Rubriik: Eesti

Täna algab loovusnädal Johannese Koolis Rosmal

Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts
MTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kooli Rosmale tulevad märtsi viimasel nädalal külalised lisaks Eestimaale ka Soomest ja Saksamaalt. 28. märtsist 1.aprillini seatakse ümber kooli tunniplaan ning maja on avatud hilisõhtuni, kuna pakutavast tegevusest tahavad osa saada ka täiskasvanud.

Põlvast pärit preestriametit pidav Kati Kolk õpetab hommikuti lastele jutustamiskunsti, õhtuti vestleb ta täiskasvanutega elust, inimesest ja ühiskonnast.

Hannes Heyne Saksamaalt on kooli vana sõber, kes hommikuti tegeleb muusikaimprovisatsiooniga. Pärastlõunal juhendab ta psaltri ehitamise töögruppi. See töögrupp on kõige aja- ja töörohkem, kuid ka tulemusrikkam – iga osaline lahkub oma muusikainstrumendiga.

Tanja Franke Saksamaalt raiub naisterahva kohta üllatavalt jõuliselt kivi. Tema töögrupp on olnud väga populaarne, võimalust jõudu katsuda nii tugeva materjaliga nagu on meie paekivi, ei ole just iga päev.

Loovusnädala paneb tõeliselt liikuma Soomes elav hollandlane, 30-aastase kogemusega tantsupedagoog Wim van der Kooij. Kolmapäevast reedeni tantsitab ta soovijaid rahvaste tantsude rütmides.

Täiskasvanute õhtuste töögruppide ajad ja hinnad:
*Kati Kolk, vestlusring – E-N kl 15.30-17 (tasu annetuse korras)
*Tanja Franke, kiviraiumine – E-R kl 17-19 (20 eurot + 10 eurot materjal)
*Wim van der Kooij, rahvaste tantsud – K-R kl 17-19 (20 eurot)
*Hannes Heyne, psaltri ehitamine – T-R kl 15-19  (75 eurot + 34 eurot materjal)

Lisainfo: diana.asur@rosma.edu.ee

Homsest saab Võrumaa Muuseumis vaadata vahakujusid

Võrumaa Muuseum

Alates 29. märtsist on Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) avatud vahakujude näitus.

Eelmised vahakujude näitused olid Võrumaa Muuseumis kümmekond aastat tagasi: 2000.a. kujud ebatavalistest inimestest ja 2002.a. tuntud ajaloolistest isikutest. Sedakorda saab vaadata vahasse valatuna kuulsaid lauljaid (biitlid) ja näitlejaid (B.Willis, B.Pitt jt.), maailmas olulist rolli mänginud tegelasi (F. Gastro jt.). Mütoloogia, legendide ja usundite maailma viib meid kaunis Seeba kuninganna. Vahast tegelaste kohta saab piisava info juurdelisatud tekstidelt.

Vahakujusid on tehtud juba väga ammu, tsaari Venemaale  tõi 18. sajandil esimesed vahakujud Peeter I, nii on vahakujude valmistamisel Venemaal suured traditsioonid. Kõnesoleval näitusel eksponeeritavad kujud on valmistatudki peaasjalikult Peterburis.

Näitus jääb avatuks kolmeks nädalaks, pilet nii lapsele kui ka täiskasvanule maksab 3 eurot. Vahakujude näitus on avatud iga päev kella 10-18.

Tallinnas avati Kreutzwald Hotell

käik ootTallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja  von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.

Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.

Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel  eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku  hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.

Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda  kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!  

Siiri Toomik

Türi vallale kingiti näitus

Riigikantselei kinkis Türi vallale näituse Kabalast pärit riigimehest August Reist, kelle 125. sünniaastapäeva puhul avati väljapanek Kabala rahvamajas.

Näituse avamisel ütles riigisekretär Heiki Loot, et kogukonnast pärit suurte tegudega riigimehe elust ja tegemistest kokkupandud väljapaneku õige koht on Türi vallas.

Türi Vallavolikogu esimees Toomas Marrandi täpsustas, et Kabalast on lisaks Reile pärit veel kuulsad riigimehed Andres Larka ja Jüri Vilms ning loodetavasti innustab näitus neile järgegi.

Väljapaneku ühe koostaja Tiit Noormetsa sõnul on sellel püütud näidata Reiga seotud isiklikke dokumente ja seotud elujuhtumeid ohvitseri, juristi, riigimehe, diplomaadi, pagulasena jne.

Kabala rahvamajas saab näitust vaadata kuni 15. aprillini, siis viiakse see Türi muuseumi.

Allikas: jarva.ee

Nursi raamatukogu pidas 90. sünnipäeva

rmt23. märtsil tähistati Võrumaal Rõuge vallas asuva Nursi raamatukogu asutamise 90. aastapäeva. Õnnitlema oli tulnud Nursi külakeskusesse saalitäis rahvast.
Fotol kohaletulnud raamatust kui sõbrast, õpetajast ja teejuhatajast ühiselt laulmas. Vasakul seisab juubelipeo eestvedaja, Nursi raamatukogu direktor Sirje Saarniit, kellel käesoleva aasta algul täitus bibliograafi ametis 23. aasta.
Tekst ja foto Jaanus Mark

Kuressaares saab aprillist rentida uuelaadseid elektriliikureid

kur
Tasakaaluliikureid on alates möödunud suvest võimalik olnud rentida Tallinnas, aprillist lisandub nüüd ka Kuressaare. Foto: internet

Tallinna firma Super Segway OÜ alustab aprilli keskpaigast Kitzbergi tänava autobussiparkla hoones elektri- ehk tasakaaluliikurite rentimist.

Hiljemalt aprilli keskel renditakse Kuressaares viit tasakaaluliikurit ehk segway`d. Tasakaaluliikuri rent tunniks ajaks on firma esialgse kalkulatsiooni kohaselt 30 eurot. Kuressaare on Tallinna kõrval teine linn Eestis, kus müra- ja saastevabu tasakaaluliikureid saab rentima hakata. Tegu on kalli liikumisvahendiga, sest koos käibemaksuga on ühe segway hind 7100 eurot. Ühe laadimisega saab segway`ga sõita 6–8 tundi, kiirus on umbes 20 kilomeetrit tunnis.
Tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv, ise tasakaalustuv kaherattaline ja üheteljeline sõiduk, millega liiklemisel kehtivad jalakäija reeglid.
Kuressaare linnavalitsus annab Super Segway OÜ-le 1. aprillist kolmeks aastaks rendile Kitzbergi 2a asuva bussiparkla hoone, kus varem tegutses kalapood.

Allikas: meiemaa.ee

Tulemas on neljas Läänemaa harrastus- ja külateatrite festival

2. aprillil algusega kell 11 toimub Läänemaa harrastus- ja külateatrite 4. festival Kõmsi rahvamajas. Vahvaid lavatükke tulevad mängima Matsalu Näitemängu Seltsing, Asuküla Seltsi näitetrupp, Haeska külaseltsi näitetrupp, Haapsalu Kojateater, Palivere näitetrupp “Kramp”.

Kohal viibib auväärt zhürii, kelle peameheks on Raimo Aas.

Auhinnad saavad parim meesosatäitja, parim naisosatäitja, parim lavastus, parim külateater, eriauhind (selgub kohapeal), parim noorosatäitja (üllataja), publikulemmik. Välja antakse ka Kodukant Läänemaa eriauhind.

Publikul on võimalus kohapeal taskukohaselt lõunatada, avatud on puhvet.

Ootame kõiki meelt lahutama ja osa saama humoorikast ja lõbusast näitemängupäevast!

Info telefonidel 477 2741 või 525 3236 (Lea Mäeorg).

Kose kunstikool võitis laulupeo rongkäigu pea kujunduse

Selle suve üks tähtsündmusi on kahtlemata 11. noorte laulu-ja tantsupidu. Samal ajal kui lauljad-tantsijad harjutavad esinemiseks, toimuvad mitmed kunstikonkursid, mille tulemused eksponeeritakse suvisel peol.

11. Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu pea kujundamise, mis oli laulupeo tähtsaim ja olulisim konkurss, võitis stuudiumi õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk. Nemad võitsid ka Harju maakonna rongkäigu kujunduse võitis õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk

Ees on veel ehtekonkurss „Eesti oma ehe“, mis toimub aprillis. Kose kunstikooli esitatud ehete idee pälvis zürii heakskiidu ning laulupeol on meile eraldatud töötuba Ehtetelgis, kus peolistele õpetavad ehete tegemist 5. kursuse õpilane Evi Schults ja õpetaja Tiia Rodi.

Tiia Rodi,

Kose Kunstikooli juhataja

HOL kuulutab välja ideekonkursi

Harjumaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja Harjumaad iseloomustavate kohtade, objektide ja sümbolite ideekonkursi, mille eesmärk on leida Harjumaad kui tervikut iseloomustavaid nähtust, sümbolit, objekti ja /ning sellele vastavat lauset, sloganit. Võidukavandeid kasutatakse HOL-i poolt kingitava graafilise lehe kujundamisel ning teistel maakonda tutvustavatel trükistel ja meenetel.

Kavandite esitamise tähtaeg on 30 aprill 2011. Kavandid palume saata aadressile Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sirge 2 10618 Tallinn.
Töid hinnatakse kahes alagrupis, õpilased/koolinoored ja täiskasvanud.
Parimaid kavandeid autasustatakse rahaliste preemiatega.

Ruth Jürisalu,

HOLi kultuurinõunik

Viljandi maavalitsuse seinal ripub koordineerimiskett

Foto: Viljandi Maavalitsus
Viljandi maavalitsuse teise korruse koridori seinal ripub mitmemeetrine metallkett, mille lülid meenutavad maavalitsuste koordineerimist läbi aastate. Huvilised saavad koordineerimisketiga lähemalt tutvuda kuni 30. märtsini tööpäeviti kella 8–17 maavalitsuse teisel korrusel (Viljandis Vabaduse plats 2).

2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

Samuti on koordineerija tööks kokku panna igakuiste korraliste regionaalministri ja maavanemate nõupidamiste päevakava ning seda koosolekut ka juhtida. Koordineerijaks olemisega kaasneb ühtlasi tava lisada maavalitsuste ühtsust ja koostööd sümboliseerivale ketile uus lüli, enne kui kett järgmisele maavalitsusele üle antakse. Loe edasi: Viljandi maavalitsuse seinal ripub koordineerimiskett

Tõrvas avatakse kohvik Läti Saatkond

Täna, 26. märtsil avatakse ametlikult Tõrva linna uus kohvik Läti Saatkond. Toitlustuskoha pidaja OÜ Narmet omanike sõnul tuleb kohviku nimi asjaolust, et Valgamaa lõunanaabriks on Läti Vabariik ning lätlased on linna ja kogu maakonna sagedased külastajad.

Kuna Lätil (ega ka teistel riikidel) Kagu-Eestis oma saatkonda ei ole, siis olgu see kohvik kummardus lätlastele. Kohvik on tegutsenud tegelikult alates 14. märtsist ja selle esimeseks kliendiks oligi Läti Vabariigi kodanik.

Kohvik on muidugi mõeldud kõigile – meelepärast sööki ja jooki leiavad sealt nii hommikused kohvitajad, lõunapausi pidajad kui õhtused ajaveetjad. Juba selle aasta suvel soovitakse kohviku juurde rajada ka väliterass koos laste mänguväljakuga. Kohvik paikneb Tõrva keskväljaku ääres ja seal on kokku 30 istekohta.

Allikas: Siim Ausmees, Tõrva Linnavalitsus

Karud ärkavad talveunest

Käes on karude taliuinakust virgumise aeg. Pika talve maganud pruunkarud on ärgates näljased ning võivad toiduotsinguil kahjustada ka mesitarusid, mida tasuks rünnakute eest kaitsta.

Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi ütles, et esimeste ärganud ja ringiliikuvate karude jälgi on juba nähtud. „Kuna karu on väga hea haistmisega, järjekindel ja tugev loom, võivad kord juba karu poolt avastatud mesilas kahjustused osutuda väga suurteks ja kesta pikka aega. Karu iseloomustab hästi eesti vanasõna „Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus“,” ütles Talvi.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõusid  karude poolt mesitarudele tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. 2010. aastal tekitasid pruunkarud Eestis mesitarusid rüüstates kahju 39 mesinikule, kahjustades kokku 76 mesitaru.

Kuivõrd pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka karude poolt mesinikele tekitatud kahjusid ühtlaselt üle mandri. Enam oli kahjustusjuhte Harju- ja Raplamaal. Keskkonnaamet kompenseerib mesinikele kahjud kokku 12 350 euro ulatuses.

RMK otsib looduslike koosluste taastajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste.
Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste  kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt.

Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte

Eesti Kultuurkapital otsib uusi kandidaate ekpertgruppidesse. Kandidaate maakondlike ekspertgruppide koosseisudesse järgnevaks kaheks aastaks võivad esitada vastava maakonna kultuuri- ja spordialade ühendused ning organisatsioonid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 8. aprill.

Maakondlik ekspertgrupp on igas maakonnas tegutsev Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt maakonna kultuurivaldkondadele eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma algatusel.
Eesti Kultuurkapitalis on kultuuri- ja spordi valdkonnad määratletud järgnevalt: kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur ning kehakultuur ja sport. Loe edasi: Kultuurkapital otsib maakondadesse uusi eksperte

“Eesti metsa lugu” jõuab Rapla- ja Põlvamaale

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Raplamaale ning uue nädala alguses Põlvamaale. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Seekordsetel kontsertidel astub üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor kavaga “Tass teed”. Kavas kõlab koorimuusika tunnustatud Eesti autoritelt. Erilise tähelepanu all on tänavu 80-aastaseks saava Anti Marguste omapärase huumoritajuga looming. Selle kõrval kõlavad Lembit Veevo hõrgu harmooniaga koorilaulud, samuti Mart Saare, Veljo Tormise ja Eino Tambergi looming. Kogu kavale lisab aktsendi akordionisti Tiit Kalluste osalemine. Pajatusi sellest, mis toimus eesti metsas esimese vabariigi ajal, annab edasi Ott Sandrak.

Kontserdid toimuvad pühapäeval, 27. märtsil Rapla kultuurikeskuses, esmaspäeval, 28. märtsil Kanepi seltsimajas ning teisipäeval, 29. märtsil Mooste Folgikojas. Algus on kõikjal kell 19, kontserdid on osalejatele tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine RMK veebis www.rmk.ee/loodusegakoos.

Aasta jooksul jõuab “Eesti metsa lugu” enam kui 30 Eestimaa paika, lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile saab olenevalt kohast kuulda ka Hortus Musicust, UMAt, Celia Rooset ja Tuule Kanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Rondellust, Bonzot ja Piispead ning Weekend Guitar Triot. Igal kontserdil astub lisaks muusikutele üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine. Samuti saab erinevate matkapäevade, istutustalgute ja metsanduslike õpperadade võrgustiku loomises osalemise kaudu ise metsatöödes käed külge lüüa.

Linnud satuvad rändel autoteedele

Lumikate on veel päris paks ning hanged teede veeres suured ja kõrged. Sageli maanduvad saabuvad rändlinnud maanteele ja ei pruugi sõiduki eest kiirelt minema saada.
 
Kui oled kenasti lindudest möödunud, anna palun vastutulijale ohust tuledega märku see võtab vastusõitval masinal kiirust vähemaks ja teeb tähelepanelikumaks.
 
Saabunud rändlindudest on ikka rõõmu. Ilma jääkaaneta jõgesid on maanteede veeres juba näha, seega toitumise võimalused madalas kaldavees täiesti olemas ja väike hulk hallhaigruid on kohal, tegu pole talvitujaga.
 
Sinakashalli ning valge sulestikuga, pikkade jalgade ja kaelaga lind on kergelt äratuntav. Täiskasvanud linnu kuklal on pikk tume tutt, noorlindude pealagi on must, lisaks muudele väiksematele erinevustele.

Otsitas takan kolmanda Uma Pido lavastajat!

Minkast är’ tunnõt:
– saa arvo võro keelest; viil parõmb – mõist võro kiilt kõnõlda’
– tund lõunaeestläisi kultuuri vai taht tuud hindäle selges tetä’
– mõist inemiisiga läbi saia’ ja ütte tüütädä’
– arvas, et ilmaelo ja võrokõsõ arvosaaminõ tuust om üts kistumalda põnnõv ja nal´akas asi ja taht tuud kolmanda Uma Pido lavastusõn vällä näüdädä’
– mõist vällä märki’, kuis saasi’ pidol ütevõrra hää olla’ ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är’, et taa om kõigi ütine pido
– mõist vällä üldä’ võrokeelidse sõna „rüäjüväserbätüs“

Kiä om säänest inemist trehvänü? Andkõ’ teedä’!

Pikembält või lavastaja otsmise kottalõ lukõ Uma Pido kodolehe www.umapido.ee päält lingi uudissõ’ vai uudised alt!
http://www.umapido.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Itemid=41

Algab Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimuse on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud  Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist.

Selleks koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

 Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud: 8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis, 11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas.

Eesti-Läti koostöös kaardistati 20 000 pärandkultuuri objekti

Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.

RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.

2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel.

Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).

Eestis on selle käigus:
• kulunud 32 000 töötundi ja läbitud 165 000 km
• koolitatud 108 pärandkultuuri inventeerijat
• tööd saanud 60 pärandkultuuri inventeerijat
• õpetatud pärandkultuuri objekte hooldama ja hoidma 50 metsaomanikku
• pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 2000 inimest
• Lätis praktiseerimas käinud 70 metsaomanikku
• Koiva jõe kaldal Taheva ja Olinase vahel ehitatud välja piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega
• ilmunud Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaa pärandkultuuri raamatud

Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee<http://xgis.maaamet.ee/> ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.

Külauudised kutsuvad koolitusele

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub kõiki Kagu-Eesti aktiivseid kodanikke ja ajakirjandushuvilisi õpilasi laupäeval, 26. märtsil 2011 kell 13 Rõuge noortekeskusesse kodanikuajakirjanduse teemalisele koolitusele.

Tule kohale ja mõtle kaasa, kuidas just sinu kodukoha uudis muutuval meedimaastikul löögile pääseks!

Päevakava:

Kell 13 – Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimehe Sulev Valneri tervitussõnad
Kell 13.15 – „Külauudised – miks ja kellele?“ Erkki Peetsalu loovagentuurist Maailm
Kell 13.30 – „Internetiuudiste koht muutuval meediamaastikul“, IT-spetsialist Henn Sarv
Kell 14.15 – Kohvipaus
Kell 14.30 – „Kogukonnaajakirjanduse roll ja selle tuleviku-perspektiivid“, Tartu ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts
Kell 15 – aruteluring koos kohviga
Kell 15.30 – Ragne Kõutsi ettekanne jätkub
Kell 16 – soovijatele kylauudis.ee praktiline õppus

Koolitus on tasuta, seda toetab KOP. Soovitav registreerimine meiliaadressil allas.anti@gmail.com. Kui soovite Võru linnast Rõugesse ja tagasi sõitmiseks transporti, palun andke seda registreerimisel teada. Lisainfo tel 53400409.

Dagö toetab kontserdiga Mooste vallamaja taastamist

Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.

Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel
võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.

Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.

Swedbanki annetuskeskkond kutsub kandideerima uusi organisatsioone

Swedbank ootab kuni 15. aprilini uusi organisatsioone kandideerima Swedbanki annetuskeskkonda, mille vahendusel saavad mittetulundusorganisatsioonid ja sihtasutused oma projekte avalikkusele tutvustada ja eraisikud neile heategevuseks annetusi teha.

Välja valitud organisatsioonid saavad võimaluse esitleda end ühe aasta jooksul Swedbanki annetuskeskkonna lehel, kus inimesed saavad teha neile nii ühekordseid kui ka regulaarseid annetusi. Kandideerimisel on oluline, et projekt tegeleks ühiskondlikult olulise teemaga ja omaks selget visiooni selle lahendamiseks. Organisatsioonil peavad olema kindel tegevusplaan ning läbipaistvad ja korras rahaasjad.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn: „ SA Eesti-Hollandi Heategevusfond on olnud annetuskeskkonna liige 2010. aasta juunikuust saadik ning selle aja jooksul on Toidupangale laekunud annetusi ligi 4300 euro eest. Nende 188 inimese annetuste abil oleme saanud rahastada oma tegevust ning teha head enim puudust kannatavatele inimestele”.

Annetuskeskkonna vahendusel on tänaseks tehtud annetusi juba 136 000 euro ulatuses ning Swedbank on omalt poolt lisanud 236 473 eurot. Swedbank on kõiki organisatsioone toetanud ka vabatahtliku tegevuse projektidega- näiteks toidukogumise aktsioonide, heategevuslike meeskonnakoolituste ja muu sarnasega.

Kogu kandideerimiseks vajalik informatsioon on üleval annetuskeskkonna lehel. Sealt leiab huviline ka testi, mis annab esmase tagasiside organisatsiooni sobivuse kohta annetuskeskkonna tingimustele. Väljavalitud organisatsioonid saavad õiguse esitleda oma organisatsiooni ja projekti keskkonnas ühe aasta jooksul. 
  
Annetuskeskkond on Swedbanki internetipangas leitav aadressil www.swedbank.ee/tuletoeta . Keskkonda pääseb läbi alajaotuste Swedbankist -> Swedbank ühiskonnas -> Annetuskeskkond.

Tipu looduskool kutsub täna loodusõhtule

Soomaal asuv Tipu Looduskool kutsub täna kell 19 loodusõhtule „Õitsev elu“ Tipu külamajja. Loodusõhtu lektoriks on Urmas Tartes.
Urmas Tartes räägib putukatest, kes on kõige liigikirevam rühm Eestimaa looduses ja kahtlemata ka kogu maakeral. Kindlasti on nad hõivanud iga viimase kui elupaiga ning paljud liigid neist on tohutult arvukad. See maailm on põnev ja pakub lahkel käel avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda.

Õpiring pakub külakogukondadele õppimisvõimalusi

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant vedamisel algas projekt “Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!”, mille eesmärgiks on tutvustada õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele. See võimaldab osalejatel ise otsustada, mida, kuidas ja kui kaua õppida. Õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu. Korraldajate soov on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid läbi  tegevuse küla ja piirkondlikku arengut, olgu see siis näiteks küla arengukava loomine või uuendamine, külaseltside poolt pakutavate teenuste algatamine, küla kodulehe loomine jne. 

Projekti raames toetatakse kahekümne viie õpiringi käivitamist üle Eesti. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht. Õpiringi juhtidele toimub projekti raames ka koolitus. Esimene infopäev toimub täna algusega kell 12 Tartus  (Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis, aadress Kopli 1C).
Loe täpsemalt meie kodulehelt: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103082 Järgmine infopäev toimub 1. aprillil Tallinnas (toimumiskoht on selgumisel) ja seejärel 8. aprillil Pärnus (Pärnu Maavalitsuse saalis).Lisainfot saab õpiringi kodulehelt  http://opiring.edicypages.com