Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Kristiina Anufrieva, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, tervitab iga koolipäeva hommikul kõiki koolimaja uksest sisenejaid Foto Urmas Saard
Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“[/pullquote]Sindi Gümnaasium saab juba peatselt 180 aastaseks. Kui nüüd mõtlema hakata, siis on siit majast läbi käinud tuhanded jalapaarid.

Siia tuleb 1. septembril palju väikeseid lapsi, kes lahkuvad siit aastate pärast täiskasvanutena. Poole oma elu algusaastatest veedame me koolis. Siit lahkume me targemana, kui siia sisenedes.

Sindi Gümnaasiumis elab fantastiline rahvas. Igahommikune esimene lause, mida siin koolis kuulda saab, on direktori legendaarne: „Tere hommikust!“ Iga laps teab seda madalat ja pehmet häält, mis meid hommikuti tervitab.

Sindi koolis leidub väga andekaid inimesi. Me tegutseme kõik koos, ühiselt. Siin leidub näitlejaid, lauljaid, tantsijaid, esinejaid. Üks noor võib teha kuute erinevat asja ning ta ei virise ja jõuab igale poole.

Loe edasi: Kristiina Anufrieva: iga laps teab seda madalat ja pehmet häält

Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Anette Pattik, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Anette Pattik Foto Urmas Saard
Anette Pattik. Foto: Urmas Saard

Sünnib laps. Olgu ta poiss või tüdruk. Ta hakkab roomama, siis käima, jooksma, rääkima ja läheb lasteaeda. Lasteaia läbinud, siirdub ta kooli. See kool on Sindi Gümnaasium.

Sindi võtab ta avasüli vastu, annab teadmisi, õpetab kombeid, valmistab ette tulevikuks. Valmistab ette järgmiseks eluetapiks, iseseisvaks eluks väikeses Eesti riigis.

Eesti annab talle töö, kodu ning perekonna. Kõike seda, mida andis lapse vanematele ning rohkemgi. Vanematel ei pruukinud olla vanemaid, sest nemad aitasid meile Eesti saada. Nad võitlesid Eesti eest, et kunagi nende lapsed ja tulevased lapselapsed saaksid endale korraliku täisväärtusliku elu iseseisvas riigis.

Tol päeval, kui Eesti iseseisvuse välja kuulutas, toimus Eestis kui ka Sindi Gümnaasiumis kõige olulisem murdepunkt nende mõlema ajaloos. Me saime hakata õpetama oma keelt ning looma oma traditsioone.

Loe edasi: Kõige olulisem murdepunkt mõlema ajaloos

Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Martti Šorin, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist.

Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016 Foto Marko Šorin
Martti Šorin Sindi muusikakooli lõpetamisel mais 2016. Foto: Marko Šorin

Eesti Vabariiki võib nooreks riigiks nimetada. Esimest suurt juubelit pole veel olnud, kuid sellest tähtsast päevast räägitakse juba väga palju enne seda, kui Eesti vanus natukene lähemale numbrile 100 jõuab. Sellegipoolest on meie riigile, valitsusele ja rahvale sünnipäevad tähtsad (meie põhjanaabritel on populaarne hoopis nimepäeva tähistamine). 24. veebruar, Eesti taasiseseisvumine ja Tartu Rahu on aeg, millal meie rahvas saab meelde tuletada, kuidas eestlased kunagi ühiselt tegutsesid vabariigi vabaduse tagamiseks – ühiselt võideldi, sõlmiti rahu ja lauldi. Tänasel päevalgi tulevad paljud inimesed nendel päevadel kokku Eestit, sinimustvalget lippu ja teisi inimesi austama.

Haridus on väga tähtis, seda näitab noorte tahtmine gümnaasiumis õppida. Ligi ⅔ noortest jätkavad haridusteed keskkoolis. Eesti õpilased on erinevate testide järgi maailmaski kõrgel tasemel. Head haridust pakub Sindi Gümnaasium, millel on samuti juubel tulemas – 180. ,,eluaasta’’. Sindi Gümnaasiumis on innukad, õpihimulised õpilased ja toredad, töökad õpetajad ning koolitöötajad. Sindi kooli vanust sümboliseerib endise vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja väike pildigallerii Sindi Gümnaasiumis töötanud ja töötavast direktorist.

Martti Šorin, 7.a klass

Loe edasi: Ligemale kolmandik jätkavad haridusteed keskkoolis

Minu kallis riik ja kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Sirelin Kukk, Sindi gümnaasiumi 7.a klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja oma riigist.

Sirelin Kukk 2015 a 4 juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel Foto Urmas Saard
Sirelin Kukk 2015. a 4. juunil Sindi gümnaasiumi paraaduksel. Foto: Urmas Saard

Meie riik, meie maa on meile väga kallis. Ta hoiab ja kaitseb meid. Ta kindlustab meie turvalisuse ja vabaduse. Ta armastab meid väga. Me peaksime teda samamoodi vastu armastama. Kui poleks seda riiki ja seda maad, poleks ka meid. Samuti poleks seda vana ja väärikat koolimaja, mis meid ikka toetab, aitab ja õpetab. Ja seda juba pikka aega.

Nimelt saab meie kool varsti juba 180-aastaseks, see on tähtis number, ikkagi juubel. Ka meie armsal riigikesel on sünnipäev tulemas. Ma soovin Eesti Vabariigile kogu südamest palju õnne ja kordaminekuid, sest see riik on meid nii palju armastanud ja hoidnud.

Minu arvates on Eesti üks kaunemaid kohti maailmas. Turistid, kes tulevad näiteks Hiinast, ütlevad, et siin on nii puhas õhk, mis teeb mõtte selgeks ja tuju heaks. Meie metsad ja maad on nii kaunid ja vabad. Siin on metsi ja soid, mida peaksime ka edaspidi nii puhta ja ürgsena hoidma. Mis siis, et meil ei ole palmipuid ega banaanipuid. Eesti on ilma nendetagi väga kaunis ja tore. Peaksime olema õnnelikud, et meil ei ole maavärinaid ega vulkaanipurskeid.

Loe edasi: Minu kallis riik ja kool

Mulle meeldib meie riik ja minu kool

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Karmel Johanson, 7.a klassi õpilane, kirjutab Eesti Vabariigist ja oma koolist.

Karmel Johanson iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule Foto Urmas Saard
Karmel Johanson: iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Foto: Urmas Saard

Mulle meeldib meie riik ja meie keel, sest siin on hea elada. Meil on sõnavabadus, me võime öelda, mida tahame ning avaldada oma arvamust. Meie ilusas keeles on loodud aja jooksul palju laule, mis räägivad Eesti kaunist loodusest ja ülistavad meie kodumaad. Me oleme laulnud ennast vabaks. Iga nelja aasta tagant kogunetakse suure laulukaare alla ja lauldakse isamaalisi laule. Meie riik on küll väiksem võrreldes osade teiste riikidega, aga tal on koht minu südames.

Selles toredas riigis asub ka minu kool, kus olen juba mõnda aega õppinud. Selle kooli nimi on Sindi Gümnaasium. Minu kool on mulle saanud päris armsaks. Samuti on koolis toredad ning heasüdamlikud õpetajad. Meie kool on vanem kui meie riik ning püsib ikka püsti. Meie koolil on oma laul, kus räägitakse meie ilusast punastest telliskividest ehitatud majast. Kooli ümbruski on kaunis. Mulle meeldib, et aknast välja vaadates on enamasti näha rohelust ja palju puid.

Karmel Johanson, 7.a klass

Samal teemal:

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014 a Foto Urmas Saard

 

 

 

Minu kool ja Eesti Vabariigi aastapäev

Minu kool ja Eesti Vabariigi aastapäev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Gettlin Kell, Sindi gümnaasiumi 8. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest kodulinnas Sindis.

Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014 a Foto Urmas Saard
Iseseisvuspäeva tähistamine Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard

Väike kool on koha leidnud Sindis. Tema õpilased on rõõmsad, nad tulevad rõõmsa näoga kooli. Kool on koht, kus saab õppida, kus saab naerda, laulda, tantsida, pilli mängida. Sindi kool on koht, kus kõik on üks pere. Kui tuleb uus õpilane, teda ei eirata, vaid kutsutakse endaga kaasa.

Kool, mis asub Sindis, kannab nime Sindi Gümnaasium. Iga aasta 24. veebruaril lehvivad siin paljud lipud, paljud kooliõpilased tulevad uhkusega linnavalitsuse kõrvale lippu hoidma ja peale seda rongkäigus Sindi Gümnaasiumi juurde. Rivis tulevad ilusad sinimustvalged lipud ja orkester ning rahvas, kes on vabariigi aastapäeva puhul kokku tulnud. Sel päeval ollakse uhked oma esivenemate üle, tõstetakse lippu ühtsuse ja rõõmuga üles ning seistakse nendega kaua, kuulates häid sõnu meie riigile.

Gettlin Kell, 8. klass

Samal teemal:

Pidulik lipurivistus Sind raekoja ees 2013 a 24 veebruari hommikul Foto Urmas Saard

 

 

 

Sindi ja kolme valla ühine lipuheiskamine

Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul

Sindi linnaraamatukogus lõpetasid eilse tööpäeva Liina Hansen, Timo Dreimann ja Jaak Känd, kes tõid Debora Vaarandi ja Betti Alveri Sindi luulesõpradele lähemale.

Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees Foto Urmas Saard
Timo Dreimann, Liina Hansen ja Jaak Känd Sindi linnaraamatukogu ukse ees. Foto: Urmas Saard

Algse kava kohaselt pidanuks tulema ka Krista Nõmm, kes jäi haigestumise tõttu ära. Nii asendas Jaak Känd lisaks vahetekstide lugemisele ka Kristat ja tegi seda hästi. Hästi musitseeris ka Timo Dreimann.

Võibolla sellepärast, et Krista puudus, pääses Liina hääl meeste kõrval paremini esile. Võibolla olid just meeste hääled need, mis täiendasid oluliselt naise häälekõla, kuigi nad ei esinenud üheaegselt. Pole kordagi varem kogenud, et luuletuste lugemist kuulates tekiks soov asetada võrdlusmärk muusikapala ja viisistamata sõnalise heli vahele. Ometi just niisuguselt mõtelt tabasin ennast siis, kui Liina luges ühe luuletuse teise järel. Väga puhtalt helisev toon, ülimalt selgesti kuuldav diktsioon ja silbid rõhutatult välja öeldud seal, kus Liina seda vajalikuks pidas. Ta ei lugenud mitte kuidagi laulva intonatsiooniga, kuid ikkagi võlus tema lugemine kuulaja kõrvu täpselt samamoodi nagu laul. Imelik, kas sama tundis veel keegi neist, kes istusid eile raamatukogu lugemissaalis? Või andsin üksnes mina oma fantaasiale voli ja lubasin meelteaparaadil eksitada oma kuulmisaistinguid?

Loe edasi: Luule võib ilma viisistamata kõlada nagu laul

Raeküla vanakoolis on Pätsi portree aukohal

Lugedes 21. jaanuaril Külauudistes avaldatud Trivimi Velliste arvamuslugu „Äraleppimine ajalooga“ ja tundsin vajadust sõna sekka öelda.

Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja Foto Urmas Saard
Piia Karro-Selg, Raeküla Vanakooli Keskuse juhataja. Foto: Urmas Saard

Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus tegutseb hoones, milles kooli avamisele andis Konstantin Päts juba viis aastat enne Eesti Vabariigi sündi väga olulise panuse. Oli ju tema see, kes Riiast kooli asutamiseks loa tõi ja nii ei saanudki meie linnavõim enam vastu vaielda. Hoone pidi valmis ehitama ja tuli avada kool. Vanakooli hoones on ja jääb Konstantin Pätsi portree aukohale, et ta saaks silma peal hoida kõigil neil tegemistel, mis hoones toimuvad.

Möödunud aasta suvel algatasime Raeküla vanakooliga Uhla-Rotiküla elamusjooksu kingina riigi sajandaks juubeliks. Pidasime silmas, et Pärnu Raeküla linnaosa ja Tahkuranna valda seob ühine mälestus perekond Pätside eluloos. Pätsid on omal ajal avaldanud oluliselt head mõju mõlema kogukonna piirkondlikule käekäigule.

Kutsun üles kõiki raekülalasi ja teie sõprasid toetama Konstantin Pätsi ausamba rajamist! Palun jagage minu üleskutset oma FB seintel!

Loe edasi: Raeküla vanakoolis on Pätsi portree aukohal

Äraleppimine ajalooga

Aasta tagasi tegid seitse ajaloomälu hoiule pühendunud ühingut Riigikogu juhatusele ettepaneku rajada riigi sajandaks aastapäevaks Toompea lossi kõrvale mälestusmärk Eesti riigi juhtivale väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile. Ühtlasi juhiti tähelepanu tõsiasjale, et praegu on meie pealinna avalikus ruumis mälestusmärk ainult ühele riigipeale – Boris Jeltsinile.

Trivimi Velliste Foto Urmas Saard
Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard

Aasta jooksul on aset leidnud väga suur hulk mõttevahetusi kõige erinevamatel tasanditel – raadios, televisioonis, ajalehtedes, aga ka avalikel aruteludel, milles on osalenud suurem osa nimekaid Eesti ajaloolasi. Valdavalt on jõutud arusaamani – ajaloole ei saa läheneda meie tagantjärele tarkusega. Ajalooliste isikute käest ei saa tagantjärele nõuda selgeltnägija võimeid. Nemad ei saanud näha ette seda, mida meie näeme nüüd tagantjärele.

Sellegipoolest võib ajaloost õppida. Ent õppides on asjakohane võtta arvesse kõik meile teadaolevad faktid ja asjaolud ning mitte piirduda nendega, mis meile meeldivad või mis on kooskõlas meie tänaste arusaamadega. Ja isegi tõlgenduste erinevuse korral on arukas otsida hinnangute ühisosa – seda, mis on oluline.

Vähem vaieldakse selle üle, missugune oli Konstantin Pätsi osa Eesti riigi sünniloos – see oli väljapaistev ja keskne. Kasutades klassikalist väljendit, ta oli primus inter pares – esimene võrdsete seas. Küll aga murtakse piike 1934. ja 1939.-1940. aastaga seoses.

Loe edasi: Äraleppimine ajalooga

Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas

Eile, 4. jaanuaril avaldas Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees Urmas Saard toreda artikli Külauudiste portaalis lipu seltsi tegemistest ja tulevikunägemusest Sindi linnas, Tori vallas ja ka mujal Eestis. Kuna olen olnud oma Pärnumaal töötamise ajal väga tihedalt seotud ka Eesti lipu seltsi tegemistega, siis pidasin vajalikuks kirjutada väikese arvamusloo selle artikli valguses.

Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014 Foto Urmas Saard
Aarne Põlluäär lipurivistusel Pärnumaa võidupüha maratoni raja ääres aastal 2014. Foto: Urmas Saard

Väga oluline osa meie eestluse edasikandmisel on just lipukultuuri propageerimisel ja selle väärtuse edasiandmisel noorematele põlvkondadele, kelle jaoks täna kasutatav lipp ei ole enam sümbol omaette. Kahjuks näevad nad meie sümbolite kooslust sootuks teise pilguga, kui need inimesed, kes olid selle lipu sünniloo juures või kes taastasid meie oma lipukultuuri taas peale 50 aastast vöörvõimu.

Meie väikeses Eestis on sellest ajast vahetunud juba terve põlvkond noori, kes kahjuks ei mäleta neid sündmusi oma vanuse tõttu ja vast puudub ka sügavam huvi meie lipukultuuri ja ajaloo vastu. Seda lünka meie ühiskonnas püüabki täna täita Eesti lipu selts, kes oma 2004. aastal püstitatud eesmärkideks on seadnud justnimelt seista meie sümbolite säilitamise eest, anda edasi meie sümbolite ajalugu, arendada meie sümbolite kasutamise kultuuri ja tutvustada ning propageerida meie sümboleid laiemale üldsusele.

Loe edasi: Aarne Põlluäär: jätkugu Heatahte leping ka suures Tori vallas

Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Ilmselt ei ole Eesti lipu seltsi olemasolu enamikele inimestele üllatus, eriti pealinnas, Pärnumaal, Pärnus ja Sindis. Võibolla kõige rohkem on seltsi tegevust märgatud lipu päevade tähistamisega. Pärnus ja Sindis ka mitmetel teistel riigile olulistel tähtpäevadel. Viimati 3. jaanuaril. Peatselt tähistatakse Tartu rahu aastapäeva, siis iseseisvuspäeva.

2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Kalev Kaljuste, Jüri Trei ja Jüri Ratas Foto Urmas Saard
2016 a lipu päeva pidulikul lipurivistusel Sindis osalesid teiste hulgas Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Eesti lipu seltsi esimees (välisministeeriumi nõunik) Jüri Trei ja riigikogu aseesimees, praegune peaminister Jüri Ratas. Foto: Urmas Saard

Sindis on saanud traditsiooniks tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva 24. veebruari hommikul erilise pidulikkusega. Loodetavasti toimub pidulik lipuheiskamine, lipurivistus, rongkäik ja sellele järgnev kava ka käesoleval aastal. Mõned aastad on Sindis riigi sünnipäeva tähistatud heas koostöös Paikuse vallaga. Nüüd tähistavad nad tähtpäeva Sindi eeskujul iseseisvalt ja omanäoliselt.

Aga alates käesolevast aastast on Sindi astumas uude olukorda. Mullu 23. detsembril allkirjastasid Sindi linn ja vallad Are, Sauga ning Tori omavahelise ühinemislepingu. Moodustuv uute piiridega Tori vald, keskusega Sindis, peab nüüdsest paljudes üksikküsimustes ühist mõistmist leidma. Tuleks otsustada, milliste seniste kogukondlike traditsioonide kestvust soovitakse kohapeal jätkata ja mida võiks asuda ühiselt toimetama.

Mõnes ettevõtmises oleks Eesti lipu seltsi Sindi osakond valmis võtma endale ühendaja rolli. Pean silmas eelkõige ühist iseseisvuspäeva ja lipu päeva tähistamist Sindis, kus on olemas kauase kogemusega tugev korraldustuumik. Lipu seltsil, eriti Sindi osal on olnud häid varajasemaid koostöö kontakte Jänesselja lasteaiaga Sauga vallas, samuti Tori vallamaja ja kooliga.

Loe edasi: Lipu selts Sindis ja Tori vallas

Poseidon huvitab lugejaid kõige rohkem

Facebooki vahendusel levitatud Külauudiste kajastustest pälvib ühtlaselt kõrgendatud lugejate huvi JK Poseidoni esindusstaadioni rajamine Sinti.

Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel kehvast ilmast ega kehvadest töötingimustest Foto Urmas Saard
Talgulised ei hoolinud Poseidoni esindusstaadioni rajamisel halvast ilmast ega kehvadest töötingimustest. Foto: Urmas Saard

Nagu enamik ajakirjandusväljaandeid jagab valikuliselt oma uudiseid sotsiaalmeedias, kasutab sama võimalust veebipõhises suhtlusvõrgustikus ka Külauudiste portaal. Mullu andis Poseidon põhjust Külauudistel neist kirjutada kuuel juhul. Kõigil kordadel äratas uudis tublisti üle keskmise taseme lugejates huvi. Juuli viimase nädalavahetuse kahel päeval toimunud talgud Sinti rajataval jalgpallistaadionil leidis samuti kajastust nii sõnaliselt kui pildigaleriina. Üllatuslikult pakkus uudis rekordiliselt suurt huvi. Edestades napilt isegi uudise Allar Rajast ja Sten Erik Andersonist, keda Sindi linnavalitsus otsustas premeerida ja väärikalt kodulinnas vastu võtta. Kui jätta vaatlusest välja veel mõned uudised Poseidonist ja olümpiameeste vastuvõtust Sindis, siis asub kolmandal kohal uudis Sindi Rockist, mis on igal aastal olnud üks linna tähtsündmustest. Kõik kolm ülevaadet olid koostatud ühetaolises formaadis ja seetõttu ei saanud oluliselt lugejat mõjutada pildimaterjali või tekstiga. Pigem sai määravaks toimunu sisu.

Loe edasi: Poseidon huvitab lugejaid kõige rohkem

Sündmusterohke lõppev aasta Sindis

Lõppeva aasta viimastel tundidel jäin mõtlema, mis võiks olla Sindi linna seisukohalt 2016. a tähtsaim sündmus, võibolla isegi tähtsündmus ja milline langetatud otsus omaks mingis plaanis tulevikus määravat kohta väikese kogukonna elus?

Sindi raekoda Foto Urmas Saard
Sindi raekoda. Foto: Urmas Saard

Võibolla kõige värskemalt püsib meeles 23. detsembril Sindi raekojas allkirjastatud ühinemisleping, mille alusel moodustub 2017. a sügisel Are, Sauga, Tori valla ja Sindi linna omavalitsusüksuste liitmise tulemusena uus vald. Nimeks valiti Tori ja keskuseks Sindi. Mäletatavasti tegi Sindi linn läbirääkimisteks otsa lahti käesoleva aasta 14. aprillil, kui kutsus eelkõnelustele Paikuse, Tori, Sauga ja Are valla. Kevadel saadi läbirääkimisteks kõigilt eitav vastus. Aga sügisel tegi üllatuslikult sarnase ettepaneku Sauga vald, mis võimaldas Sindil oma algse mõtte juurde tagasi tulla. Kas valik ja otsus muudab Sindi inimeste elu paremaks, jätab samasuguseks või koguni kehvemaks, peab selgitama lähim tulevik juba mõne aasta pärast.

Samal ajal, kui poliitikud oma asjadega toimetasid, on Sindi elanud oma elu, millest meenutamist väärivat jätkuks pea igale päevale. Selliselt mõeldes polegi Sindi väga väike kogukond. Muidugi jääb eredamate kildudena märksa vähem meelde, kuid neidki oleks ühe loo kirjeldamiseks kasvõi ainsa lausega liialt palju. Millest siis taaskordselt meenutavalt jutustada linnas, millest saab uue, ligemale 11 tuhande elanikuga, valla keskus?

Loe edasi: Sündmusterohke lõppev aasta Sindis

Päev kaunis Tartus

Kolmapäeval Tartut külastades soovisin, et lumeta musta maad valgustaks pilvitus taevas särav päike. Kuigi linnale lähenedes näis lootus asjatuna, osutusid kahtlusevarjud petlikuks.

Tartu Foto Urmas Saard
Tartu. Foto: Urmas Saard

Kui ERM-i sisenedes vilksatas päike tumeda taeva väheste pilude vahelt mõned üksikud hetked, siis mälukeskusest väljudes suunas madalale laskunud päike oma silmipimestava valguse jalutajale otse näkku.

Tallinn on Pärnule kilomeetritelt lähem, ajaliselt asub aga oluliselt veelgi lähemal, kui Tartu. Pealegi on Tallinn pealinn ja seepärast ikka sinnapoole asja palju rohkem. Kuid iga kord Tartut külastades leian, et sinna oleks põhjust minna palju sagedamini, kui hädapärased vajadused seda nõuavad. Kasvõi sellepärast, et kiirustamata jalutada, nautida tänavatel kõndimist, peatuda monumentide juures või lihtsalt märgata tartlaste tegemisi.

Sammusin mööda Roosi tänavat Raadilt alla, päris sageli selg ees. Sest nii ei paistnud päike silma ja madalalt suunatud valgus muutis vaate tänavale huvitavamaks. Pärast suvist remonti naudin Roosi tänaval jalutamist.

Loe edasi: Päev kaunis Tartus

Ei taju, et kodus sündimine oleks õudne

Eile vaatasin enne trenni minekut Delfi uudiseid. Ja mida ma näen? “Selgeltnägijate tuleproovi” saade on seekord Sindi õudustest!!!!!

Tõmmis Delfi lehelt
Tõmmis Delfi lehelt

Lasin kiirelt peast läbi Sindi kõige jubedamad sündmused, mida mina tean. Ikkagi 42 aastat siin linnas elanud ja peaksin ühtteist teadma.

Paraku algab saade sellel ajal, kui ma alles trennis olen. Pole hullu vaatan järele, mõtlen suurest uudishimust.

Koju jõudes panen teleka mängima. Selgeltnägijad liiguvad mööda kitsaid koridore, seinad on soditud, saateosalised räägivad mingist vastikust haisust, verest, plahvatusest…

Et siis Pärnu maantee 27a-s midagi toimunud??? Aga midagi ei klapi – seinad on ikkagi teistsugused, laes on ripplagi. No ei ole 27a! Ja siis veel ühe ukse peal number 25! Meie ühikas on ju kolmekohalised numbrid. Ei ole Sindi. No nii, järelikult Sind õudused alles tulevad… Saade jätkub. Ja siis: “Pärnu lähistel Sindi linnas…” alustab saatejuht Jürgen Veber järgmist lõiku. Nüüd siis saan ka mina teada Sindi õudustest. Vererõhk vist pisut tõuseb.

Loe edasi: Ei taju, et kodus sündimine oleks õudne

Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis Valter Parve vanavanemate suunanäitaja rollist 21. sajandisse jõudnud ühiskonnale.

Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele Foto Urmas Saard
Valter Parve esineb Pärnu Tervise konverentsisaalis väärikate ülikooli kuulajatele. Foto: Urmas Saard

Noppeid esineja kohta

Esinejale sõna andes palus väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli kõigepealt esinejal ennast tutvustada. Kuna jutt kaldus ilma vähemagi enesetutvustuseta kohe teema keskmesse, siis olgu hakatuseks mujalt üles nopitud teated siiski üksikute viidetena ära märgitud.

Valter Parve sündis 1945. a Pärnumaal Voltvetis. Pärnakas sai temast 1981. a suvel. Ta on Pärnu kolledži sotsiaaltöö lektor, Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni liige.

Enamik aega oma tööelust on ta pühendanud lastele ja noortele. Seda tegevust on väärtustatud Tartu ülikooli kuldmärgiga. Tema tööpaigas Pärnu kolledžis ripuvad seinal UNICEF-i Eesti rahvuskomitee tänutäht ja ESTA aunimetus „Elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas”, juba kümmekond aastat on ta ka Valgetähe viienda klassi ordeni omanik.

Loe edasi: Vanaemad ja vanaisad on vajalikud

Põlva maavanem muretseb valdade sundliitmise pärast

Põlva maakonnas on kujunenud olukord, kus mitut omavalitsust võib oodata sundliitmine, mis kahjustab tugevasti nende valdade elanike huve. Maavanema Igor Taro hinnangul on musta stsenaariumi ärahoidmine lähinädalatel veel volikogude kätes.

Igor Taro, Põlva maavanem Foto Põlva maavalitsus
Igor Taro, Põlva maavanem. Foto: Põlva maavalitsus

“See oleks äärmiselt ebaõiglane oma inimeste suhtes, kui omavalitsused ei kasutaks praegu ära riigi poolt pakutavaid hüvesid vabatahtliku ühinemisega maksimaalselt,” leiab Taro. Põlvamaal võib sundliitmine ähvardada Kanepi, Valgjärve ja Kõlleste valdasid, kellel pole kolme peale ühe omavalitsuse moodustamiseks koos 5000 elanikku. Samuti Mikitamäe, Värska ja Laheda valdasid, mille volikogud ei ole edastanud 1. oktoobriks maavanemale otsust valitud vabatahtliku ühinemisläbirääkimiste partneri valikust. Ning seni pole seadusekriteeriumile vastava otsuseni jõudnud ka Orava vald, kes peab läbirääkimisi Vastseliinaga.

Rahalises plaanis tähendaks see maakonna elanikele kahju ligi 2 miljoni euro ulatuses, mida saanuks suunata inimeste heaks. “Tegelikult pole rahanumber kõige olulisem ja negatiivne mõju oleks laiem, kuna jääksid tegemata kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas,” kinnitab maavanem.

Loe edasi: Põlva maavanem muretseb valdade sundliitmise pärast

Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Käesoleva nädala kolmapäeval toimus Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid kaasa mõtlema kutsuv arutlus nn Suur-Pärnu teemal, millele lisas täiendavat mõtteainet Sindi linnapea Marko Šorin, kes ei ole laieneva Pärnu vastane, aga on iseseisva Sindi pooldaja.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väi
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Sindi linnapea Marko Šorin, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli Tervise keskuse konverentsi saali laval pärast ametliku väitluse lõppemist. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kutsel kohtusid 28. septembril Tervise keskuse konverentsi saali laval ühise laua ääres Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin. Kolledži direktori Henn Vallimäe juhtimisel pidanuks toimuma väitlus tulevase nn Suur-Pärnu võimaluste teemal. Väljakuulutatud väitlusest siiski osalejate vahelist tulist vaidlust erinevate seisukohtade kaitsmiseks ei kujunenud. Ootuspäraselt jagasid Kosenkranius, Kaljuste ja Kukk kolmekesi ühiseid arusaamasid, sest neid ühendab soov moodustada oluliselt suuremat haldusterritoriaalset üksust. Kosenkraniuse sõnul on väär nimetada märkimisväärselt laieneva pindalaga Pärnut Suur-Pärnuks, Pärnu vallaks või Pärnu linnaks. Piisavat nimetusest Pärnu.

Šorin ei esitanud otseseid vastuargumente Pärnu soovile mitmete valdadega liitumiseks. Ta leidis, et kui omavalitsused peavad ühinemist heaks sammuks, siis tuleb neile edu soovida. Samas ei näe Šorin mõjuvat põhjust Sindi liitumiseks Pärnuga. Teatavasti on Sindi linnavolikogu välistanud Pärnuga ühinemise otstarbekuse. Seda teades oli arvukal väärikate ülikooli kuulajaskonnal huvitav kuulda arvamusavaldusi ja seisukohti, millest vähem räägitud. Mõnigi Šorini väljaütlemine kutsus esile paljude kuulajate heakskiidu ja päris innuka aplausi.

Loe edasi: Marko Šorini mõttearendus jätkuks Pärnu laienemist käsitlevale väitlusele

Marko Šorin väitleb Tervise konverentsikeskuses Suur-Pärnu mõtte toetajatega

Kolmapäeval, 28. septembril, toimub Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajate tähelepanelikul kaasamõtlemisel väitlus Suur-Pärnu teemal.

Henn Vallimäe, TÜ Pärnu kolledži direktor, moderaatorina Tervise konverentsisaalis Foto Urmas Saard

Väitlust juhib Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe. Väitlusel osalevad maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin.

Kuna Sindi linnavolikogu on algusest peale välistanud isegi Pärnuga liitumise läbirääkimised, rääkimata siis vähimastki ühinemise kavatsusest, tõotab Šorini kutsumine väitlusele muuta nelja mehe vahelise avaliku kohtumise huvitavaks argumenteerimiseks, milles võivad ilmneda üsnagi vastandlikud seisukohad.

 

 

Henn Vallimäe, TÜ Pärnu kolledži direktor, Tervise konverentsisaalis. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht

5563224714_c0a0cefe2b_oKaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

7867767018_024009ba83_kKui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.

Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.

Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.

Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Loe edasi: Milliseid jooke võib väikelaps juua?

Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser

24.05 postTeisest eluaastast on väikelaps toidulauas koos kogu perega. Küll aga ei anna me väikelapsele kõiki toite nagu soolased ja vürtsitatud toidud, närimist vajavad grillitud toidud, peenestamata liha või luudega kala, ka ürtidega tuleb olla ettevaatlik – nende maitse on võõras ja lapse õrna magu ärritav. Samas on põhiline toiduvalik toidugruppide osas ühesugune ja peab olema mitmekülgne.

Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduportsjonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule panema alati väiksema toiduportsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Kaheaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige paremini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.

Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väikelapsele teha teistsuguseid menüüsid. Lihakraamist sobib lapsele pakkuda hakkliha, hästi peeneks lõigatud ja hautatud liha või luudest hoolikalt puhastatud kala, ka toored aedviljad tuleks peenestada, mitte aga püreerida! Lapse seedeorganid vajavad tükikestega harjutamist ning hoiduda tuleb pidevalt püreeritud purgitoidu pakkumisest!

Enda tehtud valikuid ja toidu tõstmist taldrikule tuleb kindlasti hakata õpetama hetkest, kui lapsel hakkavad kujunema haaramisoskus ja koordinatsioon. Oskused tulevad tasahaaval. Loe edasi: Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?

Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht.

Kaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu pidulaudlemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.

Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?

Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Juba mõnda aega on Pärnu Vana turu kilehall maas. Püsti on üksnes kolme tänava äärsed puitseinad, aga ka mitte täielikult. Karja ja Hõbeda tänava nurgal töötab ehitust segamata isegi Kalamajaka kohvik. Seal, kus Karja tänava poolsel küljel üksnes sein nagu plankaed ehitust varjab, saab läbi klaasuste piiluda ka uue turuhoone nulltsükli rajamist.

Pärnu Vana turg Foto Urmas Saard
Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard

Ehitust piiravate tarade külge kinnitatud viidad juhatavad väliturule. Kuid turg algab otse Karja tänava kõnnitee servast. Lettidel müüakse laias valikus voodipesu. Paari varikatuse all on saadaval saunavihad. Kasevihad lõhnavad meeldivalt, aga on ka tammelehtedest vihtasid.

Väliturul on rahvast murdu: nii kauplejaid kui ostjaid. Seda vaatamata tööpäeva ennelõunasele ajale. „Mis seal imestada, on ju turu kõrghooaeg,“ kehitab üks müüja õlgu. Muidugi on tal õigus. Mees annab proovida värskelt vekitud kurgi. Väga maitsev. Sama maitsvad on päev, kaks ja kolm tagasi hapnema pandud kurgid vastasletis, mille taga vanem proua samuti väga lahke ja lubab enne ostu maitset hinnata. Värskelt hapendatud kurgi hind on kõikjal 6 eurot kilogramm.

Olen otsustanud enne oste turule ringi peale teha. Ring on päris suur, sest kaubaga täidetud lettide ridasid on märksa rohkem kui paar-kolm. Silma jäävad rukkililled. Nii lõikelilled kui suure juurikaga istikud on ühe hinnaga: 1 euro. Peale rukkilillede on muidugi valida veel väga suur valik taimi. Kuid jätan iluaianduse rohkem naise kujundada.

Loe edasi: Harvalt Pärnu Vanale turule sattuva külastaja muljed

Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel

Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai MaserPicture post 20.06

Väikelaps on liikuv, uudishimulik  ja rahutu, jookseb palju, küsib palju, õpib ronima ja hüppama – see kõik on väga vajalik ja loomulik lapse arenemine. Öeldakse, et laps ei jäta ennast nälga. Talle ei pea süüa valmistama kaloriraamat käes, küll aga on hädavajalik perel teada ja tunda mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid ja mitte olla toitumisimede ning delfist saadud otsingute ohver. Iga kord ei ole päris üheselt vastuvõetavad ka vanavanemate soovitused, sest aeg ja elu on muutunud teadlikumaks.

Isu tekib füsioloogiliselt iga 3,5 – 4 tunni järele. Sellest on ka tavalised kolm regulaarset toidukorda – hommikusöök, lõuna ja õhtusöök. Mida aktiivsem laps on, seda kiiremini läheb tal kõht tühjaks.  Sellepärast peavad väikelapsel kindlasti olema vähemalt kaks vahepala. Mida aga anda ja kui palju korraga, see sõltub lapse aktiivsusest ja päevategevusega seotud asjaoludest. Lastesõimes käivatel lastel pole sellega probleeme  ning millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Sageli on aga alla 3-aastased lapsed kodus. Selle põhjusteks võib olla kas lihtsalt pere soov või on noortel vanematel kodus veel kas väiksemaid või suuremaid lapsi ning  ei taheta väikelast viia lasteaeda. Siis tuleb enda elu nii korraldada, et söögiajad oleksid lastega koos. See võimaldab anda eeskuju ja ühine söögiaeg on hea ka lihtsate selgituste andmiseks, märkamatuks õpetamiseks. Kellaaegadest tuleb ka kodus kinni pidada ja siis selgub, millal anda vahepalasid ning kui rikkalikud vahepalad peaksid olema. Loe edasi: Tervislikud vahepalad väikelapsele põhitoidukordade vahel