Arvamus
Taavi Peterson. Foto: Jana Paulman
Jana Paulman
Augustikuu lõpeb ja sel puhul tegin väikese tagasivaate suve viimase kuu ärasaatmiseks, sest ilmad näitavad juba sügisesi noote.
August on tegelikult eestlastele väga tähtis, sest Eesti taasiseseisvumine jääb kuu keskele, 20. augustil, samuti jääb unustamatu Balti kett 23. augustil eestlaste mällu alatiseks. Kuna augustis toimus ka mitmeid kontserte ja tulemas on kuu lõpus 29. augustil Muinastulede öö, siis tulemas on ka mitmeid nostalgilisi kontserte. Viljandis esineb näiteks eestlastele tuntud trubaduur ja rokkar Taavi Peterson, kelle repertuaari kuuluvad suuremas osas Urmas Alendri ja ansabli “Ruja” laule, aga ka mitmeid rokiklassikaid, nagu Jim Morrisoni ja “ The Doorsi” laul “ Light my Fire” ,“Deep Purple” lugu “Smoke on the water” ja mitmed kantrilood. ( Link: https://facebook.com/events/s/muinastulede-oo/1009952242025932/ ) Võtsingi täna vaatluse alla Taavi Petersoni, kuna elan Rakveres ja hiljuti selgus, et ka Taavi Peterson on oma elukohaks valinud justnimelt sellesama armsa väikelinna, tehes isegi sotsiaalmeedias Rakvere linnale tähelepanuväärselt hea reklaamklipi. ( Link Taavi tehtud videoklipile: https://www.facebook.com/share/v/1EH8DQQq6o/ )
Harva satub olema muusikuid või teisi avaliku elu tegelasi, kes oskavad tänulikud olla oma keskkonnale, kus nad elavad ja anda tagasi oma hingest seda tänutunnet, mis loob sooja vastuvõtu kohalike elanike hulgas. Märkan, et Taavit on rakverlased võtnud vastu tervitades, sest hiljuti, 19. augustil, kui väisasin tema soolokontserti Rakvere “Kära Kantsis”, mis on Eesti vanim rokipubi, olin väga meeldivalt üllatunud, kui hea sünergia tekkis tal Rakvere publikuga kohe esimeste lugude ajal. Olin ise esimest korda selles 2000. aastal loodud rokiklubis ja mulle meeldis väga selline retrolik klubihõng, mis mind vastu tervitas, kui lava lähedusse baaripuki otsa omale kohta hõivasin.
Ma pole ammu enam baarides istuja, pigem olen muutunud introvertsemaks koduseks tüübiks, keda klubidesse enam naljalt ei meelita. Aga seekord võttis uudishimu minu üle võimust, sest Urmas Alendri laule enam naljalt kuskil kontserditel ei kuule. Ma ise olengi üles kasvanud just “Ruja” ja Alendri lauludega. Teismelisena oli Alender üks minu suur lemmik ja loominguline hingesugulane, kelle laule oskasin isegi peast kaasa laulda. Väga suurt mõju andsid isegi tema viimased soololaulud, enne, kui Estonia ta vetesügavusse viis. Mäletan, et see päev oli ka minu jaoks väga kurb, sest maailm oli kaotanud väga suure talendi.
Aga maailm on võitnud selle, et tema laulud elavad edasi Taavi Petersoni hääle ja kitarrimuusika kaudu. See, kuidas Taavi lausa hingab neid ballaade endast välja, on omaette vaatamisväärsus. Kas ta mahub nendesse kingadesse, mille Alender Eestile maha jättis? Kindlasti mahub, võin julgelt kinnitada! Taavil on potensiaali isegi oma, täiesti autentne jalajälg maha jätta, sest mitte igaüks ei suuda Alenderi lugusid laulda nii, et kinnisilmi kuulates tekib tunne, nagu Alender ise on kohal. Veel enam- Taavi suudab oma hääle võimsusega aranžeerida iseennast koos Alendriga nendesse lugudesse nii, et need lood on lõpuks justkui tema enda lood.
Vaatasin imetlusega, kuidas ta valdas publikut täielikult ja valitses ruumi, mille ta kudus nende ballaadidega, justkui enda looduga. Rahvas läks kaasa, ruum oli paks alenderlikust energiast, pikituna vanadest roki ja kantrilugudest. Ma oleksin justkui sattunud ajarännakus 70-80 -ndatesse aastatesse. Kõik see hõng oli nii autentselt võimas, ei mingit kaasajastamist coveriteks. Ehtne rock’n’roll ja ballaad omas taavilikus mahlas. Üks mu lemmiklugu “Sõbra hääl” pani ka mind nostalgiliselt kaasa laulma, sest selle looga meenusid mulle kunagised sõbrad, kellega enam pole kokku puutunud.
Taavi hääles on tunda jõulist, teravat powerit, mis paneb valusalt järgi mõtlema kadunud inimestele ja möödunud aegadele. Kui kõlama hakkas Gunnar Grapsi “Mosaiik”, mis on ammu unustuse hõlma jäänud lugu, mõtlesingi, et mida sealt “tolmuvaiba” alt veel välja tuuakse, kui juba selliseid pärleid ära lauldakse. Ja osa sellest loost Taavi ainult vilistas ära, mis tegi selle laulu väga omapäraseks oma uues kuues. Laulu “ Vaiki kui võid” ajal ilmus ühtäkki üks tundmatu neiu lavale ja hõljus laulu saatel kaasa. Mõneti see tundus isegi kohatu ja arrogantne selle püha laulu ajal, aga Taavi jäi häirimatult omasse hingestatud olemusse ja laul ise tuli lõppkokkuvõtteks väga suurepärane, sest miski ei võtnud ära selle loo hinge. Pigem läks rahvas lauluga hoogsalt kaasa ja me kõik olime üks Alender.
Kui kõlama hakkas “Must ronk”, siis see hingestatus eelmisest laulust liikus üles rokilikumasse dünaamikasse, kus rahvas juba tantsis kaasa. Meeldis väga, et Alendri lauludele oli vastukaaluks kaasatud ka selliseid rokisaurusi, nagu “Deep Purple” ja Jim Morrison. Miks mitte, sest see ajastu, kui neid laule loodi, oligi väga sügava roki aegne ja selline retrolik hõng oli omavahelises põimumises täiesti sobiv kompott. Aga õhtu Taaviga läks eriti hoogsaks siis, kui lauale ilmusid lood “Suudlus läbi jäätunud klaasi”, mille laulusõnad on minulegi pähe sööbinud noorusest, “Eesti muld ja Eesti süda” kulminatsiooniks järgmise päeva Eesti vabaduspeole ja eriti emotsionaalne kurblugu “Kollane koer”.
Taavi Peterson. Video: Jana Paulman
Kõik need lood kõlasid publikule nagu mantra, sest rahvas laulis võimsalt kaasa. Need laulud loovad endiselt inimestes suuri emotsioone ja tundeid. Ja Taavi oskab oma häälega neile tunnetele vajutada. Laul “Kui mind enam ei ole “ ja “ Teisel pool vett” oli juba päris võimas hinge pugemine. Sest inimesed mäletavad, mis sellega hiljem kaasnes. Mõni laul on ja jääb ajast aega meenutama seda, et me kõik oleme selles maailmas surelikud ja meie hingelaulud on kõigis meis vaid südametes. Kas me oskame oma hingelaulu ära tunda? Kas me oskame seda üldse laulda, kui me pole õppinud kuulama enda hinge? Taavi on oma hingelaulud ära tundnud ja loobki sellega oma ruumi, isegi, kui need lood on pärit Alendrilt ja teistelt eelkäijatelt. Aga hingelaul tulebki südamest ja see kuulub lauljale endale. Ka siis, kui ta aranžeerib teisi.
Taavi on pannud nendesse lugudesse sisse tükike iseennast ja see on väga tunnetatav. Kes on Taavi Peterson? Väga hea Alendri lugude laulja. Aga ma usun, et temas on veel peidus ka see looming, mida pole veel esitatud ja mis on täiesti tema enda hingelooming. Võib olla Muinastulede öö näitab seda? Või mõni muu kontsert? Igal juhul on väärtuslik kogemus see, kui osaleda nendel Taavi loodud ilmaruumidel koos tema võrratu lauluhääle ja akustilise kitarri muusikaga. Aitäh, Taavi Peterson!
Tulevane kontsert Rakveres: Facebook