Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.
15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.
Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.
Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt
Hetk kuulsalt juustuturult Hollandis. Foto: www.holland.com13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.
Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC
2.-3. aprillil toimub Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses (MoKSis) Hannes Heyne heliworkshop “Mängides Helimaastikel”. Tegemist on MoKSi heliworkshop´ide sarja avalöögiga.
Workshop pakub osalejaile võimaluse proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa erinevaid omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja muud taolised on MoKS`is avastamiseks ja mängimiseks.
“Kõikidel füüsilistel objektidel on oma heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida aga iga tähelepanelik ja kuulata-oskaja võib õppida,” tutvustas MoKS`i koordinaator Evelyn Müürsepp. “Mängureeglid aitavad süvendada meie tajuviise ning utsitavad erinevate mõtte- ja kogemisviiside vahelist infovahetust. Teiste hõimude mängud, rütmid ja laulud rikastavad ning toovad meie ellu uusi värve.”
Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad jt – ühesõnaga igaüks, kes tahab avastada erinevaid helitekitamisvõimalusi.
Workshopi läbiviija Hannes Heyne on pärit Dresdenist, Saksamaalt. Ta on sündinud 1958. a DDR-is. 7 aastat õppis ja töötas Hannes hüdroloogia ja ökoloogia alal, seejärel studeeris Hamburgis improvisatsiooni ja pilliehitamist. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduse, muusikaökoloogia ja muusikalise improvisatsiooni alal.
Viimastel nädalal on vaatlejad aina sagedamini kohatud üksikuid kuldnokki ja väiksemaid salkasid. Enam pole tegu üksikute juhtumitega – meie tuntumad kevadekuulutajad on kohal, nädalalõpp „ähvardab“ päris kevadise ilmaga ja üsna pea teevad kuldnokad endid valjult kuuldavaks, kirjutab Looduskalender.ee
kodukakutibu
Teisipäeval toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale. Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.
Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.
Eestis peaks olema jub apalju linde koju jõudnud. Eelmisel nädalavahetusel nägid linnalinnuvaatlusel osalenud linde 86 liigist ehk 13 liigi võrra vähem, kui möödunud aastal, põhjusteks hiline kevad ja tuulised ilmaolud.
Olenemata külmast kohati ka mitmeid kevadekuulutajaid: raba-ja hallhane, kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat ja metsvinti. Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks: laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, kus saadi kirja 41 linnuliiki.
Täna tähistab Toidupank oma sünnipäeva ja ühtlasi mündikampaania lõppu. “Möödunud aasta oli Toidupangale ühtaegu nii asutamise kui ka üle ootuste kiire laienemise aasta,” sõnas Toidupanga koostöövõrgustiku tegevjuht Piet
Boerefijn.
Esimesed toidupangad Eestis alustasid tööd Tallinnas ja Tartus 2010. aasta kevadel. Tänaseks on Toidupanga tegevus laienenud üheksasse piirkonda üle Eesti. Tallinna ja Tartu algatusest võtsid peagi eeskuju Narva, Jõhvi, Rakvere, Põlva, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu.
“Kui meie esimene plaan oli laieneda, luues igal aastal ühe uue Toidupanga, siis kõige selle toetuse taustal, mida oleme Eesti inimestelt, ettevõtetelt ja koostööpartneritelt saanud, on rõõm aasta lõpus tõdeda, et ületasime oma
plaane seitsmekordselt!,” sõnas Boerefijn, lisades, et nende üheksa toidupanga abil saavad Eestis igal nädalal toiduabi ligikaudu 700 peret.
Tallinn ja Tartu Toidupangad jagasid peredele aasta peale kokku enam kui 10 000 kasti toitu. Kui arvestada toidukasti väärtuseks pisut rohkem kui 10 eurot, sai 2010. aastal jagatud peredele kokku rohkem kui 100 000 euro
väärtuses toiduabi.
Täna lõppes ka mullu oktoobris Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu pooltalgatatud mündikampaania. Selle kaudu kutsuti eraisikuid ja ettevõtteid üles Toidupanga kogumiskastidesse kroonimünte annetama. Kampaania kestis 2011. aasta jaanuari lõpuni ning selle aja jooksul annetasid eraisikud ning 167 erinevat ettevõtet ja organisatsiooni eesti kroonimünte ja -sente annetusanumatesse, mis asusid rohkem kui 800 erinevas paigas üle Eesti. Kõige suuremad – Saku Lätte poolt annetatud tünnid, asusid rohkem kui kahesajas erinevas paigas ning sisaldasid igaüks täidetult ligi 10 000 eesti krooni väärtuses münte. Raha transport, ülelugemine ja kokkuvõtete tegemine toimus AS G4S Eesti eestvedamisel veebruaris ja märtsis.
Rohkem kui 800st erinevast Toidupanga mündikampaania annetusanumast leidsid G4S inkassaatorid mitte ainult kroonimünte, vaid ka palju muud. Annetustünnidest pudenes välja muuseumiväärtusega leide, millest mõni
jõudnud meieni väga kaugelt ning mõni lausa sada korda eakam kui Eesti Toidupank. G4S Noorteklubi lapsed on pressikonverentsi külaliste rõõmuks kokku pannud neist leidudest eraldi näituse.
Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin JoakitTeeme Ära talgupäeva kodulehele on tänaseks kirja pandud juba 165 talgut, mis on kahe esimese registreerimisnädala kohta väga hea algus. Kõige aktiivsemalt on talguid kirja pandud Harjumaal, seni kõige vähem aga Hiiumaal ja Põlvamaal.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et esimese vahekokkuvõtte järgi on kõige levinumaks talguliigiks heakorratalgud ning külatalgud, palju korraldatakse ka mälestiste ning terviseradadega seotud talguid. „Korraldusmeeskonnal on põhjust rõõmustada, sest talgute kirjapaneku algus on olnud aktiivne. Eks see hea start näitab, milline ootus oli kogukondades Teeme Ära talgupäeva suhtes,“ märkis Tüür. „Ma loodan, et maapiirkondade aktiivsus äratab ka linlased talveunest – linnades on talguid registreeritud veel suhteliselt vähe.“
Huvitavaid talguid ja talgukohti leiab kõikjalt üle Eesti. Nii on näiteks Harjumaal tulemas lõbusad talgud Kiruvere muinasmaastikul, Pärnumaal Selistes plaanitakse indiaanitalguid, Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ja Rakkes korrastatakse mullusuviseid tormikahjustusi, Raplamaal Varbola linnuse varemeid ja Läänemaal Saueaugu teatritalu, Tartumaal peetakse Sibulatee talguid ning Ida-Virumaal tehakse korda Narva bastionid. Tallinnas Haaberstis plaanib aga kasakate organisatsioon istutada puudeallee. Mitmel pool on ühendatud töö- ja mõttetalgud.
Teeme Ära talgupäeva kodulehele on juba üles pandud ka esimesed talgulood, ent Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav talgulugude kogumise veebiretk kogub alles hoogu. Talgulugusid saab sisestada 13. maini Teeme Ära veebilehel www.teemeara.ee, samas saab lugeda ka teiste lugusid. Kõik talgulood jõuavad Eesti Rahva Muuseumi arhiivi, uurimiseks teaduritele ja osaks tulevastele näitustele. Vaata lähemalt: http://www.teemeara.ee/talgulood/talgulugude-kogumine
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail peetaval talgupäeval saab iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania, vaid on kujunenud igakevadiseks ühiseks traditsiooniks, mis rõhutab ühtlasi pikaajalisi talgutraditsioone meie kultuuriruumis.
Talgute kirjapanek algas 15. märtsil, talgulisi kutsutakse registreeruma 11. aprillist. Huvilised saavad end aga talguveebis registreerida ka varem, kui leiavad endale sobiva talgukoha.
Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Fraktal jt.
Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab kõiki häid sõpru oma kolmandale sünnipäeva puhul 1930. aastate stiilis külapeole. Sünnipäevapeo juhatab sisse kontsert Ring, kus astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia endised ja praegused õpilased ning nende sõbrad Tantsumeeleolu loob ansambel Pärnu poisid, kohvikus toimub pärimuskaraoke.
Reedel ja laupäeval toimub üle-eestiline IT öö, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja suuri, uusi ja lahedaid ideid. Nii toimub tuleviku IT laiutajate ja geenisute mäng „Kuidas IT saab elu paremaks muuta“. Mäng algab 1. aprillil kell 19. 30 ja lõpeb järgmisel päeval kell 12.
IT öö elluviimises osalevad noortekeskused, ITtudengid erinevates ja ettevõtjad. Noori oodatakse Paide, Meremäe, Muhu, Annelinna, Roela, Keila, Põlva, Võru,Karksi-Nuia, Räpina, Kuremaa, Maidla noortekesklustesse. Noortekeskuste meeskonnad saavad korraga täitmiseks sarnsaed ülesanded, mida öö jooksul lahendatakse. Noorte kõik tegemised on nähtavad reaalajas veebikaamerate vahendusel – selle kohane täpsem info tuleb ülesse StartIT Facebooki. IT öö tegemisi kantakse üle Tartu, Muhu ja Keila noorteraadiote vahendusel. IT öö tulemused pannakse üles startIT Facebook keskkonda.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Avatud Eesti Fond korraldavad konkursi mentorite leidmiseks venekeelsetele vabaühendustele suunatud mentorlusprogrammi, mis kestab aprillist 2011 veebruarini 2012.
Programm toob kokku 13 venekeelsete vabaühenduste noori liidrit kogenumate eestikeelsete ühendustega, kes arendavad omavahel mentorsuhet. Paarides toimuva nõustamise, ühiste koolituste, osalejate isikliku suhtlemise ja kogemuse jagamise läbi tõstetakse venekeelsete ühenduste tegutsemissuutlikkust ning tõhustatakse suhtlust ja koostööd ühenduste vahel. Projekti käigus õpivad osalejad analüüsima oma arenguvajadusi ja leidma neile lahendusi, saavad teadmisi ja nõuandeid organisatsiooni juhtimisest, osalemisest ja eestkostest, aga ka Eesti kodanikuühiskonnast laiemalt.
Programmis osalev mentor :
1. soovib eesti kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata;
2. tunneb rõõmu teiste nõustamisest ja on valmis teistele toeks olema;
3. empaatiline, tolerantne, uudishimulik ja abivalmis;
4. oskab seada realistlikke eesmärke ning planeerida aega;
5. julgeb anda konstruktiivset tagasisidet;
6. omab 3-aastast kogemust ühenduse juhtimisel/arendamisel;
7. omab kogemust planeerimise, kaasamise, eestkoste ja finantsvaldkonnas;
8. on valmis jagama oma kogemust ja teadmisi 4-8 tundi kuus;
9. saab hädapärast aru vene keelest;
Programmi töökeeleks on eesti keel. Täpsemalt saab lugeda EMSLi kodulehelt.
25. – 27. märtsil toimus Eestimaa Looduse Fondi järjekordne loodus- ja talgulaager Palupõhjas, millel registreeriti 4000. ELFi loodustalgululine. Nii suur osaliste vägi vajab ka enam talgujuhte.
Kui tunned huvi lüüa kaasa ELFi talgute korraldamisel, siis on praegu paras aeg tegutsemiseks. ELF otsib vabatahtlikke kolme erinevasse rolli:
talgujuht, saeminister ning lao- ja teelesaatmiseminister.
Sooviavaldus ja CV palub fond saata hiljemalt 4. aprillil aadressil siim@elfond.ee.
Talgujuht seisab hea talgute ladusa korralduse eest. Talgujuhile meeldib talgutel käia, inimestega suhelda, asju korraldada ja looduses viibida. Talgujuht läheb tosina talgulisega mitmeks päevaks metsa, rappa või üksikule saarele. Hoolitsedes toidumoona, tööjärje, ohutuse, transpordi jms eest.
Saeministri haldusalasse kuuluvad talgud, kus pealetunginud võsa, kadakad ja põõsad ootavad oma õiglast langetamissaatust. Ta hoolitseb heaperemehelikult tööriistade eest. Saeministril on tehnilist taipu ja varasemat kogemust kett- ja võsasaagidega (mida koolitusel täiendada ja värskendada saab). Ka temale meeldib loodus ja hea seltskond.
Lao- ja teelesaatmiseministri portfelli kuulub terve laotäis talguvarustust – tööriistad, talguraamatukogu, väliköögi- ja laagrivarustus, talguapteegid jms. Ta hoiab asjad õiges kohas ning muretseb puuduoleva asemele uue. Lao- ja teelesaatmiseminister saadab teele ja võtab vastu talgute varustuse, hoolitsedes, et õige kraam saaks õigel ajal õigesse Eesti otsa. Talle meeldib korraldada ja ei heitu ka siis, kui nädalas tuleb teele saata kolm või neli talgugruppi.
ELFi järgmised talgud on plaanitud Soomaale 22.-24. aprillil, kui talgule minek sõltub suurveest.
2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?
Koolituspäevadel tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas regionaalministri ettepanekul alates 29. märtsist internetiühenduste arendamise meetmesse taotluste vastuvõtmist.
Taotlusi saab esitada kahe kuu jooksul, vastuvõtt lõppeb 30. mail. Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, mille alusel rahastatakse taotlusi kokku kuni 12 782 330 euro ulatuses. Internetiühenduse arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Meetme eesmärgiks on internetiühenduse kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus sobiva taristu puudumise tõttu ei ole kiire internetiteenus täna lõppkasutajatele kättesaadav. Sobiva taristu ehk baasvõrgustiku väljaehitamise tulemusena on neis piirkondades edaspidi võimalik varustada kodud, ettevõtted ning ametiasutused, mis asuvad kuni 1,5km kaugusel rajatavast baasvõrgust, andmesideühendusega kiirusega 100 Mbit/sek või enam.
„Täna toimib kiire lairiba-internetiühendus vaid suuemates linnades, kuid toetuse abil saab kiire interneti viia ka väiksematesse kohtadesse. Internet on täna küll kättesaadav üle Eesti, kuid selle kiirus on paiguti üsna piiratud. Olukorras, kus töötegemine, hariduse omandamine ning ka igapäevased asjatoimetused nõuavad kiiret internetti ja mahukate andmete edastamist, on investeeringud hädavajalikud, et parandada elukvaliteeti ka neis Eesti piirkondades, kus täna on seis selles osas kehvem,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Tarmo Leppoja. Loe edasi: EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga
1. aprillil kella 15-19 ja 2. aprillil kella 10-14 toimuvad Tartu
Lõunakeskuses kutsekoolide infopäevad.
Tegu on Liivimaa Kutsekoolide Ühenduse esimese avaliku ühisüritusega, kus 12 kutsekooli jagavad infot õpivõimaluste kohta. Teavet edastavad õpilased, kohal on maskotid.
Infopäevadel osalevad Heino Elleri nim Tartu muusikakool, Järvamaa
kutsehariduskeskus, Luua metasnduskool, Olustvere teenindus- ja
maamajanduskool, Põltsamaa ametikool, Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Viljandi ühendatud kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.
Neljapäeval, 31. märtsil kogunevad maavanemad Viljandimaale, kus siinne maavalitsus annab maavalitsuste koordineerimise üle Võru kolleegidele.
Maavanematel on neljapäeval kavas alustada oma külaskäiku Suure-Jaani gümnaasiumist, kus tutvutakse erilahendusega võimlakompleksiga ning arutletakse maapiirkonna kooli eluolu üle. Edasi tehakse ringkäik Olustvere mõisakompleksis, kus tutvutakse lähemalt Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli köögiseadmete-õppeklassiga ja leivakojaga.
Viljandis on maavanematel kavas külastada aktsiaseltsi Hansa Candle ning Viljandi
maakonna päevalehe “Sakala” toimetust. Õhtul jätkub kokkusaamine Männimäe külalistemajas.
2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks olnud Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule
Juba kümnendat korda toimuv interaktiivne RMK metsaviktoriin on rahvusvahelisele metsa-aastale kohaselt keskendunud metsateemadele. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil www.rmk.ee/viktoriin.
„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40aastaseks,“ lisas ta.
Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.
„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Loe edasi: Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda
22. märtsil Euroopa parlamendis toimunud seminar keskendus sellele, kuidas suurendada mootorratturite turvalisust ning sõidukite keskkonnasõbralikkust. Praegu kehtivad nõuded tuleb üle vaadata ning selle kohta on valmimas ka parlamendi raport.
Viimaste aastate jooksul on mootorrataste arv Euroopa teedel suurenenud 34 protsenti. Statistika põhjal on mootorrattajuhid silmitsi palju suurema tõsise õnnetuse ohuga kui teised juhid – ligi 17 protsenti õnnetustest teedel on seotud mootorrattajuhtidega, kuigi nad moodustavad vaid kaks protsenti liiklejatest.
EP siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni arutelul osalejad soovitasid õnnetuste vähendamiseks ABS pidurisüsteeme sõltuvalt mootorratta suurusest ja tüübist, mis tagaks parema juhtimisstabiilsuse ning lubaks pidurdada väiksema vahemaa tagant. Samuti soovitatakse kohustuslikku esituld, mis teeks sõiduki paremini nähtavaks ja valgustaks ka juhile teed. Arutati ka mootorrataste keskkonnasõbralikkuse küsimust ning rõhutati vajadust vähendada sõidukite kasutamisest tekkivaid heitgaase.
Siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni raport peaks valmima mõne nädala jooksul ning komisjoni hääletus toimub 15. juunil 2011.
Tänavuse aasta lind on suitsupääsuke. 2009. aasta linnuks kuulutati kodukakk (pildil).
Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 erinevas Eestimaa linnas.
Linnuvaatlejad jälgisid eile varahommikul kuni kella üheni päeval linnalinde. Seekordsel linnadevahelisel linnuvõistlusel oli osavõtjaid enam kui 60. Kokku vaadeldi eile ennelõunal linde 14 Eestimaa linnas. Loendati 86 liigist linde, see oli 13 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes mullusega osutusid liiginimekirjad tavapärasest lühemaks peaaegu kõigis linnades. Sellele vaatamata kohati mitmeid kevadekuulutajaid, nagu raba-ja hallhani, kuldnokk, põldlõoke, kiivitaja ja metsvint.
Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks laanepüü, kodukakk, kirjurähn.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, 41 linnuliiki.
Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma HaridusseltsMTÜ Rosma Haridusseltsi Johannese Kooli Rosmale tulevad märtsi viimasel nädalal külalised lisaks Eestimaale ka Soomest ja Saksamaalt. 28. märtsist 1.aprillini seatakse ümber kooli tunniplaan ning maja on avatud hilisõhtuni, kuna pakutavast tegevusest tahavad osa saada ka täiskasvanud.
Põlvast pärit preestriametit pidav Kati Kolk õpetab hommikuti lastele jutustamiskunsti, õhtuti vestleb ta täiskasvanutega elust, inimesest ja ühiskonnast.
Hannes Heyne Saksamaalt on kooli vana sõber, kes hommikuti tegeleb muusikaimprovisatsiooniga. Pärastlõunal juhendab ta psaltri ehitamise töögruppi. See töögrupp on kõige aja- ja töörohkem, kuid ka tulemusrikkam – iga osaline lahkub oma muusikainstrumendiga.
Tanja Franke Saksamaalt raiub naisterahva kohta üllatavalt jõuliselt kivi. Tema töögrupp on olnud väga populaarne, võimalust jõudu katsuda nii tugeva materjaliga nagu on meie paekivi, ei ole just iga päev.
Loovusnädala paneb tõeliselt liikuma Soomes elav hollandlane, 30-aastase kogemusega tantsupedagoog Wim van der Kooij. Kolmapäevast reedeni tantsitab ta soovijaid rahvaste tantsude rütmides.
Alates 29. märtsist on Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) avatud vahakujude näitus.
Eelmised vahakujude näitused olid Võrumaa Muuseumis kümmekond aastat tagasi: 2000.a. kujud ebatavalistest inimestest ja 2002.a. tuntud ajaloolistest isikutest. Sedakorda saab vaadata vahasse valatuna kuulsaid lauljaid (biitlid) ja näitlejaid (B.Willis, B.Pitt jt.), maailmas olulist rolli mänginud tegelasi (F. Gastro jt.). Mütoloogia, legendide ja usundite maailma viib meid kaunis Seeba kuninganna. Vahast tegelaste kohta saab piisava info juurdelisatud tekstidelt.
Vahakujusid on tehtud juba väga ammu, tsaari Venemaale tõi 18. sajandil esimesed vahakujud Peeter I, nii on vahakujude valmistamisel Venemaal suured traditsioonid. Kõnesoleval näitusel eksponeeritavad kujud on valmistatudki peaasjalikult Peterburis.
Näitus jääb avatuks kolmeks nädalaks, pilet nii lapsele kui ka täiskasvanule maksab 3 eurot. Vahakujude näitus on avatud iga päev kella 10-18.
Tallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.
Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.
Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.
Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!
Riigikantselei kinkis Türi vallale näituse Kabalast pärit riigimehest August Reist, kelle 125. sünniaastapäeva puhul avati väljapanek Kabala rahvamajas.
Näituse avamisel ütles riigisekretär Heiki Loot, et kogukonnast pärit suurte tegudega riigimehe elust ja tegemistest kokkupandud väljapaneku õige koht on Türi vallas.
Türi Vallavolikogu esimees Toomas Marrandi täpsustas, et Kabalast on lisaks Reile pärit veel kuulsad riigimehed Andres Larka ja Jüri Vilms ning loodetavasti innustab näitus neile järgegi.
Väljapaneku ühe koostaja Tiit Noormetsa sõnul on sellel püütud näidata Reiga seotud isiklikke dokumente ja seotud elujuhtumeid ohvitseri, juristi, riigimehe, diplomaadi, pagulasena jne.
Kabala rahvamajas saab näitust vaadata kuni 15. aprillini, siis viiakse see Türi muuseumi.
23. märtsil tähistati Võrumaal Rõuge vallas asuva Nursi raamatukogu asutamise 90. aastapäeva. Õnnitlema oli tulnud Nursi külakeskusesse saalitäis rahvast.
Fotol kohaletulnud raamatust kui sõbrast, õpetajast ja teejuhatajast ühiselt laulmas. Vasakul seisab juubelipeo eestvedaja, Nursi raamatukogu direktor Sirje Saarniit, kellel käesoleva aasta algul täitus bibliograafi ametis 23. aasta.
Tekst ja foto Jaanus Mark
Tasakaaluliikureid on alates möödunud suvest võimalik olnud rentida Tallinnas, aprillist lisandub nüüd ka Kuressaare. Foto: internet
Tallinna firma Super Segway OÜ alustab aprilli keskpaigast Kitzbergi tänava autobussiparkla hoones elektri- ehk tasakaaluliikurite rentimist.
Hiljemalt aprilli keskel renditakse Kuressaares viit tasakaaluliikurit ehk segway`d. Tasakaaluliikuri rent tunniks ajaks on firma esialgse kalkulatsiooni kohaselt 30 eurot. Kuressaare on Tallinna kõrval teine linn Eestis, kus müra- ja saastevabu tasakaaluliikureid saab rentima hakata. Tegu on kalli liikumisvahendiga, sest koos käibemaksuga on ühe segway hind 7100 eurot. Ühe laadimisega saab segway`ga sõita 6–8 tundi, kiirus on umbes 20 kilomeetrit tunnis.
Tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv, ise tasakaalustuv kaherattaline ja üheteljeline sõiduk, millega liiklemisel kehtivad jalakäija reeglid.
Kuressaare linnavalitsus annab Super Segway OÜ-le 1. aprillist kolmeks aastaks rendile Kitzbergi 2a asuva bussiparkla hoone, kus varem tegutses kalapood.
2. aprillil algusega kell 11 toimub Läänemaa harrastus- ja külateatrite 4. festival Kõmsi rahvamajas. Vahvaid lavatükke tulevad mängima Matsalu Näitemängu Seltsing, Asuküla Seltsi näitetrupp, Haeska külaseltsi näitetrupp, Haapsalu Kojateater, Palivere näitetrupp “Kramp”.
Kohal viibib auväärt zhürii, kelle peameheks on Raimo Aas.
Auhinnad saavad parim meesosatäitja, parim naisosatäitja, parim lavastus, parim külateater, eriauhind (selgub kohapeal), parim noorosatäitja (üllataja), publikulemmik. Välja antakse ka Kodukant Läänemaa eriauhind.
Publikul on võimalus kohapeal taskukohaselt lõunatada, avatud on puhvet.
Ootame kõiki meelt lahutama ja osa saama humoorikast ja lõbusast näitemängupäevast!
Info telefonidel 477 2741 või 525 3236 (Lea Mäeorg).
