Osalesin hiljuti ühes tänavaaktsioonis, milles tõmbasime tähelepanu Rail Balticuga (RB) seotud kahtlustele ja vastuseta (või salastatud vastusega) küsimustele. Mitme võhivõõraga vesteldes selgus minu jaoks üsna üllatav tõsiasi. RB poolehoidjad tõid oma veendumuse põhjustena välja aina ühtesid ja samu, aastaid tagasi avalikkusele aksioomidena ettemaalitud väiteid.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.
[pullquote]Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa[/pullquote]Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!
Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.
Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.
Loe edasi: Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel
Kui Piia Karro-Selg kutsus mind pajatama Raeküla inimestele oma tegemistest ja kindlasti ka Seljamaa monumendi sünniloost, siis õnnestus tal üksnes temale omase võluväega mõne minutiga selliselt ära „tinistada”, et andsin pikemalt mõtlemata nõusoleku, millest olnuks hetk hiljem juba väga piinlik ära öelda.
[pullquote]Usun pigem juhitud juhustesse[/pullquote]Leppisime kokku, et juttu tuleb Sindi kui kogukonna mõjust kodanikuaktiivsuse kujunemisele. Olles veidi mõttesse süvenenud mõistsin ka Raeküla Vanakooli keskuse head mõju, mis levib perekond Pätside-aegse Pärnu linnaosa piiridest palju kaugemale. Servapidi puudutab see Sindi linnagi.
Presidendi kell
Raeküla rahvas oskab hästi teadvustada Pätside tähtsust oma linnaosa arenguloos. Kuid Eesti esimene president omab kindlat kohta ka Sindi ajaloos. Sindi raekoja avamise (8. augustil 1937) puhul kinkis riigivanem Konstantin Päts raekoja torni kella muretsemiseks Sindi alevivalitsusele 1000 krooni, mille andis üle pea- ja siseministri abi August Tuulse (Tenson). Enne sõda jäi torn siiski ilma kellata, aga mitte jäävalt. 2011. a 1. mail algatas tollane Sindi abilinnapea ja Sindi ajalooklubi liige Marko Šorin kella paigaldamiseks üldrahvaliku korjanduse – koguti 2700 eurot kella jaoks ja hiljem lisas linn täiendavalt juurde kella katteklaasi tarvis 1000 eurot. Tegu sai tehtud kodanike algatuse korras. Annetajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves ja presidendi kantseleiga kooskõlastatult nimetati Sindi tornikell Presidendi kellaks. Kell avati suure pidulikkusega 2013. a 1. mail.
Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel toimus 23. novembril Tallinnas Hiltoni hotellis rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”.
[pullquote]Kuid nii kadusid ühiskonnast ka varasemad kindlad pidepunktid[/pullquote]Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste ütles konverentsi avasõnas, et sada aastat tagasi leidsid aset siinse rahva jaoks tõeliselt pöördelised sündmused. Sada aastat tagasi toimunu oli vägagi pöördeline kogu Euroopale.
„Hiljuti kohtusid Prantsusmaal president Emmanuel Macron, liidukantsler Angela Merkel, president Donald Trump. Neil oli, mida meenutada. Aga nad oskasid meenutatut siduda ka tänase ja homsega. Ja mitte just kõige õnnestunumal viisil,” ütles Velliste. Alljärgnevalt on esitatud Velliste sõnavõtt pea täies ulatuses.
Loe edasi: Trivimi Velliste: hoolimatusega kahanes usk Jumalasse
Taaskordselt Sindis maha sadanud õrnõhuke lumekiht aeglustas märkamatult sammu, et oleks rohkem aega pimeduses helkivat jalgealust nautida.
Paraku ei lepi vanad sintlased üksnes looduse vaadetega ja soovivad harjumuste sõltuvuses midagi enamat. Väikeste eramajade omanikud kaunistavad värviliste tuledega ise oma eluaset, ka korterelamute akendel näeb jõuluaegseid ehteid. Teine lugu on üldkasutatava linnaruumiga. Kooli tänava korrusmajade vahel on leitud kõrge kuusk, mille külge riputati esimeseks adventpühaks tillukesed lambid. Aga linnaraamatukogu külalised küsisid vaimuvalgusega täidetud riiulite vahel seistes, miks linn on jäänud ilma jõulukaunistusteta? Lasteaia väravast õhtu pimedusse väljunud inimesed küsisid samuti, kus on ehted, mis igal aastal esimese adventpüha saabudes aegsasti tänavapostide külge kinnitati. Nii on see olnud Kooli tänaval, Jaama tänaval, Raudtee tänaval, Pärnu maanteel – mis esimese hooga meelde tuleb.
Ainus jõuluehe valmis linnaruumis XVIII Ülemaalise Jõuluvanade konverentsi toimumise ajaks. Kuid seegi ei sündinud mitte Tori valla algatusel, vaid Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve innukusest. Valgel lumel ja tulede säras paistab väike jõulupuu installatsioon eriti mõjuvalt silma, kuigi ei kiirga oma kohalolekut nõnda kaugele kui kõrge valgustatud kuusk korrusmajade vahelisel alal.
Isabell Maripuu tutvustas TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kogunemisel mõnekümne inimese ettepanekut nimetada Rüütli plats Manifesti platsiks.
[pullquote]Maripuu ütles, et ettepaneku taha on koondunud MTÜ Eesti Lipu Seltsi Pärnumaa osakonna liikmed[/pullquote]Mõtte esmase algatajana esitles Maripuu peamiste põhjendustena nelja märksõna: asjakohasust, unikaalsust, lühidust ja rahvusvahelisust.
Ta rõhutas, et just sealse platsi servas asunud Endla teatri rõdult loeti ette esmakordselt Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Selle tähelepanuväärse ajaloolise sündmuse mäletamiseks on paigaldatud stiliseeritud kujul omaaegset Endla teatri rõdu meenutav mälestusehis.
Nime unikaalsus seisneks selles, et seni pole Eesti Vabariigis mitte ühelegi teisele väljakule, platsile ega tänavale antud manifesti tähendusega nimetust.
„Väike loov seltskond kristlasi, Schuman, Adenauer ja De Gasperi, aitasid Euroopa välja sõjajärgsest kriisist, juhatades teed, mis lähtus piibellikest väärtustest. Nemad uskusid, et demokraatia on kas kristlik või pole seda olemas,” ütleb Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Tunne Kelam.
[pullquote]Millised on Euroopa tulevikuvõimalused? Kas neid saab veel minevikust leida?[/pullquote]Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Tunne Kelami korraldusel leiab aset rahvusvaheline konverents „Euroopa hing 3”, toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel.
23. novembril toimuva konverentsi avavad Pro Patria Instituudi juhatuse esimees Trivimi Velliste, Konrad Adenaueri Fondi juhataja Balti riikides ja Põhjamaades Elisabeth Bauer ja Tunne Kelam. Mikuláš Dzurinda, Wilfried Martensi Euroopa Uurimuste Keskuse (WMCES) president, Slovakkia peaminister 1998–2006, arutleb küsimusel „Väärtused versus poliitika – Euroopat liitmas või lahutamas?”
Loe edasi: Kas lähtutakse jätkuvalt piibellikest väärtustest?
Täna rääkis Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammi õnneliku töö minutites Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor – alates 1. augustist 2007. Keerup usub, et ükski inimene ei läheks järjepanu üle kümne aasta hommikuti tööle kurbade ja tõsiste mõtetega.
[pullquote]valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik[/pullquote]„Praegu ma juhatan klassi, kellele andsin Sindi gümnaasiumisse tulles aabitsad kätte ja kui kõik läheb väga hästi, siis õnnestub kevadel neile anda ka lõputunnistuse. Õnnelik ring saab täis,” vastas Keerup saatejuhi küsimustele, mida esitas juba seitsmendat sarnast usutlust vedav Piia Karro-Selg.
„Minust pidi saama agronoom või kolhoosiesimees,” tunnistas Pärnumaa suurima valla ainsa gümnaasiumi direktor. Ja nagu vestluse lõpuminutitel selgus, olevat temas leidunud põllumees nüüdseks kolinud hoopis abikaasa sisse.
Enne Sinti tööle asumist oli ta käinud vast paar korda selles linnas. „Mäletan, ostsin sealt oma lastele klaveri,” aga ta ei teadnud sellest linnast rohkem midagi. „Aga see valik on olnud väga õnnestunud ja õnnelik, sest ma töötan jätkuvalt samal ametikohal.”
Loe edasi: Ain Keerupis olnud põllumehe kutsumus rändas abikaasa sisse
Kaks aastat tagasi sõlmitud koalitsioonileppega tunnistati rahvastikukriisi Eestis, kuid sammud selle süvenemise tõkestamiseks on piirdunud vaid peretoetuste mõningase tõstmise, rahvastikukriisi probleemkomisjoni koosolekute korraldamise ja dokumendi „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ ettevalmistamisega.
[pullquote]Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik[/pullquote]Viimane koosneb eeskätt eesmärkidest, väldib meetmeid ja pole Riigikogu täiskogu ette jõudnud. Digarist leitavas kogumikus „Inimloomuse tahumata tahud“ (2018) olen kirjeldanud selle dokumendi valmimise protsessi mitmetes artiklites. Sellele eelnes rahvastikku käsitlev raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“, mis on samuti saadaval Digarist.
Peaaegu kolme aastakümne jooksul on igal aastal sündidest puudu neljandik, mis on põhjustanud koos väljarändega talude, majade, külade ja linnade tühjenemise – depopulatsiooni Eestis. See on puudutanud valusasti põlisrahvust – eestlasi. Seejuures tuleb ebapiisavaks hinnata rahvastikukriisi põhjuste selgitamist ja tõkestavate meetmete rakendamist meie riigi valitsuste poolt, kes rahvastikukriisi ilminguid alahindasid. Ilmekas tõend selle kohta on tõsiasi, et ühegi ministeeriumi vastutusalas pole põhimäärusega tagatud rahvastikutaaste ülesande täitmist. Ülikoolid, Eesti Teaduste Akadeemia ja isegi riigieelarveline meedia hoiduvad teemast eemale.
Loe edasi: Ettepanek omavalitsuste volikogude rahvastikutaaste komisjonide moodustamisest
Ega me täpset aega enam ei mäleta, aga see pidi olema 2008. a helmekuu paiku. Olime kahekesi Kärdiga jõudnud vana aasta sees enamvähem hästi uude elupaika sisse seada ja alanud aasta meelitas Sindit avastama kodutänavast kaugemal ringil.
[pullquote]Kui meenutuste kilde kokku noppides tunnistasime, et täpset aega ei mäleta, siis vahetult enne loo avaldamist torkas pähe kahtlus[/pullquote]Tagantjärele on isegi ebamugav tunnistada, et ümberasumisel Pärnust Sinti olid eelteadmised väikelinna kohta äärmiselt napid. Päris ausalt öeldes koguni olematud. Ei teadnud isegi seda, millist tänavatpidi jookseb Linnuriigis Sindi ja Paikuse vaheline piir, ega sedagi, et tiheasustusega Viira linnaosa külje all asuv Helmondi puhketare ei asugi Sindis. Pidasime siis Kärdiga aru, et kust otsast hakata linnaga tutvuma, kui ei tea isegi Sindi algust ja lõppu. Õnneks tabas hüva nõu meid mõttelt seada sammud kõigepealt Sindi muuseumisse, mis asub üsna linna keskpaigas.
Nii juhtuski, et ühel muljetavaldavalt meeldejääval päeval vajutasime veidi raskelt liikuva ukse linki. Juba hetk hiljem tervitas eeskojas põneval pilgul uudistavaid saabunuid sõbralikult naeratav inimene, kes kuulas tähelepanelikult meie küsimise ära. Andsime teade, et oleme uusasukad, kes soovivad tutvuda linna mineviku ja olevikuga.
Loe edasi: Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus
Artikkel ilmus esmalt augustikuu ajakirjas “Teekäija”. Seoses 266. Rooma Katoliku Kiriku paavst Franciscus’e Eesti külastusega saab autori loal lugeda seda ka Külauudiste uudisvoos.
[pullquote]Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa[/pullquote]Visiit Balti riikidesse on ajastatud Leedu, Läti ja Eesti sajanda aastapäevaga. Meie jaoks oleks tegemist teise paavsti külaskäiguga. Esimene, kes külastas Balti riike ja Eestit oli Johannes-Paulus II, kes viibis Tallinnas 10. septembril 1993. a. Kindlasti on sellised visiidid olulise tähtsusega kohalikule katoliiklikule kogukonnale (u. 6000 katoliiklast) ja ka eesti kristlaskonnale. Mis on kahe visiidi vahel muutunud? Suurim muutus usulises plaanis on see, et Eesti ei ole statistilises plaanis enam luterlik vaid õigeusklik maa. 2011. a rahvaloenduse järgi oli õigeusklikke 16% ja luterlasi 10%. Üleüldine ilmalikustumine on süvenenud (54% elanikkonnast ei pea omaks ühtegi usku), kristlus on veelgi enam surutud ühiskonna ääremaale ja ühiskond poliitiliselt palju polariseerunum kui 90-ndate alguses.
Loe edasi: Tegelikkus on tähtsam kui idee – imperatiivide paavst
Täna pärastlõunal Pärnus kohtunud Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius pidasid vajalikuks arutelu turismimaksu otstarbekuse üle.
[pullquote]Tallinna linnavolikogu kavatseb korraldada 23. oktoobril Tallinna Kultuurikatlas visioonikonverentsi, kus välispartnerid jagaks oma kogemusi ja kohalikel oleks võimalus turismimaksu poolt ja vastu argumenteerida.[/pullquote]Mõlemad omavalitsusjuhid tõdesid, et kohalikele omavalitsustele on jäetud liiga vähe võimalusi rahakotti iseseisvalt täita. Suuremate omavalitsuste eelarvetesse toovad veidi lisatulu parkimistasu ja reklaamimaks, kuid peamiselt sõltutakse ikkagi üksikisiku tulumaksu protsendist, mida riik on valmis omavalitsustele andma. „Isegi uued poliitilised jõud peavad omavalitsuste autonoomia suurendamise all silmas üksnes tulumaksu protsendi suurendamist,“ ütles Kosenkranius.
Loe edasi: Tallinn ja Pärnu soovivad arutelu turismimaksu üle
Võrumaa on lahe! Siin on uma ja hää ning meil aigu om, aga nüüd anname vunki mano ja otsime ideid, mille abil Võrumaa elu kõigi jaoks veelgi paremaks muuta.
Iga idee on teretulnud – peaasi, et see puudutaks meie elu-olu ja inimesi uudselt ja innovaatiliselt. Rauda taguma ega betooni valama me ei hakka, vaid mõtleme pigem sellele, millised tõhusad inimeste toimetulekut parandavad teenused meil siin puudu on. Kui mõtted kogutud, siis arendame neid üheskoos ja spetsialiste kaasates edasi ning viime parimad lahendused ellu.
Neljapäeval, 23. augustil kell 13–17 toimuvad Võrumaa Toidukeskuses juba teised ideetalgud, kus saab korraldajate ning teiste osalejate kaasabil oma ideed või algatust testida ja edasi vormida.
Suvistele ideetalgutele järgnevad 5.–7. oktoobril häkatoni vormis loometalgud, kus koos spetsialistidega arendatakse ideed 48 tunniga käegakatsutavaks lahenduseks. Parimad ideed viiakse ellu koostöös Võrumaa kohalike omavalitsustega.
Ootame kõiki võrumaalasi oma ideid jagama ja neid koos edasi arendama, et meie kogukonnale paremaid teenuseid pakkuda!
Vunki mano pilootprojekti veab eest Võrumaa Omavalitsuste Liit koostöös Võrumaa Arenduskeskusega. Projekti partnerid on Tallinna Ülikool ja Helpific.
Martin Mark
Lõppenud Arvamusfestival tõi kahe päeva jooksul Eestimaa südamesse 10 000 inimest, kes osalesid kahekümne neljal alal 160 arutelus. Läbivateks teemadeks olid tänavu suhtluskultuur ja demokraatias osalemise võimalused.
[pullquote]riikide väiksusest tuleneb hirm kaotada oma identiteet[/pullquote]Osalejad pidasid hea arutelu eelduseks üksteise kuulamist ja oma väidete tõestamist.
Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on arvamusfestivali formaat Eestis hästi vastu võetud. “Festivalile tulevad inimesed, kellel on aruteludele kõrged ootused ning kes lähevad kuulama konkreetseid teemasid. Kaasavate formaatide kõrval soovitakse läbimõeldud ja mitmekülgset sisu ning see eeldab üha paremat ettevalmistust nii arutelu korraldajatelt, osalejatelt kui arutelu juhtidelt,” tõi Lauring välja oma tähelepanekud.
Arutelude teemadering oli lai, avaliku ideekorje tulemusel jõudsid programmi Eesti inimeste jaoks olulised teemad inimvarast põhiväärtusteni. Eriline tähelepanu oli arutelukultuuril ning demokraatias osalemisel. Vestlustest koorus mõte, et demokraatia püsimiseks on seaduste kõrval olulised ühised väärtused ning et suhtluskultuuri edenemise eelduseks on suhtlusoskuste õpetamine.
Loe edasi: Kuuendal Paide Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest
Paides 10. ja 11. augustil toimuva Arvamusfestivali arutelukava toetab mitmekesine kultuuriprogramm, mis pakub põnevaid sündmusi nii festivali külastajatele kui linnarahvale.
[pullquote]Festivali meluprogrammi avab reedel Arvamusfestivali rattaretk Tallinnast Paidesse[/pullquote]Kultuurikavast leiab paidelaste korraldatud kultuuriüritusi, aga ka tuntud Eesti artistide etteasteid, festivali lõpukontserdil laupäeval astub üles Erki Pärnoja koos bändiga.
Kultuuriprogrammi kuraator Lilian Hiob pidas kava koostamisel silmas, et pealinnast imporditud kultuurisündmuste kõrval oleks ka kohalikel tegijatel võimalus festivali kultuuri ja melu luua. “Lisaks hittidele nagu tantsulavastus “Olmeulmad” ning Erki Pärnoja kontsert, on mul väga hea meel, et osa võtab ka sügisest startiva Paide teatri trupp oma performatiivsete elementidega põimitud grillpeoga,” rääkis Hiob.
Hiobi soov oli avada festivalikülastajatele mõni põnev Paide hoone, kuhu nad muidu ei satuks. “Pärast lokatsiooni-jahti Paides mitme väga erilise hoonega tutvumist, osutus valituks Paide vana tütarlastegümnaasium Vallimäe nõlval, aadressil Posti 12, mis võõrustab mitmeid festivali kultuurisündmusi,” märkis ta.
Loe edasi: Arvamusfestivali meelelahutuskava rikastab Paide kultuurielu
Tõrva peaväljak ja selle lähiümbrus on saanud Eesti Vabariigi juubeliaastal muljetavaldava väljanägemise, mis teeb silmad ette mõnelegi suuremale linnale.
Viimati üheksa kuud tagasi Tõrvast läbisõidul ja linnakese keskväljakul peatudes puudus kujutlusvõime sellest, millist muljet hakkab südalinn juba lähiajal avaldama. Pisut vähem kui kolme tuhande elanikuga Tõrva linna keskväljaku uuendamisega tehti algust 2014. aastal, kui ühiselt Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi peaväljaku arhitektuurivõistlus. Väljakule uue ilme parima lahenduse pakkusid välja Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer, kes esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Konkurss toimus EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames, et riigi juubeliks taasaktiviseerida Eesti suuremates keskustes olulised piirkonnad.
Projekti “Tõrva keskväljaku rekonstrueerimine” rahastati Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tõrva valla kodulehe andmetel oli projekti kogumaksumuseks 2,358 mln eurot, millest toetuse suuruseks arvestati maksimaalselt 1,2 mln eurot. Ülejäänu tuli katta kohaliku omavalitsuse laenu- ja omavahenditest.
Puhkuse sihtkohad Eestis on tihtipeale väärilise tähelepanuta jäänud. Et laadida oma akusid ei pea alati välismaale sõitma. Meie omad pärlid on oma lihtsuses hingematvalt elegantsed. Eestis on looduse poolt antud selliseid kohti tegelikult palju, üks neist asub Peipsi järve kaldal, Mustvee linnast natuke eemal, Vilusis, nimega Päevatalu, koos oma kämpingute ja muu heaga.
Hommik algab päikesetõusuga järve kaldal. Õhus lendleb värsket metsa aroomi. Loodus maalib pildi, mis on võrdväärne parimate kunstigaleriide teostega. Ideaalne aeg ja koht jooga või meditatsiooni pooltunniks lõõgastava linnulaulu ja lainete saatel. Pererahva sõbralik Landseeri tõugu kutsa ühineb hingeprotseduuridega ning kingib kõigile oma tingimusteta armastust. Suurepärane päeva algus!
Kes loodust eriti tähelepanelikult vaatleb näeb mitmeid linnuliike, kitsi, rebaseid ja palju teisi loomaliike toimetamas oma tavapärases keskkonnas. Koht kus loomingulisi inimesi vallutab inspiratsioon ja muidu toredaid inimesi tabab loomingulisus.
Päevatalu kämpingus on kõik eluks vajalik olemas ja muude soovidega on alati valmis aitama tore pererahvas. Peremees räägib, et koht sai alguses loodud iseendale ja perele puhkamiseks. Aga südamest tehtud asi kasvab hoogsalt suuremaks ettevõtmiseks. Nüüd võetakse suure külalislahkusega vastu puhkajaid ja loodusenautlejaid.
Loe edasi: Lummava puhkuse saab veeta ka kodumaalt lahkumata
Kaur Kasemaa andis Sindi muuseumis avatud näituse ja raamatu „Sindi eile ja täna“ saamisloost 1. mai hommikul põhjaliku ülevaate. Allpool on avaldatud kogu jutt selliselt nagu Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane ise selgitab.
[pullquote]Kõige suurem töö oli tekstide kogumine.[/pullquote]Tere! 2014. aastal sirvisin juhuslikult ühe Pärnu fotograafi fotoraamatut. Seal oli kujutatud Pärnu linna tähtsamaid hooneid 18. sajandil ja 19.sajandil. Seda raamatut oli väga põnev vaadata. Kuna Sindist sellist raamatut tehtud ei ole, siis otsustasin selle valmis teha. Käisin ja otsisin vanu pilte Sindist nii internetist, kui ka muuseumist. Ise fotografeerisin tänapäevased fotod. Tekstid otsisin internetist. Kuna käisin neljandas klassis, siis ei julgenud oma raamatust kellelegi rääkida. Aga minu raamatust oli kuulnud Sindi noortekeskuse juhataja Helle Vent. Nende juures sain printida esimesed raamatud. Nii sain oma esimesed kogemused raamatu koostamisel. Müüsin oma raamatuid Sindi gümnaasiumi jõululaadal. Hästi on mul meeles, kui jõululaada žürii liige Mart Nõmm ütles mulle, et raamatule natukene teksti juurde ja ongi mul loovtöö valmis.
Loe edasi: Kaur: paari päeva pärast olid mul juba kõik raamatud müüdud
Piret Tali esitles Port Artur 2 kolmandal korrusel asuvas Rahva Raamatus „Minu Pärnut“. Piano kohviku istmed olid aegsasti hõivatud ja seisjatel nappis kohti. Paari lausega kokkuvõetult oli õhtu meeldejäävalt mõnus ja rahulolu muutus täiuslikuks pärast seda, kui Piret oma autogrammiga varustatud raamatu siira naeratusega koduteele kaasa andis.
[pullquote]Piret on märganud sadu pisiasju mälus jäädvustada kadestamisväärselt hea tähelepanekuvõimega[/pullquote]Kolmapäeval, 4. märtsi õhtupoolikul kohtusid pärnakad kahe suvitajaga, kelle lapsepõlv möödus Pätside asutatud linnaosas, Raekülas. Ilmselt just seepärast võis märgata kõige rohkem Raeküla rahvast – nüüdset või kunagist. Keegi ei nurisenud oodatud külaliste vähese hilinemise pärast. Põhjus oli mõistetav, sest 1+1 sõiduradadega Via Baltical venivate paljude rekkade vooris liikumine nõuab sageli plaanitust märksa pikemat aega. Aga kõigi silmad lõid kohe särama, kui päikesekollases kleidis ja õhulise musta kübaraga pead kattev Annely Adermann hoidis käes kitarri ning laudade vahelt teed otsides kohviku tagumisesse otsa sammus. Tema kannul tuli sama väärikal sammul ka Piret, sinises kleidis, valge kübara ja valgetes kinnastes. Mõlemad meenutasid suvitajaid mingitest aastakümnetest möödunud sajandil.
Neljapäeval toimub Pärnus järjekordse raamatuesitlus. Selles teadmises pole iseenesest midagi erilist, sest lugemist ilmub praegusel ajal väga palju. „Näib nagu sooviks iga teine olla kirjanik, samas kui lugejaid kipub nappima,“ arutleb Jürgenstein enesekriitiliselt.
Igasugune muu meelelahutus nõuab häälekalt suuremat osa ajast endale. Aga kas lugemine on ikka ainult meelelahutus? Sõltub tekstist. Hiina mõttetark Konfutsius olevat juba ammu enne Kristust öelnud: “Ükskõik kui tegusaks ennast ka ei pea, pead sa leidma aega lugemiseks, või loovutama ennast sinu enda valitud ignorantsusele.” Arvatavalt ei mõelnud filosoof öelduga kriminaalromaane, mida tol ajal polnudki, vaid sügavamaid tekste, millega lugeja silmapiiri ja mõistmist avardada.
Võibolla just sellepärast esitlemisele tulev raamat pälvibki meelelahutuslikust jutust pisut enam tähelepanu, et võimaldab lugejal ühiselt peategelasega elukäänakuid kaasa tehes mõtiskleda, kus ta parajasti oma teekonnal viibib? Raamat lubab küsida: kas ma olen jäänud kinni mugavustsooni või kardan ette võtta mõnd salamisi kutsuvat muutust oma elus; kas ma elan täiel rinnal ja tõeliselt elusana või hoiab mind miski tagasi – miski, mis võibolla asub üksnes mu enda peas? Mõnelegi võib raamat pakkuda aga hoopis rõõmsat äratundmist: näe, ma olen julgenud võtta riske ja see on viinud mind elus edasi. Siin on keegi, kelle vastavat teekonda on põnev jälgida.
Loe edasi: Tauno Jürgensteini „Kõige pikem teekond“ saab alguse Pärnust
Kui palju seda veel mäletatakse, et kuraditosin aastat tagasi kutsus ajakirjanik Rein Sikk ellu Eesti Päevalehe rubriigi „Külauudised“, milles hakkasid ilmuma „Väikeste kohtade suured uudised“. Viis aastat hiljem sündis hea algatuse jätkuna iseseisev veebiuudiste voog Külauudised, mis kuulub Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsile.
[pullquote]Miks mitte suur rottide ränne ja kolme peaga vasikas, tantsida oskavast kassist[/pullquote]Esimesed uudised polnud eriti pikad, piirdudes kõigest paarisaja kuni tuhande tähemärgiga. Praegu saab sellises mahus uudiseid väga edukalt levitada ka sotsiaalmeedia vahendusel, pealegi ülisuure kiiruse tõttu äärmiselt värskelt. Võib küsida, kas Facebook muudab seetõttu Külauudiste taolise veebilehe elus hoidmise mõttetuks. Vastus on lihtne: kuni jätkub toimekaid toimetajaid ja kirjasaatjaid, samuti lugejaid, püsib ka jätkamisel mõte. Seda arvamist toetab teadmine, et Külauudistele saabub pidevalt kutseid sündmuste kajastamisele rohkem kui napp vabatahtlike koosseis suudab ära teha. Mõnegi suure sündmuse igakülgseks kajastamiseks ei jätku ainult ühest inimesest.
Loe edasi: Rein Sikk: kirjutada võib Varba valla Päkakülast või Vändra metsast Pärnumaal
Sindi seltsimajas vesteldi laudkonniti majandus-, regionaal-, põllumajandus-, haridus- ja sotsiaalpoliitika teemal, millest koorunud peamiste mõtete põhjal esitati kokkuvõtvaid märkmeid. Järgnenud väitluse keskmesse tõstatus küsimus, kas Sindi toimetaks edukamalt iseseisvalt või suuremas omavalitsuslikus koosluses.
13. märtsil EV100 raames asetleidnud rahvakohtumine oli üks paljudest Keskerakonna korraldatavatest mõttetalgutest, mida Sindis modereerisid majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Pärnu abilinnapea Marko Šorin. Tavaliselt esitavad inimesed poliitikutega kohtudes teravaid või lihtsalt kaasamõtlevaid küsimusi. Nüüd esitati laudkondade aruteludes tõstatunud omapoolseid seisukohti.
[pullquote]sintlased soovivad Tori vallast lahkuda[/pullquote]Elupõline sintlane Aleksander Kask peatus esmalt sellel, mis Sindis hästi olnud. „Me polnud iseseisva linnana rikkad, aga ka mitte vaesed.“ Kask tõi terve hulga näiteid sellest, kuidas linn oli sotsiaalselt kindlustatud. Ta ütles oma laudkonna nimel, et sintlased soovivad Tori vallast lahkuda ja taastada iseseisvuse või äärmisel juhul ühineda Pärnuga.
Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.
„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?
Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.
Loe edasi: Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik
Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.
Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.
Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.
Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.
KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.
Urmas Saard
Pärnumaal, Tori valla kodulehel teatatakse, et jaanuari lõpust ilmuma hakkava ajalehe esimene number kannab nime Tori Valla Teataja, kuid oodatakse jätkuvalt vallaelanike ettepanekuid ka teistsuguse nime kohta.
Ajalehe pealkiri ei pea tingimata sisaldama koha nime ja omavalitsuslikku eristust (vald või linn). Nimetus võib olla isegi kerge huumori varjundiga. Miks mitte kasutada nn salajast koodi, mida esmalt teavad üksnes oma kogukonna inimesed. Näiteks TASS. Neli tähte tähendavad endiseid omavalitsusi: Tori, Are, Sauga, Sindi. Selle kujundiga pakutavad võimalused võiksid olla kas ‘TASS Teatab‘ või ‘TASS T‘ (sõna teatab ainult esimese tähega), ‘TASS uudistes‘, ‘Ülevaatlik TASS‘. Saab ka ilma „tass-ita“. Miks mitte ‘Üle Nädala Sõnumid‘ või ‘Kahe Nädala Sõnumid‘. Kui ikkagi koos kohamäärusega, siis võibolla lühemalt ja suupärasemalt. ‘Tori Kaja‘ viib mõtte ilusale naise nimele, samuti viitab ajakirjanduslikule kajastusele, aga võib tuleneda ka tegusõnast kajama, mis avardaks kujundlikult selle paikkonna ajalist mõõdet. Kaugemast minevikust alates – midagi sellist, nagu me tajume ERM-i külastamisel „Uurali kajana“. Võib ka päris lihtsalt öelda ‘Tori Leht‘, ‘Tori Post‘, ‘Tori Uudised‘. ‘Tori Ühisleht‘ viitaks samuti senistele omavalitsustele, mille ühinemise järel luuakse nelja lehte asendav koondleht. Võibolla siis hoopis ‘Tori Koondleht‘ või ainult ‘Koondleht‘. Ei soovita ‘Tori Häälekandjat’. Viimane oleks kuidagi propagandistlik.
Urmas Saard
Samal teemal:
