4. JUUNI ON EESTI LIPU PÄEV JA LIPUPÄEV

Lipu heiskamine Sindi lasteaia lipuväljakul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sinimustvalge lipu 136. aastapäeva üleskutses ütlevad Eest Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Konstantin Pätsi Muuseum ja SA Jaan Poska Mälestusfond, et tänavusel lipu sünnipäeval pole rahvakogunemiste ja lipu päeva rongkäikude korraldamine soovitatav, aga kutsutakse kõiki heiskama lippe kodudel, ühiskondlikel hoonetel ja lipuväljakutel.

Igaühel on Eesti lipu kasutamise ja heiskamise õigus, kui ta järgib lipuseaduse sätteid ning head tava. Kindlasti tuleb Eesti lipp heisata lipupäevadel ajavahemikul päikesetõusust kuni kella kaheksani. Lipu langetamine toimub päikeseloojangul, aga mitte jääma aega pärast kümmet. Võidupüha ja jaanipäeva vahelisel ööl jääb lipp langetamata.

Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti. Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt tuleb jälgida, et lipu sinine värvilaid asuks vaataja poolt nähtuna vasakul. Lipu heiskamisel lipumasti peab mast olema ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste riikide (ka maakonna, linna, valla, küla, seltside jne.) lippudega, peab Eesti lipp asetsema kõige auväärsemal kohal – vaataja poolt nähtuna lipurivi vasakpoolsemas otsas. Kolme lipu puhul võib asuda ka keskel. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjestuses.

Urmas Saard

Lipu seltsi Sindi osakonna esimees