Sindi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Kelli Tõnisalu ütleb, et pildistamine on talle juba väikesest peale huvi pakkunud. „Mäletan, kuidas ma oma väikese seebikarbiga – nii neid väikseid fotoaparaate kutsutakse – erinevaid asju pildistasin.”
Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu
Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”
Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.
Täna kuulutati veebi vahendusel välja käsitöötoodete konkursi „Aigu om“ tulemused.
Aigu om sildi. Foto: Vilve Oja
[pullquote]Vana-Võromaa eripära ja „Aigu om“ sõnumit edasi andvaid omapärased käsitöötooteid on kohalike meenete hulka juurde tulnud.[/pullquote]MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü poolt korraldatud konkursil sai peapreemia sildiseeria „Aig and hüvvä nõvvu“, mille autoriks oli konkursi käigus tekkinud Loominguline Seltskond Kats sõnomituujat (Epp Margna ja Külli Eichenbaum). Teise preemia sai Heli Esko autorlusega kandekott „Aigu om kõkõ tetä“. Eripreemiad said tooted Võromaa aonäütäjä (autor Jaanus Mark), persealonõ „Tassa 100 tulli“ (autor Liilia Tann) ja teekann koos tassiga „Aeg maha“ (autor Jana Valge).
Konkurss kestis 6. veebruarist kuni 30. aprillini, kokku laekus 26 erinevat tööd, osales 15 autorit ja töid esitati viieteistkümne märksõna all.
Balti peaministrid Jüri Ratas, Krišjānis Kariņš ja Saulius Skvernelis leppisid täna toimunud videokohtumisel kokku töötada selle nimel, et avada Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiri 15. mail.
Valga ja Valka vahel asuv piiritulp. Foto: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]Videokohtumisel arutati ka Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist mandri-Euroopaga ja Rail Balticu projekti edenemist.[/pullquote]“Tähtis on, et omavahelise piirikontrolli kaotamine toimuks Balti riikide elanike jaoks turvaliselt ja sujuvalt. Selleks peame oma tegevusi hästi koordineerima,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Kava detailides peavad kokku leppima valdkonna eest vastutavad ministeeriumid. Nüüdseks on kõiges kolmes Balti riigis koroonaviirusega seotud olukord oluliselt paranenud ja valitsused arutavad piirangute leevendamist.
Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, mille kohaselt võib alates järgmisest nädalast hügieenireeglite järgimisel taas avada kaubanduskeskused.
Port Arturi kaubanduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kaubanduskeskustes võib alates 11. maist avada müügi- ja teenindussaalid ning toitlustusasutused juhul, kui seal tagatakse desinfitseerimisvahendite olemasolu ning peetakse kinni 2+2 reeglist, mille järgi tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reeglid kehtivad ka kaubanduskeskuste üldruumidele ning kõigile teistele teenindussaalidele ja toitlustusasutustele väljaspool kaubanduskeskusi.
Kui seni võisid kaubanduskeskustes lahti olla vaid teatud kaupu ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, näiteks toidupoed ja apteegid, siis järgmisest nädalast võib kaubanduskeskustes hügieenireeglite järgimisel avada ka teised kauplused ja teenindusasutused, näiteks lemmikloomapoed, jalatsi- ja kellaparandused ning juuksuri- ja ilusalongid.
Kaubanduskeskustes asuvates toitlustusasutustes, kus seni toimus üksnes toidu kaasamüük, võib alates 11. maist toitu pakkuda ka kohapeal tarbimiseks. Toitlustusasutustes tuleb järgida 2+2 reeglit ja paigutada söögilauad nii, et oleks tagatud laudade vahemaa 2 meetrit ning lauas saab istuda maksimaalselt kaks inimest (v.a pered). Soovitatav on, et toitlustusasutustes oleks korraldatud teenindamine vaid lauas, et vähendada klientide kokkupuuteid erinevate teenindajate ja külastajatega.
Valitsus kiitis tänasel e-istungil heaks otsuse, millega lubatakse eritingimustel kontaktõpe, muuseumite ja näitusasutuste avamine ning tippsportlastel laienevad treenimisvõimalused. Samuti lubatakse taas pidama hakata jumalateenistusi.
Vabariigi Valitsuse hoone, Stenbocki maja. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Valitsus tugines leevenduste üle otsustamisel teadusnõukoja hinnangule COVID-19 nakkuse leviku languse kohta Eestis. Kõiki leevendusi saab rakendada üksnes juhul kui eritingimustega on maandatud haiguse leviku riskid.
TIPPSPORT
Alates tänasest laienevad täiskasvanute koondistele treenimisvõimalused nii sise- kui välitingimustes. Tagatud peab olema desinfitseerimisvahendite olemasolu. Täpsustatud nõuded treeningute COVID-19 nakkuse ohutuks läbiviimiseks kehtestab kultuuriministeerium.
Eesti Pank kuulutab välja hansalinn Pärnule pühendatud hõbedast meenemündi kujunduskonkursi, millest oodatakse osa võtma nii üksikisikuid kui ka autorite kollektiive. Kujunduskonkursi võitja autoritasu on 2000 eurot.
Hansalinn Pärnu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tegemist on Eesti hansalinnade seeria kolmanda meenemündiga, seeria eelmised mündid olid pühendatud Tallinnale ja Viljandile.
Eesti Panga juures tegutseva nõuandva kogu ettepanekul emiteerib keskpank 2021. aastal kaheksaeurose nimiväärtusega hõbemündi, mis on pühendatud hansalinn Pärnule.
Terviseamet tuletab täna tähistataval rahvusvahelise kätehügieeni päeval meelde, et korralikku kätehügieeni järgides hoiame nii enda kui meid ümbritsevate inimeste tervist.
Kätepesu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul on koroonaviiruse leviku tõttu kätepesu olulisusele hakatud varasemast oluliselt enam rõhku panema. „Puudutame kätega ju nii enda nägu, silmi kui ka pindu, kust nakkushaigus võib edasi levida teistele,“ ütles Irina Dontšenko, kelle sõnade kohaselt on kätepesu oluline nii sügis-talvisel hingamisteede nakkuste leviku perioodil kui kevad-suvisel grilliperioodil. „Pesemata käte kaudu levivad ka erinevad soolenakkused: näiteks pesemata puu- ja juurviljade söömise või avaliku käimla külastamise tagajärjel võib inimene nakatuda düsenteeriasse ehk shigelloosi.“ Düsenteeria haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja mis ulatuvad mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Lisaks levib mustade kätega ka maailmas laialt levinud bakteriaalne toidumürgitus salmonelloos, mille nakkusallikaks võib olla nii nakatunud inimene kui kana, kalkun, veelind, siga, veis, näriline, koer, kass või mõni muu lemmikloom.
„Lehekuu kolmandal päeval oleks võinud Uulu staadionilt startida matkajate ja jalutajate esimene Uhla-Rotiküla elamusretk ja pärast 10,4 km läbimist saanuks pühapäevane rännak lõppeda Raeküla staadionil,” lausub Y’s Men International Soome-Balti piirkonna direktor Piia Karro-Selg.
Pärnu Y-klubi Uhla-Rotiküla matkal. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]siinkandis nimetati kõiki õisi roosideks[/pullquote]Kuigi viirusnakkuse ohus suurt rahvamatka ei toimu, jalutab siiski Pärnu Y-klubi tilluke seltskond taasiseseisvumispäevadel tuttavaks jookstud raja läbi. Väikese hulgaga liikudes pole raskusi valitsuse poolt kehtestatud 2+2 reeglist kinnipidamisega. Seltskonnaga liitub ka Uulust pärit Terje Pill, kes käib maha poole teekonnast ja jutustab kõndimise kõrvalt palju huvitavat.
Keskkonnaministeerium ootab kuni 4. juunini kommentaare ja ettepanekuid merestrateegia ajakohastatud seireprogrammile perioodiks 2021-2026.
Pärnu laht. Foto: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.
Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.
XXVI Võru pärimustantsu festival lükkub aasta võrra edasi ja toimub 8.-11. juulil 2021.
Rahvatants. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Seoses eriolukorraga riigis ja teadmatusega, kuna taas meie riigipiirid väliskülalistele avanevad, oleme teinud otsuse Võru pärimustantsu festival edasi lükata järgmisesse aastasse.
“Igale Võru pärimustantsu festivalile annavad oma näo sinna kutsutud välisrühmad. Kaasatoodud pärimuse tutvustamine võimaldab näha teisest kultuuriruumist tulevate gruppide pakutavat, õppida teiste rahvaste pärimustantse, elada koos neli päeva festivalimelus. Sellel aastal ei saa juba kutsutud külalisrühmi meie külalislahkes Võrus vastu võtta ja oleme sunnitud neid külla paluma järgmisel aastal. Ilma väliskülalisteta ei ole meie festival enam see festival, mida oleme harjunud nägema ja seetõttu ei ole võimalik sellel suvel festivalipidu pidada”, ütleb MTÜ Võru Folkloorifestival juhatuse liige Priidu Teppo.
Hea festivalipublik, ootame teid taas festivalimelust osa saama aasta pärast juulikuus.
Peaminister Jüri Ratas ütles õppust Kevadtorm 2020 külastades, et meie Kaitsevägi on oodatult kõikideks olukordadeks valmis. „Kaitsevägi võttis viiruse puhkedes kasutusele läbimõeldud ja tõhusad meetmed selle leviku tõkestamiseks. Need võimaldasid nii erandlikus olukorras jätkata siiski tõhusat väljaõpet ja iseseisva kaitsevõime arendamist,“ lausus ta.
Peaminister Jüri Ratas külastab Kevadtormi 2020. Foto: Stenbocki maja
Ratas külastas õppuse juhtimispunkti Kaitseväe keskpolügoonil, kus sai 1. Jalaväebrigaadi ülema kolonel Vahur Karuse juhtimisel ülevaate Kevadtormi hetkeseisust ning seal osalevate ajateenijate, tegevväelaste ja liitlaste tegevusest. Lisaks kohtus ta reserviks ettevalmistatava 13. jalaväepataljoni sõduritega ning jälgis lahinglaskmisi.
Valitsus kinnitas tänasel e-istungil määruse, millega kiitis heaks tänavuse ja järgmise aasta koolide lõpetamise korralduse.
Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard
Määrus näeb ette, et üldjuhul 2019/2020. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel seniseid kohustuslikke eksameid ei toimu.
Gümnaasiumi lõpetajatele, kes soovivad jätkata õpinguid kõrgkoolis, luuakse võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena ja matemaatikas. Samuti saab sooritada ühe rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest.
Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.
Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt „rahuldavad“ või „arvestatud“.
Tublisid suurperesid iseloomustabki eelkõige ettevõtlikkus ja laste arengusse panustamine, sõnas Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, kes korraldab 16. aastat järjest Aasta Suurpere konkurssi.
[pullquote]Laste kasvatamise ja lasterikkuse väärtustamise juures on oluline see, et nii lapsed kui nende vanemad tunneksid, et nende lapsed on Eesti ühiskonda oodatud.[/pullquote]„Meile on see kriis väga positiivselt mõjunud – oleme koguaeg ninapidi koos, teeme koos rohkem asju ja ka vanematena on meis kasvanud motivatsioon panustada rohkem oma lastesse ja kodusse,“ sõnas Aasta Suurpere 2018 tiitli võitnud pereisa Taavi-Aadu Ait, kelle pere on tänaseks kasvanud viielapseliseks. „Tore on näha oma lapsi koos kasvamas ja tegutsemas. Näha, seda kuidas nad oskavad hinnata üksteise tuge ja arvestavad teineteisega. Suurimad raskused on alati seotud ajaga. Kahjuks aega juurde osta ei saa. Mida rohkem teed ning mida rohkem sinu ja su pere ümber toimub, seda kiiremalt aeg läheb. Kahju on, et lapsed kasvavad nii kiiresti ning alati ei jõua piisavalt kõigile tähelepanu pöörata. Teistpidi vaadates on tore avastada, kui suur ja iseseisev mõni neist juba on.“
Aage Õunapi sõnul on sellel aastal konkursile üles seatud juba 36 perekonda, mis on lühikese aja kohta muljetavaldav number. „2018. aastal, kui võitjaks oli perekond Ait Saaremaalt, osales konkursil rekordarv perekondi – 53. Kuid eesmärk ei ole kandidaatide rohkus, vaid et osaleksid väärikad ja erilised perekonnad ning neid saab veel esitada kuni 13. maini.“
Maikuu esimesel pühapäeval tähistatakse koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha, mille puhul Eesti Piibliselts saatis Eestimaa kogudustele läkituse. Täna ja alanud nädalal palvetatakse piiblitöö pärast üle kogu maailma.
Piibli leheküljed. Foto: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest.[/pullquote]9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Aastal 1946 asutati sel kuupäeval Ühinenud Piibliseltsid. Maailm oli peale Teist maailmasõda varemetes: mitmed riigid olid maailma kaardilt kadunud, paljud inimesed olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt, majandus vajas ülesehitamist. Sellises olukorras ühineti, et jagada lootuse sõna maailmale. Oleme täna sarnases olukorras, kus maailm vajab lootust, usku ja armastust.
Piibliseltsid üle kogu maailma teevad täna koostööd, et Jumala Sõna jõuaks iga inimeseni. Tänaseks on Piibel tõlgitud 694 keelde, mida räägib 5,7 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Viimase viie aasta jooksul on valminud pühakirjatõlked 270 keelde, mida räägib 1,7 miljardit inimest.
Täna kulmineerus Teeme Ära üle-eestiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mille eesmärk on innustada kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. Tänase seisuga toimus kodune maskitegu 281 paigas üle Eesti ning kokku on praeguseks valmistatud 6012 maski.
Maskitalgud jätkuvad ka järgmisel nädalal ning kõik inimesed on oodatud maske valmistama ja kandma. Oma maskitegusid saab talguveebi märkida veel kuni 10. maini.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavune maskitalgute üleskutse pälvis hea vastuvõtu ning kodune maskitegu toimus paljudes kohtades üle Eestimaa. „Algatus läks igati korda, sest tõi inimeste tähelepanu maskide tegemise ja kandmise vajalikkusele, ühtlasi võimaldas välja näidata, et paljud eestimaalased on ka eriolukorra tingimustes valmis kodanikena võtma vastutust ning näitama, et me hoolime endast, lähedastest ja kogukonnast,“ lausus Tüür.
Tüüri sõnul on inimesed eriolukorrast väsinud ja muutumas hooletuks ohutusnõuete järgimisel. Just seepärast on oluline teadvustada, et maski kandmine on piirangute leevendamise ajal koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame kaasa aidata viiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Maski õige kandmise ja hooldamise soovitused leiab talguveebist.
„Siin on väikese seltskonna poolt käima tõmmatud Facebooki Sindi Päev, kuhu võib postitusi teha igaüks, kes tunneb ennast Sindi kogukonna liikmena või sõbrana,” kirjutavad algatajad selgituseks mõttele, mis läks seoses Sindi linna 82. sünnipäevaga üleöö kiiresti idanema.
Eestvedamise võtsid enda peale Sindi gümnaasiumi õpilased Kristiina Anufrieva ja Kaur Kasemaa. Kaur tegi kujunduse ja kaanefoto ning mõtles välja tunnuskujundi. Logol näeb kahte suurt kirjatähte – S ja P – puna-sinistes Sindi lipu värvides.
Alates maikuust võtab Haapsalu ja Läänemaa Vana-Võrumaalt üle Eesti toidupiirkonna tiitli, millega algab Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.
Maitsete aasta 2020. Fotod: Urmas Saard / Külauudised
[pullquote]meie juures saab privaatselt ja mugavalt nautida esimesi sooje ilmasid[/pullquote]„Läänemaa püüab üllatada oma külalisi aasta vältel erinevate maitseelamustega. Kiideva külaprouade retsepti järgi tehtud kilurullid on saanud presidendi vastuvõttude lahutamatuteks kaaslasteks. Mis on petiemand või voosihaps, seda peab tulema ise Läänemaale uurima,“ ütles Kodukant Läänemaa tegevjuht Kaja Karlson. „Meie juures saate tutvuda nii traditsiooniliste kui ka trendikate maitsetega populaarsetes kohvikutes, üritustel, talutoodetena või retseptidena kaasa,“ lisas Karlson.
Laupäeval, 2. mail kulmineerub Teeme Ära talgupäeva meeskonna üleriigiline maskitalgute algatus „Teeme Eesti viirusest puhtaks!“, mis kutsub üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske.
Eriolukorra piirangute leevendamise ajal on see koos teiste ennetusmeetmetega tõhusaim viis, kuidas saame igaüks kaasa aidata koroonaviiruse täiendava leviku peatamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele. Teeme Ära kodulehel on praeguseks kirjas juba suur hulk maskitegusid ja maske, kuid iga soovija saab oma maskiteo kirja panna kuni 10. maini. Homset maskiteo otseülekannet ja muud melu saab jälgida talguveebis ja sotsiaalmeedias alates kl 12.00.
Terviseameti teatel on gripi tõttu hospidaliseeritud inimeste arv kolme viimase gripihooaja madalaim.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Möödunud kuu eelviimasel nädalal ehk perioodil 20.-26. aprillil pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2073 inimest, haigestunutest 18,7 protsenti olid lapsed.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langustrendis, võrreldes eelnenud nädalaga vähenes haigestumus 40 protsendi võrra. Grippi haigestumus püsis stabiilsena.
Sadikova sõnul pole gripitaolistesse nakkustesse haigestumine jõudnud veel foonnäitajani langeda. „Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu ehk sentinel-seire kaudu registreeritud andmete põhjal võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust madalaks,“ ütles Sadikova.
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu kaks inimest.
Keskkonnaameti teatel saab liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisele kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.
Kabli rannaniit. Foto: Urmas Saard
[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.
Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.
Reedel startis 17. maini kestev Tartu Maastikumaraton, traditsiooniliselt Baltikumi suurim murdmaajooks, mis tänavu toimub kujunenud olukorrast tingituna virtuaaljooksuna. Samuti said hoo sisse põhidistantsidega paralleelselt käivad lastejooksud.
2019. aasta Tartu Maastikumaraton. Foto: Adam Illingworth
[pullquote]Samal perioodil saavad ka Tartu Maastikumaratoni väiksemad osalejad end proovile panna virtuaaljooksul.[/pullquote]Virtuaalsel maastikumaratonil on valikus Tartu Maastikumaratoni neli traditsioonilist distantsi: 42, 24, 10 ja 5 km. Koht, kus valitud pikkusega jooksu- või kõnniring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. Selleks sobivad nii Tartu Maastikumaratoni tähistatud rajad Otepää ja Elva vahel, aga ka muud osalejale endale kõige mugavamad metsa- ja linnatrassid tema kodupaigas.
Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul vahemikus 1.–17. mai ning saata oma jooksulogi korraldajatele. Detailse info logi saatmise kohta leiab SIIT.
Valitsus otsustas jagada loodus- ja keskkonnahariduskeskustele 150 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga ei ole olnud keskustel võimalik õppeprogramme läbi viia.
Pernova hariduskeskus Pärnus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.
President Konstantin Päts otsustas 1938. aastal Eesti haldusjaotust lihtsustades kaotada alevid ja nimetada need linnadeks. Nii sai 1. mail 82 aastat tagasi ka Sindi alevist linn, mida taheti tänavu jällegi suurejooneliselt avaliku üritusega tähistada. Seda on läbi aegade erineval viisil tehtud, kuid käesoleval korral jääb riigis kehtiva eriolukorra tõttu varem kavandatu olemata.
Selles teadmises tekkis mõte valikuliselt meenutada Sindi linna sünnipäeva pidustusi ja asjalikke ettevõtmisi, mis võibolla ongi juba mõnes üksikasjas hakanud mälus tuhmuma.
Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.
Projektipartnerid Eestis märtsis 2019. Foto: Tiina Saarits
[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.