Homme õngitsetakse Vagulal võidu peale kalu

Homme, 19. veebruaril toimub Võrumaal Vagula järvel kalapüügivõistlus “Vagula Kala”.

Võistlust peetakse järve Roosisaare-poolses otsas. Registreerimine võistlusele on kell 8-8.45. Võistlus toimub kell 9-13.

Parimatele auhinnad, kõigile osavõtjatele kuum tee, kohv, supp ja suupisted.

Üritust korraldab Juba külaselts. Peakohtunik: Igor Kelt, tel 521 3127.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta teabepäev

2011 on kuulutatud Euroopa Liidus vabatahtliku tegevuse aastaks. Kuidas tähistatakse aastat Eestis? Millised on kaasa löömise võimalused? Mida ja kuidas teevad vabatahtlikud minu kodukandis? Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Kuidas vabatahtlikke paremini kaasata ja innustada? Kuidas edendada vabatahtlikku tegevust oma piirkonnas?

Kutsume kõiki huvilisi praktilisele teabepäevale, kus tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi ning arutatakse koostöövõimalusi aasta tähistamiseks Võrumaal.

Võrumaa teabepäev toimub 17.veebruaril kl. 12.00-17.00 Võrus, Mainori Kõrgkoolis (Kreutzwaldi 34).

Osalemiseks palume ennast registreerida hiljemalt 14.veebruariks anna@vabatahtlikud.ee.

Võru valla reisiklubi aastale on joon alla tõmmatud

Fotomeenutus reisiklubi suveretkest Valgevenesse. Foto: Helgi Noormets

Võru valla reisihuvilised tõmbasid hiljutisel uusaastapeol möödunud aastale joone alla.

Esimene oli 1999. aastal omal käel ettevõetud reis Vehmaa sõprusvalda Soomes. Tolle käiguga pandi ühtlasi alus valla eakate ansamblile Vannamuudu. Klubina tegutsetakse alates 2002. aastast koostöös reisifirmaga ABZ Reisid.

Tollest ajast on toimunud kaks reisi aastas – kevadine ja sügisene. Reiside järel saadakse kokku, vaadatakse üle video ja fotod, vahetatakse muljeid.

Reisiseltskonda võib ühtse sõbraliku perega võrrelda. Osa reise on toimunud kontserdireisidena, kus kaasas on lauljad ja pillimängijad. Soomes on kontserte antud peale sõprusvalla ka Laitilas ja Kaustise festivalil, Saksamaal lõikuspühal Minden-Lübeckes ning Rootsis Stockholmi Eesti Majas.

Käidud on Soomes, Rootsis, Hollandis, Baierimaal, Lapimaal, Ungaris, Peterburis, Kesk-Norras, Horvaatias, Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias, eraldi Pariisis, Ahvenamaal… Mullu käidi Valgevenes ning Soomes Kaustise festivalil. Valgevene reisi tegi kaasa ka siinmail puhanud abielupaar Austraaliast, kes oma uusaastatervituses hea sõnaga toredat reisi ja lahedat seltskonda meenutas.

Reisiklubi asutaja ja juht algusest saadik on Helgi Noormets. „Vaevalt nii paljudesse välisriikidesse meist igaüks omaette oleks jõudnud,” hindab ta ühisreisimise eelist.

Alanud aasta reisisihid on teada: Gotlandi saar ja Peterburi. Kuuldavasti käivitub 2011. aasta kevadel laevaliin Saaremaa-Ventspils-Gotland, mida hakkab teenindama üks Läti laevafirmadest. Peterburis aga on kavas kohtuda sealsete eestlastega.

Liina Valper

Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Troll'a Jaanus, Jaana ja latsõ. Foto: Uma Leht
«Kapstit tulõ praati kimmähe tsiarasvaga!» tiid Võro valla Navi külä Ilomäe talo peremiis Troll’a Jaanus (35) häste, kuis hapnist kapstist hää praadikapsta saava. Või-olla nii kimmäs hää maigu nõudminõ tõigi talo kapstilõ Uma Meki suurlaada pääpreemiä ja avvohinnasõidu Saksamaalõ Grüne Woche söögilaada pääle.

«Et Uma Meki suurlaada pääl nii kõvastõ ostõti ja tuu preemiä saimi, tuu oll’ suur üllätüs,» kõnõlõs Ilomäe talo pernaanõ Troll’a Jaana (36). «Mul jäi päävä lõpus sälg haigõs ja tuud es jõvvaki kaia, midä tõsõ möivä!» Saksamaalõ sõit Ilomäe talo preemiäkapstit näütämä ja mekmises pakma kah vast iks timä: Jaanussõl jää-i talotüü mant säänest aigu.

Jaanus rehkendäs, et täl saa joba 22 aastakka kapstakasvataja ammõtit. «Naksi talopidäjäs 13aastadsõlt, ku uma edimädse kapsta maaha panni,» seletäs tä. «Meil oll’ üts kõva naabrimiis, kiä kasvat’ kapstit ja möi näid sis hapnõst pääst Vinnemaalõ maaha. Ma kai, et kõva äri ja naksi kah ummi kapstit maaha pandma!»
Loe edasi: Ilomäe kapsta sõitva Saksamaalõ

Ansambel Vannamuudu: Me armastame 11

arhiivist
Võru valla pildiarhiivist: vasakul Vannamuudu ansambli juht Helgi Noormets

“Me armastame 11” – just niisuguses kirjapildis oli välja kuulutatud kontsert, mille Võru valla ansambel Vannamuudu korraldas 19. novembril vallamajas. Lahtiseletatult tähendab see, et kontserdiga tähistas populaarne ansambel oma 11. sünnipäeva. Lisatud olgu veel: lauljaid, tegusaid naisi, on Vannamuudus samuti üksteist.

Ansambel esitas läbilõike üheteistkümne tegevusaasta repertuaarist. Kavas oli hulk menukaid meloodiaid, mis publikugi kaasa laulma pani  ning tantsupaarid põrandale meelitas. Kontserti juhtis ansambli Vannamuudu asutaja ja selle juht tänaseni Helgi Noormets.

Külas oli Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ansambel Elurõõm, mille juht Sigrid Kallion täiendas kontserdi pealkirja: “Me armastame ja aitame üksteist.” Öeldut kinnitas Elurõõmu meeste ja naiste laul Vannamuudu kapelli saatel.

Ansambel Vannamuudu on koos käinud 1999. aasta sügisest. Laulu toetab truult samanimeline kapell. Nimepanekul inspireeris tol ajal üle-eestilise populaarsuse saavutanud ansambel Ummamuudu. Vannamuudu nimega aga tahetakse rõhutada truudust vanadele, ajaproovi läbiteinud lauludele.

Lisaks esinemistele Võrumaal ja mujal Eestis on laulureisid viinud kaugemale – Soome, Rootsi, Saksamaale. Eakate ansamblite arvestuses on Vannamuudu mitmekordne Võrumaa ja Kagu-Eesti vokaalansamblite konkursside laureaat.

Kontsert oli vallamaja kitsukesse saali toonud suure hulga Vannamuudu austajaid ja sõpru. “Armastus väljendub muusikas. Kui inimese suudab laulda ja laulust rõõmu tunda, tähendab see nooruslikkust,” tunnustas lauljaid ja pillimängijaid abivallavanem Aigar Kalk.

Liina Valper

Võru linna, Võru ja Sõmerpalu valla ühinemisuuring sai valmis

Täna esitletakse Võrus peetaval konverentsil ligi aasta kestnud projekti käigus koostatud kolme omavalitsuse võimaliku ühinemise ettevalmistamiseks vajalikku uuringut, mille on kokku pannud Geomedia OÜ koostöös omavalitsuste esindajatest koosnevate töörühmadega, kes teemagruppide põhiselt andmed kokku kogusid.

Võru Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on töörühmades on tehtud ära mahukas töö ning analüüs edaspidiseks mõttetööks saadud.

“Ühinemine saab teoks muidugi ainult juhul, kui sellest tõuseb kasu kõigile inimestele,” lisas Saarman.

Uuringu tulemused on kõigile Võru linna veebilehelt kättesaadavad alates detsembrist. Võru linna, Võru valla ja Sõmerpalu valla võimaliku ühinemise uurimiseks said omavalitsused Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi programmist umbes 600 000 krooni toetust, sellele lisandusid omavalitsuste osalused.

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Mooska savvusann ja Veeroja Eda
Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Õpilaste ajaloonäitus osutus ootamatult populaarseks

Parksepa keskkooli 135. aastapäevale pühendatud „Ajalooliste asjade näitus“ sai sedavõrd suure huvi osaliseks, et väljapanekut otsustati kahe päeva võrra pikendada ja see jääb avatuks järgmise esmaspäevani.

„Huvi on olnud tõesti suur,“ ütles Parksepa keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks. Kolme päevaga külastas näitust ligemale paarsada huvilist, peaasjalikult Parksepa omad inimesed ning ka lasteaialapsed. Et kõik huvilised saaksid näitusest osa, otsustati see üles jätta 15. novembrini.

Näituse panid kokku Parksepa keskkooli õpilased, kes tõid kodust huvipakkuvat vanavara. Õla panid alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Lisainformatsioon: Andres Breidaks, tel 5109789

Latsiaiah umma otsmah

Puiga latsiaia latsõ. Foto: Nutovi Mirjam
Midä arvasõ 5–6aastadsõ latsõ Võromaast ja ku häste nä võro kiilt tundva, sai perrä uuritus Puigal Siilikese latsiaiah.

Küsse latsi käest lämmistüses, et mis maa tuu Võromaa õigõhe om? Latsõ hõiksi taa pääle, et Võromaa om Eestimaa. «A mink peräst sis Võromaad just Võromaas kutsutas?» Muidogi mõista õks tuusamadsõ Võro liina peräst – taa omgi latsi meelest ainumanõ põhjus.

«A latsõ, miä ti arvat, kiä Võromaal eläse?» küsse edesi. Läbisegi hõigutuist vastussist tull’ vällä, et Võromaal eläse õks inemise ja kassi ja pini ja lamba ja kitsõ, a säändsest elänigust nigu võrokõnõ es tiiä latsõ midägi.

Küsse sis latsi käest, et kas nä ei olõki võrokõsõ? Nigu ütest suust tull’ vastussõs, et nä kõik omma eestläse. Kõrraga hõigas’ Orro Kert (5): «A ma mõista võro kiilt!», ja lugi taa teedäandmisõ pääle uhkõlõ: «Ütsi-katsi-kotsi!». Kas latsiga kõnõldas kotoh võro kiilt? Taa pääle lasi latsõ helkävide silmiga läbisegi õhku võimsa «Jaaa!» ja «Eiii!». Loe edasi: Latsiaiah umma otsmah

Kosel ja Võrus lõppesid mahukad teetööd

Kose alevikus ja Võru linnas on nüüdseks selja taga mahukad ehitustööd: 64 miljoni krooni eest tehti korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

„Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle,“ rääkis Lõuna Regionaalse Maanteeameti asedirektor Janar Taal ja lisas, et tegemist on kõige suurema sellel aastal valminud tee-ehitusobjektiga Lõuna-Eestis.

Sõidutingimused Võru–Verijärve maantee 3,5-kilomeetrisel ja Võru–Mõniste–Valga maantee 1,7-kilomeetrisel teelõigul paranesid tänu remondile tunduvalt: päevinäinud teekate freesiti üles ja asendati uue asfaltkattega. Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele. Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal – teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Allikas: Lõuna Regionaalne Maanteeamet

Parksepa keskkool kutsub huvilisi ajaloonäitusele

Kas tahad näha Teise maailmasõja möllus täägiga läbi torgatud samovari? Sajanditagust tolmuimejat? Põhjasõja-aegset märguandekahurit? Kui jah, siis tule vaatama Parksepa keskkoolis esmaspäeval, 8. novembril avatavat “Ajalooliste asjade näitust”.

“Näituse panid kokku õpilased ise, kellel palusime kodust tuua vanavara,” ütles kooli ajaloo- ja seiklusringi juhendaja, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks.

Oma toeka õla panid näituse korraldamisel alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Kooli auditooriumis on vaatamiseks välja pandud hulk talutarbeid, köögi- ja sõjariistu, raamatuid-ajalehti.

“Tõstaksin esile näiteks 1896. aasta maailma riikide atlase,” lausus Breidaks.

Näitus on tema sõnul pühendatud Parksepa keskkooli 135. aastapäevale, mida oktoobris tähistati.

“Eesmärk on süstida lastesse huvi ajaloo vastu ja edendada ühistegevust,” lisas Andres Breidaks.

Näitus jääb avatuks neljapäevani, kuid sellega ajaloo populariseerimine koolis ei piirdu. Aprillis on kavas tähistada Jüriöö ülestõusu, mille puhul korraldab ajaloo- ja seiklusring mastaapse rollimängu. Mais toimub Vana aja päev, selle naelaks on kiviheitemasina ehitamine.

Lisainfo: Andres Breidaks, tel 510 9789.

Väimelas peetakse täna konverentsi “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner

Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.

Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Navi kalamiis sai kodojärvest «elo kala»

Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv sai Põrmu järvest elo kõgõ suurõmba havvo. Foto: eräkogo
«Mineväaasta sai säält kah sama kotussõ päält inne ijä tulõkit kats kolmõpoolõkilost,» selet’ kalamiis elo kala saamist suurõ ähinäga. «Sääl om järve kõgõ süvämb kotus, 3,3–3,4 miitret, suvõl mõõtsõmi kajaloodiga. Vissi üts tossin kõrda ja häste pikk viskaminõ tull’ allatuult. Sai mõnõ miitre kerri ja oll’gi otsan. Õkva tundsõ, et tuu om elo kala! Olli purdõ pääl ja haug tahtsõ purdõ tokkõ ala tõmmada hinnäst – kavval kah, vana kala! A ma vidi tä kavvõmbalõ viirde, üts kümme minotit jandsi timäga. Ma ei olõ nii kavva võidõlnu ütegi «rüüvliga»! Pandsõ näpu lõpussõ taadõ ja tõmbsi är maa pääle: väega napilt – kolmõ haroga konks oll’ suunukan! 98 senti pikk ja 7,61 killo.»

Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»

Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.

Autor: Harju Ülle, Uma Leht

Kahe nädala pärast korraldatakse Võrumaal suitsusaunakonverents

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Riidi, 12. novvembri 2010 Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõn (tarõ 101).

Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.

Kell 10.30 naatas pääväga pääle.

Kell 10.40-13 hummogupoolinõ aig.
Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal “Savvusann ku elamus maaturismin”, mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.

Kell 13 lõunasupp.

Kell 13.30-16.30 päälelõunanõ aig.

Kell 13.30-13.50 Epp Margna. Raamat Võromaa savvusannust – matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.

Kell 13.50-14.10 Nele Reimann-Truija. Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.

Kell 14.10.-14.30 Külli Eichenbaum. Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.

Kell 14.30-14.50 Ülle Harju. Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.

Kell 14.50-15.10 Kristiina Porila. (Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus). Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.

Kell 15.10 serbätäs tsäid.

Kell 15.30-17.00 tsõõriklaud, päävä kokkovõtminõ.
Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
– Kuis edesi?
– Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
– Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
– Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?

Kõrraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Võro Selts VKKF.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 503 23 41, eda.veeroja@gmail.com
Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Naine tegi Vagula kalapüügivõistlusel meestele tuule alla

Eile Võrumaal Vagula järvel peetud kalapüügivõistluse võitis Evelin Hallisk, kes püüdis 1,09 kilo raskuse haugi. Teise koha saanud Sven Ruutsoo püütud haug oli vaid 40 grammi kergem, kolmanda koha sai 950grammise kalaga Janel Väljan. Suurima ahvena (250 g) püüdis Janar Parm. Võistlejaid oli 32, püüti kaks kolmetunnist vooru (kella 9-12 ja 14-17).

Pillimeistri kodukohas valmib lõõtsamuuseum

Teppo lõõtsa 110. sünnipäeval 2006. aastal Võrumaa muuseumis.

Võru-Väimela tee neljandal kilomeetril juhatab teeviit tuntud lõõtspillide meistri August Teppo (1875- 1959) kodupaika Loosu külas. Praegu käib seal ehitustöö: vanasse rehielamusse tuleb pärast hoone renoveerimist ainulaadne lõõtsamuuseum. Selleks asutas pillimeistri pojapojapoeg Priidu Teppo koos elukaaslase Kadri Mähariga MTÜ A.Teppo Lõõtsatalu.

“Katus on peal, välimised tööd peaksid oktoobrikuuga ühele poole saama,” valgustab Priidu Teppo tööde käiku. Hoone sisustamine ja väljapaneku korraldamine jääb uude aastasse. Enne neid töid aga peab paika saama valve- ja elektrisüsteem. “Kambrisse tuleb pillimeistri töötuba. Rehetare kujundus näitab endisaegset elu-olu. Kolmandas osas, rehealuses, aga on põllutööriistade väljapanek ja koht kontsertide korraldamiseks,” kõneleb muuseumi rajamise algataja.

Lõõtsamuuseumi valmimist rahastatakse Võrumaa Partnerluskogu abiga PRIA Leader programmist. Priidu Teppo arvestuse järgi läheb see maksma üle 600 000 krooni, kaalukas osa tööks vajalikest summadest on käes. Pillimeistri järeltulija neljandat põlve on tänulik Võru vallavalitsusele nõutava omaosaluse toetamise eest.

Praegu tähistab August Teppo elupaika Loosul Tigase talus mälestuskivi, mille juures Võru folkloorifestivali ajal pärast võistumängimist saavad kokku ja mängivad võistlusel osalenud lõõtsamängijad. Võru folkloorifestivalid toimuvad alates 1995. aastast, mille üheks oodatamaks sündmuseks on lõõtspillidel võistumängimine. 2000. aastast korraldab Võrumaa muuseum augustikuu viimasel pühapäeval lõõtsapäevi, mis tänavu toimus pillimeistri 135. sünniaastapäeval 29. augustil.

Liina Valper

Võrol saa oppi vanno iist huult kandma

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Lõuna-Eesti haigla värski lepingu perrä saava mi kandi huuldaja naada ammõtit opma paiga pääl, piä-i tüü ja perre mant Tarto liina käümä. Vaia tuud om: Võro haigõmajan tege tüüd 85 huuldajat, a erialanõ haridus om näist õnnõ neläl.

Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Trolla Jaana koos Maimu Truijaga Võru hooldekodus. Foto: Mirjam Nutov

«Tävvelidselt võimalik, et seo om hää võimalus,» ütel’ as’a kotsilõ Võro haigõmajan kümme aastakka vanno ja tervüseviaga inemiisi iist huult kandnu Vähi Terje. Tartohe opma minemist tä hindäle ette kujoda-i: «Koh ma sääl üüd olõ ja kiä sõs perre iist huult kand?»

Vahtsõ lepingu perrä saavaki vahtsõ aasta radokuust kuuli minnä innekõkkõ nuu, kiä joba tüütäse haigõmajan vai mõnõn Võro maakunna vannokoton. Edimädse satsiga võetas opma 15 inemist.

Lõuna-Eesti haigla õendusjuht Trolla Jana selet’, õt seoilma-aignõ oppus avitas huuldajil saia viil parõmbis as’atundjis.

Tuu om hääs abis ka noilõ huuldustüütäjilõ, kiä mõista-i inemiisi iist peris õigõlõ huult kanda. «Om nii, et ku käüt üten huuldõkodon, sõs jo ussõst sisse minnen lüü kusõhais nõnna, a ku läät tõistõ, pruugi-i edimädse huuga arvugi saia, kon olõt,» tuu Trolla näüte huuldajidõ mitmõsugumadsõst ammõdimõistmisõst.

Võro haigõmaja vannokodo elänik Truija Maimu (85) ütles ummi huuldajidõ kotsilõ õnnõ häid sõnno: «Ütski lats jõvva-i nii huult kanda ku siih tetäs: minno hoitas siih ku rõnnalast!» kitt tä.

Viil om Truija Maimu väega rahul tuuga, et kõik huuldaja kõnõlõsõ timäga umah võro keeleh. «Kiräkiilt kõnõlõ-i jo mi siih kiäki, ma arva, õt siih ei mõistõtagi tõisildõ,» ütel’ tä.

«Võromaa umaperä omgi seo, et nii õe ku huuldaja piät mõistma kolmõ kiilt – võro, viru ja petseri,» muias’ Trolla Jana tuu jutu pääle.

Tä ütel’, et huuldaja omma pääas’aligult kas keskiälidse vai vanõmba inemise ja kõnõlõsõ võro kiilt tävveste vabalt. Noorõmba mõistva kas kah kõnõlda vai saava vähembält arvo.

Mirjam Nutov

Parksepas peetakse täna perepäeva

Laupäeval, 4. septembril toimub Parksepas Kanariku järve ääres perepäev, kus jagub tegevust põnnidest vanavanemateni.

Avatud on piknikuturg, kus kaubeldakse kõigega, mida saab murul kasutada: vaipadest suupooliseni. Ühtlasi peetakse Võru valla kolmandad murumängud, mille raames on oma müramis- ja jalgpallitunnid ka lastele. Toimub heategevusloterii ja on avatud puhvet.

Õhtul on kõik oodatud Jüri Homenjat kuulama ja tantsima. Korraldajad kinnitavad, et isegi vihmal ei lasta ettevõtmist nurjata.

Kanariku järve ääres selguvad Võrumaa parimad grillijad

Parksepa Kanariku järve ääres peetakse reedel, 20. augustil kella 10-18 Võrumaa meistrivõistlused grillimises, mille võitjad esindavad Võrumaad tuleval aastal Türil toimuvatel Eesti meistrivõistlustel ehk Grillfestil. Esinevad artistid ja sissepääs on kõigile tasuta. Võistluse korraldavad Eesti Grilliliit ja Võru vallavalitsus.

Vaata lisa!