Arvamus

Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Püüan olla mõistev ja lugupidav Hans Solli seisukohtade suhtes, mida ta avaldas eelmise aasta sügisel ilmunud arvamusloos „Hans Soll: Sindi väliujula võimuhaaramine“ (Pärnu Postimees, 21. november 2017). Mõistan loodusest ja kalade heaolust hooliva vanahärra nördimust, kui Sindi paisu lammutamine ja kavandatud kärestiku rajamine ei toimu oodatud tempos. Samas tekitab Soll teema käsitlemisega küsimusi, mis kahandab oluliselt arvamusloo usaldusväärsust, kui esitab tegelikkust eiravalt lugejatele eksitavaid teateid.

Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja Foto Urmas Saard — Sindi ujulas puhastatakse jõe põhja. Foto: Urmas Saard

„Ulatuslik töömaht, kulu ega risk pole vastavuses ujulaga kaasneva sotsiaalse hüvega (kui see üldse väärib hüve nimetust, sest möödunud suvel ei käinud ujulas keegi suplemas),“ väidab Soll, kelle kinnitusel on Sindi väliujula kasutatavus mõõdetav nulli lähedase numbriga. Vähemalt nii võib öeldust järeldada. Kust pärinevad sellised andmed? Kas loo autor on käinud ise kaunitel suvepäevadel olematuid suplejaid loendamas või lugenud vetelpääste teadetetahvlil väliujula külastatavuse arvude realt üksnes kõige viimast numbrit?

Põline sintlane Priit Kask on käinud Sindi ujulas ujumas kõigil aastatel alates aprilli lõpust kuni septembri lõpuni, kolm korda päevas. Tema sarnaseid suplejaid võib Sindis nimetada teisigi. Just need inimesed teavad öelda kõige täpsemalt kui palju on Sindi väliujulas tipphooajal veemõnude nautijaid. Ilusate ja keskpäraste suviste ilmade korral on külastatavus kindlasti kolmekohalise arvuga mõõdetav.

Loe edasi: Sindi ujula on sintlaste vabaaja veetmise meelispaik

Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamisest

Keskkonnaamet teatab Sindi väliujula süvendustööde keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikust väljapanekust ja arutelu toimumisest.

Sindi ujula 2017 aastal Foto Urmas Saard — Sindi ujula 2017. aastal. Foto: Urmas Saard

Väliujula asub Pärnumaal Tori vallas umbkaudu 550 m Sindi paisust ülesvoolu. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Sindi väliujula kasutatavuse tagamine ka pärast Sindi lävendisse kärestiku rajamist. Sellepärast soovitakse Pärnu jõge süvendada ligilähedases mahus ca 46 000 m³. Jõge süvendatakse 350 m pikkusel lõigul enamvähem kogu ristlõike ulatuses. Sügavaima osa maksimaalne pikkus on ligikaudu 180 m ja laius 70 m. Settimisvaru tagamiseks peab sügavus minimaalse veeseisu korral olema ujula piirkonnas 2,2 m. Selleks süvendatakse jõe põhi kõrguseni 0,50 m abs ehk ligikaudu 2 m sügavamaks võrreldes praegusega.

Kavandatava tegevuse arendaja on Keskkonnaagentuur ja otsustaja Keskkonnaamet.

Sindi väliujula süvendustööde KMH aruande eelnõuga saab tööpäeviti tutvuda Keskkonnaameti Pärnu kontoris Roheline 64 või Keskkonnaameti veebilehe alalehel.

KMH aruande kohta saab Keskkonnaametile esitada kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ajavahemikus käesoleva aasta 1. kuni 23. märts. KMH avalik arutelu toimub 26. märtsil algusega kell 15.00 Keskkonnaameti Pärnu kontori suures saalis.

Urmas Saard

Soovituslikke nimetusi Tori uuele ajalehele

Pärnumaal, Tori valla kodulehel teatatakse, et jaanuari lõpust ilmuma hakkava ajalehe esimene number kannab nime Tori Valla Teataja, kuid oodatakse jätkuvalt vallaelanike ettepanekuid ka teistsuguse nime kohta.

Ajalehe pealkiri ei pea tingimata sisaldama koha nime ja omavalitsuslikku eristust (vald või linn). Nimetus võib olla isegi kerge huumori varjundiga. Miks mitte kasutada nn salajast koodi, mida esmalt teavad üksnes oma kogukonna inimesed. Näiteks TASS. Neli tähte tähendavad endiseid omavalitsusi: Tori, Are, Sauga, Sindi. Selle kujundiga pakutavad võimalused võiksid olla kas ‘TASS Teatab‘ või ‘TASS T‘ (sõna teatab ainult esimese tähega), ‘TASS uudistes‘, ‘Ülevaatlik TASS‘. Saab ka ilma „tass-ita“. Miks mitte ‘Üle Nädala Sõnumid‘ või ‘Kahe Nädala Sõnumid‘. Kui ikkagi koos kohamäärusega, siis võibolla lühemalt ja suupärasemalt. ‘Tori Kaja‘ viib mõtte ilusale naise nimele, samuti viitab ajakirjanduslikule kajastusele, aga võib tuleneda ka tegusõnast kajama, mis avardaks kujundlikult selle paikkonna ajalist mõõdet. Kaugemast minevikust alates – midagi sellist, nagu me tajume ERM-i külastamisel „Uurali kajana“. Võib ka päris lihtsalt öelda ‘Tori Leht‘, ‘Tori Post‘, ‘Tori Uudised‘. ‘Tori Ühisleht‘ viitaks samuti senistele omavalitsustele, mille ühinemise järel luuakse nelja lehte asendav koondleht. Võibolla siis hoopis ‘Tori Koondleht‘ või ainult ‘Koondleht‘. Ei soovita ‘Tori Häälekandjat’. Viimane oleks kuidagi propagandistlik.

Urmas Saard

Samal teemal:

Uue alguse ootuses

Pildigalerii: kahe kassi lugu

Rikkalikult kaetud lindude toidulaud, hulkuv tänavakass ja koduse hoolitsusega ümbritsetud Arnold panid pisut mõtisklema.

Arnold on tubane kass. Harva, kui ta erilisi turva abinõusid rakendades viivuks õue lastakse. Enamik aega on tal täielik vabadus lustida sooja kodu muretust, toidulauda, mängumaad, põõnamist. On see tema jaoks võimalikult hubaseks muudetud vangipõli või lihtsalt piiratud vabadusega heaolu, millega kaasnevad mõnede unistuste täitumata jäämised? Arnold väljendab aegajalt soovi õues takseerida, aga enamasti tuleb tal leppida avatud akna vahelt õue piilumisega.

Samas on pidevalt keegi võõras kass luusimas Arnoldi akende taga. Ta on inimeste suhtes üsna kartmatu ja võimaluse korral poetaks uksevahelt ennastki eeskotta. Eriti siis, kui jääkaane all jääb joogivesi kättesaamatuks ja kõhusopis valitseb näljatunne. Nii ta noolib kõrguses rippuva lindude toidulaua kohal ja üritab tihastele pandud rasvapallidest midagi kätte saada.

Hulkurkass lindude toidulaual. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Pildigalerii: kahe kassi lugu

Eesti Lipu Seltsi avaldus

Eesti Lipu Selts on riiklike tseremooniate ja erinevate pidulike ürituste korraldamisel seisnud alati isamaaliste traditsioonide väärtustamise ja hoidmise eest. Peame otsust aastavahetusel Eesti hümni mitte esitada kahetsusväärseks – seda enam, et pidulik kontsert korraldati ajaloolisel Vabaduse väljakul Eesti Vabariigi juubeliaasta avamisena.

MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoa rinnamärk Foto Urmas Saard — MTÜ Eesti Lipu Seltsi logoga rinnamärk. Foto: Urmas Saard

Juba üle veerandsajandi oleme korraldanud pidulikke üritusi, mille oluline osa on hümni laulmine. Ikka on sellistel puhkudel peetud eelnevalt nõu ja küsitud nende inimeste ja organisatsioonide arvamust, kes riigi sümboolikaga igapäevaselt tegelevad. Kahjuks seekord see nii ei olnud.

See kõik on nüüd juba tagantjärele tarkus. Täna mõtleme koos, kuidas tulevikus selliseid vigu vältida. Eesti Lipu Selts pakub oma nõu ja abi – ütleb ju eesti kõnekäändki, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Oleme valmis toetama Vabariigi Presidenti ja tema abilisi EV 100 juubeli tegemistes.

Kutsume kõiki isamaaliselt mõtlevaid inimesi tegutsema üheskoos. Hoidkem meie traditsioone ning pühitsegem väärikalt Eesti Vabariigi 100 aasta juubelit ja kogu juubeliaastat! Ühendagu meid kõigis meie ettevõtmistes Eesti Vabariigi sümbolid!
Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga!

Eesti Lipu Selts

Uue alguse ootuses

Toomapäeval jõudis lugejateni aastast 1996 ilmunud ajalehe Sindi Sõnumid viimane number. „Aga küllap annavad, nii uue omavalitsuse tekkimine ja sellega kaasas käivad paratamatud muudatused, ka uut hoogu, värskeid ideid ja indu toimetajale, kes uueneva Tori valla ajalehte kokku panema hakkab,“ ütleb viimased seitse aastat linnalehte toimetanud Viktor Kaarneem.

Sindi Sõnumid Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Sindi Sõnumid Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Toomapäeval jõudis Pärnumaa ühinenud omavalitsustest esimesena oma ajalehe esimese numbri lugejateni toomiseni Lääneranna vald. Küllap järgnevad peatselt tema eeskujul teisedki.

[pullquote]Kas elanike arvult Pärnumaa suurima valla leht hakkab ilmuma hästi paksu kuulehena, veidi õhema nädalalehena või veelgi sagedamini, selle üle peaksid aru pidama ajakirjandust paremini teadvad asjatundjad.[/pullquote]21. detsembril polnud Tori vallas veel selgust, kelle poole oleks kõige õigem pöörduda ajakirjandust puudutavates küsimustes. Kuidas hakkavad uuest aastast Tori vallas sõnumid levima? Kas alguses üksnes elektrooniliselt valla kodulehel või ilmub juba jaanuaris ka midagi paberkandjal? Kes toimetab, kellele saata pressisõnumeid, keda kutsuda võimalikke huvipakkuvaid sündmusi kajastama või kellega üldse uuest aastast ajakirjanduslikus mõttes suhelda?

Loe edasi: Uue alguse ootuses

Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

Ferratum Grupp küsitles 21 riigis üle 20 000 leibkonna, et välja selgitada inimeste jõuluaegsed tarbimisharjumused. Milles seisneb jõulutunne? Millised on kõige populaarsemad jõulukingitused? Kui palju eestlased jõuludele kulutavad?

Kui palju Eesti pere jõulude ajal kulutab?

Kõige suuremad jõuludele kulutajad on sel aastal Mehhiko (34,6 %), Rumeenia (31,9 %), Hispaania (29,6 %) ja Brasiilia (28,2 %). Tabeli teisest otsast leiame Horvaatia (14,4 %), Norra (13,4 %), Soome (12,3 %) ja Hollandi (11,8 %) – need riigid hoiavad oma eelmise aasta positsiooni ning teevad võrreldes ülejäänud riikidega jõuludele vähem kulutusi. Eesti kulutused jõuludele on teiste riikidega võrreldes keskmised, kulutades jõuluostudele keskmiselt 247 eurot.

Mida inimesed võivad sel aastal jõulukingitusteks oodata?

Kõige populaarsema valik, mida kinkida ja kingiks saada, on rõivad – selle on esikohale valinud 17,5% vastanutest. Mänguasjad, maiustused ning elektroonika said küsitluses vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Loe edasi: Eestlased kulutavad jõuluajal kõige rohkem lastele

„Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

„Vahtrake“ on Sindi gümnaasiumi almanahh, mis viie aasta möödumise järel taas ennast ilmutab. Põhjust selleks annab Sindi kooli 180. sünnipäev.

Vahtrake 2017 Foto Urmas Saard — Vahtrake 2017. Foto: Urmas Saard

Seitsmekümne ja enama leheküljeline A3 formaadis raamat jätkab eelkäijaga enamvähem samas mahus, aga mustvalged illustratsioonid on asendunud värvilistega. Kui 2012. aastal koondati kaante vahele üksnes õpilaste looming, siis nüüd saavad sõna ka mitmed õpetajad.

„Esimene asi, mida märkad, on ajale jalgu jäänud punased tellised, millest peahoone ehitatud on. Need kivid on küll räsitud, kuid õhkavad turvalisust,“ kirjutab 8. klassi õpilane Ege-Rea Jantson, kelle tähelepanek on asetatud lugudest kohe päris raamatu algusesse.

Aga Sindi kooli ajalugu ei alga 117 aastat tagasi valminud punastest tellistest hoonega. Marko Šorin, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja endine Sindi linnapea, kirjutab kokkuvõtvalt kolmel leheküljel ja kümne fotoga kaunistatult oma kooli ajaloost, mis algas 1837. a 1. jaanuaril. Sindi vabriku omanik Johann Christoph Wöhrmann avas välismaalastest töötajate lastele elementaarkooli, millele sai 20. aprillil haridusministeeriumi kinnituse.

Loe edasi: „Vahtrake“ koondab endas Sindi gümnaasiumi vaimuvara

Sügiskuu teisel reedel tähistatakse ülemaailmset munapäeva

Päeva kutsus ellu Rahvusvaheline Munakomisjon (IEC) 1996. aastal. Eestis tähistas Tallegg munapäeva emakordselt 10 aastat tagasi. Komisjon seadis algatuse eesmärgiks munade söömise suurendamise kogu maailmas.

DAVA Foods Estonia andmeil munevad Harjumaal asuvas riigi suurimas kanalas kanad iga päev umbes veerand miljonit valget muna, mis liiguvad edasi majapidamistesse üle Eesti. Keskmine ameeriklane tarvitab aastas umbes 250 muna. Maailmas ühed suurimad munasööjad on hiinlased. Hiinale kuulub pea 40% munaturust.

[pullquote]Toores muna teeb umbes üks-kaks pööret ja jääb seisma, keedetult pöörleb palju kauem.[/pullquote]Mitmesuguste teatmike põhjal võib munast veel paljugi head kõnelda. Munad kuuluvad inimese toidusedelisse juba tuhandeid aastaid. Seda tarbitakse erinevates kultuurides kõikides maailmajagudes. Miks muna on kasulik? Muna peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks, mis on terves maailmas odavamaid toiduaineid. Munas leiduvatest mineraalainetest on enamik inimese jaoks hõlpsasti omastatavad, kuna asuvad orgaanilistes ühendites. Kanamunas on rohkelt fosforit, kaltsiumit, magneesiumi. Muna sisaldab enam kui 30 makro- ja mikroelementi: fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani.

Loe edasi: Sügiskuu teisel reedel tähistatakse ülemaailmset munapäeva

Jude Cathcart: me kõik armastame Pärnut

Pärnusse saabunud kruiisilaevade esimene hooaeg on läbi saanud. Tagasivaatelisi mõtteid jagavad sellest OÜ Balti Silver Reisid juhatuse liige Silvi Bljumovitš ja ristluslaeva Island Sky kruiisidirektor Jude Cathcart.

Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus Foto Urmas Saard — Ristluslaev Island Sky septembriõhtuses Pärnus. Foto: Urmas Saard

Bljumovitš soovib väga tunnustada Pärnu Sadama poolt tehtut ning kruiisilaeva Island Sky hästi toredat vastuvõttu mõlemal korral. „Mainisin Jude´ile teise külastuse ajal, et Pärnu Sadamal on õhtuüllatusena varuks laeva lahkumist saatev ilutulestik, nii et kapten sättis laeva väljumisel selliselt, et pardal olevatel inimestel oleks parem jälgida ning nautida.“

Kuigi esimene Pärnu külastus tuli päris ootamatult, oli Bljumovitšile suureks abiks varasem hea Pärnu tundmine. „Juba noore giid-tõlgina käisin pärast Tartu Ülikooli lõpetamist Soome gruppidega Pärnus ning tegin seal ekskursioone. Tollel ajal oli Pärnu üks nendest vähestest linnades, kus välisturistid võisid Eestis väljapool Tallinna ööbida. Teiseks linnaks oli Viljandi. Tartut võis küll külastada, kuid ööbimine oli keelatud.“

Loe edasi: Jude Cathcart: me kõik armastame Pärnut

Olen vist ikka ka eestlane

Ülo Kannisto, kes enda sõnul küll laulumees pole, sai sellele vaatamata juba kuuendat korda maha sügavalt rahva hinge tunginud taasiseseisvumisepäevale pühendatud laulupeoga.

Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks Foto Urmas Saard — Vaba Rahva Laulul esinejad valmistuvad Intsikurmu õhtuseks etteasteks. Foto: Urmas Saard

Tagasihoidliku loomuga mees kogus oma kodukandis Saaremaal enamat tuntust eeskätt Vaba Rahva Laulu kontserdi mõtte algataja ja teostajana. Kuid mitte üksnes tuntust, ka kiitust! Koguni sedavõrd, et kohe esimeste õnnestunud kontserdite korraldamise järel otsustas Saare maavalitsus ja sihtasutus Saaremaa Arenduskeskus teda tunnustada Kena Teo tegija aunimetusega.

Saarlase algatus meeldib ka mandri eestlastele. Kena Teo tegija on juba käinud Tartus ja Keilaski laulupidu korraldamas. Aga läinud laupäevaks kutsus ta kungla rahva kokku Intsikurmu looduskaitse alusesse parkmetsa, kus asub mitmel põhjusel kuulsaks saanud Põlva lauluväljak. Ennekõike on siiski tegemist kultuurilooliselt olulise asukohaga. Kannisto teab, et esimesed eestlaste kooride ühised laulmised peeti tolle võluva metsapargi põlispuudest ümbritsetud „kontserthalli“ laval juba aastatel 1855 ja 1857. Seega siis veel varem kui Sindi laulukoor valmistus minema Tartusse Eesti esimesele üldlaulupeole.

Loe edasi: Olen vist ikka ka eestlane

Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.

Pärnu Vanalinna 3 klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks Foto Urmas Saard — Pärnu Vanalinna 3. klassi õpilane Riti Tross soovib saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. Foto: Urmas Saard

Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr Puškini vaarisa Hannibali auks.

Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.

Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.

Loe edasi: Kas Academia Pernavensis saabki teoks

Kauge, kuid lähedane Georgia

See oli tänavu urbekuu viimasel nädalal, kui väike seltskond eestlasi veetis nädalapäevad Georgias, mõned neist esmakordselt. Nüüd viibivad Nika Aslamazashvili, Davit Maisuradze, Ekaterine Mosiashvili jumalatosin päeva esmakordselt Euroopa Liidus ja Eestis.

Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas Foto Urmas Saard — Grusiinid Nika Aslamazashvili, Ekaterine Mosiashvili ja Davit Maisuradze Pärnu rannas. Foto: Urmas Saard

Nika, Davit ja Eka (Ekaterine) on ühed neist paljudest Georgia inimestest, kes eestlasi nende kodumaal külalislahkelt võõrustasid. Nika sõidutas meid ühel päeval oma autoga. Abielupaar Davit ja Eka andsid öömaja. Nika teenib igapäevast leiba taksojuhina, aga ta on õppinud goreograafiat ja võib samahästi ka tantsuõpetaja olla. Davit on õppinud IT valdkonnas ja töötab nii sellel alal kui ka raamatute kujundajana. Eka töötab giidina, aga tunneb ka veiniteadust. Kuid kõiki neid kolme ühendab ühine soov, mis tõigi grusiinid Eestisse.

Pärast Riia lennuväljal maandumist ja põgusat tutvumist Läti pealinnaga võeti rataste alla teekond Pärnusse. Autosõidul imetleti metsade rohkust ja üllatuti kui kuuldi, et Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike, et poolt maismaad katab mets, kuuludes sellega Euroopa Liidu kuue kõige suurema metsade osakaaluga riigi hulka, et mets on Eesti üks olulisemaid taastuvaid loodusvarasid ja elukeskkondi.

Loe edasi: Kauge, kuid lähedane Georgia

Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Peamiselt TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatest koosnev seltskond saabus suure bussiga Paide Vallimäel aset leidnud viienda Arvamusfestivali esimesele päevale hästi varakult, et toimunust võimalikult palju haarata.

President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil Foto Urmas Saard — President Kersti Kaljulaid Paide Arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Siiski ei üritatud maratonjooksuga ühe teema käsitluse juurest järgmise, ülejärgmise ja üle-üle… juurde kiirustada. Ilus ilm meelitas ka niisama istuma, omavahel vestlema või päris juhuslikel kohtumistel erinevate inimestega mõtteid vahetama.

Karikakrakujulise Eesti sümboolikaga telgi kõrval astus esimesena juurde Maria Murakas, omaaegne Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, kes on nüüd Vabaerakonna kommunikatsiooninõunik. Lubasin tulla tuleviku kogukonna arutelu kuulama kahel põhjusel. Esiteks soovisin kuulda, mida räägib president Kersti Kaljulaid. Teist põhjust talle ei öelnud, aga otsust mõjutas ka Maria kutse.

President pühendas tänavuse iseseisvuspäeva kõnes tähelepanu kogukondadele. Ta kirjeldas Eesti ühiskonda, kui vitstest punutist, milles kõik on läbi põimunult paindlik, aidates meil sellisel viisil olla valmis 21.sajandi ühiskonnaelu mõistlikuks korraldamiseks. Sama mõtet kordas president ka täna.

Loe edasi: Paides arutleti ja kogeti mõndagi

Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Arnold vajutas arvuti klaviatuuril õiget nuppu, mille tulemusena üleslaaditud fotode töötlemine muutus hetkega oluliselt hõlpsamaks. Polnud sellest võimalusest teadlik. Veel vähem võisin aimata, et Arnoldist võiks kunagi ka nimetamisväärset kasu tõusta. Sai ta turvakodust oma hoole alla võetud ikka seepärast, et Merle oskas poisi nõnda meeldivaks rääkida.

Arnoldi hommikune ärkamine Foto Urmas Saard — Arnoldi hommikune ärkamine. Foto: Urmas Saard

Arnoldi asemel eelistasid Merle ja Edit teda poisiks kutsuda. Et poiss tegelikult veelgi meeldivamaks osutub, seda ei osanud enne silmast silma kohtumist oodata.

Kõige rohkem kõhkluseid tekitas Arnoldi vanus. Arvasin, et aastatega välja kujunenud harjumused ei pruugi kõiges meie perele vastuvõetavad olla ja nende muutmist ei pidanud võimalikuks. Õnneks osutus peamine kõhkluste tekitaja asjatuks, sest Arnold on sellisena nagu ta on, isegi väga vastuvõetav. Selget umbusku ja kahtlusi äratas siiski sünnitunnistusele kirjutatud sünnidaatum. Tema aastaid arvestades eeldasin, et poiss on juba poisikese tempudest välja kasvanud, maha rahunenud ja mängulust ununenud noorusradadele. Paraku vedas eelarvamus eksitusse. Olen rõõmsalt üllatunud, kui Arnold võtab nõuks keset päeva, sagedamini siiski pimeduse saabudes ei millestki lustima asuda. Kaltsuvaibad libisevad sel juhul hoobilt sinna, kus need ei peaks olema. Voodikate kerkib ja selle alla jääva tunneli lagi pöördub järgmisel hetkel pahupidi. Mõnemeetri kõrgune hüpe ahju otsa poleks mulle jõukohane, aga temale kergelt virgutav liigutus. Kardinapuu serval tapsimine ja selle lõpus ümberpööramine on tema jaoks lõbus kehaline harjutus.

Loe edasi: Kuidas Arnold uue koduga koduneb

Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud Eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol! Foto Tiit Mõtus — Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.

Loe edasi: Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Tarmo Kruusimäe ootab meie riigile taskukohaseid mõtteid

Riigikogu ja lipu seltsi liige Tarmo Kruusimäe küsib facebookis, mida on Eesti Vabariigi sajandaks juubeliks meil välja pakkuda vastukaaluks Lätile ja Leedule?

Tarmo Kruusimäe Pärnus Foto Urmas Saard — Tarmo Kruusimäe Pärnus. Foto: Urmas Saard

Ta ütleb, et peagi on tulemas Eesti 100 ja küsib, mida on Eesti Vabariigil selleks puhuks vastu panna lõunanaabritele. „Leedukad rüütasid oma Gediminase lossi liputorni rahvusvärvidesse.“ Meil peeti Pika Hermanni rüütamist rahvusvärvidesse liigselt kalliks.

Järgmise näitena nimetab Kruusimäe Riia vanalinna vastas asuvale jõesaarele püsti aetud kõrgeimat lipumasti suurima Läti lipuga. 14 tonni kaaluv lipumast on 60 meetri kõrgune ja paigaldatud kuue meetri sügavusel asuvale betoonalusel. Kolmapäeval katseliselt heisatud Läti lipp on mõõtmetega 20 korda 10 meetrit.

„Ootan mõtteid, mis oleksid meie riigile taskukohased,“ kutsub Kruusimäe inimesi ettepanekuid tegema.

Leedus kuulutati iseseisvus välja 1918. a 16. veebruaril, Lätis sama aasta 18. novembril.

Urmas Saard

Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumi kuuekümnenda gümnasiste lennu ja põhikooli lõpetajate pidulik aktus läks oma erakordsusega sedavõrd õpetaja Kristi Suppile hinge, et otsustas juba samal õhtul värskeid elamusi paljude teistega jagada.

Kristi Suppi Foto Urmas Saard — Kristi Suppi. Foto: Urmas Saard

Nii palju kui on erinevaid inimesi, samavõrd ka erinevaid arvamusi. Igal meist on omad mälestused erinevatest aktustest. Mõnel inimesel on rohkelt kogemusi, mõni on oma elus kogenud vaid üksikuid aktusi. Tänu oma elukutsele olen saanud osaleda igal aastal aktustel ja neid on kogunenud julgelt üle saja: õpilasena, noore üliõpilasena, magistrandina, õpetajana, klassijuhatajana, lapsevanemana, vahel ka korraldajana. Seega on tohutult võrdlusmomente – muidugi läbi minu silmade, teiste eest ei saa rääkida.

Sindi gümnaasiumi aktused on olnud alati klass omaette. Tänavunegi oli tõeliselt hästi ettevalmistatud, iga pisidetail paigas, südamlik ja meeldejääv. Direktor Ain Keerupi kõned on väga vahetud, pikitud huumoriga, mõnusalt ette kantud. Muusikaline tervitus klassijuhatajate poolt oli vahva üllatus – kohal ansambel, kus osalejaks klassijuhataja Maia Agar. Tervitusi ja kõnesid oli parasjagu, kõigil oma sõnum, mitte lihtsalt, et peab ja nii on kombeks. Ka mälestuseks tehtud pildistamine toimus käigupealt, mitte ei võetud eraldi aega, nagu sageli aktustel ette tuleb.

Loe edasi: Sügavalt elamuslik aktus Sindi gümnaasiumis

Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu kutsub linnarahvast ja Pärnu koolide vilistlasi üle ilma Augustiarvamusele, mis toimub Augustiunetuse laupäevasel ennelõunal, 12. augustil, Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovis kasvava auväärse tamme ümber.

Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama Foto Urmas Saard — Kaupo Meiel tuleb Augustiunetuse ennelõunal Pärnu Kuninga tänava põhikooli hoovi auväärse tamme juurde väitlusteemasid püstitama. Foto: Urmas Saard

„Sel talvel taasloodud Pärnu ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab Pärnus uute vilistlastraditsioonidega, kutsudes üles looma avalikku arvamusruumi ja panustama väärtuste hoidmisel,“ selgitas mõtte algataja Margit Raid.

Pärnu ühisgümnaasiumi (toona Poeglaste gümnaasiumi) on lõpetanud mitmed Eesti rahvustunde äratajad nagu Mattias Johann Eisen ja Villem Reimann. Samuti on kooli vilistlased mitmed Eesti riigi loojad nagu Jüri Vilms, Konstantin Päts, Friedrich Akel ja Jaan Teemant.

Eesti Vabariigi sajandal ja Pärnu ühisgümnaasiumi 155-ndal sünnipäeval on paras aeg arutleda selle üle, missugune oli see kool, mis saatis laia ilma mehi, kes ei unistanud mitte millestki vähemast kui maailmakaardile uue riigi – Eesti rahvusriigi, joonistamisest. Või missugune oli see haridus, mis andis vaimujõu ja oskused oma unistus teoks teha? Missugune peaks olema Pärnu haridus täna ja homme, et sellel nädalal ning järgmistel aastatel Pärnu koolidest lõputunnistused saavad noored oleksid sama lennukad ja aatelised, julged ja tugevad?

Loe edasi: Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega

Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Marko Šorin kõneleb ühendavast emotsioonist, mis teebki meist eestlased.

Marko Šorin Foto Urmas Saard — Marko Šorin. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Marko Šorin peab sinimustvalge lipu päeva tähistamist oluliseks just kogukonna kasvatuse seisukohalt. Tema arvates on siin võimalik läbi ühistegevuse liita ja organiseerida erinevaid põlvkondi. „Nii on kaasatud põlvkonnad, kes on näinud ja kogenud kaheksakümnendate lõpu ja üheksakümnendate aastate taasiseseisvuse aegseid sündmuseid, kui ka need noored, kes on sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis,“ ütleb Šorin, kellel on olnud piisav kogemus lisaks kodanikuühendusse kuulumisele ka pikaajalise töökogemusena kohaliku omavalitsuse liinis Sindi linnapeana. „Isamaalistel ettevõtmistel kogetakse seda ühendavat emotsiooni, mis teebki meist eestlased,“ kinnitab praegune riigikogu väliskomisjoni liige.

Pisut lähemalt vestleb Šorin Eesti lipust ja Sindis tähistatavast lipu päevast TreRaadio Pärnu hommikuprogrammis 31. mail kell 9.40.

Urmas Saard

Loe edasi: Sindi tähistab lipu päeva teisel nelipühal

Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

Kevadpühal toimus kolmandat aastat järjest Sindi laat. Kaugemas tagasivaates pole need kolm linna ajaloo ainsad laadad. Tänavune laat ja linna 79. sünnipäeva tähistamise ulatus ning suurejoonelisus tähendas paljude linnakodanike arvates Sindi kasvavat elujõulisust.

Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele Foto Urmas Saard — Rein Ariko (vasakul), Sindi linnapea, vastab päevajuhi Peeter Kaljumäe küsimustele. Foto: Urmas Saard

Sindi laata avama tulnud linnapea Rein Ariko ütles Kahurimäeks nimetatud vallil seistes, et on selle künka lasknud kunagi linnavalitsuse tellimisel tekitada, aga ise ta sellele varem pole roninud. „Siit avaneb väga väga võimas pilt. Ja veel võimsamaks läheb, kui rahvas on hommikuse kohvi ära joonud ja tullakse linna 79. sünnipäeva tähistama, ostma, lustima, kaasa lööma. Loodame ja püüame teha omalt poolt kõik, et linna 80. sünnipäeval toimuks siin veelgi võimsam päevasündmus,“ lausus linnapea.

Päevajuht Peeter Kaljumäe küsis seepeale linnapealt: „Kas räägime juba mõtetes ka linna järgmisest juubelist, kuigi Sindi staatus järgmiseks aastaks muutub?“ Ariko meenutas, et omal ajal on olnud koguni selline imelik moodustis nagu Pärnu linna Sindi linn. „See oli küll eriti naljakas halduskorraldus. Möödub jälle mõnikümmend aastat, võibolla ka vähem ja puhuvad taas teised tuuled. Väheke kannatust ja tulevad uued poliitikud, kellel on samuti tarvis ennast ajalooraamatusse kirjutada,“ vastas küsija küsimusele enesekindlalt muhelev pikaajalise kogemusega omavalitsuse tippjuht, kes ei kahtle Sindi linna kestvuses.

Loe edasi: Sindi linnapea elutargad mõtted Kahurimäel

In memoriam Tiit Tarlap

Eesti ulmekirjanik Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017) oli kahtlematult üks tähelepanuväärsemaid Sindi kodanikke, kes eelistas Karja tänaval asuvas vanemate eramus rohkem eraklikku olemist ilma suurema välise tähelepanuta.

Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard — Tiit Tarlap Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Vähestel on õnnestunud teda avalikul esinemisel kuulda. „Põhimõtteliselt ma ei käi kunagi kusagil kohtumistel,“ selgitas Tiit ainsal Sindi rahvaga kohtumisel 2010. aasta sügispäeval ja sedagi nõustus ta tegema osaliselt seepärast, et olevat olnud oma kunagise kirjandusõpetaja Leili Liidemaa ees veel keskkooli ajast vanad võlgnevused tasumata. „Siin ma nüüd higistan! Kui raamatud mind ei esinda, siis ei suuda ma ka ise seda teha,“ rääkis Tarlap toona vabandades.

Väga sügavmõtteliselt sõnu valides rääkis ta meile kirjutamise soovi väljendumisest midagi kogedes ja tahtmises seda tunnet teisele inimesele jagades edasi anda. „Kui tunned, et keegi mõistab sinu tunnet, siis toimub justnagu vabanemine. Eks ma siis püüangi nõnda vabaneda oma painetest.“ Tarlapi sõnul on kõige parem leida mingisugune ühine nimetaja ja kirjutada midagi niisugust, mis tekitaks samaväärse tunde nii kirjutajas endas kui ka selles, kes loeb.

Loe edasi: In memoriam Tiit Tarlap

Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Tutvudes Külauudistes avaldatud Sindi gümnaasiumi põhikooliastme õpilaste kirjatöödega, mis kõnelevad Eesti Vabariigi 99. aastapäevast ja nende kooli 180. sünnipäevast, kogesin minagi head teadasaamist, et lastes on säilinud kodumaa armastus ja soov jääda oma riigile truiks, eriti nüüd, kui paljud lahkunud kodumaalt.

Margit Peterson Foto Urmas Saard — Margit Peterson. Foto: Urmas Saard

Kohe esimesena kõnetas mind 7.a klassis õppiva Karmel Johansoni tekst, millest tooksin esile laulukaare alla kogunemise teema, sest see on väga eestlaslik ja armas. Ka Sindi gümnaasiumi, mis on Eesti Vabariigist vanem. Samuti on ta hoonet ja selle lähiümbrust kirjeldanud kenasti.

Oma koolist kirjutava 9. klassi õpilase Kristiina Anufrieva enim meeldinum seik on selles jutukeses Sindi gümnaasiumi direktori Ain Keerupi hommikutervitus, mis ilmselt jääb kauaks laste südamesse kajama.

9. klassi õpilase Marion Tõldsepa jutukesest jääb kajama 24. veebruar, ehk vabariigi aastapäeval Sindi raekoja ette kogunevad õpilased, kes hoiavad lipurivistusel sinimustvalgeid kandelippe. See näitab austust riigi ja oma kooli vastu.

7.a klassi õpilane Martti Šorin on kenasti statistikat uurinud ja teab, et ligemale kolmandik õpilastest jätkavad haridusteed keskkoolis. Ilmselt on tegu ajaloohuvilise noormehega kes teab ka Tartu rahust. Eriti põnev oli lugeda sellest, et Sindi gümnaasiumi vanust sümboliseerib vana sissepääsu asemel olev restaureerimata sein ja pildigalerii kooli senistest direktoritest. Mõnusalt kõnekas ja hariv tekst.

Loe edasi: Margit Peterson: tõdesin, et eestlane olla on uhke ja hää

Riigi sünnipäev kannustab kasu nõudmata tegudele

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva varasel tunnil ootan kannatamatult päikse tõusu ja luba heisata koduõue lipuvardasse sinimustvalge lipp. Ootamine hoiab meeled ärkvel ja mõtte selge, loodetavasti.

Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale Foto Urmas Saard — Ralf Ramot annab tänaseks Eesti Vabariigi aastapäevaks valmistatud Moskva saiad Kardo Kasele üle, et neid Sindis pärast rongkäiku rahvale pakkuda kuuma tee kõrvale. Foto: Urmas Saard

Sindi raekoja tornimasti tõuseb sinimustvalge pisut hiljem, kell 07.55, aga rahvas koguneb varem. Ka Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester paneb pasunad hüüdma ja trummid tümpsuma enne kui paljud puhkepäeva hommikul silmad avavad.

Kõige esimestena on juba kohal Moskva saiakesed, kuigi neid saab kuuma tee kõrvale mugida alles viimases järjekorras. Siis kui raekoja esisel pidulik tseremoonia toimunud, rongkäik läbi ja viimane sõnavõtt peetud.

Pika sissejuhatuse lõpetuseks tahangi öelda, et tegelikult mõtlen kirjutada saiakeste valmistajast ja veel mõnest, kelle heatahtliku tegevuseta olnuks tänane päev märksa kahvatum.

Ralf Ramot asutas hiljuti oma elu esimese ettevõtte ja avas Pärnu Kesklinna silla naabruses Tallinna maantee ääres OÜ Leivaka pagari-kondiitri poe, kus kogu päeva küpsetatakse leibasid ja saiakesi. Juba esimestel päevadel viis ta osa oma toodangust kõrval asuvasse Toidupanka. Täna kostitab Ralf enda valmistatud saiakestega kõiki pidupäevalisi, kes võtavad osa Sindis toimuvast iseseisvuspäeva tähistamisest. Oma töö eest ta raha ei küsi.

Loe edasi: Riigi sünnipäev kannustab kasu nõudmata tegudele

Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev

Sindi gümnaasium tähistab tänavu kooli 180. sünnipäeva ja Eesti riik 99. aastapäeva. Marion Tõldsepp, Sindi gümnaasiumi 9. klassi õpilane, kirjutab oma koolist ja riigist, mis jääb tänasega „SG 180 & EV 99“ sarjas viimaseks looks.

Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell Foto Urmas Saard — Sindi raekoja torni kaunistab lipp ja Presidendi kell. Foto: Urmas Saard

Varsti ongi see tähtis päev käes. Päev, mida kõik eestlased ootavad. Või vähemalt peaksid ootama. Käes on Eesti Vabariigi sünnipäev. See on väga paljude eestlaste jaoks tähtis päev, mida tähistatakse lipu heiskamise ja ürituste korraldamisega.

Kuid tuleb ka sintlastele väga tähtis päev – meie väikese, kuid armsa kooli sünnipäev. Varsti on möödas 180 aastat. Mulle on palju räägitud Sindi kooli ajaloost, kuid 180 aastat tundub nii pikk aeg, eriti sellise väikese koha kohta, nagu on Sindi.

24. veebruaril hoitakse Sindi Linnavalitsuse ees lippe uhkelt püsti – seda teevad Sindi kooli õpilased. Toimub alati ka väike rongkäik. Lippude hoidmine on väga tähtis, see näitab austust oma riigi ning oma kodulinna vastu. Ka Sindi Gümnaasiumi sünnipäeval hoiame üheskoos lippe ja oleme uhked oma kodumaa ja kooli üle. Need on sellised ajad, kus meenutame oma riigi saavutusi, oma kooli saavutusi ja võime vabalt öelda, et oleme uhked nende üle.

Palju õnne, mu armas Eesti Vabariik ja palju õnne, mu väike Sindi Gümnaasium!

Marion Tõldsepp, 9. klass

Loe edasi: Marion Tõldsepp: varsti ongi see tähtis päev