Glehni loss saab maikuus kotka tagasi

Glehni lossi vana kotkas

Nõmme Koduloohuviliste Koja algatusel saab Nõmmel asuv Glehni loss tänavu mais oma torni tagasi kotka, mis seal kunagi oli. Nõmme linnaosa valitsus eraldas reservfondist kotka taastamiseks 5000 eurot, sama suure summa paneb välja ka Tallinna Tehnikaülikool, kellele Glehni loss kuulub.

Glehni loss valmis 1886. aastal. «Pärast Glehnide lahkumist Saksa okupatsiooni ajal 1918 jäi hoone aga sisuliselt peremeheta. Igaüks võttis, mida tahtis. Mööbel tassiti laiali, peagi järgnesid aknad-uksed ja uhke kotkas tornitipust,» selgitas ajaloolane Leho Lõhmus.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on Nõmme rajaja Nikolai von Glehni pärand ja selle hoidmine linnaosavalitsuse jaoks olulised, seetõttu peeti vajalikuks ettevõtmist reservfondist toetada. «Taastatud kotkas õnnistatakse sisse 26. mail kell 15 Nõmme linnaosa kevadpäevade raames toimuval Glehni pargi päeval,» lisas Korp.

Glehni lossi uus kotkas

«Ka Nõmme Koduloohuviliste Koja eesmärgiks on väärtustada Nõmme ajalugu ning nende senised ettevõtmised on ka laiemat kõlapinda ja tähelepanu pälvinud. 2006. aastal avati koja eestvõttel Nõmme rajaja Nikolai von Glehni sünnikodus Jälgimäe mõisas mälestustahvel. Neli aastat tagasi taastati Glehni rahulas marmorist. 2010. aastal kingiti Nõmme tuletõrje 100. aastapäevaks pritsimajale tuulelipp ning kaevati välja Glehni krokodilli esialgne pea. Koos Nõmme Heakorra Seltsiga olid nad ka Nikolai von Glehni ausamba rajamise idee algatajad,» rääkis linnaosavanem.

Uue kotka modelleeris vanade fotode põhjal Lembit Onton. Sel nädalal jõudsid lõpule modelleerimistööd, järgmisel nädalal alustatakse vormide võtmisega pronksivaluks.

Läti Nukumuuseum tuli kohvris kohale

Rahvusraamatukogu fuajees saab alates 12. aprillist imetleda Läti Nukumuuseumi rändnäitust “Nukumaja kohvris”.

Läti kunstnik Inara Liepa asutas Nukumuuseumi 2008. aastal. Kahjuks läks muuseumi kasutada olnud maja eelmisel aastal müüki ning otsustati jätkata rändnäitustega. Nukud said põnevad kohverkodud ning Läti nukukunsti tutvustatakse maailmas laiemalt.

Näitusel eksponeeritakse nii ajaloolisi mänguasju kui ka nüüdisaegseid autorinukke. Vanim eksponaat on 1890. aastal valmistatud portselannäo, ehtsate juuste ja klaasist silmadega kitsenahast nukk. Üks kohver on läti rahvariides nukkude päralt. Kahest kohvrist vaatavad vastu mängukarud, vanim neist saja-aastane. Eksponeeritud on ka muid mänguasju, kolmedimensioonilisi lasteraamatuid ja olmeesemeid. Näituse tausta moodustavad suured plakatid vanaaegsetest postkaartidest.

Näitus toimub Läti Vabariigi suursaadiku abikaasa pr Inara Eihenbauma vastalgatatud projekti grow BALTIC raames, mille eesmärgiks on toetada perekondi, kes kasvatavad autistlikke lapsi.

Näitus jääb avatuks 31. maini.

Kunstnik Inara Liepa on lõpetanud Läti Kunstiakadeemia, kuulub Läti Disainerite Liitu ning tema loominguline panus on seotud nukkude ja nukukunstiga. Tema isikunäitused on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu Jaapanis, Kuubas, Süürias, Saksamaal, Poolas, Soomes, Eestis, Leedus, Venemaal, Aserbaidzaanis. Tema töid on paljudes erakogudes. 2011. aastal sai autor Moskvas rahvusvahelisel näitusel ajakirja “Nukumeister” konkursil “Aasta nuku” preemia lambikujulise Pierrot’ eest.

Omavalitsused kujundavad Võrus oma europoliitikat

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.

ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.

„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.

„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“

Tervisetund Kärdla Kultuurikeskuses

Teisipäeval, 17. aprillil kell 19.00-20.30 toimub projekti „Vaimse ja füüsilise tervise edendamine Kärdla tööealise elanikkonna hulgas” raames Kärdla Kultuurikeskuses (Rookopli 18) tervisetund. Seekord on fookuses „Line-tantsu ABC”:

  • Mis on line-tants?
  • Kellele ja mis eesmärgil sobib line-tantsu treening?
  • Millised on line-tantsu põhisammud?
  • Millised on line-tantsud?

Tervisetundi juhib tantsupedagoog Tiina Kaev, kes line-tantsu treeningute juhendamist alustas juba 2006. aastal, kui tekkis vajadus mitmekesistada vaba aja veetmise võimalusi Kärdlas.

Kohapeal soe ja külm jook ning lapsehoiu võimalus.

Eelregistreerida aadressil: info@hups.ee või veebis.

Toimunud ürituste info ja pildid!

Projekt on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine”.

Kirde Kaitseringkonna kaitseväelased tulevad Rakvere linnametsa koristama

Esmaspäeval, 16. aprillil koristavad Rakvere linnametsa 60 pioneeri- ja õhutõrjepataljoni ajateenijat, kolmapäeval, 18. aprillil löövad linnametsa koristustalgutel kaasa 30 sõdurit suurtükiväepataljonist.

Kirde Kaitseringkond on üks metsapealinn Rakvere koostööpartnereid.

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul väärtustab linn kaitseväelaste rolli metsapealinnas Rakveres. „Rakvere on tänulik kaitseväelastele missiooni eest Rakvere elukeskkonna puhtana hoidmisel. Loodame kaitseväelasi näha ka ühistel istutustalgutel ning linnarahva metsapäeval,“ märkis Jaadla.

Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem ütles, et kaitseväelaste osalemine erinevatel koristustalgutel on auväärne traditsioon, kuna oma kodumaa hoidmine on iga kaitseväelase jaoks pea sama tähtis kui oskus vajadusel, relv käes, oma riiki kaitsta.

„Meie ajateenijate jaoks on loomulik, kui pärast õppust ei jää loodusesse inimtegevusest ühtegi jälge. See oskus on omandatav ning kui tulevikus saab looduse hoidmine iga eesti elaniku auasjaks, kaob koristustalgute korraldamise vajadus ära,“ lisas kolonelleitnant Herem.

Metsapealinn Rakvere kutsub ka linnarahvast koos kaitseväelastega linnametsa koristustalgutele. Kogunemine on mõlemal päeval Rakvere haigla parklas kell 9. Tööd tehakse lõunani. Töökindad palume tulijail endil kaasa võtta.

Tallinna noortekeskused valivad Minimissi

Reedel, 13.aprillil algusega kell 16 valitakse Kopli noortekeskuses (Kopli 98) minimissi. Kandidaate hindab žürii ning publikul on võimalus valida oma lemmikut.

Minimissi valimise traditsioon sai alguse soovist kaasata noortekeskuse tegevustesse rohkem tüdrukuid ning pakkuda neile poistest erinevaid eneseteostuse võimalusi.

Seitsmendat korda toimuval üritusel asuvad üksteisega võistlema andekad tütarlapsed vanuses 9-12 aastat.

Kõige säravam ja tegusam neiu valitakse välja läbi põnevate tutvustus-, talendi- ja õhtukleidivoorude. Etteasteid hindab žürii koosseisus Silja Vurma, Stina Remmer, Maarit Niinepuu ja Madli Vilsar. Õhtule lisavad vürtsi üllatusesinejad.

Võistlus on kõigile külastajatele tasuta.

Kopli noortekeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mis pakub noortele võimalusi arendavateks tegevusteks mitteformaalses keskkonnas. Sihtgrupi moodustavad eelkõige Tallinna 7-26.aastased noored.

Üritust toetavad Kuulsaal, Nukuteater, ilusalong Scarleit.

Lisainfot: Tallinna Noorte Infokeskus

Tallinnas avatakse rattasõiduhooaeg pidulikult

Kõik kibelevad oma ratastega õue – sel laupäeval ongi õige aeg!
Toimub Tallinna rattasõidu hooaja pidulik-perekondlik avatseremoonia.

Velomeeleolu: ühine pidulik rattasõit ümber vanalinna
Muusikaline meeleolu: dj Robin Juhkentali ja OÜ LAIK

Kaubanduslik meeleolu: Electrabike jalgrattasalongi avamine
Tervislik meeleolu: porgandimahl ja puuviljad

Tuleb üks kena päikeseline kevadoleng.
Kaasa lapsed ja pruudid/peigmehed ja piknikukorv.

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Sänna kirjandusklubi lubab hundi uksele

Sänna kultuurimõis.

Pühapäeval, 15. aprillil kell 12 toimub Sänna Kultuurimõisas loova kirjutamise õpituba ”Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.
”Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõime rikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse. Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb ”Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.
Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002st aastast alates. Sännas on Sarvamitra juhendamas käinud mitmel korral: 2010. aasta augustis ökokogukondade kokkutuleku ajal ning 2009. aasta juulis vedas ta Kultuurimõisas 3-päevast laagrit.
Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.
Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend.
Võta kaasa ka midagi head-paremat teelauale.
Sänna Kultuurimõis

Viljandimaa külade tervisetoetajad kutsuvad südamenädalal tervisepäevadele

Küla tervisetoetajate koolitus Viljandimaal.

Viljandi maakonna küla tervisetoetajad korraldavad koostöös Viljandi Maavalitsuse Tervisetoaga südamenädala raames tasuta tervisepäeva Saarepeedil ja Mõisakülas.
Eeloleval reedel ja laupäeval on kavas kolmas koolitustsükkel, mille teema on „Kasulikud mõtlemisviisid ja enese juhtimine”.
Tulevased küla tervisetoetajad on moodustanud Põhja grupi ja Lõuna grupi sooviga üheskoos midagi korda saata. Südamenädala raames korraldavad tervistoetajad kaks kogupere tervisepäeva: 15. aprillil Saarepeedil ja 22. aprillil Mõisakülas.
Viljandi ja Põhja-Viljandimaa tervisepäev kannab nime „ Südame rütmis” ning see peetakse pühapäeval, 15. aprillil Saarepeedi rahvamajas. Kell 11 algava tervisepäeva kavas on toitumisspetsialisti loeng südame tervist toetavast toitumisest, lustakad võistlused ja mängud kogu perele, jooga, aeroobika ja seltskonnatants. Perearst Ülle Gurjevi abiga on soovijatel võimalik lasta mõõta keha üldist rasvasisaldust, jagatakse infomaterjale tervisliku toitumise kohta. Tervisepäeva külalised on Riigikogu liige Helmen Kütt ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kogu perele mõeldud
tervisepäeva tegevuste vahel pakutakse kosutavat terviseampsu.
Korraldajad paluvad võimaluse korral rahvamajja kaasa võtta vahetusjalatsid.
Pühapäeval, 22. aprillil kell 11 algava Lõuna-Viljandimaa tervisepäeva kavas on lisaks sammumisele erinevad tegevused nii noorematele kui ka vanematele huvilistele: kepikõnd ja rattasõit, pilatese trenn, massaaži õpituba, ammulaskmine, looduse õpituba lastele ja orienteerumine (maastikumäng). Samuti saab lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.
15.–22. aprilini tähistatakse Eestis igakevadist südamenädalat, mis sel aastal on pühendatud liikumisele.

Elo Paap
Lähem info Saarepeedil ja Mõisakülas peetava tervisepäeva ning teiste südamenädala ettevõtmiste kohta Viljandimaal www.viljandimaa.ee/tervis

Karula vaimse pärandi päev Lüllemäe kultuurimajas ootab huvilisi registreeruma

Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla

Heategevusjooks Rat Race tuleb taas

Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik ja heategevuslik jooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes portfell ja mobiiltelefon, jalas spordijalatsid.

Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race juba alates 2002. aastast. Eelmisel aastal toimusid Rat Race jooksud Jõhvis, Tartus ja Tallinnas ning osalenud kontoritöötajate koguarv oli üle 500. Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille eesmärk on toetada piiratud võimalustega suurperede laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist. Suur hulk rõõmsameelseid kontoritöötajaid läbivad põnevad rajad erinevates Eesti linnades, nautides meeleolukat lavaprogrammi ja suurepärast seltskonda. Osalejatele on välja pandud suurepärased auhinnad.

29. mail Tallinnas – Vanalinna Päevade raames!

1. juunil Tartus

2. juunil Haapsalus – Lääne-Eesti Grillimise Meistrivõistluste Grillfest 2012 raames.

Vaata ka tutvustavat videot:

Vaata lisainfot!

Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Riinu Lepa

Kolmapäeval, 11. aprillil allkirjastasid 19 organisatsiooni MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku asutamislepingu. Sotsiaalse ettevõtluse valdkond on kiirelt kasvav ja arenev ning ühiskonda positiivselt mõjutav, seetõttu leiti asutamiskoosolekul ühiselt, et tegemist võib olla algusega järgneva kümnendi suurimale eduloole.

Võrgustiku eesmärgid on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse kui tegevusvaldkonna väärtustamine meie ühiskonnas.

„Võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui eestkosteorganisatsioonina. See tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alustavatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa. „Meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“

Võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaalsetele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ja organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas. Esialgu on võrgustikul 19 liiget, kuid liikmekandidaatide, huviliste ja partnerite ring on üha kasvamas. Loe edasi: Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Saksa kevad toob ekraanile muusikafilmide nädala

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” .

13. – 20. aprillil toimub kinos Artis kultuurikuu ”Saksa kevad” filminädal ”Musik.Film.Woche”, mille raames linastub seitse erinäolist muusikalist linateost klassikast avangardini, eluloofilmid kõrvuti dokumentalistikaga. Filminädala avab reedel, 13. aprillil parimaks Saksa filmiks tunnistatud Joseph Vilsmaieri tõsielusündmustel põhinev draama ”Comedian Harmonists”. Enamik filme linastub eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” (1930), mis lennutas orbiidile Saksa kino suure staari, toonase tudengineiu Marlene Dietrichi. Salongimuusika lainel vibreerib ka filminädala avafilm ”Comedian Harmonists” (1997). Klassikalise muusika lainel püsime kahe eluloodraamaga kuulsatest saksa heliloojatest Gustav Mahlerist (”Mahler diivanil”, 2010) ja Robert Schumannist (”Kevadsümfoonia”, 1983). Filminädala säravamaid teoseid on kontsertfilm ”Beethoveni projekt” (2010), rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud dokumentaal sellest, kuidas dirigent Paavo Järvi 2009. aastal Bonnis Beethoveni festivalil Breemeni Saksa Kammerfilharmooniat tähtsaks ülesastumiseks ette valmistab.

Kino Artis

Vaata ka: www.saksakevad.ee

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest.  Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

 Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

Kena kangelane ja küllaga vaikelusid

Viimased päevad on avatud näitus ”Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumu kunstimuuseumis
Eesti maalikunstnik Kaido Ole eksponeerib Kumu suures saalis oma paarikümmet uusimat tööd. Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Täna on võimalus näitust vaadata ühe euro eest.

Riigikogus saab näha Andrei Dubinini fotonäitust „Kirjad: Vaprus ja valu”

Väljapanek peegeldab Valgevene 2010. aasta presidendivalimiste vastase meeleavalduse järgseid repressioone: näitusel saab näha väljavõtteid kirjadest, mida poliitvangid on vangistusest oma peredele saatnud, samuti on jäädvustatud portreed vangistuses viibivate lähedastest kirjade lugemise ajal. Fotodele nõustusid jääma Valgevene teisitimõtlejate abikaasad, vanemad, õed ja vennad, kes jätkuvalt ootavad teateid poliitvangidest pereliikmelt. Fotode autori Andrei Dubinini sõnul loodab ta tutvustada oma näitust paljudes Euroopa Liidu riikides, et nii tõmmata tähelepanu probleemidele Valgevenes.

Näituse korraldasid noorteühing Avatud Vabariik, Valgevene toetusgrupp Eestis ning Vyzvalenne Civil Initiative.

TAM saab saja-aastaseks

Tartu Akadeemiline Meeskoor laulupeorongkäigus. Foto: tartu.ee

Juhan Simmi initsiatiivil ja agara korraldustöö tulemusel asutati Eesti üliõpilasorganisatsioonide vaheline Eesti Ühendatud Meeskoor. Koor esines esmakordselt avalikkuse ees 10. märtsil 1912 toimunud ülipopulaarsel Eesti Rahva Muuseumi peol. Seda päeva on hakatud pidama tänase Tartu Akadeemilise Meeskoori sünnipäevaks. Juubelikuuks on sedapuhku valitud aprillikuu. Väärikas juubel nõuab ka väärikat tähistamist, sestap ongi aprilli igale nädalale planeeritud Tartu Akadeemilise Meeskoori mitmeosaline kontsert erinevates kontserdisaalides. Kontserdid on toimunud Tallinnas ja Pärnus. 14. aprillil antakse kontsert St. Peterburgi Jaani kirikus. 21. aprillil kell 19 saavad tartlased osa TAMi juubelikontserdist Vanemuise Kontserdimajas.

Viimane ja kõige pidulikum kontsert toimub Tartu Ülikooli aulas 27. aprillil. Seal esitletakse ka vastset TAMi filmi “Täiesti Asjalikud Mehed”, tootjad MTÜ Ilmasilm ja ERR. Autor-stsenarist Sirje Pärismaa, režissöör-produtsent Ahti Tubin. Film linastub ka ETV-s. Samuti saab esitletud Alo Ritsingu ja Age Raa koostatud raamat „Tartu Akadeemiline Meeskoor – 100”, mida illustreerib koori kauaaegse laulja ja vilistlase Ants Nilsoni rikkalik piltidevalik koori igapäevaelust.

TAM on suurema osa oma eksistentsist laulnud Ritsingute taktikepi järgi. Nii nagu Richard ja Alo Ritsing, tänaseks ka Made Ritsing, on oma kooriga töötanud, koori lugu talletanud, pole vist küll üksi teine koor Eestimaal seda suutnud teha.

TAM-i üle võivad uhkust tunda nii Tartu Ülikool kui Eesti Maaülikool – mõlema kõrgkooli tudengid, õppejõud ja vilistlased laulavad TAM-is.

Age Raa

Viimast nädalat on avatud kevadnäitus

Selle kevade üht populaarsemat kunstinäitust Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitust saab Kunstihoones vaadata veel pühapäevani, 15. aprillini. Näitust on külastanud juba üle 5700 inimese.

Kevadnäituse teine pool “M-Ü” pakub vaatajale suurepärase ülevaate tuntud Eesti kunstnike loomingust. Näituse kujundas Andres Tolts.

Teoseid on seekord võimalik ka omandada.

2. mail alustab Kunstihoone suviste pikkade kolmapäevadega: 2. maist kuni 2. septembrini on Kunstihoone, Kunstihoone galerii ja Linnagalerii näitused kolmapäeviti  avatud kuni kella 22ni.

Tallinna Kunstihoone

Kas optiline pettus või teaduslik ruumiavastus?

Jaanus Orgusaar.

Kunstihoone galeriis avatakse neljapäeval, 12. aprillil Jaanus Orgusaare näitus ”Nautilus pompilius”.
Eesti tippdisaineri Jaanus Orgusaare (s. 1971) neljas isiknäitus toob vaatajani alg-geomeetriast inspireeritud arhitektuursed objektid ja tootedisaini. Kunstniku püüdlus on võtta kasutusse looduses nähtud tarkused igapäevastes esemetes ja ruumides.
Autor kommenteerib oma näitust: „See väljapanek on kui ekspeditsioon, kus inimene saab osaleda ja avastada, kaasa mõelda ja tuletada. Tegemist ei ole mitte illusionistliku optilise pettusega, vaid pigem reaalse teadusliku ruumiavastusega, mis oma lihtsuses on üllatav. Näituse mõte pole avada võimatut ruumi, vaid pigem võimalikku. Kaasaja utoopia, mis avardab inimeste ruumi taju, näidates, et see, mida enda ümber näeme, pole ainus võimalus.”
Jaanus Orgusaare näitus jääb avatuks 6. maini.
Tallinna Kunstihoone

Rosma Vanemate Kool kutsub täna suurele ühismaalimisele

Rosma kool. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusseltsi poolt ellu kutsutud Vanemate Kool kutsub huvilisi sellekevadisse viimasesse tundi kolmapäeval, 11. aprillil algusega kell 18.00. Teemaks pööripäevade vastastikune mõju ja kokkuvõte aastaringi pühadest. Ühtlasi toimub suur ühismaalimine!

TUNNIPLAAN
18.00 – 18.30 Rütmiline osa, Külli Volmer
18.30 – 19.30 Pööripäevade vastastikune mõju. Kokkuvõte aastaringi pühadest, Heli Kudu
19.30 – 20.30 Ühismaalimine: Elujõgi läbi aastaaegade

Oma traditsioonilise vahetunni võileivad sööme ja tee joome sõbralikult enne kojuminekut muljetades. Nagu koolilapsele kohane, pane sinagi kotti vahetusjalanõud ja võileivaraha. Vanemate Kooli toetab EASi kohaliku omaalgatuse programm.

Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal asuvad Põlva külje all 20. sajandi kooliuuendaja Johannes Käisi sünnipaigas. Haridusuuenduslike impulsside hoidmine ja levitamine Kagu-Eestis on üks kooli missioone. Kool on 21 aastane põhiharidust andev waldorfkool. Vanemate Kool sai alguse kolm aastat tagasi vanemate enda küsimustest lapse arengu ja waldorfpedagoogika kohta. Loe edasi: Rosma Vanemate Kool kutsub täna suurele ühismaalimisele

Räpina loodusõhtul räägitakse kaladest

Kolmapäeval, 18. aprillil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Kuidas pildistada kala?”. Eesti kaladest räägib Eesti Loodusmuuseumi zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt. Loodusõhtul osalemine on tasuta. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Moostes tulekul kevadised palkehituse kursused

Foto: MTÜ Vanaajamaja
MTÜ Vanaajamaja korraldab viimased kevadised palkehituse kursused 21.-30. aprillil Põlvamaal Moostes.

Käsitletavad teemad:
– Puidu kasutamine ehituses
– Traditsioonilised palkhooned
– Materjali valik ja ettevalmistus
– Palkehituses kasutatavad tööriistad
– Palkide varamine
– Erinevad tappseotised
– Spetsiifilised tehnilised lahendused palkehitiste juures

Grupi suurus maksimaalselt 6 inimest. Registreerimiseks saatke kiri info@vanaajamaja.ee. Osavõtutasu: 10-päevase koolituse hind on 305 eurot (sisaldab kõigil päevadel lõunasööki). MTÜ Vanaajamaja on Töötukassa koostööpartner. Loe edasi: Moostes tulekul kevadised palkehituse kursused

Joonistused aitavad jälgida lapse sisemist arengut

Terve Pere Kooli sellekevadine viimane koolipäev Rosmal. Foto: Terve Pere Kool

Märtsi viimasel päeval kogunesid Terve Pere Koolis osalevad vanemad Põlvamaal Rosma külas tegutsevasse waldorflasteaeda, et saada osa kogenud pedagoogi Heli Kudu loengust, milles ta kirjeldas laste joonistamisprotsessi ning tõi näiteid tüüpiliste joonistuste analüüsist. Soov vabalt ja juhendamiseta joonistada on lapse baasvajadus – joonistamine on kui paberil toimuv mäng, milles väljendub siiras loomisrõõm. Teadlik ja tundlik silm märkab lapse joonistusest ka tema sisemist arengut. Lisaks joonistamise temaatika käsitlemisele arutati sellekevadises viimases Terve Pere Kooli tunnis waldorflasteaia loomise võimalusi Võrumaale.

Kõikidele lastele meeldib joonistada, see on lapse tung avaldada oma sisemaailma. Tihti haaravad lapsed juba enne teist eluaastat pliiatsi järgi, et jäljendada oma vanemaid või teisi lapsi. Esimese seitsme eluaasta joonistusi vaadeldes võib eristada teatud kindlaid arengufaase.

Lapse joonistamise arengu kolm etappi

Waldorfpedagoogikas on laste joonistuste analüüsiga tegelenud Hanns Strauss, kes jagas laste joonistamise arengu kolme etappi. Varajane faas kestab kuni kolmanda eluaastani, sel perioodil maalivad lapsed täiesti vabast liikumisest, nautides seda jälge, mis käsi ja kriit paberile (või seinale) jätavad. Joonistused on väga dünaamilised, tihti ületades ette antud paberi piire.

Selles arenguetapis ei suuda laps oma tegevusele ja selle tulemusele nime anda. Ta ei tea üldjuhul ise ka, mida ta joonistab ning vanematena peaksime hoiduma sellest, et väikelapselt iga pildi kohta aru pärida – kes või mis on pildil. Joonistamises väljendub tegutsemisrõõm, seetõttu peaks last julgustama vabalt värvidega mängima, pole vaja suunata joonistamist mõistusest lähtuvaks tegevuseks. Loe edasi: Joonistused aitavad jälgida lapse sisemist arengut

Moisekatsi Elohelü peibutab taas rahvamuusikasõpru

27. aprillil kell 18 avatakse Põlvamaal Mooste mõisas asuvas Folgikojas Moisekatsi Elohelü nime kandev kahepäevane rahvamuusikatöötluste festival. XIII Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil lauldakse päike looja kabardiinia, seto ja nepaali rütmide saatel.

Kell 18 algaval avakontserdil astuvad üles noored muusikud üle Eesti, teiste seas ka esimest korda toimuva rahvamuusikalaagri osalejad ning festivalilt varasematel aastatel preemiad noppinud Pärnu ansambel Greip.

Avakontserdile järgneb traditsiooniline päikese looja laulmine Mooste järve ääres koos Eestis elavate vähemusrahvuste kollektiividega. Poolat esindab Eestimaa poolakate seltsi juures tegutsev ansambel Laikonik (juhedaja Halina Kisalts), Tallinnas tegutsev tantsuansambel Terek (juhendaja Ilona Thagazitova) tutvustab kabardiinia kultuuri ning elurõõmus Stuudio Joy esindus Valgast toob killukese vene traditsioonidest. Lisaks poola, gruusia ja vene rütmidele aitavad päikest looja laulda ka Liinatsuraq Tartust ja Põlva Seto Selts, kes tutvustavad Eesti kagunurgas elavate setode laulutraditsiooni, ning Eesti kooriklassikat esitav Mooste segakoor. Järveäärsesse tseremooniasse toob eksootikat festivali peaesineja, Nepaalist pärit ansambli Rodrighar Nepal oma kirka muusika ja tantsuga.

Vaata tutvustavat klippi:


Loe edasi: Moisekatsi Elohelü peibutab taas rahvamuusikasõpru