurot. Tule lustima – november on ju mardi- ja kadrikuu!
Info tel +372 5302 6770 (Ive)

Räpinas saab kuulata juttu kotkastest ja must-toonekurest

Kotkas. Allikas: looduspilt.ee

Kolmapäeval, 16. novembril algusega kell 18 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu, kus kotkastest ja must-toonekurest räägib Urmas Sellis.
Urmas Sellis on Põlvamaa Valgjärve kandi mees, kes juba mitu aastakümmet tegelenud kotkaste uurimise ja kaitsega. Praegu on ta MTÜ Kotkaklubi juhatuse liige ja Euroopa Liidu konnakotkaste ja must-toonekure kaitse projekti Eaglelife projektijuht. Kotkaklubi eestvõttel on endale GPS-saatja külge saanud nii mõnigi kotkas ja must-toonekurg ning me kõik saame nende rändele kaasa elada www.kotkas.ee kodulehe vahendusel.
Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Üritus on kõigile kuulajatele tasuta ning oodatud on kõik huvilised. Kohtume keskkonnamaja suures saalis!
Lisainfo: Mari Kala, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist
tel 79990914, mob 53047565
mari.kala@keskkonnaamet.ee

“Täitsa lõpp” homme Rõuge rahvamajas

Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa lõpp” linastub reedel (11.11.11) Rõuge rahvamajas.
Maailma esimene ja eestlaste endi valmistatud talgufilm “Täitsa Lõpp” on ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, ogarate inimestega toimetulekust ja armastuse leidmisest.
Rõuge rahvamajas käivitub film sel reedel kell 20.11.

Filmi treilerit näeb siit
http://www.youtube.com/watch?v=3qaKNZMKp3o

Täna on mardipäev

Mardisandid
Mardisandid. vkg2bklass.blogspot.com

Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde – eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg.

Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda surnute mälestamisega, eeskätt seepärast, et sarnase kõlaga nime kannab surmahaldjas mardus. Soomes nimetatakse novembrit marraskuuks ehk surnutekuuks ja samatähenduslik on ka meie hingekuu või kooljakuu, mis tähistab aga hoopiski oktoobrit.

Allikas: folklore.ee

Sportlased kutsuvad isadepäeva tähistades head tegema

Ettevõtmise õnnestumisse panustab ka Hannes Hermaküla. Foto: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond
Laupäeval, 12. novembril kell 12-16 toimub Tallinna Spordihallis heategevuslik isadepäeva spordipäev, kus uusi oskusi õpetavad soovijatele kettaheitjad Aleksander Tammert ja Märt Israel, kümnevõistleja Mikk Pahapill ning treener Valter Espe. Üritusega kogutud tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks.

“Loodame näha palju peresid, kes soovivad koos sporti teha, veeta üks mõnus päev ning meeles pidada isasid,” rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu liige Aleksander Tammert. “Koos teiste sportlastega kutsume inimesi üles tegema ka head ning lustliku ürituse raames toetama Pelgulinna Sünnitusmajale ühe väga vajaliku seadme soetamist. ”

Päeva juht, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi patroon Laine Randjärv kutsub kõiki tervislikult perepäeva veetma: „Osalemine heategevuslikul spordipäeval on üks võimalus veeta aktiivne päev koos perega ja samas aidata kaasa suurele heateole. Koos sportides tähistame ühtlasi ka peagi saabuvat Isadepäeva!“

Heategevusliku spordipäeva perepilet maksab 7 eurot, üksikpilet 2.50. Kogu päeva tulu läheb Pelgulinna Sünnitusmajale loote tsentraalse jälgimissüsteemi soetamiseks. Uudne süsteem aitab ilma personali pideva juuresolekuta jälgida sünnituse kulgu, tagades sünnitajale privaatsuse ning vajadusel kiire abi. Kogu süsteem läheb maksma 52 000 eurot, millest on pea pool juba heade toetajate abiga kokku kogutud. Uuri lisa siit.

Täpsem info: Eeva Kauba, Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond, tel 55528323, fond.synnitusmaja.ee

Rõuge koolis tuleb perepäev

17. novembril on kõik Rõuge kooli praegused ja endised õpilased ning nende pered oodatud Rõuge kooli perepäevale.

Avatud on järgmised töötoad: „Multikultuur – erinevad kultuurid, filmid, tantsud,
keeled”; „Folkloor – pillid, rahvakultuur”; „Käsitöö – meisterdamine heategevuslikuks loteriiks Võru jõululaada tarbeks”; „Raha – võimalus mängida Casflow-mängu ja muud temaatilised tegevused”; „Keskkond – kõik vajalik ja põnev seoses keskkonnahoiu ja prügiga”; „Energia – energiasäästuga seotud tegevused”; „Lauamängud – koos pere ja sõpradega mängimiseks huvitavad lauamängud”; „Sport – sportmängud võimlas”.

Päev lõpetatakse ühistantsudega saalis ja kringlisöömisega sööklas.

Kui õpilane ja tema pere vajab bussi perepäevale tulekuks ja kojusõiduks, siis tuleks sellest teatada kooli hiljemalt teisipäevaks,15. novembriks.

Mooste toiduklubi seekordne tähelepanu on maiustel

Reedel, 11. novembril kell 18 koguneb MoKSis taas Toiduklubi, milles seekord tulevad lähema vaatluse alla erinevad maiused.

Liilia demonstreerib tiramisu tegemist, Patrick kõrvetab kokku kreembrülee ning Sveta ja Vahram valmistavad idamaist pahlavat. “Kel magusasoolikas ei ole väga arenenud, sel ei maksa heituda – meil on alati midagi ka soolasesõpradele varuks,” julgustavad korraldajad.
Peale Toiduklubi kell 20.11 tuleb samas esilinastusele Eesti rahva enda tehtud mängufilm “Täitsa Lõpp”.
Mooste ToiduKlubi alustas 4. märtsil 2010. aastal. Toiduklubi eesmärk on laiendada arusaamasid toidust, mida me sööme ja kuidas, Lisaks toiduvalmistamisele on klubi rolliks ka inimeste kokkutoomine, et koos toitu ja teadmisi jagada, nautida ja eksperimenteerida.
Ka loodab klubi algatustuumik, et iga klubi kokkusaamist juhendab erinev kokk, kel on jagada oma retseptid ja lood. Toiduklubisosalemiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonitsi 513 8599 (Evelyn) või elektronposti teel toiduklubi@hot.ee Olete oodatud ise või koos sõpradega. Soovitatav miinimumannetus toiduklubis osalemiseks on 3 eurot ja 20 senti.
http://mooste-toiduklubi.blogspot.com
www.moks.ee

Kas Pärnus on parem elada kui pealinnas?

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlusel debateerisid Pärnu linnavolikogu esimees Vahur Mäe ning maavanem Andres Metsoja kolledži tudengite Kristel Lauritsa ja Mihkel Lemberiga teemal “Pärnus on parem elada kui pealinnas”. Mäe ning Metsoja ülesandeks oli tuua välja argumente teema toetuseks ja tõestada, et just Pärnu on parima elukeskkonnaga linn.

Andres Metsoja viitas oma kõnes Pärnu heale logistilisele asukohale Tallinna ning Riia vahel ja seda just loodava Rail Balticu valguses. Oponendid haarasid kiirelt transpordiküsimusest kinni ning kritiseerisid omakorda just halvasti organiseeritud bussiliiklust. Pärnus elamise võlude ning valude kõrval mõtisklesid debateerijad veidi ka ääremaastumise probleemi üle.

TÜ Pärnu Kolledžis toimunud väitlus oli teine Eesti Väitlusseltsi ja Statistikaameti koostöös korraldatud avalike väitluste seeriast. Täpsemat infot tulevate väitluste kohta leiad aadressil www.stat.ee/vaitlus.

Marleen Pedjasaar,
Eesti Väitlusseltsi projektijuht

Kas kaamel mahub nõelasilma?

Inimesi köidavad ikka kurioosumid, mõistetamatud, väga suured või väga väikesed asjad. Kuidas suudab inimene valmis meisterdada nii väikese kujukese, mis ei mahu kätte võtta ega paista palja silmaga?

Just niisuguseid töid meisterdabki peatselt 90-aastaseks saav Armeenias elav Eduard Kazarjan. Ta nikerdab mikroskoobi all killukesest kullast, kalasoomuseliistakust, vääriskivist, elevandiluust kuju – täiesti tuntava Chaplini, Gulliveri, Jacksoni, paigutab selle kuju kas juuksekarva sisse või otsa seisma. Nõukogude perioodil olevat Kazarjani annet kurjasti kasutatud, ta pidi tegema, sageli selle eest tasu saamata, miniatuure kingitusteks riigi kõrgetele väliskülalistele, näitusi lubati korraldada vaid Armeenias. Tänapäeval eksponeeritakse Kazarjani töid kogu maailmas. Ameerikas on see kollektsioon arvatud maailma 10 kõige ainulaadsema väljapaneku hulka. Üks kollektsioon on nüüd harukordselt ka Võrus vaadata. Seni on neid töid Eestis eksponeeritud vaid korra, meilt liigub näitus edasi Lätti.

Imepisikeste, mikromillimeetrites mõõdetavate ja mikrominiatuurideks nimetatavate tööde tegelikku suurust või väiksust on võimatu endale ette kujutada. Mõned näited: kimp punaseid roose, mille lehed on kalasoomusest, varteks inimkarvad. Kaamelikaravan   kõndimas nõelasilmas. Juuksekarva otsas seisev Venus. Kristlikud ornamendid plaadikesel, mille paksus on 0,05 mm….. Töid on autor joonistatud, graveeritud riisiterast lõigatud liistakule, mooniseemnele, kalasoomusele, juuksekarvale, kasutatud on elevandiluud, vääriskive, mitmesugusid vääriskivimeid. Erinevaid tasapindu kasutades on Kazarjan tekitanud perspektiive, on ka nö liikuvaid pilte.

Kõik need tööd on loomulikult valmistatud käsitsi, autori leiutatud erilise tehnoloogia ja ainulaadsete tööriistade abil.  Sedalaadi loominguga tegelejaid on maailmas teisigi, Kazarjani poolt saavutatut ei ole üldise arvamuse kohaselt keegi suutnud ületada.  Aega kulub nii tööriista kui ka  mikrominiatuuri valmistamiseks päevi, mõnedel juhtudel isegi kuid. Ülikeeruline on tööd tehes oma liigutuste koordineerimine ja kontrolli all hoidmine. Töötada tuleb südamelöökide vahel, ning püüda liigutada sõrmi ühes rütmis hingamise ja ripsmete liigutustega. Töö peab käima täpses rütmis hingamisega.  Euroopas tuntakse Kazarjani maali „Mona Lisa“ kujutajana riisiteral. See töö asub praegu Pariisis. Eduard on ka Guinnessi rekordite raamatus kajastatud kui maailma kõige väiksema häält tegeva viiuli looja – selle muusikariista pikkuseks on vaid 7 millimeetrit.

Võrumaa Muuseumi näitusel on väljas 30 eriilmelist tööd. Taiesed on paigutatud klaaskolbidesse, nende nähtavaks tegemiseks kasutatakse koguni kahte suurendusklaasi.

 Inimene tahab nähtut või kogetut alati millegagi võrrelda. Mis asi see mikrominiatuur ikkagi on? Kui väike ta tegelikkuses siiski on?  Võtke kätte üks juuksekarv, kujutage ette selle sisse lõigatud ava ja sinna paigutatud kujukest…., või juuksekarva otsas seisvat Milo Venust. Või vaadake tavalist nõelasilma, ja püüdke mõista, kuidas meister on sinna suutnud sokutada kaamelikaravani.

Suurendusklaasi sisse vaatav inimene on ka teatanud – nii väike! Siis jõutakse pead vangutama paneva tõdemuseni – tegelikkuses on kujukene või joonistus siis ju veel pisem!

Tulge imetlema inimkäte ainukordset loomingut! Kaamel mahub nõelasilma!

Näitus on Võrumaa Muuseumis lahti ainult 17. novembrini iga päev 10 -17.

Siiri Toomik

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis valmis esimene Eesti maaelu arengu aruanne

Eile toimunud maaelufoorumil esitleti Eesti Maaülikooli poolt koostatud Eesti maaelu arengu aruannet. Aruanne selgitab maaelus toimunud muutusi ja pakub välja tegevussuundi tulevikupoliitikaks.

Maaelu arengu aruande esimene peatükk puudutab maaelu terminoloogiat, arusaamade kujunemist, mõjusid ja väärtusi. Teine peatükk annab ülevaate maaelu arengust valdade tasandil ning selle mõõtmise tulemustest maaelu arengu indeksi alusel. Aruande kolmandas osas analüüsitakse linnaliste keskuste tähtsust Eesti maapiirkondadele õppimise ja töötamise kontekstis, neljandas osas aga käsitletakse põllumajanduse arengut viimase 20 aasta vältel.
Maaelu arengu aruandega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli kodulehel: http://www.emu.ee/koostoo/eesti-maaelu-arengu-aruanne/

Ülikooli aulas kõlab Lõuna-Eesti meeste laul

Laupäeval, 12. novembril kõlab Tartu Ülikooli aulas meestelaul – kell 16 algab XVII Lõuna-Eesti meestelaulupäeva kontsert. Laulupäevaga tähistatakse maestro Alo Ritsingu 75. sünnipäeva.

Kavas on koorilauluklassikat, samuti Alo Ritsingu, Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Vello Lipandi, Miina Härma, Giuseppe Verdi, Jean Sibeliuse ja teiste heliloojate loomingut.

Laulupäeval osaleb 13 meeskoori, külalistena on kohal ka Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Karlova gümnaasiumi solistid. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing.

Homme avatakse Tallinnas mardilaat

Täna õhtul sibavad mööda Eestit ringi mardid. Homme aga lagab Tallinnas Saku suurhallis käsitööliste laulupidu – XV mardilaat.

Tänavune mardilaat on telgi võrra suurenenud. Avatud on käsitöökoda, kus kõrvuti Eesti meistrite ja käsitööd õpetavate koolidega esitlevad oma maa traditsioonilist käsitööd ligi 40 meistrit välismaalt.

Mardilaadal esitletakse ja müüakse Eesti parimat käsitööd. Toimuvad meistrikojad oma ala asjatundjate juhendusel, nii käsitöögurmaanidele ja harrastajatele kui ka lastele. Lisaks on kavas käsitöötoodangu presentatisoonid, uute raamatute esitlused, pakutakse eestimaist kõhutäidet ja saab kuulata rahvuslikku muusikat.

Osalevad käsitööd õpetavad koolid, muuseumid jt selle valdkonnaga seotud institutsioonid.

Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani (alates 2009. aastast laupäevani). 2009. aastal uuendusena positiivselt vastu võetud käsitöö-ööst on kujunemas traditsioon.
Käsitöö-öö programm vältab 12. novembril kella 18-22. Päeva lõpetab Untsakate kontsert.

Külapidude tantsumuusika Tartu tantsuklubis

9. novembril musitseerivad Tartu tantsuklubis (Tiigi 11) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusikatudengid Kaari Uus (viola da gamba), Leanne Barbo (torupill, kannel), Martin Müller (Eesti lõõtspill, karmoška), Mihkel Roolaid (kitarr) ja Villu Talsi (mandoliin).

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Loomulikult on oodatud Tiigi seltsimajja ka teised rahvamuusikud ning vahepeal kõlavad teised pillid.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Kaasa tuleks võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Maale läheneb pisiplaneet

Täna öösel vastu kolmapäeva on oodata üsna haruldast sündmust: asteroid on lühikeseks ajaks Maale lähemal kui Kuu ning möödub meist vaid 325 000 kilomeetri kauguselt, vahendab NASA uudist veebiportaal Novaator.

Asteroidid on pisiplaneedid, mis tiirlevad ringi- või ellipsikujulistel orbiitidel. Aeg-ajalt möödub mõni neist ka Maast, kuid tavaliselt üsna kaugelt.

2005 YU55 nimelise taevakeha avastas Arizona astronoom Robert McMillan 2005. aastal. Asteroidi läbimõõt on ligi 400 meetrit. Nii suur pisiplaneeti pole Maa lähedale sattunud ligi kolmkümmend aastat. Samuti pole sellist sündmust ette näha enne 2028. aastat.

2005 YU55 peaks Maale kõige lähemal olema kell 1.28 Eesti aja järgi (23.28 GMT).

Liginev taevakeha on astronoomide sõnul ümar, tumedat värvi ja üsna poorse ehitusega.

2005 YU55 möödub meist viisakal kaugusel ega kujuta oma praegusel teekonnal mingit ohtu. Siiski kuulub ta nende 1262 ümber Päikese tiirleva asteroidi hulka, mille läbimõõt on üle 150 meetri ning mida NASA seetõttu liigitab potentsiaalselt ohtlike hulka.

NASA jälgib asteroidi lähenemist 6. kuni 10. novembrini Californias ja Puerto Ricos asuvates observatooriumidest. Kosmoseuurijate jaoks on see põnev võimalus saada parem pilt kosmoses ringi kihutavatest kivimkehadest, mis võisid kunagi Maale tuua süsinikku ja teisi keemilisi elemente.