12. JUUNIL MÖÖDUB 100 AASTAT ESIMESE SPORDIKLUBI ASUTAMISEST EESTIS

Helle Artel ja Helen Parmen eelseisva pikniku asjus mõtteid vahetamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kunagine Sindi Spordiklubi Kalju president Helle Artel teretab näoraamatus endiseid kaljukaid, kellega käidi omalajal tervitamas kevadet, suve, sügist ja talve või tehti jalgrattamatku ning võeti ette mitmeid muid tegevusi.

„Kui oled 13. juunil vaba siis kohtume kell 12.00 Sindi lauluväljaku treppidel, et tervitada saja-aastast juubilari. Tule jala või rattaga, et maha pidada väike piknik oma korviga. Kedagi ei kutsuta, aga oodatud on kõik. Palun jaga seda sõnumit,” räägib Sindi aastainimese aunimetust kandev Helle, kelle panust väikelinna spordielu edendamisel hinnati kõrge tiitli omistamisega veel aasta pärast klubi tegevusest eemaldumist.

Sindis tegutseva spordiklubi Kalju eelkäijaks oli 1920. aasta 12. juunil asutatud Sindi Spordiselts Kalju, mis tegutses 1940. aastani. Seltsi tegevus ja õiguslik järjepidevus taaselustati 30 aastat tagasi, 21. jaanuaril 1990. Samal ajal ühines ennesõjaaegsete liikmetega ka Helle. Presidendiks valiti ta 1997. aastal. 2010. aastal võttis presidendi ülesanded üle Indrek Sauväli, kes juhib klubi tööd tänaseni.

Kohtume üle hulga aja Hellega põhjusel, et ta on pikka aega kogunud ja talletanud Kalju ajalugu. Kümme aastat tagasi tema kodus vesteldes istusime suurte kaustavirnade vahel, lehitsesime koltunud lehti ja vaatasime ajaloolise väärtusega fotosid. Väga suure hulga pildistamisi on paljude aastate kestel teinud Helen Parmen. Praeguseks on valdav osa kirjalikke ürikuid ja fotosid antud üle Sindi muuseumile, ühtekokku 40 kaustaga. Kümme aastat tagasi tegi tollane muuseumi juhataja Heidi Vellend üleantud materjalide põhjal Kalju üheksakümnendaks juubeliks ka ülevaatliku näituse. Kolm Sindi spordiajalugu jutustavat kausta asuvad Tartu spordimuuseumis. Kolmas Sindi spordiajaloomälu kandja on Helle ise.

Organiseeritud kombel harrastati sporti tegelikult juba palju varem enne Kalju loomist. Raskejõustikuselts Rammula alustas Sindi Karskusseltsi majas 1906. aastal. Kuna tolleaegse paberliku valitsuskultuuri tingimustes polnud mõeldav raskejõustiklasi iseseisva ühinguna registreerida, siis võis innukalt tegutseda ainult olemasoleva Sõpruse seltsi varjus kuni 1914. aastal puhkenud sõja alguseni. Esimene ujumisvõistlus peeti 1908. aastal Veespordimängudena. Võistluskavas olid keerdhüpped tornist, vigurvõistlused palgiga sõitmisel, kiviga vee all kõndimine. Üle jõe ujumises kuulutati võitjaks ujuja, kes suutis kõige rohkem kordi kahe kalda vahet liikuda. Naistest osutus kaheksa üleujumisega parimaks O. Leevike ja meeste arvestuses saavutas võidu A. Magnus 13 korraga. Kuival maal korraldati kotijooksu, üle lõkke hüppamist, vägikaika- ja köievedu .

Maadlusega alustati 1912. aastal. Sitkemad mehed olid vennad Karassid, Oskar Hendrikson, Juhan Lepik, Hermann Lett, Juhan Meier. Sindi raba servas taoti jalgpalli. Vastaste ja omade vahel vahet tegemiseks kasutati punaseid ja valgeid peakatteid.

1920. aasta märtsis küpses mõte iseseisva spordiseltsi asutamiseks, mis päädis 12. juunil Kalju põhikirja kinnitamisega. Valiti juhatus ja esimeheks Boriss Jürisoo; moodustati spordialade toimkonnad: raskejõustik, ujumine, jalgpall, kergejõustik. Esimehed vahetusid korduvalt, kuni nõukogude okupatsioonini oli esimehe kohuseid täitnud kuus inimest.

Kalju 20. juubelipidustuste käigus peeti võistluseid poksis, tõstmises, ujumises, jalgpallis. Nõukogude okupatsioonirežiim lõpetas Kalju tegevuse ja kohustas ühinema ENSV Tekstiilitööliste ametiühingu Sindi käitise komiteega. Esimeheks pandi Juhan Joa. Olenemata spordiseltsi lõpetamisest jätkasid hea tööga Karl Kiisk, Rein Toomela ja Herbert Koikson.

Sõjajärgsel ajal ja järgnevatel kümnenditel tegid Sindile au uued sportlased: kergejõustikus Uno Palu, maadluses Evald Pärnits, jalgpallis Eduard Mäger, poksis Jaan Hansla, jalgrattasõidus Avo Nurm, tõstmises Karl Utsar, korvpallis Andrus Nagel jne.

1990. aasta 21. jaanuaril tulid omaaegsed Kalju liikmed ja spordiveteranid kokku selge teadmisega spordiseltsi tegevuse taastamiseks. Alles oli spordiseltsi lipp, mida Jüri ja Salme Agel hoolikalt peitsid. 2005. aastal anti lipp hoiule Tartu spordimuuseumisse. Vastu saadi originaali koopia. Alustati uuesti spordiseltsina, aga hilisema muudatusena kanti Sindi Spordiklubi Kalju 1998. aasta 18. mail Pärnu Maakohtu registrisse mittetulundusühingute nimistus.

Sindi Spordiklubi Kalju on põhikirjaliselt avalikes huvides tegutsev sõltumatu heategevuslik vabatahtlik juriidiliste isikute ja kodanike ühendus. Eesmärgiks pole majandustegevuse kaudu tulu teenimine. Põhitegevusega keskendutakse spordi ja tervisespordi edendamisele Sindis, vaba aja ja sportimistingimuste loomisele, võistlus-, tervise- ja noortespordile, seniste Sindi spordikuulsuste mälestusvõistluste korraldamisele ning osalemisele maakonna ja väikelinnade spordimängudel. Kalju toetab ja autasustab sportlasi, treenereid ja kohtunikke, juhte, stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnud isikuid ja organisatsioone.

Rohkem kui sajad sõnad kirjeldavad Kalju ettevõtmisi ilmekalt Helen Parmeni fotojäädvustused. Siinkohal üksikud valimatud ja juhuslikku laadi pildid: Kalju rahvasportlased 2008. aasta sügisel Pärnu spordisündmusel “Kui naine on terve, siis pere on ka terve”; väikelinnade 2010. aasta talimängud Paides; Aleksander Kase kümnendad mälestusvõistlused tõstmises aastal 2009; Kalju rahvasportlaste osalemine terviseolümpial Otepääl 2007. aasta juulis; Sindi-Uulu spordiveteranide kohtumine Sindis 2008. aastal; Sordiklubi Kalju parimate autasustamine 2010. aasta jõulukuul; Taivo Siku III mälestisvõistlus korvpallis 2007. aastal; päev enne Kalju üheksakümnendat juubelit 2010 jne.

Helle elavneb, kui meenutab rahvamatkasid üldnimetuse all “Käime koos”, mis toimusid neljal erineval aastaajal: kevadel, suvel, sügisel, talvel. „Koos kevadesse” toimus kahasse Pärnu Kaleviga ja Paikuse vallaga. Sirje Soovik alustas Pärnust, Vahur Reiman korraldas kõndimist, kepikõndi ja rattasadulas sõitmist Paikuselt Sinti ja Helle läkitas sportliku rahva teele Sindist Paikuse suunal. Kohtuti Paikusel, kus toimus ka meenete loosimine. Paikuselt aga mindi uuesti tuldud teed tagasi oma matka algpunkti.

Elevust tekitavad Hellel ka mälestused Kihnu ja Kärdla jalgrattamatkadest, mis leidsid aset 2004. ja 2005. aastal.

Kalju kodulehel kirjutatakse: „Kui Teil silm särab ja sport ning tervislik eluviis pakuvad puhast naudingut, siis tulge meie klubisse!” Klubi liikmete arv on kõikunud erinevatel aegadel 60 ja 100 piires. Auliikmeid on olnud neist kümnendik. Mullu oktoobris lakkas töötamast spordimees Juhannes Kase süda. Kuni kõrge eani treenis ta noori tõstjaid, kes saavutasid üleriigiliselt suurepäraseid tulemusi. Juhannese algatusel ja vedamisel toimusid ka tema isa Aleksander Kase nimelised tõstevõistlused. Tõstmine ongi olnud läbi aegade üks Kalju peamisi tegevusvaldkondi. Tegeletakse ka sulgpalli, poksi, kabe, võrkpalli ja jalgrattaspordiga. Tuntud on Avo Nurmi nimelised jalgratta mälestusvõistlused Sindis. Alates aastast 2010 on seltskond jalgrattahuvilisi harrastajaid osalenud Estonian Cup maastikumaratonide sarjas SK Kalju Rattatiimi nime all. Esimesel hooajal õnnestus neil 85 meeskonna hulgas saavutada rahulolu tekitav 47. koht. Lisaks sellele võetakse osa ka teistest rattavõistlustest ja spordisündmustest.

Kuidas sündis mõte tähistada sajandat juubelit piknikuga? „Sajanda aastapäeva lähenemine on mul meeltes mõlkunud juba pikemat aega. Koos Heleniga tulimegi pikniku mõttele. Mida me seal täpsemalt kavatseme meelelahutuseks teha, see jäägu saladuseks ja kohale tulevatele kaljukatele üllatuseks,” räägib Helle kavalal ilmel.

Urmas Saard

Kindlasti tasub vaadata valmimisjärgus olevat Heleni pildikarpi, mis tutvustab fotodega Kalju 100-aastast ajalugu

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga