Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.

Segakoor Endla lauluharjutusel Foto Urmas Saard
Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kas keegi kardab siis laulda?[/pullquote]Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.

Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“

Loe edasi: Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Sindi 80-ks sünnipäevaks kaunistati 100-aastast kodutamme

Tänasest kaunistavad Sindi vana raudteejaama hoone ja selle ees kasvava tamme vahelist ala heade soovide lipukesed.

Tõusmine enam kui 100-aastase tamme otsa Foto Urmas Saard
Tõusmine enam kui 100-aastase tamme otsa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nööri tõmbas Viljar, keda samuti abistasid lapsed oma rammuga.[/pullquote]Viljar Viik, Sindi Avatud Noortekeskuse matkaringi juhendaja, on alati täpne mees ja nii sõitis ka täna varem kokkulepitud ajaks noortekeskuse juurde, kus hulk lapsi olid juba aegsasti tema tulekut ootamas. John põristas trepil istudes trumme, mõned lapsed keerutasid hundiratast, Kaur hoidis videokaamerat. Teised leidsid muud tegevust. Viljari saabudes koondusid kõik tema ümber. Esmalt tõstis ta autokatuselt pika redeli maha ja asetas selle üle saja aasta vanuse tamme vastu. Seejärel ronis tamme võrade vahele, kus kinnitas köied. Päris põnevaks läks lastel siis, kui välja toodi ronimisvöö ja ühenduslülidega köisjulgestus, muidugi ka kiivrid ja muud ohutust tagavad tarvikud.

Loe edasi: Sindi 80-ks sünnipäevaks kaunistati 100-aastast kodutamme

Henry soovib tulevikus edukalt esineda superstaari lauluvõistlusel

Pärnumaal Are kooli 6. klassis õppiv Henry Sarapuu naases Lätis toimunud rahvusvaheliselt lauluvõistluselt eripreemia ja kutsega tasuta osalemiseks järgmisel Bauska festivalil. Kuid juba praegu on tema eesmärgipärane siht osaleda edukalt lauluvõistlusel “Eesti otsib superstaari”.

Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu Foto Urmas Saard
Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Omakandis on noor laulja „Are talent 2017“ lauluvõistluse võitja[/pullquote]Henry lauluõpetaja on Endla Murd, kelle laululapsed saavad tema enda nimelises laulustuudios head laulukoolitust. Möödunud nädalavahetusel toimus Läti ja Leedu piiri lähedal asuvas Bauskas rahvusvaheline konkurss-festival „Aprīļa pilieni 2018“, milles osalesid ka Endla Murdi laulustuudio lapsed, teiste hulgas Ares elav Henry.

Kuidas Henry tundis ennast suurel laval laulmas James Blunt‘i lugu „I feel good“? „Ei suutnud ennast koguda ja ei hakanud õigel ajal laulma,“ meenutas ta peamist põhjust, miks ei jõudnud esimese kolme hulka ja pidi leppima eripreemiaga. Murd avas, et kolmekümne hulgast saadud eripreemia on samuti saavutus. „Kahjuks ei antud Bauskas võimalust eelprooviks. Näidati küll eelnevalt täpselt ära selle asukoha, kus esinemise ajal peab seisma, aga ei rohkemat. Nii jäi ka vajalik lavaline liikumine puiseks,“ rääkis Murd.

Loe edasi: Henry soovib tulevikus edukalt esineda superstaari lauluvõistlusel

Nõmme Majas avati lasteaedade kunstinäitus

Eile avati Nõmme Maja fuajees Eesti Vabariigi ja Tallinna alushariduse 100. aastapäevale pühendatud lasteaedade kunstinäitus “Minu hea lasteaed”. Näitusest võtab osa 11 Nõmme linnaosa lasteaeda.

Näituse avamine Nõmme majas Foto Jukko Nooni
Näituse avamine Nõmme majas. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul teeb rõõmu, et eelmisel sügisel avatud Nõmme Maja on näitusekohana aktiivset kasutust leidnud. “Kui seni on huvilised saanud näha kolme fotograafi töid, siis nüüd pakkusime võimalust linnaosa lasteaedadele meie majas kunstinäitust korraldada,” lisas linnaosavanem.

Joonistustel on näha igapäevaelu lasteaias nähtuna läbi laste silmade. “Kõik vahvad kunstitööd valmisid Nõmme lasteaiaõpetajate juhtimise all. Suur tänu kõikidele lastele ning nende juhendajatele, samuti vanematele, kelle lapsed vahvaid joonistusi tegid,” lausus Raku lasteaia direktor Tatjana Tamme.

Näitus “Minu hea lasteaed” jääb Nõmme Majas avatuks 31. maini.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Folk pand käümä – Elohelü Folgilahvka

4. ja 5. mail vurab Lõuna-Eestis üks isemoodi lahvkabuss: Mooste Elohelü Folgilahvka, kus nii ööl kui päeval rahvamuusikat mängitakse. 24 tunni jooksul ei katke pillimäng hetkekski, kutsudes nädal hiljem toimuvale folgipeole Mooste Elohelü. Folgilahvka kuulub Euroopa Kultuuripärandiaasta programmi.

cof
Kadri Laube lahvkabussis

[pullquote]1942. aastal valminud Saurer on omal ajal sõitnud Viljandi ja Tartu vahel[/pullquote]”Ootame kõiki peatustesse bussi vastu võtma, uunikumlahvkat lähemalt uudistama ja muidugi võib kodust pilli ühes võtta ning meiega kaasa mängida,” tutvustab programmijuht Kadri Laube ettevõtmist. “Mõtlesime, miks peaks lahvkabussid vaid söögipoolist pakkuma? Meie pakume hoopis muusikat ja maksevahendiks sobib suurepäraselt “aitäh!”.”

Elohelü Folgilahvkale lükkavad hoogu üle saja kohaliku muusiku, kes istuvad erinevatest paikadest bussi ja sõidavad kaasa või tervitavad peatuspaikades.

“Saab kuulda lõõtsasid ja kandleid, torupille ja koorilaulu,” lubab Laube. “Kohtab tuntud muusikuid ja rahvapillipisikuga lapsi, kes soovisid mängida kasvõi öösel: näiteks Wana Wõromaa Wunkorkestri on und trotsides rivistunud Nopri Talumeierei juures kell pool kolm.”

Loe edasi: Folk pand käümä – Elohelü Folgilahvka

Pärnu linnavolikogu nõustus vabaõhumuuseumi ehitamisega

Pärnu linnavolikogu kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Pärnu muuseumil Niidu tänava ja Ehitajate tee ristmiku lähedale “Vaeste-patuste alevi” elu tutvustava vabaõhumuuseumi ehitada.

Illustratiivne pilt loomade aedikust Foto Urmas Saard
Illustratiivne pilt loomade aedikust. Foto: Urmas Saard

Vabaõhumuuseum loodetakse rajada Euroopa Liidu toel. “Vaeste-patuste alev” on kirjanik August Jakobsoni debüütromaan, milles kirjeldatakse Rääma linnaosa inimeste vaesust ja viletsust eelmise sajandi alguses.

Vabaõhumuuseumi tahetakse koondada ajaloolised hooned, et näidata nende abil tööliste elamistingimusi 19. sajandist nõukogude ajani. Kavandatavad hooned oleksid moonakate maja, turbatööliste elamu, Waldhofi barakkelamu, nõukogudeaegne barakk-elamu, August Jakobsoni elumaja ja küün. Peale nende oleksid kompleksis vabaõhumuuseumi administratiiv- ja sanitaarhooned, nõukogudeaegne söökla, kõrts, peenramaa, loomade aedik, turbavagonettide rada ning laadaplats koos välilava ja tuule jõudu kasutava ilmarattaga.

Vabaõhumuuseum on mõeldud pere- ja karavanituristidele. Peamine sissepääs ja parkimisala on kavandatud Niidu tänava äärde, kuhu on planeeritud 187 sõiduautode, kümme busside ja kümme autokaravanide parkimiskohta.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pärnu asub Tori vallaga piiride muutmiseks läbirääkimistesse

Pärnu linnavolikogu nõustus Tori vallavolikogu ettepanekuga alustada Pärnu linnaga läbirääkimisi Sauga aleviku ja viie küla üleandmiseks Pärnu linnale.

Sauga vallamaja Foto Marko Šorin
Sauga endine vallamaja. Foto: Marko Šorin

Linnavolikogu volitas läbirääkimisi pidama linnapead, linnavalitsuse liikmeid ja kolme volikogu liiget eesotsas volikogu esimehe Andres Metsojaga. Linnavalitsuse ülesandeks on määrata Pärnu esindajad läbirääkimisteks moodustatavatesse komisjonidesse ja/või töörühmadesse, kaasates volikogu liikmeid.

Tori vallavolikogu tegi Pärnu linnavolikogule ettepaneku alustada Tori valla ja Pärnu linna vaheliste piiride muutmiseks läbirääkimisi, et anda Sauga alevik ning Tammiste, Eametsa, Kilksama, Nurme ja Kiisa või Vainu küla Pärnu linna koosseisu. Vallavalitsus peab asutusüksuste kaupa välja selgitama, mida elanikud sellest arvavad.

Osa Sauga aleviku ja endisesse Sauga valda jäävate külade elanikest soovis, et Sauga vald oleks ühinenud Pärnu linnaga, kuid Sauga vallavolikogu otsustas Tori vallaga liitumise kasuks. Haldusreformi käigus ühinesid Tori vallaga lisaks Sauga vallale Are vald ja Sindi linn.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

Täna hommikul toodi kohale mälestusplaadiga graniitkivi, mis püstitatakse Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks rajatava tammiku juurde.

Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt Foto Urmas Saard
Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt. Foto: Urmas Saard

Püstisesse asetusse paigaldatav kivi on umbes 1,5 m kõrgune. Hall graniidi mürakas pärineb Häädemeeste valla Piirumi küla Lova talust, kus elab ja töötab kiviraidur Ülo Kirt. Tema valmistatud on ka kivile paigaldatud plaat, millel järgmine tekst: Eesti Vabariik 100 Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt 01.05.2018. Varem on Kirt Sindi gümnaasiumi aula seinal taastanud Vabadussõjas langenute mälestustahvli ja praegu on käsil Julius Friedrich Seljamaa büst, mis leiab Sindi linnaruumis koha punase koolimaja ees.

Tammepargi kivi jääb Pärnu maantee äärde. Puude istutamise talgud algavad 1. mail kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine.

Loe edasi: Park rajatud Sindi gümnaasiumi poolt

Traditsiooniline volbriöö teatejooks viiakse läbi Tehvandi staadionil

30.aprillil algusega kell 19.00 toimub Otepääl juba traditsiooniks kujunenud Volbriöö teatejooks. Teatejooks toimub ka sellel aastal Tehvandi staadionil.

Volbriöö teatejooks 2017 aastal Foto Monika Otrokova
Volbriöö teatejooks 2017. aastal. Foto: Monika Otrokova

Teatejooksu võistkond koosneb seitsmest liikmest, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoo esindajad. Võistkond tuleb kuni 29.aprillini registreerida Otepää vallavalitsuse spordispetsialisti Harald Laidre e-postil: Harald.Laidre@otepaa.ee

“Varasemalt toimus teatejooks Otepää linnas aga juba teist aastat otsustasime seda läbi viia Tehvandi staadionil, on turvalisem ja ka pealtvaatajatel on parem jooksu jälgida,” ütles Harald Laidre.

Võistlema on oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, kooli võistkonnad, töökollektiivid, sõpruskonnad, Otepää külade võistkonnad, täiskasvanud ja kooliõpilased. Võitjale võistkonnale aastaks rändkarikas. Kolmele parimale võistkonnale on ette nähtud medalid, diplomid ja auhinnad. Igale osalevale võistkonnale kringel.

Eelmisel aastal viis Volbriöö teatejooksu võidu koju võistkond “Verpa ja sõbrad”(Anlourdees Veerpalu, Anette Veerpalu, Helin Külm, Gunnar Kruus, Alvar Johannes Alev, Andreas Veerpalu ja Andrus Veerpalu).

Võistlust korraldab Otepää Vallavalitsus koostöös Tehvandi Spordikeskusega ning jalgpalliklubiga FC Otepää. Toetab Ugandi Resto ja Eesti Kultuurkapital.

Monika Otrokova
Otepää vallavalitsus

Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Eile pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend Sindi gümnaasiumi 7. klassi õpilase Kaur Kasemaa koostatud raamatu illustreerivad fotod väljapanekute stendidele üles. Sindi 80-ks sünnipäevaks valminud raamatu „Sindi eile ja täna“ esitlus ja samanimelise näituse pidulik avamine toimub Sindi muuseumis 1. mail kell 9.00.

Kaur Kasemaa Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Kaur Kasemaa Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindis on mitmeid asju, mille kohta võib Eesti piires öelda „esimene või kõige-kõige…“[/pullquote]„Need 40 raamatut, mis eelmisel nädalal kätte sain, on juba läbi müüdud. Eile tellisin 40 veel,“ ütles Kaur, kelle raamatu trükitiraaž on sellega kasvanud sajani. Muuseumis on 20 paaris fotot. Üks foto on kaugemast ajaloost ja teine selle kõrval alles hiljuti Kauri poolt pildistatud. Stendidel on fotod suuremad, trükitud A3 formaadis paberile.

Fotode juurde lisatud lühikesed selgitavad tekstid on huvitavad ja mõnel juhul tänapäeva inimesele oma ootamatuses isegi ehmatavad. Kaur tõi ühe näite ja asetas käe fotodele Pärnu maanteest. Alumisel fotol on tänava ääred majadeta. Ülemisel pildil ääristavad tänavat tööliskasarmud, mis ehitati peamiselt ülemöödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel, kokku 11 hoonet. Aga huvitav pole mitte niivõrd see, et iga kasarmu pidi majutama 70 perekonda.

Loe edasi: Raamat „Sindi eile ja täna“ väljus kaante vahelt näituse stendidele

Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Sel laupäeval, 28. aprillil toimub Pärnus Japsi kail avatud kalasadamate päeva esindusüritus. Kokku osaleb avatud kalasadamate päeval 23 sadamat üle Eesti.

Japsi kalasadam Pärnus Foto Urmas Saard
Japsi kalasadam Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]üles astub Kolme Põrsakese teadusteater[/pullquote]Perepäev algab kell 8 hommikul, mil saab osta värsket kala otse kaluritelt. Kell 10 esineb ansambel Sõpruse Puiestee ja kell 11 tervitab külastajaid maaeluminister Tarmo Tamm. Kalakokad Vladislav Koržets ja Hanno Kask valmistavad päeva jooksul mitmesuguseid kalatoite ning juhivad kala fileerimise õpituba.

Kogu päeva jooksul, kella 8-14 saavad lapsed osaleda Jarko Jaadla õngeõppes ja Jüri Tensoni kalanduse õpitubades. Kohal on kalateadlane Henn Ojaveer ning üles astub Kolme Põrsakese teadusteater.

“Eesti elanikel on vedanud, sest meie kalurid pakuvad neile värsket ja kvaliteetset kala nii Läänemerest kui ka siseveekogudest,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. “Avatud kalasadamate päev on hea võimalus uudistada sadamates ja näha, kuidas seal elu käib, teha juttu kaluritega, osta nendelt äsja püütud värsket kala ning veeta koos pere ja sõpradega üks meeleolukas päev.”

Loe edasi: Pärnus Japsi kalasadamate päeval näeb Koržetsit ja Sõpruse Puiesteed

Helle Vent: Sindi 100 tamme istutamise projektist kuuldes sündis mõte

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tutvustab ideed kaunistada vana raudteejaama hoone ees kasvava enam kui 100-aastase kodutamme hiiepuule vääriliselt saja värvilise soovilipukesega.

Sindi noortekeskuse noored valmistavad lippe Foto Helle Vent
Sindi noortekeskuse noored valmistavad lippe. Foto: Helle Vent

„Lõbusad lipud jätame kodulinna kaunistama terveks Sindi sünnipäevakuuks kuni lastekaitsepäevani 1. juunil,“ kinnitas Vent.

Linna pidupäevaks sai iga huvitatud noor kujundada oma soovilipukese. Enamuses olid autoriteks noormehed, aga tüdrukute au päästsid kunstiringi tüdrukud eesotsas juhendaja Tiina Tõnismäega. Kõik vajalikud tarbed olid keskuses igal ajal kättesaadavad. Lipp on formaadis A5 ja põhiliselt kujundatud värvilistele paberitele. Kõik noorte tööd on lamineeritud, et vihmased ilmad neile liiga ei teeks.

„Nendest lippudest paneme 27. mail kella 18-st alates kokku neli pikka lipurivi, mis kinnituvad ühe otsaga noortekeskuse maja külge ja teise otsaga kodutamme külge. Selle töö teeb ära matkaring eesotsas Viljar Viigiga , kellel on vastav varustus olemas,“ selgitas Vent.

Tähtsa sündmuse puhul kostab trummipõrinat ja muusikat.

Urmas Saard

EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Laupäeval, 28. aprillil kell 12 istutatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks rajatud Hiiu saja tamme parki viimane, sajas tamm. Meeleolu loob Nõmme Brass Aigar Kostabi juhatusel.

Hiiu sada tamme Foto Jukko Nooni
Hiiu sada tamme. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed.[/pullquote]”Hiiu saja tamme pargi rajamise idee autor on endine ajakirjanik Kadi Alatalu Nõmme Tee Seltsist. Suurem osa sajast tammest istutati 2016. aastal, kui Nõmme tähistas linnaõiguste andmise 90. aastapäeva,” lausus Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. “See on nõmmekate kingitus Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamiseks, millesse on panustanud kohalik kogukond, linnaosavalitsus ja Tallinna linn. Eestlastele on ju ikka meeldinud ennast tugeva ja visa tammega võrrelda. Loodetavasti kasvavad tammed Hiiul veel ka siis, kui Eesti Vabariik tähistab 200. ja 300. sünnipäeva,” lisas Šillis.

“Nõmme on mändide linn, aga sama hästi kasvavad siinses pinnases ka tammed. Nii ütlevad taimetargad. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks rajatakse üle kogu meie maa tammikuid. Tamm on olnud iidne Eesti puu ja tammikud meie maastiku pärisosa,” tutvustas Kadi Alatalu kaks aastat tagasi saja tamme istutamise mõtet.

Loe edasi: EV100 tähistamiseks istutatakse Hiiu saja tamme parki sajas tamm

Naabrimehed Lõuna-Eesti metsakülast lähevad püüdma Rahvabändi tiitlit

Sel reedel toimub telesaate Rahvabänd finaal, kus võidukarikat lähevad püüdma Setomaal, Nedsaja külas elavad noored kanged mehed. Nedsaja Küla Bänd on oma hoogsa muusika ja rõõmsa olekuga endale kaasa elama tõmmanud terve Setomaa kogukonna ja loodab finaalis kogu Lõuna-Eesti toetusele.

Nedsaja Küla Bänd Foto erakogu
Nedsaja Küla Bänd. Foto: erakogu

[pullquote]Rahvabändi finaalile saab kaasa elada reedel kell 19.55 TV3-s[/pullquote]Väikeses metsakülas elades on üsna suur juhus leida endale bändikaaslased naabrimeeste hulgast. “Olen üksi käinud juba 15 aastat pidudel ja juubelitel lõõtsa mängimas, kuid neli aastat tagasi hakkasime külapäeva puhul naabrimeestega koos musitseerima. Koos on lusti rohkem ja nüüdseks oleme pidudel rahvast tantsitanud juba üle 100 korra,” rõõmustab lõõtsamees ja bändi kokkukutsuja Toomas Valk (34). Kolm meest on Nedsaja külla elama sattunud väga erinevatest paikadest ja isesugustel põhjustel. Kitarrist Paul Hunt (27) on kohalik poiss – Värskas üleskasvanud ning Nedsaja külast on pärit tema vanaema. Lõõtsamees Toomas on pärit Tartust, 10 aastat tagasi kolis ta Nedsaja külla suurest huvist seto kultuuri vastu. Bassimees Iisak Andreller (35) on üleskasvanud koguni Kanadas, kuid siiski puhastverd eesti mees. Iisaku vanavanemad põgenesid sõja ajal mere taha. Nedsaja külla tõi Iisaku soov rajada oma kodu esivanemate maale ja saada taluperemeheks.

Loe edasi: Naabrimehed Lõuna-Eesti metsakülast lähevad püüdma Rahvabändi tiitlit

Viisiratas veereb Raekülas juba jumalatosin aastat

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste laulukonkurss Lauluaias finaalkontsert toimub Raeküla Vanakooli keskuses eeloleval pühapäeval algusega kell 12.00.

Pildil on kõik eelvoorus osalenud 7-aastased lapsed koos oma juhendajatega Foto Mikko SelgLaulukonkursi eelvoorudes osales 41 kolme kuni seitsme aastast solisti, kellest pühapäeval toimuval lõppvõistlusel astub lavale 15. Eelvõistlusel osalenud viiest ansamblist pääses lõppkontserdile neli.

Noorte esitlusi hindab auhinnakomisjon koosseisus: Mizuki Shindo, Sirle Sikk, Anne Uusna ja Terje Pill.

 

Pildil on kõik eelvoorus osalenud 7-aastased lapsed koos oma juhendajatega. Foto: Mikko Selg →

Mikko Selg

Kevadlaadaga tähistatakse 1. mail Sindi 80. aastapäeva

Tänavune Sindi laat toimub järjepidevust silmaspidavalt neljandat korda, aga nüüd juba uue korraldajaga.

Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone Foto Marko Šorini kogust
Sindi Tarvitajate Ühisuse hoone. Foto: Marko Šorini kogust

[pullquote]Igal täistunnil lastakse ajaloolist vabrikuvilet[/pullquote]„Sindi seltsimaja ees toimuv traditsiooniline laat on Sindi linna ümmarguse juubeli auks ajaloohõnguline, teemaks Eesti Wabariik kolmekümnendatel,“ lausub Ülle Ots, MTÜ Loovus-looduskoda Rannarada juhatuse liige ja Sindi kevadlaada peakorraldaja. Ots selgitab, et tolle perioodi maaelu ja laadameeleolu on päris tõetruult lavastatud näiteks mängufilmis „Suvi“. „Tasub riidekappidest või pööningult otsida selleaegseid rõivaid ja tullagi laadale Teele, Tootsi, Lible või tänavamuusik Imelikuna!“ Parimatele kostüümidele on lubatud auhinnad.

Laat avatakse külastajatele kell 9.00. Abivallavanem Priit Ruut tervitab ja avab laada ametlikult kell 10.00.

Loe edasi: Kevadlaadaga tähistatakse 1. mail Sindi 80. aastapäeva

Esimene täispikk päev Minskis (üle 100 foto)

Kesknädalast laupäevani toimunud Valgevene reis andis TÜ Pärnu Väärikate ülikooli õppijatele hea võimaluse põgusalt tutvuda Minski ja noore riigi eluga, mis päris mitmel juhul üllatas kogu seltskonda.

Väärikate seltskond on jõudnud Minskisse Foto Urmas Saard
Väärikate seltskond on jõudnud Minskisse. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Õhtupäikese valguses Minskile lähenedes paistsid valged kõrghooned nagu võimas purjelaevastik kaugusest[/pullquote]Pärnu ja Minski vahemaa on umbes 660 kilomeetrit, mille läbimise aeg sõltub piiri ületamisele kulutatud tundidest. Presto bussijuht Eduard Mihkelsoo on suurte kogemustega ja tema kindlat kätt koges bussirahvas terve teekonna kestel korduvalt. Eduard ütles, et Medininkai kaudu Leedu-Valgevene piiri ületades on tal tulnud bussiga oodata isegi kuus tundi. Meil vedas ja pääsesime minnes pea poole lühema ajaga. Tagasi tulles kulus aega kõigest tunnike.

Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli teadis varem loetu põhjal üht-teist juba sõiduajal jutustada, et osata paremini seda maad märgata ja mõista. Mari tegi väärikatega viis aastat tagasi samuti reisi Valgevenesse, siis küll teiste inimestega.

Loe edasi: Esimene täispikk päev Minskis (üle 100 foto)

Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Tori vallavalitsus ja Sindi gümnaasium kutsuvad rahvast Sindi linna Ojakalda parki EV 100 juubeli auks tammesid istutama. Rajatav Tammepark on kingitus Tori valla Sindi linna poolt Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.

Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud Foto Urmas Saard
Tammede istutamise kohad on Ojakalda pargis märgistatud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland[/pullquote]Esmane kogunemine leiab aset kell 10.00 Sindi kevadlaada ametlikul avamisel seltsimaja juures, sealt suundutakse kell 11.00 ühisel jalutuskäigul Ojakalda parki.

Istutamise talgud algavad kell 12.00 kümneminutilise piduliku tseremooniaga. Tervitavate sõnavõttudega esinevad Eesti Vabariigi riigisekretär Heiki Loot, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho ja Tori abivallavanem Priit Ruut. Nemad kolmekesi istutavad ühiselt kolme kohaliku lapsega kolm puud. Järgneb ülejäänud 97 tamme istutamine ja kell 13.00 pakutakse juba kringlit, morssi ja vett. Talgutel osalejatele esineb Ott Lepland.

Istutamisel osalemiseks saavad üksikult tulevad inimesed, perekonnad, asutused, seltsid ja teised kodanike ühendused ennast eelnevalt registreerida kuni 25. aprillini Tori valla kodulehel, samuti aadressil tori@torivald.ee või telefonil 445 1881.

Loe edasi: Sindis hõigatakse rahvast tammesid istutama

Eesti-Läti noorte automudelismi juhtrajasõidu sõpruskohtumine Sindis

14. aprillil kogunes Sinti 34 noort juhtrajasõitjat Eestist ja Lätist. Eestit esindasid 8 noort ja Lätit 26 noort. Eestist olid noored esindatud Äksist, Sindist ja Jõõprest. Lätist tuldi kohale Limbažist, Valmierast, Rujienast ja Mazsalacast.

PR-32 karikavõitjad Vasakult Everts Hemmelis, Karmen Mets, Kristaps Vladimirovs, Kristians Lusis, Rainers Metluks, Adrians Cokans, Sebastian Roosaar
PR-32 karikavõitjad: Vasakult Everts Hemmelis, Karmen Mets, Kristaps Vladimirovs, Kristians Lusis, Rainers Metluks, Adrians Cokans, Sebastian Roosaar

Kuna Lätis tegeldakse selle alaga organiseeritult Haridusministeeriumi tasemel, siis on loomulik, et harrastajate hulgas on kordades rohkem noori, kui meil. Sellest ka sellised osavõtunumbrid! Uksed avasime kell 8.00 ja õige pea saabusid ka esimesed külalised. Loomulikult võeti kohe kohad sisse raja ääres, et võimalikult palju enne võistlust harjutada. Kavas olid klassid: N-14; PR-32 ja PR-24.

N-14 klassis tegi rõõmu see, et võrreldes eelmise aastaga oli osalejaid üheksa võrra rohkem ja võistlus toimus kolmes grupis. Aja kokkuhoiuks jagati võistlejad gruppidesse ilma kvalifikatsioonisõitudeta. Meilt osalesid selles klassis Karin Mets Jõõprest, Sebastian Saks ja Valter Teivejõe Äksist ning Sebastian Roosaaar Sindist. Põhilised sündmused toimusid B grupis. Karin pidas maha pingelise duelli Läti noormehe Everts Hemmelisega Valmierast. Juba esimese sõiduga sai Karin neljaringilise edu, kuid ka Everts ei andnud veel alla. Järgmised sõidud läksidki väga tasavägiselt: kord oli Karin parem ühe ringiga, kord sõitis ringi rohkem Everts. Pinge püsis lõpuni, kuid Karin suutis saavutatud algedu hoida ja võitis selle grupi neljaringilise eduga Evertsi ees. A grupis pidasid lahingu maha kaks Sebastiani. Mõlemad sõitsid tasavägiselt 4-5. kohal, kuid kahe viimase sõiduga kaotas meie Sebastian sõiduhoo ja taandus lõppkokkuvõttes 7. kohale. Võitis A grupi Sebastian Saks, kuid jäi lõppkokkuvõttes siiski 4. kohale. Karikad jagati välja kaheksale esimesele alljärgnevalt:

Loe edasi: Eesti-Läti noorte automudelismi juhtrajasõidu sõpruskohtumine Sindis

Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele sada pesakasti

Nõmme koolide õpilased meisterdasid tööõpetuse tundides lindudele sada pesakasti. Üleeile alustasid Pääsküla gümnaasiumi 7. klassi õpilased nende paigaldamist Vabaduse parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki Foto Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tegemist ettevõtmisega, mis toimub juba neljandat kevadet järjest. “Sel aastal seostus pesakastide arv Eesti Vabariigi saja aasta juubeliga. Pesakaste meisterdasid 4.-8. klasside õpilased, vajaliku materjali ostis linnaosavalitsus. Nii nagu varasematelgi aastatel, oli kohal Hans Kuusiku Tallinna linnuklubist, kes juhendas, kuhu ja kuidas tuleks pesakaste paigaldada ning selgitas noortele, millised linnud sinna tõenäoliselt elama asuvad,” rääkis linnaosavanem.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka ja Võidu parki.

Peskastide paigaldamine Vabaduse parki. Foto: Jukko Nooni →

Jukko Nooni, Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Teeme Ära talgupäeva kodulehele on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu, mille hulgast saab igaüks valida osalemiseks endale sobiva talgupaiga.

Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt
Liivi pirukas, mille valmistas tänavuse Teeme Ära talgukevade väljakuulutamise sündmuseks Ljudmila Ruukel Soomaalt

Kuigi talguliste registreerumine kogub alles hoogu, on üle 12 000 inimese end juba kirja pannud. Talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi ennast osalejana registreerima aadressil www.teemeara.ee, et 5. mail peetaval ühisel talgupäeval teha oma kingitus Eestile. Talgujuhte innustame tänavu pakkuma põnevaid talgutoite eri rahvusköökidest, talgulaua katmise hõlbustamiseks saavad soovijad 25-eurose kinkekaardi.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgupäeva fookusteemad on hästi vastu võetud. “Esmane tagasiside näitab, et üleskutse kaunistada Eesti oma kodukihelkonna värvidega ning rikastada talgulauda põnevate maitsetega erinevatest rahvusköökidest kõnetab inimesi kõikjal,” rääkis Tüür. “Praeguseks registreeritud talgud ning kirja pandud erilised retseptid väljendavad üht sügavat tõdemust – enamik eestimaalasi on südames erakordselt hoolivad oma kaaslaste ja elukeskkonna suhtes. Me kõik võiksime rohkem teadvustada, milline õnn on elada koos selliste inimestega ja nii rikka ning mitmekülgse kultuuripärandiga riigis.”

Loe edasi: Teeme Ära talgupäevaks on kirjas juba üle 12 000 osaleja

Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis täna hommikul Narva-Jõesuu ja Narva linnapeale ning Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole pöördumise, milles avaldatakse toetust Narva-Jõesuu ja Narva elanikele, kes soovivad Narva-Jõesuu omavalitsusüksuse alal asuvate riigimetsade kaitse alla võtmist.

Mereäärne männik Narva-Jõesuus Foto Urmas Saard
Mereäärne männik Narva-Jõesuus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eesti pikima, linna äärde jääva 6-7 kilomeetri pikkuse liivaranna atraktiivsus ja säilimine on otseses seoses kohalike männimetsade kaitsega.[/pullquote]Kuu aega tagasi toimus Narva-Jõesuus kodanikualgatuse korras kokku kutsutud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kaasamiskoosolek, mis tõi saali üle seitsmekümne inimese. Koosolekust võttis EMA vaatlejana osa ka Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste Instituudi lektor Tõnu Ploompuu, kes samuti Narva-Jõesuu eriliste männimetsade kaitseks sõna võttis.

Kuna kaasamiskoosolekul käsitleti vaid eelmisel sügisel RMK poolt Narva-Jõesuus ligi 20 hektaril teostatud lageraieid, siis tegi EMA töögrupp Maa-ameti kaartide abil teostatud mõõtmistega kindlaks, et lisaks RMK raietele on Narva-Jõesuu erametsades lähiaastatel teostatud peaaegu 80 hektari ulatuses lageraieid).

Loe edasi: Kodanikuühendus pöördus Narva-Jõesuu elanike toetuseks kohalike omavalitsuste poole

Eesti kalatoodetele avanes Montenegro turg

Veterinaar- ja Toiduamet kooskõlastas Montenegro toiduohutuse-, veterinaar- ja fütosanitaaradministratsiooniga ekspordisertifikaadi, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtjad eksportida Eesti kalatooteid Montenegrosse.

Illustratiivne pilt Foto Urmas Saard

Alates eilsest võib Montenegrosse eksportida kõigi Eestis tegevusluba omavate kalakäitlemisettevõtete toodangut, kui on olemas vastav sertifikaat, mida väljastatakse VTA maakondlikes veterinaarkeskustes.

2017. aasta jooksul avas Veterinaar- ja Toiduamet uued turud piimatoodete ekspordiks Eestist Türki, Peruusse, Ukrainasse, Lõuna-Koreasse, Jaapanisse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Hetkeseisuga saab Eestist eksportida piimatooteid 45 Euroopa Liidu välisesse riiki, kalatooteid 32 Euroopa Liidu välisesse riiki ning liha- ja lihatooteid kaheksasse Euroopa Liidu välisesse riiki.

Illustratiivne pilt. Foto: Urmas Saard →

Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduameti pressiesindaja

Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit veetis möödunud nädalavahetuse Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas toimunud harjutuste laagris, et juba eelseisval pühapäeval, 22. aprillil astuda juubelikavaga Pärnu Kontserdimaja suurele lavale.

Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas Foto Urmas Saard
Tuurit-Tuurit harjutuslaagris Pärnu Koidula gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Alustades olid paljud väga staažikad tantsijad[/pullquote]Läinud nädalavahetuse kahel päeval valitses juhendaja Eneli Rüütli enamiku ajast üksinda koolimaja aula lava ja jättis terve ülejäänud saali põranda kümnekonna tantsupaari päralt. Ruumi pidi jätkuma tantsulistele liikumistele ja sama pinna teises otsas korduvateks ümberriietumisteks. Erandkorras võimaldati ühel täiesti kõrvalisel silmapaaril jälgida kogu seda ettevalmistuse korrapärast sagimist ja usalduslikul kokkuleppel lubati mõndagi lugejatega jagada.

Külli Kivioja-Ööpik on oma tantsulembust Tuurit-Tuuritiga jaganud tantsurühma loomisest saadik, olles siis 25-aastane. Seepärast teabki kõigest rääkida. „„Tuurit-Tuurit“ on Lõuna-Eestist pärit hästi toreda tantsuõpetaja Maido Saare üks tantsudest. Tollel hetkel kui asutasime oma rühma ja otsisime paljude nimede hulgast meile meeldivat tantsurühma nime, tundsime, et just see lugu kõnetab meid kõige paremini. Seda tantsu oleme nüüd laagriski harjutanud ja esitame pühapäevasel kontserdil,“ selgitas Külli.

Loe edasi: Tuurit-Tuuriti juubelikava noorim esineja on kolmekuune Leon

Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud

Soojemad ilmad äratasid kahepaiksed, kes on asunud massiliselt oma sigimispaikadesse rändama. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub konnasid ohutult üle tee abistama sinna, kus rändeteed ristuvad sõiduteedega. Eriti tähelepanelik tasub autojuhtidel olla hilisõhtustel tundidel, kui ränne on massiline ning vabatahtlikud kahepaikseid abistamas.

Konn kivil Foto Urmas Saard
Konn kivil. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vabatahtlike abiga on hukkumisest päästetud aastate jooksul ca 82 000 kahepaikset.[/pullquote]Teelõike, kus liikluse tõttu hukkub sadu ja tuhandeid konni, on palju just linnade lähedal. Suurem liikluskoormus on pannud löögi alla kahepaiksete populatsioonid just tihedama inimasustusega paikades. “Kuna oleme vabatahtlike abiga konni abistamas juba seitsmendat aastat, on väga selgelt välja tulnud, et linnades ja nende lähedal on kahepaiksete asurkonnad suuremas kadumisohus ja seetõttu vajavad meie abi olulistel hetkedel, nagu seda on sigimispaikadesse ränne, ” ütles “Konnad teel(t)” aktsiooni eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Linnades ja nende lähedal on aga ka vabatahtlikel lihtsam konnatalgutel kaasa lüüa. Näiteks on Tartus Ihastes ja Tallinnas Astangul igal aastal konnatalgutel tuhandeid kahepaikseid abistanud tublid vabatahtlikud, kes oma kodukandis selle liigi säilimise eest on hea seisnud,” kiitis Kübarsepp aastast aastasse kaasa löönud vabatahtlikke.

Loe edasi: Suur kevadine konnade ränne ja konnatalgud