Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

Foto: MTÜ Terve Pere Selts
Foto: MTÜ Terve Pere Selts
MTÜ Terve Pere Seltsi korraldusel ja Eesti Lastevanemate Liidu toel toimus Parksepas Võrumaa esimene Terve Pere Hariduspäev, kus omanäolisi haridusalgatusi tutvustasid Leiutajate Külakooli, Krabi Põhikooli, koduõppe, Keelepesä ja waldorflasteaia Terve Pere Aed eestvedajad. Oma peegelduse kuuldud ettekannetele andis Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, juturingis osales ka Riigikogu liige Lisa-Ly Pakosta.

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.

Leiutajate Külakool

Leiutajate Külakooli idee autor Kadi Noor rääkis, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. “Kord, kui mulle sattus kätte Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, taipasin, et kool ei pea olema niisugune nagu ta on, vaid elada võib täiel rinnal, õppides igal elatud sekundil. Kool peaks õpetama inimest päriselt elama,“ lausus Kadi, kes nendib kahetsusega, et tema 12 kooliaastat libisesid küll üsna jälgijätmatult mööda külgi maha. Kõik eluks olulise on ta pidanud hiljem järgi õppima. Möödunud esimesele Leiutajate Külakooli aastale tagasi vaadates arvab Kadi, et parimad õpetajad on olnud lapsed ise. Oma südame ning iseendaga kontaktis olemist peab Kadi koolihariduse olulisimaks osaks, ning just seda loodab Leiutajate Külakool oma õpilastele õpetada.

Krabi Põhikool
Ale Sprenki juhitud Krabi Põhikool on hea näide, kus toimiv meeskond südamega tööd tegevatest õpetajatest suudab pakkuda haridusele lisaks ka kasvamiseks vajavat toetust – just seda, mida selle kooli õpilastele erinevatel põhjustel kodudes napib. Paljud lapsed elavad kooli õpilaskodus, olles sedasi õpetajatega tugevamas emotsionaalses seotuses kui ema-isaga. Just selle kooli pedagoogid on need, kes saavad lastele pakkuda tingimusteta hoolimise kogemust. Sellel sügisel alustab kool 60-70 õpilasega erakoolina, olles üks ainulaadsemaid erakapitalil tuginevaid koole Eestis.

Koduõpe
Valgamaal elav Kaire Kaur-Danieli on kahe tütre ema, kes teadis juba üsna pisikeste laste kõrvalt, et tema lapsed hakkavad õppima kodus. Lapsi õpetades järgib ema riiklikku õppekava, pakkudes lastele lisaks tegevusi ning kohtumisi, mis aitaksid tüdrukute silmaringi laiendada. Väga oluliseks peab Kaire laste kasvamisel igapäevast õues liikumist: just see on üks plussidest, mida koduõpe naise sõnul võimaldab. “Ära jääb autosõiduaeg kooli ja koju, sel ajal saame õues matkata,” lausus ta. Koduõpe aitab arvestada lapse individuaalsust. Peres, kus ema on keraamik ja vanem tütar teab kindlalt, et tema soov on saada kunstnikuks, saab ka koolihariduses suuremat rõhku pöörata loovatele tegevustele ning kunstiajaloo uurimisele. “Selleks, et valik langeks koduõppele, tuleb lapsevanemal hästi läbi mõelda ja paika panna, kuidas asjad nende kodus toimuma peaks,” lisas ta.

Keelepesä
Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi veavad Haanjas võrukeelset Keelepesä lastehoidu. Kümnekonna lapsega lastehoius käib kogu suhtlus võru murdes. Ettevõtmine sai alguse viis aastat tagasi, kui kokku oli kogunenud hulk lapsevanemaid, kelle peres räägitakse võru murdes. “Tundus, et paari-kolmeaastast last kirjakeelsesse keskkonda lasteaeda panna pole just päris õige,“ kirjeldas Egle lastehoiu tekkimise lugu. Peagi kasvas mõnest mängukaaslasest koosnev lasterühm piisavalt suureks, et ettevõtmist märkas ja hakkas ka toetama Võro Instituut. “Tänaseks toimub Keelepesä korra nädalas,“ selgitas Triin. Ta tõi välja ka Keelepesä pedagoogilise lähenemise, kus lastel lubatakse võimalikult palju ja võimalikult naturaalsete mänguasjadega mängida.

Heli Kudu. Foto: MTÜ Terve Pere Selts
Heli Kudu. Foto: MTÜ Terve Pere Selts
Terve Pere Aed
Võrumaa esimese ja seni ainsa waldorflasteaia Terve Pere Aed kasvataja Heli Kudu rõhutas, et lastele parima hariduse andmiseks peame tundma laste vajadusi. „Oluline on, et lapsed ei kaotaks maailma suhtes usaldust. See on võti, mis aitab säilitada lapse tervet huvi maailma vastu, paneb lapsed loovalt ja julgelt tegutsema. See on mäng,” rääkis Heli ning lisas, et turvalise keskkonna loomise vajadust, kus laps saaks end vabalt väljendada. “Et laps saaks areneda ja õppida, peab ta tundma, et ta on armastatud, see on olulisim.”
“Milline on sobiv haridus lapsele, tuleb vanemal ära tunda, selleni tuleb jõuda ning hea haridus väärib pingutust,” teab kahe waldorflasteaia loomist toetanud Heli Kudu oma kogemusest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Pille Libliku sõnul pole erinevate haridusvõimaluste loomise küsimus süsteemis, vaid inimestes. “Küsimus pole ka teistsuguse hariduse tegemises, pigem loovad ettevõtlikud inimesed vastavad võimalused, kuidas haridust korraldada,” leidis Liblik.
Riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta võttis hariduspäeva kokku mõttega: “Ehkki me ei tea, mida tulevik toob, milliseid inimesi ning mis ametikohtadele on vaja, on selge vaid see, et vaja saab olema väga erinevaid inimesi.”
Just see arvamuste ja võimaluste kirjusus, mis Terve Pere Hariduspäeva ilmestas, annab julguse arvata, et Võrumaal on võimalik oma lapsele leida või luua just tema vajadustest lähtuv haridus, soovides toetada ainulaadse ning eneseteadliku isiksuse kasvamist.

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Share via
Copy link
Powered by Social Snap