Fotogalerii
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppurid külastasid 20. mail Järvamaa üht külastatavamat vaatamisväärsust, Kirna mõisa.
Loe edasi: Piltuudis: VÄÄRIKAD KIRNA MÕISASPiltuudis: VÄÄRIKAD KIRNA MÕISAS
Rubriik: Türi vald
JALGRATTAMUUSEUMIS KEERUTATAKSE KAHE- JA KOLMEKÜMNENDATE AASTATE HELIPLAATE
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Järvamaal Väätsal 1893. aastal valminud vana vallamaja ajaloolises hoones asuvas jalgrattamuuseumis mängitakse Muuseumiöös sajandivanuseid heliplaate.
Loe edasi: JALGRATTAMUUSEUMIS KEERUTATAKSE KAHE- JA KOLMEKÜMNENDATE AASTATE HELIPLAATETÜRI LINNA SÜNNIPÄEVAKS ISTUTATAKSE NOORI KIRSIPUID
Tänavu kevadel kutsus kevadpealinna toimkond osalema Hooandja projektis “Türi kirsiõitesse”. Tänasega saadi teha vahekokkuvõtet, sest 9. mai seisuga lõppes Hooandja projekt.
Loe edasi: TÜRI LINNA SÜNNIPÄEVAKS ISTUTATAKSE NOORI KIRSIPUIDPIPIGA INIMESEST, TÖÖST, SUHETEST JA VABAAJA SISUSTAMISEST
Kui ma juba Kohtu tänava maja kolmandal korrusel Türi vallavanema Pipi-Liis Siemanni avaras töötoas istusin ja temaga taas kohtusin, meenus miskipärast kohe sama hommiku bussisõidul toimunud telefonivestlus tuttavaga, kes kuulis minu Türile minekust. Helistaja küsis naljatades tuntud laulusõnadega: „Kas külla Jürile…?” Vastasin: „Pipile”. Tema imestunult: „Kas nimi?” Selgitasin: „Muidugi nimi. Teda teab Järvamaal pea iga inimene.”
Loe edasi: PIPIGA INIMESEST, TÖÖST, SUHETEST JA VABAAJA SISUSTAMISESTPIPI-LIIS SIEMANN PÄLVIS JÄRVAMAA KÕRGEIMAT TUNNUSTUST
Eesmaspäeval, 15. veebruaril andis Järvamaa Omavalitsuste Liidu (JOL) juhatuse esimees Priit Värk maakonna kõrgeima tunnustuse, Järvamaa Vapimärgi, Türi vallavanemale ja JOLi juhatuse liikmele Pipi-Liis Siemannile.
Loe edasi: PIPI-LIIS SIEMANN PÄLVIS JÄRVAMAA KÕRGEIMAT TUNNUSTUSTPÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTES
Keset lumesadu Türi raudteejaama perroonil seistes meenus minu lapsepõlves Ellen Niidu kirjutatud ja Gustav Ernesaksa loodud viisiga populaarseks lauldud-mängitud lustlik lastelaul „Rongisõit”, milles tuntud sõnad: „Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile.”
Loe edasi: PÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTESANU PINK PÄLVIS RAHVAKULTUURI SIHTKAPITALI KÄSITÖÖ AASTAPREEMIA
Neljapäeval, 4. veebruaril selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid, kelle hulgas sai Türil tegutsev Anu Pink rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia Kudujate Koopiaklubi ellukutsumise ja maailma suurima Muhu sukkade näituse „Meie argipäeva vidussepidamise aeg” korraldamise eest.
Loe edasi: ANU PINK PÄLVIS RAHVAKULTUURI SIHTKAPITALI KÄSITÖÖ AASTAPREEMIATÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONED
Mullu ehitati ümber või renoveeriti riigi osalusel 10 koolimaja: Valgas, Alatskivil, Taeblas, Võhmas, Järvakandis, Puhjas, Haapsalus, Tabiveres, kuid suurimad ehitistööd leidsid aset Tallinna Tondi põhikooli juures ning Türil, kus 28 augustil avati nii uus koolihoone kui spordihall.
Loe edasi: TÜRI LINNA ARHITEKTUURILISELT ÕNNESTUNUD ÕPPE- JA SPORDIHOONEDFotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTUL
Türi Vabadussõja mälestussamba juurde kogunesid Tartu rahu 101. aastapäeval Türi aukodanik Kalju Tamm, vallavanem Pipi-Liis Siemann, Kaitseliidu Järva Maleva Türi üksikkompanii liikmed ja mõned linna inimesed.
Loe edasi: Fotogalerii: TARTU RAHU AASTAPÄEVA MÄLESTUSHETK TÜRI KESKLINNA KALMISTULTÜRI VALD TOETAB KODU SOETAJAID
Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann kinnitab, et kodu soetamise toetus on Türi valda toonud 103 uut elanikku ja toetanud lisaks 35 vallakodaniku unistust rajada oma kodu just sellesse Eestimaa paika.
Loe edasi: TÜRI VALD TOETAB KODU SOETAJAIDLAULUKOOR KEVADPEALINNAS TÜRIL
Veerandsaja lauljaga Türi Koor on nooremaid Eestimaa laulukollektiive. Et Järvamaal paiknevat Türit teatakse kevadepealinnana, on koori repertuaaris ka kevade teemalisi laule. Mullu tundis koor suurt au ja rõõmu laulmisest Tule tulemise tseremoonial Türil ja Tallinnas juubelilaulupeol „Minu arm”. Köitvaks sündmuseks isamaaliste laulude ja tugeva ühtekuuluvustundega on Vaba Rahva Laul.
Loe edasi: LAULUKOOR KEVADPEALINNAS TÜRILIMPROTEATER IMPEERIUM JUUBELITUURIGA TÜRI KULTUURIKESKUSES
19. veebruaril toob Eesti impro 10. juubelituur Improteater IMPEERIUMi Türi Kultuurikeskusesse, kus etendub publiku heakskiitu pälvinud “Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu”.
Improteater tähistab sel hooajal improvisatsioonilise teatri 10. tegutsemisaastat. Sellega võtab teater südameasjaks tutvustada armastatud teatrivormi ka väljaspool suurlinnu. Seni on tuuritatud Kuressaares, Otepääl, Kuusalus, Juurus, Iisakus ja paljudes teistes kaunitesse Eestimaa paikades.
Loe edasi: IMPROTEATER IMPEERIUM JUUBELITUURIGA TÜRI KULTUURIKESKUSES
15-aastane poiss hüppas Türi järve rannas pea ees poole meetri sügavusse vette
G4S Eesti kommunikatsioonijuhi teatel viis kiirabi Türi tehisjärve äärest haiglasse noormehe, kes oli hüpanud pea ees poole meetri sügavusse vette.
Täna kella 15.40 ajal teatati G4S rannavalvuritele Türi järve ääres, et veest toodi välja üks 15-aastane poiss.
Üks vetelpäästja jooksis poisi juurde ja teine kutsus kiirabi. Kaldale toodud noormees oli teadvusel, kuid hingas raskelt ja ei tundnud oma käsi ega jalgu.
Juhtunu pealtnägijad rääkisid rannavalvurile, et poisid olid rannas mänginud Pallimatsu nimelist pallimängu, mille käigus visatakse teineteist tennisepalliga ja eesmärk on mitte palliga pihta saada. Mängu käigus oli üks poiss pallilt eest ära saamiseks hüpanud pea ees vette. Paraku on vesi selles kohas vaid pool meetrit sügav ja noormees lõi ennast vastu järve põhja ära. Üks poisi sõpradest tõi ta kohe veest välja.
Sündmuskohale saabunud kiirabimeedikud asetasid noormehele kaelalahase ja hapnikumaski ning viisid ta kiirabiga haiglasse.
Rannavalvurid on lapsi ja noori Türi rannas korduvalt hoiatanud ja palunud sellist mängu mängides olla ettevaatlikum, et võimalikke traumasid ennetada.
Raiesportlased võistlevad Türi lillelaadal
Eeloleval laupäeval, 19. mail, võistlevad taas Eesti ja lähiriikide raiesportlased. Eesti raiespordisarja xCUT CUP 2018 jätkub võistlusega TOP 10. Traditsiooniline, üle kahekümne korra toimunud võistlus pakub sel aastal pinget ja põnevust Türi lillelaadal.
[pullquote]Taas on võistlustules meie absoluutne tipp – Andres Olesk ja Taavi Ehrpais[/pullquote]”Kahekümne esimene võistlus ja neljakümne esimene lillelaat sobivad väga hästi kokku,” sõnas raiespordi võistlussarja xCUT CUP 2018 peakorraldaja Mart Kelk. Laadakülastajad saavad raievõistlustele kaasa elada alates kella kümnest, kui algavad platsialad.
Kelk lisas, et võistlused tulevad kindlasti pingelised ja huvitavad. “Käesolev aasta on ka raiespordi maailmameistrivõistluste aasta, need toimuvad augustis Norras. TOP10 on võistlus, mille tulemused lähevad arvesse ka Eesti koondise kokkupanemisel. Nii et kindlasti annavad kõik osalejad endast maksimumi. Lisaks meie sportlastele võtavad osa raiemehed ka Soomest, Lätist, Leedust ja Valgevenest. Konkurents on kõva!”
Türi kuulutati 19. korda kevadpealinnaks
Tänasest hakkas Türi taaskordselt kandma kaubamärgina täieõigusliku kevadpealinna tiitlit. Sümboolse pealinna valitseja saua andis tänavu Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte Tallinna abilinnapea Zuzu Izmailova.
Türi inimesi tulid tervitama teiste teemapealinnade esindajad. Nende hulgas ka suvepealinn Pärnu esindus: volikogu liige Laura Kiviselg ning abilinnapead Meelis Kukk ja Marko Šorin. Mujalt olid kohal nii päris pealinn Tallinn, kui talvepealinn Otepää, külmapealinn Jõgeva, sügispealinn Narva.
Teemapealinna tiitlit tähistav sau käib rituaali kohaselt korraks läbi Tallinna esindajate käte. Nii tagastas Otepää esindaja saua Zuzu Izmailova kätte, kes selle siis hetk hiljem kogu pidulikkusega Türi vallavanema Pipi-Liis Siamanni kätte andis. Üheksateistkümnendat korda on sümbol kevadpealinna käsutuses kuni suve alguseni, et seejärel sau Pärnule loovutada. Traditsiooniliselt tõmmati käima ka lilleline muruniiduk, kuigi maha sadanud lumevaip oleks nõudnud pigem lumepuhuri kasutamist.
Järgmise aasta suvel peetakse Türil Pillipidu
Tuleval suvel toimub Türil 28. juunist 1. juulini Pillipidu 2018, mis on järg 2016. aastal samas toimunud Rahvamuusikapeole.
Kolme päeva jooksul toimub rahvamuusikute õppelaager, mis lõppeb suure kontserdiga Türi lauluväljakul 30. juuni õhtul. Lisaks ühisproovidele toimuvad õpitoad ja seminarid, tutvumisjämm ja igamehe kontsert.
Juhan Uppin, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, kutsub osalema igas vanuses rahvamuusikaansambleid ja pillimängijaid. Eriti on oodatud pillipeo protsessis osalevad kollektiivid ning ka kõik uued tulijad, kes sooviksid osaleda 2019. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol. Kuid nagu nimigi ütleb, on tegu pillipeoga, mistõttu oodatakse sel korral osalema kõiki pillimängijaid, näiteks puhkpilliorkestrite ja teiste valdkondade mängijaid, kes soovivad üheskoos rahvamuusikat mängida.
Pillipidu 2018 on kogukonnale kokkusaamiskoht, võimalus koos musitseerida ja esineda. Pillipidu juhivad nagu ka 2016. aastal Juhan Uppin, Enrik Visla ja Margus Tokko.
Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes
Jätkus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala keskkonnateadlikkuse projekt Tamsalust tagasiteel koju peatusega Kirnas.
Kirna mõisast on palju räägitud, nüüd eriti, sest mõis on valitud Eestis kümne põneva paiga hulka. Kirna mõisa maa-alal on tugevad magnetilis-anomaalsed tsoonid, kust väljuv kiirgus võib olla nii positiivse kui ka negatiivse laenguga. Negatiivsed laengud on vajalikud mikroorganismide, bakterite, pingete mahalaadimiseks; positiivse laenguga kohtadest saame lisaenergiat tervenemiseks. Nii tugevaid elektromagnetilisi madalsageduslikke paiku on maailmas kokku vaid viis. Nende seas Järvamaa Kirna.
Kerkib küsimus, miks siis minna mujale ravima. See oleks nagu kohatutvustus „nähtamatu“ füüsika poolelt. Enne, kui läbi mõisa parki jõuame, mõni rida mõisast. Meie ekskursioon on ikkagi pärandkultuuriga tutvumine. Mõis on asutatud 1614. aastal, mõisaansambel koosnes 19 hoonest. Õdede Pilchaude kätte minekul 19. sajandi lõpul elu mõisas hääbus. 1919. a hoone riigistati, hooneid ei remonditud, algas kasutamise ajajärk. Küll oli seal majas algkool, raamatukogu, sidejaoskond, kolhoosi keskus, söökla, isegi oli kortereid. Loe edasi: Kirna mõis tervistavate loodusjõudude rüpes
Mälestustule teekonnal Pärnust Rakverre
Kuigi Kindral Johan Laidoneri selts on selle sajandi kõigil aastatel viinud võidupühale eelnenud päeval paraadilinnadesse Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud mälestustuld, pole vaatamata Sindi lähedale naabrusele Toriga selles linnakeses veel kunagi varem tuld tervitatud, aga tänavu leidis seegi sündmus aset.
Toris süüdatud ja pühitsetud mälestustuli jõudis esmalt võidupüha maratoni tõrvikukandjatega Pärnusse. Rüütli platsil andsid tõrvikutega teatejooksu läbinud sportlased tule üle seltsi esimehele Trivimi Vellistele, kes on väga palju aastaid koos Laidoneri seltsi noortega mälestustule paraadilinnadesse toimetanud. Eesti Vabariigi väljakuulutamist tähistava monumendi trepil peetud lühikese, kuid piduliku tseremoonia järel asuti õhtu eel enne poolt kaheksat teele. Tänavu saatsid kaitseväe soomukil liikuvat tuld lisaks Velllistele veel seltsi tegevjuht Jan Enriko Laidsalu ja liikmena Kaur Laurimaa, samuti seltsi tegevust toetavad Tabasalu gümnaasiumi 8. klassi õpilased Maria Lont ja Diana Peterson. Pärnus liitusid tule saatjatega ka kolm Audru noorkotkast: Taavi Raudkivi, Tanel Vaikjärv ja Karl Mumme.
Sindis ootasid tule läbimist linnapea Rein Ariko, segarahvatantsu rühm Omasoodu ja mõnikümmend linnakodanikku.
Sindi tervitab mälestustuld kahel korral
Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.
Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.
Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.
Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.
Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.
Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“
Urmas Saard
Samal teemal:
Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva
Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.
Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.
Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.
Loe edasi: Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva
Türil selgub Eesti parim noortalunik
Täna, 20. mail selgitatakse 16. korda välja Eesti parim noortalunik. Türi Lillelaadal toimuvale võistlusele on registreerunud kümneid õppureid maamajanduslikelt erialadelt Järvamaa kutsehariduskeskusest, Eesti maaülikoolist ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist.
“Maaettevõtlus nõuab üha uute teadmiste ja oskustega spetsialiste ja ka kutsevõistlus käib ajaga kaasas. Sel aastal on kompleksvõistluse programmi lisandunud mitmed uued võistlusalad nagu näiteks väetiste külvinormi arvutamine ja lüpsimasina hooldus,” ütles võistluse peakorraldaja, Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Positiivne on seegi, et kutsevõistlus on ka 16 toimumisaastal noorte seas endiselt populaarne. Mõõduvõtmine on hea võimalus nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste proovilepanemiseks.”
Noortaluniku kompleksvõistlusel pannakse proovile teadmised, kiirus ja oskused kümnel võistlusalal: väetiste külvinormi arvutamine, või valmistamine purgis, koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste tööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, lillede istutamine kasti, lüpsimasina hooldus ja põllutööriistade haakimine traktorile.
Võistluste käigus selgitatakse välja iga ala võitja ning kümne ala koondarvestuse parim on “Noortalunik 2016”. Kümne ala parim neiu saab “Noortaluperenaine 2016” tiitli.
Noortaluniku kompleksvõistlust korraldab Järvamaa kutsehariduskeskus koostöös maaeluministeeriumi ja sihtasutusega Innove.
Noortaluniku kompleksvõistlus avatakse kell 10 Türi Lillelaada pealaval.
Võistluse täpsema info leiate Sihtasutuse Innove kodulehelt.
Trivimi Velliste: juba Aleksandri Gümnaasiumi õpilasena sajandivahetuse Tartus alustas noor Rei poliitilist tegevust
Täna tähistati avaliku talitusega riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva suurmehe sünnikohas Kurlas ja mälestusteõhtu konverentsiga Kabala Rahvamajas, kus võtsid sõna Riigikogu esimees Eiki Nestor, liige Jaanus Marrand ja teised, pikema ettekandega esines suursaadik Trivimi Velliste, kelle kõne sisu on allpool täies mahus ära toodud.
Me ei saa veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega
Eesti riigi 100. sünnipäev on peagi ukse ees! On põhjust heita üldistavam pilk üle õla, et mõtestada meie olemist siin sellel maal riigirahvana, peremeesrahvana. Eestlased pole mitte alati olnud peremehed omaenda maal – vanemad inimesed teavad seda väga hästi, nooremad võib-olla ei mõtle sellele.
Vabadus on nagu puhas õhk või allikavesi. Kuni need on iga päev olemas, pole harjumust ega ka nähtavat vajadust mõtiskleda õhu, vee või vabaduse üle. Aga kui mõni neist peaks ühel päeval kaduma …?
Äsja viibisime paigas, kus täpselt 130 aastat tagasi sündis üks meie rahvuslikest suurmeestest. Üks nendest, kes mitte ainult ei seisnud Eesti riigi hälli juures, vaid keda me julgesti võime nimetada ka meie riigi ämmaemandaks – koos mõne teise iseseisvuse sepistajaga.
Kuigi Eesti riik ei kuulu nooremate kilda, on enamik selle ajaloost olnud võõra kanna all. Seetõttu ei saa me veel hõisata oma ajaloo mõtestamise täiuslikkusega. Isegi meie kõige suurematest riigimeestest on ilmunud vähevõitu raamatuid, mõnest hoopis vähe.
August Rei ei ole siin suur erand. Siiski on 2012. aastal Rahvusarhiivi kirjastusel näinud ilmavalgust ajaloodoktor Jüri Andi raamat „August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat“, mis on osa Riigikantselei toetatavast kiiduväärsest monograafiate sarjast, pühitsemaks Eesti Vabariigi lähenevat 100. aastapäeva. Oma järgnevates kirjeldustes toetun suuresti Jüri Andi nõtke sulega kirjutatud teosele.
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei kodulehelt →
Nädala foto
Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks
Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.
Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.
Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.
Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.
Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner
Erivajadusega inimesed peavad Türil laulupidu
10. septembril kell 11 kogunevad 250 lauljat Türi laululavale, et pidada maha järjekorras juba kuues eriline laulupidu. See Kernu hooldekodust alguse saanud laulupeotraditsioon on ainulaadne, kuna tegemist on Eestis ainsa erivajadustega inimestele korraldatud laulupeoga.
Seekordsest peost võtab osa ühtekokku 16 koori. Laululava kaare alla kogunevad lauljad üle Eesti psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuvatest organisatsioonidest. Peole tullakse Erastvere, Kodijärve, Sõmera, Karula, Imastu, Tapa, Rakvere, Tõrva, Koluvere, Vägeva, Vändra, Vääna-Viti, Võisiku ja Türi kodust ning Koeru hooldekodust ja Keila päevakeskusest.
Pidu algab traditsioonilise rongkäiguga Türi kiriku juurest Türi laululava juurde, misjärel süüdatakse laulupeotuli.
Peo kava saab olema mitmekesine, esitamisele tulevad nii rahvaviisid, tuntud popplaulud kui ka tõsine rock (Metsatöll – “Oma laulu ei leia ma üles”). Peo lõpulauluna kõlab Tõnis Mägi “Koit”.
Kauni laulu- ja tantsupeoaasta jätkuks on kõik huvilised oodatud Türi laululavale peost osa saama!