Lahendusena loodi veebikeskkond Fresh, mis võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.
[pullquote]Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal[/pullquote]Pea iga neljas hooajatöödest huvitatud tööotsija (18%) sooviks töötada laos näiteks pakkija, sorteerija või komplekteerijana. Lisaks on 14% tööotsijatest huvitatud töötama ka kullerina ja 12% tööst poes näiteks müüja, teenindaja või kauba väljapanijana. Kümnendik töötajatest sooviksid teha hooajalist tööd tootmises või hoopiski aianduses ja põllumajanduses (näiteks maasikakorjajana).
Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal, kus koguni 71% aktiivsetest tööotsijatest sooviksid tänavu haarata mõne taolise tööotsa. Tartus on hooajatöödest huvitatud 68% tööotsijatest ja pealinnas 67%. Kõige vähem huvituvad hooajalistest töödest Ida-Eesti tööotsijad, kuid ka seal on enam kui iga teine tööotsija (63%) valmis hooajalist tööpakkumist kaaluma.
Kodune maskitegu saab hoo sisse 20. aprillist ja kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 2. mail. Kõik inimesed on oodatud oma maskiteost märku andma Teeme Ära kodulehel, et innustada teisigi kaasa lööma ning valmistama riidemaske endale ja oma lähedastele.
Loe edasi: TEEME ÄRA MEESKOND LÜKKAB KÄIMA ALGATUSE „TEEME EESTI VIIRUSEST PUHTAKS”
[pullquote]kuigi kõikjal Euroopas on loomaaedadel praegu raske, on Itaalias olukord lausa kriitiline[/pullquote]Amuuri tiiger Pootsman viibib Parco Natura Viva loomaaias üleeuroopalise ohustatud liikide paljundusprogrammi raames. Koroonapandeemia tõttu on eraloomaaed suletud ning kadunud on põhiline tuluallikas – külastajad. Pootsmani vader Krah Pipes nõustus Tallinna loomaaia ettepanekuga annetada kahe viimase aasta Pootsmani toetussumma raskustesse sattunud Itaalia loomaaiale. Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi poolt 7200 euro suuruse vaderitoetuse ülekandmine aitab Parco Natura Vival raske aeg üle elada ning tagada Pootsmani heaolu.
Loe edasi: EESTI ETTEVÕTE KRAH PIPES TOETAB TIIGER POOTSMANI KRIISI AJAL ITAALIAS
Eesti Rahvakultuuri Keskuse kommunikatsiooni ja personalijuht Kaja Mõts märkis, et keskuse uus logo põhineb rahvapärimuslikul ornamendil – ilmarattal. Selle kodarad sümboliseerivad kaheksat ilmakaart ning nende keskpunkt rahvapärandi üksikute osade kohtumist.
“Nii kohtuvad Eesti Rahvakultuuri Keskuses ka meie pärandi erinevad osad — kunst, käsitöö, rahvatants, muusika,” toonitas sümboolikat kommenteerides Eesti Rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
Mõts rõhutas, et logo stiliseering on omakorda tikandil põhinev ja see väljendab ehedust, isetegemist, erilisust ning teatavat korrapäratust ja olulisi väärtuseid, mis rahvakultuuri loovad ja edasi kannavad. “Võrreldes eelmise kodulehega on uuel lehel enam tähelepanu pööratud lihtsusele ja info leitavusele. Lisandunud on ka vaegnägijate vaade.”
Loe edasi: EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE UUS LOGO PÕHINEB ILMARATTAL
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvaltsi sõnul on õpilased, koolid ja lapsevanemad olnud väga tublid distantsõppe perioodil ning väärivad igati välja teenitud puhkust. “Distantsilt õppimine on olnud uus kõigile ning nõudnud paljudelt teistsugust ja tõsist pingutamist. Kevadine koolivaheaeg on vajalik paus, mis aitab end välja puhata, akusid laadida ja uuele vastu minna,” sõnas Vinter-Nemvalts. “Olen ääretult tänulik haridustöötajatele, õpilastele ja peredele senise pingutuse eest viiruse leviku takistamisel. Olete eeskujuks kõigile!”
Rahvastikuminister Riina Solman ütles, et õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Tavapäraselt tähistatakse ülestõusmist piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. „Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada,” lausus minister ja lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.
Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.
Loe edasi: MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS
Neljandat nädalat järjest oli inimeste huvi raamatute laenutamise vastu tavaajast märksa suurem – päevas laenutati keskmiselt 190 raamatut, tavaliselt jääb keskmine 143 juurde. Rahvusraamatukogu on üle vaatamas ka paljusid teisi teenuseid ning plaanib hakata lähiajal pakkuma pikematel teemadel nõustamist video teel ning laiendada tellimise võimalust ka pakiautomaatidesse üle Eesti.
Nädala alguses pikendas Rahvusraamatukogu laenutustähtaegu veel kuu võrra – kõik lugejad, kelle laenutähtajad muudeti eriolukorra alguses 5. maile, saavad raamatuid veel kuu aega lugeda, sest raamatukogu ootab neid tagasi alles 1. juunil. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.
Märtsi algul asus raamatukogu sisse kolima postkontoriks ehitatud hoonesse, mis pärast põhjalikku uuendamist on saanud täiesti teistsuguse sisu. Algselt linna 82. sünnipäevaks kavandatud avamine pole enam kindel.
Loe edasi: SINDI RAAMATUKOGU TEENINDAB OMA LUGEJAID OLENEMATA ERIOLUKORRA KESTVUSEST
Liikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.
Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni. Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.
COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.
Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU
Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.
Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.
„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.
Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.
Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA
„Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Mõistame, et piirangute leevendamist ootavad nii tervishoiutöötajad kui patsiendid ja ootele pandud raviga soovitakse jätkata niipea kui võimalik, kuid peame olema veendunud, et ravi jätkamine toimub turvaliselt ja nakkusoht on viidud miinimumini.“
Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.
Loe edasi: ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST
[pullquote]Sindi linnast naabrite juurde, kuni Pärnuni välja[/pullquote]„855 meetri pikkuse kergliiklustee valmimise tulemusel on jällegi ühel lõigul turvalisem liigelda ja saab teha ka rohkem tervisesporti,” lausus Tori Vallavalitsuse kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel. „Tegemist on Sindis suurema kergteede rajamise projektiga, mis sai alguse juba mõned aastad tagasi, kuid see üks lõik jäi veel tegemata. Selle valmides saab suure projektiga ühelepoole. Viimase lõigu lõpetamine võttis aega ka seepärast, et ehitusprojekt osutus juba aegunuks ning selle järgi ehitamine polnud enam võimalik. Seda oli vaja ümber projekteerida.”
[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.
Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.
Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL
Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.
Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL
Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.
Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.
Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA
Väärikate suurearvuline kuulajaskond ei kuulnud Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti ettekannet teemal „Eesti Euroopa Liidus ja selle mõju meie arengule”. Samuti jäi kuulmata rahvastikuminister Riina Solmani loeng globaalsest eestlasest. Nüüdseks on selgunud, et eriolukorra lõppemist pole lähinädalate jooksul loota ja nii ei toimu ka peaminister Jüri Ratase loengut täpselt kaks kuud pärast eriolukorra kehtestamist. Peatunud on õppekäigud ja töö õpikodades.
Ühtlasi jääb pidamata 12. maile kavandatud 11. õppeaasta lõpuaktus Strand SPA & Konverentsihotellis. TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ei tea täna veel täpselt öelda, kuidas aasta kokku võetakse. Ilmselt viiakse kevadine lõpuaktus kokku sügisel toimuva uue õppeaasta avaaktusega.
Urmas Saard
Terviseametini jõudis info murelikult inimeselt, kes sai kõne, milles esitleti end Terviseametina ja pakuti 37 € maksvat sõeluuringu testi, mis saadetakse soovijale koju. Tegemist on pettusega, millega terviseamet seotud ei ole. „Terviseamet ei tee kunagi telefoni teel ühtegi pakkumist ja seega tasub vastavasisulisi kõnesid ignoreerida,“ selgitab Terviseameti põhja regiooni nõunik Mihkel Näks.
Närviline aeg on väga soodne petturitele, kes kasutavad ära inimeste muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Seega tasub praegu igasugustesse pakkumistesse suhtuda kriitiliselt.
Ühtlasi tuletame meelde, et praegu ei ole olemas ühegi usaldusväärset kodust testi COVID-19 tuvastamiseks. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.
KU päevatoimetaja
„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.
Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.
Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.
Loe edasi: PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA
„Administratiivhoone üldehitus on viimistlusfaasis: nii suur ringkaabel kui ka väiksem 2.0 on paigaldatud. Hetkel käivad ettevalmistustööd rajaelementide paigutamiseks,” selgitab Pärle. Esimesed hooajapiletid tulid müügile juba eelmise nädala lõpus.
Kui kevad on tegevuste mõttes justkui vahele jäänud, siis seda suuremalt panustatakse suvele. Et lapsed, kes kui vangis elanud ja pole ammu murul käinud, saaksid lõpuks “haljale aasale kepsutama” ja Wparki batuutidest veelinnakusse hullama. Kesk-Eesti esimese veelauapargina elavdab Wpark oluliselt siinset külastatavust ja veespordiskenet. Lisaks loob pargi avamine mitmeid uusi töökohti administraatorite, operaatorite, koolitajate, vetelpäästjate ja Wpargis asuva kohviku personali näol.
Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.
Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.
Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.
Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.
KU päevatoimetaja
[pullquote]Metsis on teatavasti väga tundlik häiringute suhtes, mida kinnitab ka kiirelt langev metsise arvukus.[/pullquote]Kohus võttis EMA kaebuse menetlusse ning asus samas seisukohale, et Keskkonnaamet oleks pidanud EMA poolt esitatud vaided läbi vaatama.
16. märtsil esitas EMA Keskkonnaametile vaide Mustjõe metsise elupaika väljastatud 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavad metsateatised asuvad Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise mängudeaegses elupaigas ning samuti Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.
Loe edasi: TALLINNA HALDUSKOHUS PIDAS EMA VAIDE LÄBI VAATAMATA JÄTMIST ÕIGUSVASTASEKS
