Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.
Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).
06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava
Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!
Eile andis Eesti kevadpealinn Türi tiitli üle suvepealinnale Pärnule.
Pärnus tervitati kell 20.16 alanud suve vee-etenduse ja sellele järgneva tseremooniaga Vallikäärus. Kava kohaselt põrisesid trummid, esinesid tantsijad ja anti sõna suvepealinna tervitajatele. Suvepealinna tervitustseremoonia jätkus kontserdiga, kus esinesid Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Kaire Vilgats ja Estraadiraadio.
Türil toimub kevadpealinna hooaega lõpetav pööripäevapidu täna, 22. juunil algusega kell 20.30.
Pärnus toimub 11.-13. augustini EFFE suveseminar „Linn kui õpikeskkond“: neljapäev on linnalooduse päev, reede ajaloo päev ja laupäev inimese päev. Seminarist osavõtt on tasuline (sisaldab ööbimist, toitlustamist ja lektoritasusid). Vaata täpset päevakava siit. Registreerimine ja lähem info: Katrin Uutsalu, katrin.uutsalu@lv.parnu.ee, tel 55643064.
PromFest ja Endla teater tõid suveks lavale Verdi "Attila".
1996. aastal alguse saanud Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte ooperilauljate konkurss on 15 aastaga kindlustanud endale koha Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.
Pärnusse rahvusvahelisele ooperimuusika festivalile PromFest saabusid sel nädalal ooperimaailma tulevikutähed, noored ooperilauljad üle maailma osalesid VII Klaudia Taevi nimelisel lauljate konkursil. Konkursi teeb ainulaadseks see, et üks võidupreemiatest on laulda peaosa enda poole valitud ooperis, mis lavastatakse just võitja jaoks järgmisel, kahe aasta pärast toimuval PromFestil nagu tänavu Attila.
Konkursile registreerus 83 lauljat, helisalvestite põhjal kutsuti Pärnusse 32 solisti 17st riigist: USA-st, Prantsusmaalt, Austriast, Argentinast, Venemaalt, Lõuna-Koreast, Soomest, Poolast, Valgevenest, Ukrainast, Norrast, Lätist, Bulgaariast, Kanadast, Saksamaalt, Sloveeniast ja Eestist. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris.
Enne pidulikku finaalkontserti läbisid lauljad kaks vooru. Eile, 10. juunil kõlas edasipääsenute esituses kohustusliku palana Franz Schuberti vokaalset meisterlikkust nõudev ”Ave Maria”. See on üks Taevi konkursi tunnusmärke ja kohustuslik alates esimesest võistlusest.
Konkursi žürii on igati väärikas: Ingrid Kremling-Domanski – Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia professor (žürii esinaine, Saksa), Henri Maier – Opera Eventsi juht (Saksa/Prantsusmaa), Alain Surrans – Rennes’i ooperi peadirektor (Prantsusmaa), Peter Theiler -Nürnbergi ooperi peadirektor (Saksa), Hans Nieuwenhaus – ooperistuudio Nederlands juht lavastaja (Holland), Vladimiras Prudnikovas – Leedu rahvusooperi solist, Leedu muusikaakadeemia professor (Leedu), Erkki Alste – Opera-Connection Alste & Mödersheimi (Soome/Saksamaa), Tatjana Zozulja – lavastaja (Ukraina), Paul Mägi – Vanemuise teatri peadirigent (Eesti), Erki Pehk – dirigent, PromFesti kunstiline juht (Eesti).
Täna toimub Ammende villas Klaudia Taevi mälestusõhtu. Taevi õpilaste kõrval astuvad üles Vladimiras Prudnikovas, Urve Tauts, Therese Raide, Malle Raid jt, kontsertmeister Helin Kapten.
VII Klaudia Taevi konkurss ja PromFest lõpevad homme Pärnu kontserdimajas suurejoonilise finaalkontserdiga, millel selguvad võitjad ja laureaadid.
Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.
Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel” (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.
Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.
Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.
Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.
Noor vibulaskur Reena Pärnat (fotol) tuli täna Pärnus toimunud täiskasvanute ja veteranide Eesti karikavõistlustel harjutuses FITA-1 1281 silmaga võitjaks ning püstitas ka Eesti rekordi.
50m distantsil lasi ta 331 silmaga (360st võimalikust) uue rekordi, mis ületab eelmist tervenisti 6 silmaga. Peale selle lasi Pärnat 30m distantsilt uue isikliku rekordi, mis tänasest on 346 silma. Märkimisväärne on, et Pärnat on alles juunioride klassi kuuluv 17aastane vibulaskur.
Naiste sportvibu klassis võidutsenud Pärnatile järgnesid klubikaaslased Anneli Preimann 1251 silmaga ning Siret Luik 1190 silmaga (kõik Järvakandi vibuklubi Ilves). Meeste samas klassis võitis Jaanus Gross (Sagittarius) 1227 silmaga. Sama tulemuse, kuid vähema arvu kümnetega tuli teiseks Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmanda koha saavutas Siim Aaver 1185 silmaga.
Naiste plokkvibu klassis tuli karikavõitjaks Mariel Jäätma oma ema Maarika Jäätma ees (mõlemad Türi Vibukool) ning kolmandaks tuli Piret Luik (Ilves). Meeste arvestuses võitis Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi), Jaan Kookla ja Harri Köhleri ees (mõlemad Viljandi Spordikool/ Vana-Võidu Vibuklubi).
Veteranide klassis tulid karikavõitjateks Katrin Froš (Pärnu Meelis) ning Aleksander Kiskonen (JAK). Võistkonnavõistluse võitis sportvibu klassis nii meeste kui naiste arvestuses Järvakandi Ilvese esindus ning meeste plokkvibu klassis Viljandi SK/Vana-Võidu VK meeskond.
Nädala pärast toimub Järvakandis eriti vastupidavate laskurite osavõtul võistlus Visa Hing F-2, kus ühe päeva jooksul lastakse harjutust FITA-1 kaks korda järjest.
Reedel toimub Pärnus Gildi majas Euroopa vabatahtliku tegevusaasta päev Pärnumaa vabatahtliku tegevuse päev.
Päev algab kell 12 töötoaga vabatahtliku tegevuse võimalustest kesk- ja vanemaealistele niing jätkub kell 15 töötoaga noorte rahvusvaheliste ning kodumaiste vabatahtliku tööde tutvusamisega.
Samal ajal on huvilisel võimalus kohtuda erinevate vabatahtlike kaasajatega leidmaks endale sobiv vabatahtliku tegevuse rakendus. Ühtlasi saab ka Töötubades tutvuda Gildi maja meistritega, proovida ise kätt ja valmistada endale midagi põnevat.
Kohtumistel osalevad:
Maarja – Magdaleena Gild, kes lisaks käsitöö ja kunsti tegemisele korraldab mitmeid üritusi kus vabatahtlikud alati abiks saavad olla.
Pärnumaa Vabatahtlik Keskus, Pärnumaa Kodukant , vabatahtlike oodatakse osalema kohalike külasletside tegevuses , maakondlike ürituste korraldamisel, projektide juurde. Vabatahtlike keskusest saab küsida ja uurida erinevaid vabatahtlike andmebaase, infolinke, võimalusi maakonnas ja rahvusvaheliselt vabatahtlikuna tegutseda.
Loomade Varjupaik ootab vabatahtlike nii loomadega tegelemda kui ka varjupaiga muude tööde ja tegemiste juurde.
Punane Rist ootab eelkõige vabatahtlike, kes on valmis ennast pikaajaliselt siduma organisatsiooniga, Punase Risti poolt pakutakse vabatahtlikele põhjalikku koolitust ja võimalust osaleda meeskonnaga pea kõikidel Pärnumaa suurüritustel esmaabi pakkujatena.
Eesti 4H Pärnumaa piirkonna inimesed, kes otsivad vabatahtlikke oma noorteklubisid eest vedama, nooteürituste korraldamisele appi.
MTÜ Pärnu Motoclub ootab vabatahtlikke appi 1.-3. juulil toimuvale veespordi peole.
MTÜ Kastan Taskus, mis korraldab Augustiunetust 13. augustil ja vajab sel päeval appi liiklust korraldama, piirdeid seadma umbes 12 vabatahtlikku.
MTÜ Shalom tegutseb abikeskusena korraldades riide ja toiduabi pakkumist abivajatele, eraldi tegutseb ka ühenduse juures lastemaja.
MTÜ Tulevik, mille Ringlusepood tegeleb töötute ja teiste abivajajtega.
Pärnu Toidupank, mis ootab vabatahtlike appi toidu pakendamisele ja jagamisele.
Kristjan Peäske tunnistati parimaks ka möödunud aastal.
Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski
Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.
Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).
Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.
Koolitusel käsitletavad teemad:
• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.
Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.
Pärnu linnavalitsus kuulutas välja esseekonkursi “Meie homne ühine Pärnu”, millel oodatakse noori mõtlema kodulinna elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele.
Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialisti Virve Laube teatel on noorte esseekonkurss pühendatud kodulinna 760. aastapäevale. Linn ärgitab esseekonkursiga noori mõtlema oma elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele ja innustab kaasa rääkima demokraatlikes protsessides. Loe edasi: Pärnu linnavalitsus ootab noortelt kodulinnateemalisi esseesid
Saaremaa päritolu maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni konstrueeritud kontserdilavaga laev väisab käesoleva aasta suvel Kuressaaret ning laeva meeskonda kuuluvad muusikud annavad siin ja mitmel pool Eestis kokku 15 kontserti.
Robert Austin Boudreau valis mullu sügisel Roomassaare sadamas välja koha, kus laev võiks kontsertide ajal seista. Foto: Alver Kivi
Louis Kahni projekteeritud ainsa laeva Point Counterpoint II kapten ja American Wind Symphony Orchestra asutaja Robert Austin Boudreau (83) pakkus Kuressaare linnale neljaks kontserdiks välja juuli esimesed neli päeva.
Kontserdiajad täpsustamisel
“Linnapoolne palve on pakutud nädalalõpp ära vahetada, kuna siis on koolinoorte laulupidu,” ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. Täna kohtub linnapea Tallinnas Eesti Arhitektide Liidus Robert Boudreau`ga uuesti ning siis on kavas kontsertide toimumise aega täpsustada. Ilmselt toimuksid kontserdid Roomassaare sadamas, kuhu 65 meetri pikkune alus ära mahuks. Möödunud sügisel käis Boudreau isiklikult Kuressaares ka Roomassaare sadamaga tutvumas. Toona kohtus Boudreau ka linnajuhtidega ja siis jäi kõlama mõte, et laev võiks rikastada Kuressaare merepäevade programmi. Nüüd Boudreau väljapakutud ajagraafik aga välistab selle.
Kuressaares toimuvad kontserdid oleksid üks osa Eestit ja teisi Läänemere riike hõlmavast kontsertturneest. Lisaks Kuressaarele antakse Eestis juuni lõpus–juuli alguses kontserte veel Tallinnas, Narvas ja Pärnus.
Kontsertturnee korraldamise peamine mõte on katta laeva USA-st Louisianast Eestisse toomise kulud, et siis tulevikus laev lõplikult Eestisse jätta. Laeva jäädavalt Eestisse tuua oli ka 1974. aastal manalateed läinud Louis Kahni ja tema sugulaste soov.
Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.
Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.
Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?
Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.
Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!
Kultuuripealinn Tallinn 2011 võõrustab paljude külaliste hulgas sel aastal ka maailma jutufestivalide lemmikuid.
Märtsist novembrini on oodata jutuvestjaid pajatama lugusid jutuõhtutel. Iga esineja viibläbi ka ühe töötoa, kus huvilistel on võimalik lugude jutustamisega seotud teemadel küsida, arutleda ja lugude rääkimise saladustele lähemale saada.
Avaüritus toimub 20. märtsil ning toob külaliseks indiaani jutuvestja Dovie Thomasoni. Jutuõhtu toimub Tallinnas Hobuveskis, Lai tn 47, algusega kell 18. Jutuvestmist veab Piret Päär. Tõlge Veronika Kivisilla.
Järgmisel päeval, 21.märtsil, kell 15 -17 Dovie Thomasoni töötuba Tallinna Keskraamatukogus.
Dovie Thomason on rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja ja kirjanik. Tal on oskus oma lugudega viia kuulajad kaasa „paika, kus aeg ei kehti”, neisse sündmustesse, mida ta koges lapsena, kui kuulas vanu indiaani lugusid. Pajatajateks tema Kiova apatši ja Lakota indiaanlastest sugulased, eriti Vanaema Dovie ja ta isa. Neilt sai ta esmakordselt kuulda loodusrahva lugusid. Need olid lood, mis õpetasid teda tegema õigeid valikuid.
Juba 30 aastat on Dovie Thomason põiminud kokku lõimesid vanadest lapsena kuuldud pärimuslikest ja oma elus juhtunud lugudest. Nõnda valmib kaunis ja kirglik põlisrahvast jutustav vaip. Tema lood aitavad säilitada väärtusi läbi mitme põlvkonna ja õpetavad õiget käitumist ja valikuid. Oluline on, et õpitakse lugudest, mis loovad isikliku väärtushinnangute süsteemi.
Seejärel läheb jutuvestmissari rändama 23. märtsil Võrru ja 25. märtsil Pärnusse.
Täna õhtul oodatakse huvilisi Pärnu uue kunsti muuseumi osa saama Kihnu instituudi korraldatud kohtumisõhtust liivlastega ehk Kihnu murrakus üläljõstminõ liivlästegä. Üritus on tasuta.
Mandrikihnlastel on juba teist talve kombeks kord kuus koguneda üläljõstmistõlõ, mis nagu ennevanasti Kihnus leiavad nüüd linnaski aset neljapäevaõhtuti. Esialgu kogunevad naised, kaasas näputöö ja soov uudiseid veeretada, hiljem liituvad pillipoisid.
Seekord tulevad kihnlaste ülalistumisele külla hõimlased Liivi lahe teiselt kaldalt. Liivlasi on kogu maailmas pisut üle 300 ja emakeelt räägib neist vaid 30 inimest.
Liivlaste rahvariideid, laule ja keelt tulevad Pärnusse tutvustama Dagmâra Ziemele ja Çdrõm Velde lauluansamblist Lîvlist (Liivlased) ning filoloogiateaduste doktor Valts Ernštreits.
Teispool merd elavatele kihnlastele jõuavad liivlased külla reedel, 18. märtsil, et osaleda Kihnu muuseumis Saare päeval. Saare päeva kutsus Kihnu instituut ellu 2005. aastal, tähistamaks legendaarse kultuuriloolase, Kihnu ajaloo, folkloori, keele ja kommete jäädvustaja Theodor Saare sünniaastapäeva.
Seeniorlaulu konkurss on juubelihõnguline, kuna tegu on viienda selletaolise laulukonkursiga. Seeniorlaul 2011 korraldab MTÜ Rand. Ülemaalisest seeniorlauluvõistlusest võivad osa võtta kõik asjaarmastajad-isetegevuslikud laulusolistid alates 50. eluaastast. Osavõtjate vanuse ülemine piir pole määratud.
Solistid võistlevad kahes vanusegrupis, millest esimese moodustavad 50-65aastased lauljad, teise grupi need, kes on vanemad. Konkursi finaal toimub 16. aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis.
Konkurss toimub kolmes voorus. I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi. Helisalvestised (vabalt valitud helikandjal) tuleb saata hiljemalt 1.aprilliks aadressil: ”Seeniorlaul 2011”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu.Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 7. aprilliks.
II ja III voor toimuvad 16.aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis. II voorus esitatatakse üks laul Arne Oidi loomingust ja üks laul vabal valikul fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel. Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Kuni kümme solisti pääsevad III vooru ehk finaali. III voorus esitatakse veel kord II voorus kõlanud Arne Oidi laul ja üks uus laul vabal valikul. Soliste hindab viieliikmeline žürii, kelle esimeheks on laulja ja literaat Toomas Kuter, kes on juhtinud laulukonkursi žürii tööd esimesest konkursist alates. Parimaid soliste ootavad mitmed põnevad auhinnad.
Pärnus Port Artur 2 teisel korrusel on tänasest kuni märtsi keskpaigani avatud Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite näitus “Kuidas ma siia sain?”. Näitusel saab tutvuda Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidega näituseteemal “Ruum”. Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele esindama Eesti noorte kaasaegset kunsti, saab näha aprilli lõpus Tallinnas avataval triennaalil. Loe edasi: Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus
Täna ja homme kell 13-17 tähistatakse Pärnu Uue Kunsti muuseumis elektriaastat. Toimub tesla generaatori elektrilahenduste esmane demonstratsioon Eestis. Tehakse väikest välku ja räägitakse sellest elektrinähtusest. Üritust viib läbi Energia Avastuskeskuse teadus- ja arendusjuht Aare Baumer.
Uue kunsti muuseum elab kogu aasta Georg Wilhelm Richmanni, 300 aastat tagasi Pärnus sündinud ja maailma esimeseks elektriteadlaseks tõusnud mehe tähemärgi all. Üks maailma esimesi elektriteadlasi sündis 1711. aastal nimelt Pärnus. 1750. aastatel võtsid elektri uurijad Benjamin Franklin Ameerikas ja Georg Wilhelm Richmann Venemaal Peterburis paralleelselt kasutusele piksevardad. 1753. aastal õnnestus Rihmannil pikne kinni püüda, ent samal katsel teadlane hukkus.
Jaanuaris avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumi endises majas Esplanaadi tänaval skulptor Riho Kulla kavandatud Georg Wilhelm Richmanni büsti mudel. Ka suvine aktinäituski kannab pealkirja “Mees, naine ja elekter” ning filmifestivali teema on “Elu elektrita ja elektriga”. Pilet 1 euro.
Homme, 18. veebruaril toimuva Pärnu Muuseumi sarikapeo raames tutvustatakse külalistele uut, veebruaris 2012 avatavat muuseumihoonet. Pärnus Aia tänaval kunagise viljaaida hoone neljal korrusel on pinda kokku 2500 m2 ja see aitab Edela-Eesti inimeste ajalugu senisest laiemalt ja paremates tingimustes eksponeerida.
„Oleme väga rahul, et üle 10 aasta kestnud Pärnu Muuseumi ehitus lõpuks on sarikapeoni jõudnud, sest senine maja on 83 160-le eksponaadile kitsaks jäänud. Uues muuseumis saab tajuda originaalesemete aurat ja nupulevajutusega saada mitmesugust teavet ajaloost, protsessidest, inimestest ja esemetest. Samuti nautida kinosaalis kroonika-, loodus- ja õppefilme ja lõpuks panna käed-jalad külge mitmetele huvitavatele seadeldistele,“ selgitas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. „Modernne esitlustehnika võimaldab tutvuda ka näiteks moodsa kuurordi rajamisel korraldatud Mudaravila ja Rannahotelli arhitektuurikonkursside võistlustöödega, kust leiab teiste seas ka Alvar Aalto võistlustöö.“
Kõige tipuks võimaldab varasemast suurem pind välja panna 14. sajandist pärineva koge, mille 8 meetri pikkuselt säilinud parda kõrgus on 4 meetrit ja mida ruumipuudusel on seni eksponeeritud vaid välismaal.
„Pärnu Muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ning arendamine kaasaegseks ja atraktiivseks muuseumiks” projekti maksumus on 3,57 miljonit eurot, millest 2,14 miljonit eurot finantseeritakse EL-i struktuurifondide meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” ja 1,42 miljonit eurot on Eesti riigi poolne kaasfinantseering läbi Kultuuriministeeriumi.
Ehitushanke võitis 2010. aastal Eston Ehituse ja Nordecon Ehituse ühispakkumine, ehitab Eston Ehitus.
Pärnu Muuseumi kogu avati külastajatele 1896. aastal ja see on üks seitsmest Eesti ülemöödunud sajandist pärinevast muuseumist.
Uus muuseumihoone avatakse 23.veebruaril 2012.
Kõik, kel kodus mõni toataim üle või puudu, võivad laupäeval, 19. veebruaril minna Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi saali Allika 2a, kus kella 10-11 toimub toataimede rohevahetus. Rohevahetusse tulevad nii toataimed, tütartaimed, pistikud, sibulad, mugulad kui seemned. Hädalised saavad kaasa ka taimepotte ja muid anumaid. Astroloogilise kalendri järgi kestab homsest kuni 25. veebruarini hea külvi- ja istutusaeg.
Kell 11 algab samas loeng toataimede kasvatamise iseärasustest, valguse, õhuniiskuse, kastmise ja väetamise nippidest, kasvusubstraatidest ja taimekaitsest. Praktilise tööna õpitakse istutama erinevaid orhideesid.
Eesti läänekülg, Pärnu ja Pärnumaa, on läbi aegade olnud seotud veega. Pärnu asukoht mere ja jõe ristumiskohas on eestlaste koduks olnud juba iidsetest aegadest saati.
Pärnus toimub 18.–27. veebruarini kireva programmiga jääfestival.
Festival avatakse reedel, 18. veebruaril kell 19 Vallikäärus jää- ja tulešõuga, kus löövad kaasa iluuisutajad, tantsijad jne.
Programmi mahuvad mitmesugused töötoad, laadad, kalapidu, mis hõlmab püügivõistlust ja kalatoitude mekkimist.
Festivali raames avatakse Pärnu linnas ja maakonnas mitu uisuväljakut. Toimub ka uisukarneval, kavas on hulk kontserte. Saab teha räätsamatku Soomaale rabasse ja tuuritada Tõstamaale jne.
Jääfestival lõpeb 26. veebruaril galaõhtuga Endla teatris.
Pärnus tuleb 9. veebruaril konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”, kus käsitletakse Eesti maapiirkonna ettevõtluse (sh põllumajanduse) arenguid viimaste aastate majandustrendide valguses. Muuhulgas hinnatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetuste mõju ja arutletakse maaettevõtluse arengu- ning ettevõtjate koostöövõimaluste üle.
Konverents peetakse Strand SPA & Konverentsihotellis (A.H. Tammsaare pst 35) algusega kell 10.00. Lisainformatsiooni konverentsi kohta leiab aadressilt www.agri.ee/konverents.
23. veebruaril 2011 korraldatakse kodanikualgatusena üheksa Eesti linna kümnes saalis Eesti kodanikele Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud vastuvõtt. Eesrindlikke kodanikke tervitab Kalevipoeg, kes pole unustanud oma rahva paremaid poegi. Vastuvõtul esinevad tuntud Eesti solistid. Järgnevad suupisted ja joogid. Vastuvõtust Eesti Nukuteatris teeb otseülekande Kanal 2.
Kuna Eestimaa peosaalid ei mahuta lõputult tublisid inimesi, siis annavad korraldajad kodanikule kutse saamiseks ka väikese ülesande. “Vaadake ringi enda ümber, et mida teie või teie ümber inimesed on teinud oma kodumaa jaoks. Ära küsi, mida riik saab sinu jaoks teha, vaid mida sina saad riigi heaks teha. Mida sina oled teinud, et meie elu siin väiksel maalapil oleks parem,” ütlevad nad koos viitega, et kodulehel www.kodanikud.ee on igal soovijal võimalik täita vorm, mille olulisim osa on teada anda heast teost, mida tema poolt soovitatud isik on teinud oma riigi ja ühiskonna jaoks. Iga heateotegija saab posti teel kutse kahele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. veebruar 2011. Loe edasi: Vabariigi aastapäeva puhul toimuvad seekord ka teistmoodi vastuvõtud tublidele inimestele
Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.
